Võlaõigus › Võõrandamislepingud

550 000 krooni (35 151,40 eurot) kogu temale kuuluva varaga tähtajaga kuni 25.03.2012. Müügilepingu olulise tingimuse rikkumise korral oli müügilepingus ette nähtud leppetrahv 100 000 krooni. Oluliseks lepingutingimuseks oli müügilepingus kokkulepitu järgi ostjal lepingus sätestatud korras ja viisil ostuhinna tasumise kohustus ja müüjal lepingus sätestatud korras ja viisil vara omandiõiguse üleandmise kohustus. Lisaks pidi lepingut rikkunud pool hüvitama teisele poolele tekkinud kahju. Hageja maksis OÜ-le Kental Ehitus igakuiseid osamakseid kuni 01.06.2011. A.L. ja O.R. lubasid mais 2011 esitada kõik OÜ Kental Ehitus poolt esitamata maksekorraldused osamaksete ülekandmisest liisinguandjale ning 2011 juuni jooksul üle andma liisingulepingu ühes kõigi õiguste ja kohustustega. Seejuures ei pidanud hageja rahalise kohustuse suurus vara väljaostumakseteks muutuma. 27.07.2011 esitas OÜ Kental Ehitus hagejale 26.07.2011 arve nr. 580 müügilepingu osamaksete tasumiseks juuni ja juuli eest. Kuna OÜ-l Kental Ehitus oli hagejale esitamata maksekorraldused 26.01.2011 ja 01.06.2011 osamaksete liisinguandjale ülekandmise kohta, siis 29.07.2011 teatas hageja OÜ-le Kental Ehitus keeldumisest lepingujärgsete maksete tasumiseks seni, kuni müüja endapoolsed täitmata kohustused täidab ning hageja on veendunud kõigi tema poolt eelnevalt tasutud osamaksete sihipärases kasutamises, st et kõik maksed on laekunud liisinguandjale kapitalirendilepingu esemeks oleva ekskavaatori väljaostumakseteks, ja et selle lepingu järgne võlg liisinguandjale ei ületa pooltevahelise lepingu tasumata osamaksete suurust. Hagejal oli põhjendatud kartus, et OÜ Kental Ehitus ei ole toiminud heas usus ning pooltevahelist lepingut nõuetekohaselt täitnud, millega võis olla ohtu seatud hageja lepingus sätestatud korras ja viisil omandiõiguse saamine. OÜ-l Kental Ehitus vahetus 27.05.2011 juhatuse liige ja 16.05.2011 osanik, kostjal oli ka suur maksuvõlg. OÜ Kental Ehitus esindajad selgitasid hagejale, et osaühing lõpetab tegevuse ning hageja tasutud ja OÜ Kental Ehitus poolt liisinguandjale edasi makstud osamaksed ei pruugi olla panga poolt arvestatud kapitalirendilepingu järgseteks väljaostumakseteks, sest OÜ-l Kental Ehitus on liisinguandja ees ka teisi võlgnevusi. Müügilepingu täitmise jätkamiseks soovis hageja saada OÜ-lt Kental Ehitus võimalikult kiiresti puuduolevaid maksekorraldusi ja usaldusväärseid andmeid vara jääkväärtuse suurusest pangale ning täiendavaid tagatisi. Ühtlasi teatas hageja valmisolekust lepingu eseme kõikide järelejäänud osamaksete tasumiseks, saamaks varale omandiõigust. Vastust sellele ettepanekule hageja ei saanud. Hageja andis kostjatele teada, et OÜ-lt Kental Ehitus kirjale vastuse ja müügilepingu täitmiseks lahenduste mittesaamisel on hageja sunnitud lepingust taganema ja kasutama enda õigust leppetrahvi nõudmiseks. Kostjad hageja pöördumisele ei vastanud, mistõttu taganes hageja 12.09.2011 avaldusega müügilepingust ja esitas OÜ-le Kental Ehitus tasutud osamaksete 11 260, 70 euro tagastamise ning 6391, 16 euro suuruse leppetrahvi tasumise nõude. Nõue on esitatud kõigile kostjatele, keegi neist ei ole taganemisavaldusele vastu vaielnud, nõudele vastanud ega nõuet täitnud. Taganemisavaldus on OÜ-le Kental Ehitus ja O.R. kätte toimetatud, A.L.- le on taganemisavaldus edastatud 13.09.2011 tähtkirjana. A.L. on taganemisavalduse saanud kätte hiljemalt 17.01.2012 ühes hagiavaldusega. Seonduvalt A.L. vastuväidetega leidis hageja, et ei saanud ekskavaatori tagastamise kohustust lepingust taganemisel täita, kuna taganemisest tulenevate kohustuste üheaegseks täitmiseks oli hageja tulutult pöördunud kostjate poole juba mais 2011. Hageja tagastas ekskavaatori esimesel nõudmisel 19.01.2012 selle omanikule, kuid OÜ Kental Ehitus ei ole hagejalt saadud

osamakseid tagastanud, seega puudub OÜ-l Kental Ehitus õigus ka kasutuseelise nõudele ja tasaarvestusele. Kasutuseelist ei ole saanud mitte tema, vaid OÜ Kental Ehitus, kes hagejalt saadud osamaksetega tasus enda kohustusi panga ees. OÜ Kental Ehitus rikkus oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi alates novembrist 2011, kui jättis hageja tasutud osamaksed pangale tasumata. Kapitalirendilepingu OÜ-ga Kental Ehitus on liisinguandja hiljem selgunud asjaoludel üles öelnud juba 31.03.2011. Seega ei olnud OÜ-l Kental Ehitus mingit võimalust hagejale 25.02.2012 ekskavaatori omandiõigust üle anda. Hageja on tasunud osamaksed õigeaegselt, kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja vastuväited A.L. vaidles hagile vastu. OÜ Kental Ehitus ei ole hagejaga sõlmitud müügilepingut rikkunud, vähemalt ei ole rikkumine oluline. Seetõttu ei olnud hagejal õigust müügilepingust taganeda. Hagiavaldusest ei nähtu, millised olulised lepingurikkumised on OÜ Kental Ehitus toime pannud. Hageja väidetavalt taganes müügilepingust 12.09.2011. Müügilepingu järgi pidi OÜ Kental Ehitus ekskavaatori omandiõiguse hagejale üle andma alles hiljemalt 25.02.2012. Seega ei ole A.L. müügilepingut rikkunud ning puudub alus leppetrahvi kohaldamiseks. Hageja on samas tasunud müügilepingu graafikujärgseid makseid osaliselt hilinemisega. Hageja ei ole müügilepingut nõuetekohaselt täitnud. Hageja esitatud nõue on ka ebaselge. Hagejal jäi seisuga 01.08.2011 tasumata arveid 3747, 85 eurot. Väheusutav on hageja väide, et tal puudus kindlus ekskavaatori omandamise suhtes tulevikus. Kuivõrd OÜ Kental Ehitus tasus veel 04.08.2011 kapitalirendilepingu järgi liisinguandjale 04.08.2011 osamakse, ei saanud olla see leping mais 2011 üles öeldud. Pigem võisid lepingu ülesütlemise ajendiks olla hageja enda makseraskused. OÜ Kental Ehitus poolt liisinguandjale tehtud maksekorralduste mitteesitamist hagejale ei olnud lepingus käsitletud olulise rikkumisena. Pärast lepingu ülesütlemise avalduse tegemist ei tagastanud hageja OÜ-le Kental Ehitus ekskavaatorit nelja kuu vältel ning kasutas seda kuni 19.01.2012, mil OÜ Reeborn selle Soomest ära toimetas. Hageja oli teadlik, et vara kuulub liisinguandjale, järelikult oleks lepingust taganemise korral tulnud tagastada vara koheselt liisinguandjale. Lepingust taganemisel on hageja seega saanud kasutuseelist perioodil 04.06.2010 - 19.01.2012. Lähtudes samalaadse seadme rendihindadest (160, 67 eurot päevas), on hageja saanud kasutuseelist kokku vähemalt 75 836, 24 eurot. Selle summa palus A.L. hagi rahuldamise korral tasaarveldada (osaliselt) esitatud nõude suurusega. Juhul kui müüja oleks perioodil, mil ekskavaator oli hageja käes, seda ise kasutanud, oleks ta teeninud kasu ligikaudu 55 872 eurot. Kui lähtuda kasutuseeliste väärtuse arvestamisel ekskavaatori eeldatavast amortisatsioonist, oleks eeliste väärtus ikkagi 17 092, 66 eurot. Hagejale anti juba 2010.a. oktoobris võimalus liising üle võtta ja/või ekskavaator välja osta. Hagejal olid olemas A.L. kontaktid. OÜ Kental Ehitus ja O.R. ei vastanud hagile. Maakohtu otsus

Kohus rahuldas hagi OÜ Kental Ehitus ja O.R. suhtes täies ulatuses ning A.L. suhtes osaliselt ning mõistis välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlana tagastamata ostuhinna 8109, 29 eurot ja leppetrahvi 6391, 16 eurot. Kohus mõistis OÜ-lt Kental Ehitus ja O.R. hageja kasuks täiendavalt solidaarselt välja tagastamata ostuhind 3151, 41 eurot. Hageja menetluskulud jäid kostjate kanda solidaarselt 82% ulatuses ning 18% ulatuses solidaarselt OÜ Kental Ehitus ja O.R. kanda. OÜ Kental Ehitus ja O.R. menetluskulud jäid nende endi kanda ning A.L. menetluskulud jäid 18% ulatuses hageja kanda, ülejäänud osas A.L. enda kanda. Hageja ja A.L. vahel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. Hageja ja OÜ Kental Ehitus vahel on 04.06.2010 sõlmitud ekskavaatori müügileping hinnaga 660 000 krooni. Lepingu järgi kohustus hageja tasuma OÜ-le Kental Ehitus ostuhinna igakuiste osamaksetena vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule, viimase osamakse pidi hageja tasuma 25.02.2012. OÜ Kental Ehitus kohustus müügilepingu järgi hagejalt laekunud osamaksed samal päeval üle kandma vara liisinguandjale kapitalirendilepingu vara väljaostumakseteks, selle kohustuse täitmise kinnituseks pidi OÜ Kental Ehitus esitama hagejale nimetatud makse tegemisest kolme tööpäeva jooksul maksekorralduse koopia. Omandiõigus müügilepingu esemeks olevale ekskavaatorile pidi hagejale üle minema ostuhinna tasumisel ja liisinguandja poolt OÜ-le Kental Ehitus vastava akti vara omandiõiguse ülemineku kohta alusel. OÜ Kental Ehitus kohustus nimetatud akti esitama hagejale ühe nädala jooksul alates 25.02.2012. A.L. on käendanud OÜ Kental Ehitus kõikide müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist summas 550 000 krooni (35 151, 40 eurot) tähtajaga kuni 25.03.2012. Ekskavaator oli hageja valduses alates müügilepingu sõlmimisest 04.06.2010 kuni 19.01.2012. Hageja ja A.L. vahel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas OÜ Kental Ehitus on hagejaga sõlmitud müügilepingut rikkunud, ning kui on, siis kas need rikkumised (VÕS § 116 lg. 1) või tulevased tõenäolised rikkumised (VÕS § 117 lg. 1) andsid hagejale aluse müügilepingust taganeda (st kas täidetud olid taganemise materiaalsed eeldused) ja/või nõuda leppetrahvi. Samuti on vaidlus selles, kas hageja on täitnud taganemise formaalsed nõuded. Juhul kui hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud, vaidlevad hageja ja A.L. edasi veel selles, kas ja millises ulatuses saab OÜ Kental Ehitus nõuda hagejalt müüdud ekskavaatori kasutuseeliste väärtuse hüvitamist. Poolte esitatu põhjal võis hageja vähemalt VÕS § 116 lg. 1 alusel lepingust taganeda. Vastavalt VÕS § 208 lõikele 1 kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu punktist 1.8 lähtuvalt pidi ekskavaatori omand hagejale üle minema ühe nädala jooksul 25.02.2012 arvates, eeldusel, et hageja on tasunud selleks hetkeks kogu ostuhinna. Müügilepingu punktist 1.5 tulenevalt kohustus OÜ Kental Ehitus hagejalt laekunud osamaksed samal päeval üle kandma liisinguandjale kapitalirendilepingu järgsete maksete katteks ning esitama selle kinnituseks hagejale maksekorralduste koopiad kolme tööpäeva jooksul maksete tegemisest. Hageja väidete kohaselt olid OÜ-l Kental Ehitus 27.07.2011 seisuga esitamata maksekorraldused hageja poolt 26.01.2011 ja 01.06.2011 tasutud osamaksete liisinguandjale ülekandmise kohta. See hageja väide tuleb lugeda tõendatuks, kuna ei nähtu nende maksekorralduste esitamine OÜ Kental Ehitus poolt, samuti ei ole maksekorraldusi hagejale esitanud mõni teine isik. Maksekorralduste esitamata jätmine on olemuslikult negatiivne asjaolu, mille tõendamise

võimalused hageja jaoks on objektiivselt piiratud. A.L. nimetatud asjaolu kohta tõendeid esitanud ei ole. Seega oli OÜ Kental Ehitus vähemalt 27.07.2011 seisuga müügilepingu punktist 1.5 tulenevat kohustust rikkunud. 29.07.2011 koostatud kirjalikus hoiatuses on hageja juhtinud OÜ Kental Ehitus tähelepanu eelnimetatud rikkumisele, maksekorralduste esitamise vajadusele ning palunud maksekorraldused võimalikult kiiresti esitada. Hageja hoiatust tuleb käsitleda kui võlausaldaja poolt võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist VÕS § 114 lg. 1 tähenduses. Nimetatud hoiatuse on hageja saatnud tähitud kirjaga OÜ Kental Ehitus müügilepingus märgitud aadressile (Suur-Sõjamäe põik 10, Tallinn), samuti aadressile XXXXX XXX XXX Tallinnas, mis oli OÜ Kental Ehitus äriregistri järgseks aadressiks hoiatuse edastamise ajal. Tõenditena esitatud ümbriku koopiatest nähtuvalt on need kirjad hagejale küll kättetoimetamatult tagastatud, kuid TsÜS § 70 järgi tuleb kõnealune tahteavaldus lugeda vähemalt 2011 augustikuu jooksul OÜ Kental Ehitus poolt kätte saaduks, kuna hageja on valinud tahtevalduse edastamiseks mõistliku viisi. OÜ Kental Ehitus peaks tagama talle edastatava posti kättesaamise äriühingu registrijärgselt aadressilt. Tõenditest nähtuvalt on käsitletava hoiatuse 09.08.2011 isiklikult kätte saanud O.R.. Sellele ei saa omistada VÕS § 114 lg. 1 seisukohast õiguslikku tähtsust, kuna O.R. ei olnud sellel hetkel vähemalt äriregistri andmetest järelduvalt enam OÜ Kental Ehitus juhatuse liige (ÄS § 34 lg. 2). Hageja ei ole 29.07.2011 hoiatuses määranud rikutud kohustuse täitmiseks konkreetset tähtaega, kuid sellisel juhul tuleb VÕS § 114 lg. 1 teise lause järgi eeldada, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Taganemisavalduse on hageja koostanud 12.09.2011 ning postitanud 13.09.2011. Selleks kuupäevaks (12.09.2011) oli möödunud OÜ Kental Ehitus antud mõistlik tähtaeg kõnesoleva kohustuse (puuduvate maksekorralduste esitamine) täitmiseks. Kuivõrd OÜ Kental Ehitus ka hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul müügilepingu punkti 1.5 järgset kohustust ei täitnud, oli hageja õigustatud VÕS § 116 lg. 1 alusel müügilepingust taganema. VÕS § 116 lg. 2 p. 5 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist ka juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Algselt (enne 29.07.2011 hoiatust) ei pruukinud kahe maksekorralduse esitamata jätmise näol tõepoolest olla tegemist OÜ Kental Ehitus poolse olulise lepingurikkumisega. A.L. on müügilepingu punktile 3.1 tuginedes leidnud, et oluliseks lepingurikkumiseks saab lugeda üksnes ostja puhul ostuhinna tasumise kohustuse rikkumist ja müüja puhul ekskavaatori omandiõiguse üleandmise kohustuse rikkumist. Kohus sellise käsitlusega ei nõustunud. Esiteks on pooled osundatud lepingupunktis silmas pidanud, millal on ühel poolel õigus nõuda teiselt samas punktis nimetatud leppetrahvi tasumist. Teiseks ei ole soovitud selle lepingupunktiga välistada ostja või müüja taganemisõigust teiste oluliste lepingurikkumiste korral. A.L. väitel oli hageja ise rikkunud müügilepingut, tasudes lepingus kokkulepitud osamakseid hilinemisega ning jättes osamakseid ka tasumata. Poolte esitatu põhjal oli hageja vähemalt kuni 2011 märtsini oma müügilepingust tulenevat osamaksete tasumise kohustust kohaselt täitnud. OÜ Kental Ehitus ei ole esitanud hagejale arveid (osamaksete tasumiseks) kooskõlas müügilepinguga. Samas ei ole müügilepingu pooled tuvastatud asjaoludel sõlmitud lepingut hiljem muutnud. Vastavalt lepingu punktile 1.3 pidi hageja tasuma osamakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Vastavalt maksegraafikule oli osamaksete maksetähtpäevaks 25. kuupäev. OÜ Kental Ehitus on aga esitanud arveid selliselt, et hageja

tasuks maksegraafikus märgitud osamakse juba eelneval kuul. Hageja on arvete tasumisega küll korduvalt hilinenud, kuid maksegraafikus märgitud kuupäevadeks on hageja osamaksed kuni 2011 märtsini tasunud, aprilli- ja maikuu maksed on samuti tasutud, kuigi paaripäevase viivitusega. OÜ Kental Ehitus ei ole nende viivitustega seoses asja materjalidest järelduvalt õiguskaitsevahendeid hageja suhtes kasutanud. Viivitused mainitud osamaksete tasumisega ei oleks OÜ Kental Ehitus sisuliselt takistanud esitamast hagejale nõutud maksekorralduste koopiaid 26.01.2011 ja 01.06.2011 tasutud osamaksete liisinguandjale ülekandmise kohta. Pärast 29.07.2011 hoiatuse koostamist ei ole hageja osamakseid enam tasunud, kuid VÕS § 114 lg. 3 kohasel võib võlausaldaja täiendava tähtaja andmise korral (VÕS § 114 lg. 1) selle tähtaja jooksul keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja on hoiatuses ka märkinud, et keeldub maksete tasumise kohustuste täitmisest, kuni OÜ Kental Ehitus on enda kohustused maksekorralduste esitamiseks täitnud. Hagejal esinesid osaliselt alused müügilepingust taganemiseks ka VÕS § 117 lõikele 1 tuginedes. Ekskavaatori omandiõiguse üleandmise kohustus oli juba müügilepingu p. 3.1 järgi OÜ Kental Ehitus lepingujärgne põhikohustus ning on seda ka VÕS § 218 lg. 1 kohaselt. Kõnesoleva kohustuse rikkumine on kindlasti käsitletav olulise lepingurikkumisena, kuna kohustuse rikkumisel jäänuks hageja ostjana ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (VÕS § 116 lg. 2 p. 1). See OÜ Kental Ehitus kohustus ei olnud hoiatuse ega taganemisavalduse tegemise ajaks küll sissenõutavaks muutnud (VÕS § 82 lõiked 2 ja 7), kuna kohutuse täitmise tähtaeg ei olnud möödunud. Samas võis hagejal olla 2011 juuliks tekkinud arvamus, et OÜ Kental Ehitus omandiõiguse üleandmise kohustust tulevikus tõenäoliselt rikub. Hageja oli rikkunud müügilepingu punktist 1.5 tulenevat maksekorralduste koopiate esitamise kohustust. See andis hagejale omakorda põhjendatud aluse arvata, et OÜ Kental Ehitus ei ole täitnud kohaselt samast lepingupunktist lähtuvat osamaksete sihipärase kasutamise kohustust, st OÜ Kental Ehitus ei ole tasunud osamaksete arvel liisinguandajale ekskavaatori väljaostumakseid. On ilmselge, et kui OÜ Kental Ehitus kapitalirendilepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ei saanud ta ekskavaatori omandiõigust, ning müügilepingust tulenevat omandiõiguse üleandmise kohustust hageja ees polnud samuti võimalik siis täita. Lisaks olid 2011 maikuus hagejale teadaolevalt vahetunud OÜ Kental Ehitus osanikud ning valitud uus juhatuse liige endiste asemel. Nimetatud asjaolusid kinnitab muu hulgas äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmete väljatrükk. Lisaks nähtusid avalikest allikatest OÜ Kental Ehitus täitmata kohustused Maksu- ja Tolliameti ees. Eeltoodud asjaolud nende kogumis võimaldasid hagejal samas 29.07.2011 koostatud hoiatuses OÜ-le Kental Ehitus müügilepingust taganemise kavatsusest teatada. Hoiatuses on hageja andnud OÜ-le Kental Ehitus võimaluse lepingust tulenevate kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Hageja on palunud OÜ-l Kental Ehitus edastada andmed, mille põhjal saaks veenduda, et kõikide osamaksete arvel on tasutud ekskavaatori väljaostumakseid liisinguandjale ning et kapitalirendilepingu järgne võlg liisinguandjale ei ületa müügilepingu tasumata osamaksete suurust. Soovitud andmeid ei ole OÜ Kental Ehitus asjas tuvastatu põhjal hagejale esitanud. Samas ei nähtu esitatud tõenditest, et OÜ Kental Ehitus oleks kõnesoleva hoiatuse TsÜS § 69 lg. 2 nõuete kohaselt kätte saanud, samuti ei saa seda lugeda sama paragrahvi kolmanda lõike alusel kätte saaduks (Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-8-09). Taganemise kavatsusest teatamisel vastavalt VÕS § 117 lõikele 2 ei ole tegemist TsÜS § 70 järgse teatega, kuna teine pool ei ole (veel) lepingulist kohustust rikkunud. Juhul kui OÜ Kental Ehitus juba hoiatuse edastamise hetkeks teadis ekskavaatori kapitalirendilepingu ülesütlemisest liisinguandja poolt, oleks VÕS

§ 117 lg. 2 järgse teate mittesaamisele tuginemine käesoleval juhul ilmselt pahauskne (TsÜS § 138; VÕS § 6) ning seetõttu lubamatu. Tõendatud on ka taganemise formaalsete nõuete täitmine. Hageja on tõenditest nähtuvalt saatnud 12.09.2011 kuupäeva kandva taganemisavalduse (koos leppetrahvinõudega) 13.09.2011 OÜ-le Kental Ehitus müügilepingus märgitud aadressile XXXX-XXXXXXX XXXX XX Tallinnas, samuti äriühingu registrijärgsel aadressil XXXXX XXX XXX Tallinnas. Taganemisavalduse on OÜ Kental Ehitus mõlemal aadressil kätte saanud, esimeselt aadressilt 14.09.2011 ja teiselt aadressilt 29.09.2011. Lähtudes eeltoodust on hageja müügilepingust kehtivalt taganenud, taganemisavaldus muutus kehtivaks selle kättesaamisega OÜ Kental Ehitus poolt 14.09.2011. Seega on hagejal tekkinud VÕS § 189 lg. 1 järgi nõue ostuhinna osamaksete tagastamiseks. Hageja poolt esitatud tõendid kinnitavad osamaksete tasumist kokku 11 260, 70 eurot, kostjad ei ole tõendanud osamaksete tasumist väiksemas ulatuses. Vastav nõue oli hagiavalduse esitamise ajaks kindlasti ka sissenõutavaks muutunud. Hageja ja A.L. vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda müügilepingu alusel kostjatelt leppetrahvi. VÕS § 158 lõikest 1 tulenevale määratlusele on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt müügilepingu punktile 3.1 maksab lepingu olulist tingimust rikkunud pool teisele poolele leppetrahvi 100 000 krooni. Oluliseks lepingutingimuseks on sama lepingupunkti järgi ostjal lepingus sätestatud korras ja viisil ostuhinna tasumise kohustus ja müüjal lepingus sätestatud korras ja viisil ekskavaatori omandiõiguse üleandmise kohustus. Hageja on leppetrahvi nõude 6391, 16 eurot (100 000 krooni) esitanud eelpool käsitletud taganemisavalduses. Taganemisavalduse ärakiri on edastatud seejuures ka A.L. ja O.R. aadressidele. Kuivõrd OÜ Kental Ehitus on rikkunud ekskavaatori omandiõiguse üleandmise kohustust, on hagejal õigus müügilepingu p. 3.1 alusel leppetrahvi nõuda. Hageja taganemine müügilepingust leppetrahvi nõudmise õigust ei välista ega piira (VÕS § 101 lg. 2). Vastupidine käsitlus ei oleks kooskõlas leppetrahvi kui õiguskaitsevahendi eesmärgi ega lepingupoolte eeldatava riskijaotusega müügilepingus. Leppetrahvinõude esitamise ajaks ei olnud hageja leppetrahvi nõudmise õigust VÕS § 159 lõikest 2 lähtuvalt ka kaotanud. Kostjad ei ole menetluses taotlenud leppetrahvi vähendamist (VÕS § 162 lg. 1). Pärast taganemist selgunud asjaoludest ja hageja poolt menetluses esitatud tõenditest ilmnevalt ei olnudki OÜ Kental Ehitus oma kapitalirendilepingust tulenevaid kohustusi liisinguandja ees kohaselt täitnud, mistõttu oli viimane kapitalirendilepingu juba 2011.a. märtsis üles öelnud. OÜ Kental Ehitus saaks hagejalt VÕS § 189 lõikele 1 tuginedes nõuda ekskavaatori kasutamisest saadud kasu (kasutuseelise) väljaandmist. Samas ei saa A.L. käendajana kasutada tasaarvestuseks müüjale kuuluvat nõuet hageja vastu ning taolisele tasaarvestusele tugineda. VÕS § 149 lg. 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. VÕS § 149 lg. 3 esimese lause kohaselt võib käendaja keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest tähtaja jooksul, mil põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks oleva tehingu tühistada või lepingust taganeda. See õigus on käendajal VÕS § 149 lg. 3 teise lause järgi ka siis, kui põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada. Sarnasele seisukohale on asunud Riigikohus otsuses nr. 3-2-1-12-13, selgitades, et põhivõlgniku vastuväidetest tuleb eristada põhivõlgnikule

kuuluvaid kujundusõigusi, mille teostamine võib tuua kaasa käendatava kohustuse lõppemise või vähenemise. Ka õigus käendatud kohustus tasaarvestada kuulub kujundusõiguste hulka. Erinevalt põhivõlgnikule kuuluvatest vastuväidetest, mida käendaja saab kasutada põhivõlgnikust sõltumatult, annab põhivõlgnikule kuuluv kujundusõigus – tasaarvestusõigus – käendajale üksnes ajutise täitmisest keeldumise õiguse. Põhivõlgnikule kuuluvat tasaarvestusõigust ei saa käendaja kasutada. Samas saab A.L. poolt esitatud tasaarvestusavaldust lugeda VÕS § 149 lg. 3 teise lause järgi avalduseks keelduda rahuldamast hageja nõuet, kuna põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada. Viidatud säte seob käendaja vastuväited põhivõlgniku õigustega ja annab käendajale püsiva täitmisest keeldumise õiguse. A.L. -l on õigus keelduda müügilepingust tuleneva ostja nõude täitmisest seni, kuni põhivõlgnikul (müüjal) on veel võimalik teha tasaarvestus. Asjas tuvastatu põhjal võiks OÜ Kental Ehitus põhimõtteliselt jätkuvalt tasaarvestust teha. Hageja ei ole menetluses ka vastupidist väitnud. Tähtaega tasaarvestuse tegemiseks seadus ei sätesta. Seega tuleks jätta hageja nõuded A.L. vastu VÕS § 149 lg. 3 teise lause alusel rahuldamata kasutuseeliste väärtuse ulatuses. Põhjendatud ei ole A.L. esitatud arvestused kasutuseeliste väärtuse kohta. A.L. on lähtunud kasutuseeliste leidmisel ekskavaatori eelduslikust amortisatsioonist, sh raamatupidamislikust amortisatsioonist. Seejuures on A.L. võtnud aluseks, et ekskavaator anti hageja kasutusse 04.06.2010. Fikseeritud töötundide näit üleandmisel oli 3300 töötundi, müügihind üleandmisel oli 645 000 krooni (41 223 eurot). Tagastamisel oli masina töötundide näit 4436 töötundi. Seega oli ekskavaator vahepeal töötanud 1136 töötundi. Kuni 3300 töötunnini oli tehtud korraline tehnilise hooldus, alates 04.06.2010 puudub aga informatsioon korralise tehnilise hoolduse teostamise kohta. Eeltoodu põhjal moodustab seadme amortisatsioon perioodil 04.06.2010 - 17.01.2012 kokku 12 092, 66 eurot (sh 8245 eurot perioodil 04.06.2010 - 03.06.2011 ja 3847, 66 eurot perioodil 04.06.2011 - 17.01.2012). Kuivõrd ei ole teda, kas perioodil, mil ekskavaator oli hageja valduses, teostati korralist hooldust, lisanduvad remondikulud minimaalselt 5000 eurot. A.L. on arvestuse esitamisel tuginenud ka Wihuri ASi töötaja kui eriteadmisega isiku arvamusele. Põhjendamatu on lähtuda kasutuseeliste väärtuse leidmisel sarnase ekskavaatori turu rendihindadest või sellest, kui palju kasu oleks OÜ Kental Ehitus teeninud vaidlusalust seadet ise kasutades. Esiteks on ekskavaatori näol tegemist vallasasjaga. Teiseks oli hageja ja OÜ Kental Ehitus vahel sõlmitud müügileping suunatud ekskavaatori omandamisele hageja poolt, st pooled ei olnud sõlminud seadme suhtes kasutuslepingut. Samuti oleks ebaõige lähtuda n-ö raamatupidamislikust amortisatsioonist. See viiks ebamõistlike tulemusteni. Nagu ka hageja on märkinud, pidanuks taolise arvestuse kohaselt hageja poolt ekskavaatori tagastamisel olema seade kasutusea lõppemise tõttu maha kantud. Samas on A.L. ise kinnitanud ekskavaatori väärtuseks selle tagastamisel 32 000 eurot. Riigikohus on sarnastel asjaoludel toimunud vaidluse lahendamisel otsuses nr. 3-2-1-154-12 märkinud, et põllutöömasinate kasutuseelise väärtuse leidmisel tuleb lähtuda nende masinate ostuhinnast, mis tuleb jagada masinate kogutööressursiga hektarites ja korrutada saadud kasutuseelise väärtus ühe tööressursi ühiku (hektari) kohta tegelikult kasutatud tööressursiga (hektarite arvuga). Vajadusel tuleb ostuhinnast teha vajalikud mahaarvamised põhjendatud ulatuses. Ka praeguses asjas tuleks kastutuseelise väärtuse arvestamisel lähtuda ekskavaatori ostuhinnast, tegelikult kastutatud tööressursist (töötundidest) ning masina kogutööressursist.

Samas ei ole pooled esitanud kohtule andmeid vaidlusaluse ekskavaatori kogutööressursi kohta. 06.03.2013 toimunud kohtuistungil kinnitasid pooled, et ekskavaatorite maaletooja ei väljasta asjakohast informatsiooni. Asja materjalidest nähtuvalt oli müügilepingu sõlmimise eelselt ekskavaator töötanud 3200 töötundi ning OÜ Kental Ehitus hindas selle väärtuseks (käibemaksuta) 555 000 krooni (35 151, 41 eurot). See oli ka ekskavaatori müügihind. A.L. esitatud müügikuulutuse järgi oli seadme tagastamisel ekskavaator töötanud 4436 töötundi ning omanik oli selle väärtuseks hinnanud 32 000 eurot. Kuivõrd vaidlusaluse ekskavaatori kogutööressursi kohta puuduvad andmed, saab hageja kasutuseelise suuruse määrata selle järgi, millises ulatuses on seadme väärtus langenud seoses hagejapoolse kasutamisega. Turuhinna langus on eelpool käsitletud tõenditest järelduvalt olnud 3151, 40 eurot. Kinnitust ei ole leidnud A.L. väide, et hageja ei kasutanud seadet heaperemehelikult või ei hooldanud seda korrapäraselt või et ekskavaatori seisukord olnuks selle tagastamise hetkeks oluliselt halvenenud (arvestamata sarnaste esemete tavapärast kulumist). Wihuri AS töötaja e-kiri eelnimetatud asjaolusid ei tõenda. Kirjas on toodud A.L. küsimuste põhjal üksnes hüpoteetilised arvamused ja arvestused. Eeltoodust johtuvalt ei saa pidada hageja saadud kasutuseeliste väärtust suuremaks kui 3151, 41 eurot. Hageja nõuded on hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Tagastamata ostuhinna (osamaksete) nõude osas tuleb A.L. suhtes hagi rahuldada seega 8109, 29 euro ulatuses. Teiste kostjate suhtes aga täielikult (s.o 11 260, 70 eurot). Hageja leppetrahvinõue kuulub rahuldamisele täielikult kõikide kostjate osas. Esitatud asjaolude põhjal ei saa hagejale ette heita hea usu põhimõtte (VÕS § 6 lg. 1) või mõistlikkuse põhimõtte (VÕS § 7 lg. 1) rikkumist suhtes kostjatega. Muu hulgas on hageja vähemalt püüdnud teavitada käendajatest kostjaid müügilepingu rikkumisest OÜ Kental Ehitus poolt, saates käendajatele 29.07.2011 hoiatuse ärakirja. Samuti on edastatud hageja poolt käendajatele ärakiri taganemisavaldusest, milles sisaldus ka leppetrahvinõue. Pigem võiks hea usu põhimõtte rikkumist ette heita OÜ-le Kental Ehitus, kes pidanuks kindlasti hagejat teavitama kapitalirendilepingu ülesütlemisest liisinguandja poolt, kuid on jätnud selle tegemata. Ka VÕS §-s 102 on otseselt sätestatud võlgniku kohustus teavitada võlausaldajat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Hageja esitatud nõuete lahendamise seisukohast ei oma õiguslikku tähtsust A.L. väited, mille kohaselt viivitas hageja ekskavaatori tagastamisega. Samuti ei saa hagejale ette heita OÜ Kental Ehitus kapitalirendilepingust tulenevate kohustuste üle võtmata jätmist liisinguandja ees. Kohustuste ülevõtmise eelduseks olnuks liiatigi vaja liisinguandja kui võlausaldaja nõusolekut (VÕS § 175 lõiked 1 ja 2). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et liisinguandja oleks ülevõtmiseks enda nõusoleku andnud. Apellatsioonkaebus A.L. palub tühistada maakohtu otsuse leppetrahvi ja kasutuseelise arvestuse osas ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoolele kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled on

lepingu punktis 3.1 kokku leppinud leppetrahvi kohaldamises, kui lepingu olulist tingimust on rikutud. Olulise tingimusena on ostjal lepingus sätestatud korras ja viisil ostuhinna tasumise kohustus ja müüjal lepingus sätestatud korras ja viisil vara omandiõiguse üleandmise kohustus. Tulenevalt poolte tahtest, milline fikseeritud lepingus, oleks müüjal tekkinud vara omandiõiguse üleandmise kohustus peale lepinguliste kohustuste täitmist hageja poolt, so hilisemalt 25.02.2012 (lepingu p. 1.8). Seega ei ole kostja pannud toime sellist lepingu rikkumist, milline annaks aluse leppetrahvi kohaldamiseks. Pooled ei ole leppetrahvi nõudeõigust sidunud lepingust taganemisega, mistõttu kohtu hinnang ei tulene poolte vahel sõlmitud lepingu sisust. VÕS § 158 mõtte kohaselt on lepptrahvil kaks eesmärki. Kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ja sundida võlgnikku kohustuse täitmisele. Hageja on lepingust taganenud ja esitanud nõude tasutud maksete tagastamiseks. Seega ei saa hagejal tekkida nõuet omandiõigus üleandmiseks, mille mittetäitmisel oleks õigus leppetrahvi nõudeks. Kohus on asunud seisukohale, et hageja taganemine müügilepingust leppetrahvi nõudmise õigust ei välista ega piira, kuid millele tuginedes kohus nimetatud järeldusele on jõudnud, otsusest ei selgu. Kohus ei ole lugenud põhjendatuks A.L. esitatud arvestusi kasutuseelise väärtuse kohta. Samas kohtu esitatud seisukohad kasutuseelise väärtuse määramisel ei ole kooskõlas kasutuseelise väärtuse hüvitamise põhimõtetega. VÕS § 189 lg. 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg. 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist (hüvitama saadud kasutuseelise), kui ta tagastab kõik üleantu. Nimetatud sätte idee seisneb selles, et vahepeal on lepingupool kasutanud võõrast hüve, mille tagastamisega tuleb teisele poolele võimaldada maksimaalselt olukord, kui ta oleks hüve ise kasutanud. Seega tuleb välja anda ka kogu vili või muu kasu, milline on vahepeal saadud. TsÜS § 62 lg. 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kasutuseelisena tuleb seega hüvitada vahepeal olnud võimalus eritehnikat kasutada. Käesolevas vaidluses on kasutuseelise arvutamine aga komplitseeritud. Tegemist on eritehnikaga, mille tootlikust ei arvestata läbisõidetud kilomeetritega, vaid tehtud töötundidega, mistõttu nimetatu kaudu amortisatsiooni arvestamine oleks ilmselgelt ebaõiglane ja ei vasta kasu mõistele (kasu mõiste on n-ö ülemmõiste viljadele kui kasutuseelisel) ja kohtupraktika puudub. Näiteks võib ekskavaator töötada, liikumata kilomeetrit, tervelt mitu päeva, tootes kasu, samal ajal kulutades kalleid mehhanisme. Kasutuseelis on kõik need eelised, mis tulevad asja kasutamisest. Kasu hüvitamise korral tuleb hüvitada selle kasu harilik väärtus. Väärtuse arvutamisel tuleb lähtuda selle harilikust väärtusest, mille arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida kasutaja oleks võinud saada. Kui A.L. oleks ekskavaatorit ise korrapäraselt majandanud, oleks ta teeninud kasu ca 55 872 eurot. Vaidlusaluse roomik-ekskavaatori töötunniks on miinimum 36 eurot/tund koos juhiga. Seega 8 tunnise tööpäeva jooksul toodaks kasu 288 eurot päevas. Kui sellest maha arvata kulud 50%, siis oleks kasu 144 eurot päevas. Isegi, kui võtta aluseks hageja lepingust taganemise aeg 12.09.2011 on ta saanud kasutuseelist perioodil 04.06.2010 kuni 12.09.2011, so kokku 388 päeva, seega 55 872 eurot.

Nimetatu ei ole vastuolus kasutuseelise väärtuse hüvitamise põhimõtetega ning aluseks saab võtta rasketehnika töötunnihinnad/rendihinnad. Kui võtta töötunnid, mis aja oli ekskavaator töötanud hageja juures ja korrutada see keskmise tunnihinnaga, saab (36 x 1136) 40 896 eurot. Seega on kasutuseelis, mida hageja on saanud, kordades suurem, kui kohtu siseveendumuse tulemusena saadu. Alternatiivsena esitas A.L. Wihuri AS, mis tegeleb ehitus- ja raskemasinate maaletoomise ja müügiga ning remondi ja hooldusteenuse pakkumisega, segmendijuhi kui eriteadmisega isiku arvamuse amortisatsiooni arvestusest. Amortisatsiooni arvestuse teostamisel on lähtutud järgmistest andmetest: roomik-ekskavaator XXXXXXXX XX XXX anti hageja kasutusse 04.06.2010, töötundide näit oli üleandmisel 3300 töötundi, roomik-ekskavaatori müügihind üleandmisel 645 000 krooni (41 223 eurot), masina tagastamisel oli töötundide arv 4436 töötundi, selle ajaga oli roomik-ekskavaator töötanud 1136 töötundi. Kuni 3300 töötunnini oli tehtud korraline tehnilise hooldus, alates 04.06.2010 puudub informatsioon korralise tehnilise hoolduse teostamise kohta. Amortisatsioon perioodil 04.06.2010 kuni 17.01.2012 moodustab kokku 12 092, 66 eurot. Kuivõrd ei ole teda, kas perioodil, mil ekskavaator oli hageja valduses, teostati korralist hooldust, lisanduvad remondikulud minimaalselt ca 5000 eurot. Iga seade kasutamisega kulub ja amortisatsiooniks võib ka nimetada seda summat, mille peaks iga aasta investeerima põhivaraobjekti, et selle väärtus säiliks. Arvamuse kohaselt on amortisatsioon kokku 17 092, 66 eurot. Samal seisukohal on ka Arian–TT OÜ pearaamatupidaja, kelle hinnangu kohaselt amortisatsioonikuluks on aastas 20%, millele lisanduvad kulutused põhivara säilimiseks, mis ei ole teada. Ka raamatupidamislikku amortisatsiooni on kohus pidanud ebamõistlikuks. Kui raamatupidamise reegleid silmas pidades on peetud mõistlikuks, et amortisatsioon eritehnikal on 20% aastas, siis on see paratamatu ja sellest tuleks lähtuda, kui puuduvad muud võimalused kasutuseelise arvestamiseks. Kas tulem on ebamõistlik või mitte, ei saa olla otsuse langetamisel kaalukeeleks. Eritehnika on eelduslikult töötanud ja olnud hageja valduses ja kasutuses ca 1, 5 aastat. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saagi kasutuseelis olla väike ja võtta aluseks asjas turuhinna väärtuse langus, on selgelt ebaõiglane ja põhjendamatu. Tehnika puhul tuleks arvestada siiski aega, mil see olid hageja valduses ning hageja võis seda eelduslikult kasutada. Kohus on viidanud Riigikohutu lahendile tsiviilasjas nr. 3-2-1-154-12. Nimetatud lahendis on käsitletud põllutöömasinaid, mille tööiseloom on erinev ja sama põhimõtet ei ole võimalik eritehnika kasutuseelise arvutamiseks üks ühele üle võtta. Hageja on kasutuseelist saanud vähemalt 17 092, 66 euro ulatuses, mis tuleb tasaarveldada esitatud nõudega. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. OÜ Kental Ehitus ja O.R. ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leidis, et A.L. apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega A.L.- lt mõisteti välja solidaarselt teiste kostjatega 6301,16 eurot leppetrahvi, ja jätta selles osas hagi tema vastu rahuldamata. 04.06.2010 sõlmisid Kadaka Teed OÜ ja OÜ Kental Ehitus roomikekskavaatori müügilepingu, milline oli OÜ Kental Ehitus valduses tema ja Sampo Pank vahel sõlmitud kapitalirendilepingust (liisingulepingust) tulenevalt. Müügilepinguga müüs OÜ Kental ehitus tema poolt liisinguga omandatava roomikekskavaatori Kadaka Teed OÜ-le „hinnaga“ 660 000 kr. (koos käibemaksuga), kusjuures ostuhinnast 365 188,10 kr. pidi tasuma ostja (lepingu punktis 1.3 ilmselt ekslikult märgitud „müüja“) vastavalt maksegraafikule igakuiselt 19 220,42 kr. alates 25.07.2010 kuni 25.01.2012, ja viimase makse 294 811,90 kr. teostama 25.01.2012 ülekandega müüja pangakontole. Seejuures nimetatud maksete tegemise aluseks pidid lepingu kohaselt olema müüja poolt ostjale esitatud arved. Müüja kohustus ostjalt laekunud osamaksed üle kandma samal päeval liisinguandjale ja esitama maksekorraldustest koopiad ostjale kolme päeva jooksul. Roomikekskavaatori otsene valdus läks lepingu kohaselt ostjale üle lepingu sõlmimisel. Lepingu p. 1.8 kohaselt pidi lepingu esemeks olevale varale ostjal tekkima omandiõigus ostuhinna tasumisel ja liisinguandaja poolt müüjale vara omandiõiguse ülemineku kohta akti koostamisel. Lepingus oli kokku lepitud, et kõikide müüja kohustuste täitmist käendavad A.L. (kes kirjutas lepingule käendajana ka alla) ja O.R. (kes kirjutas lepingule alla müüja esindajana), kumbki 550 000 kr. ulatuses. Müügilepingu punktis 3.1 kohaselt peab lepingus kokkulepitud olulist tingimust rikkunud pool maksma teisele poolele 100 000 kr. leppetrahvi, kusjuures oluliseks lepingutingimuseks on ostjal lepingus sätestatud korras ja viisil ostuhinna tasumise kohustus ja müüjal lepingus sätestatud korras ja viisil vara omandiõigus üleandmise kohustus. Hageja esitas OÜ-le Kental Ehitus müügilepingust taganemise avalduse. Hagis nõudis ta kostjatelt tagastusvõlasuhtest tulenevate müüja kohustuste solidaarselt täitmist, s.o. hageja poolt tasutud osamaksete tagastamist ja leppetrahvi solidaarselt väljamõistmist. Maakohus tuvastas, et hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud, taganemisavaldus muutus kehtivaks selle kättesaamisega müüja poolt 14.09.2011. Apellant, kuigi ta vaidlustas maakohtu taganemise kehtivust, maakohtu järeldust taganemise kehtivusest (seega ka sellest tulenevat järeldust, et tegemist ei olnud kestvuslepinguga) ei vaidlusta. Maakohtu menetluses vaidles hagile vastu üksnes A.L.. Tema on ka ainsana esitanud apellatsioonkaebuse. Maakohus leidis, et kuivõrd OÜ Kental Ehitus rikkus ekskavaatori omandiõiguse üleandmise kohustust, on hagejale müügilepingu p. 3.1. alusel õigus leppetrahvi nõuda. Lepingust taganemine ei välista ega piira leppetrahvi nõudmise õigust . Ringkonnakohus leiab, et hagejal puudus alus lepingust taganemisel nõuda müüjalt leppetrahvi müügilepingu eseme omandiõiguse üleandmata jätmise eest, sest lepingust taganeti enne, kui lepingus märgitud omandiõiguse üleandmise kohustuse täitmise tähtaeg oli saabunud. Lepingust taganemine vabastab VÕS § 188 lg. 2 kohaselt pooled nende lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. VÕS § 187 lg. 1 kohaselt lõpevad kohustuste lõppemisel ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada A.L.- lt solidaarselt teiste kostjatega leppetrahvi väljamõistmise osas ja jätta selles osas hagi tema vastu rahuldamata.

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja A.L. apellatsioonkaebus selles osas jätta rahuldamata. VÕS § 189 lg. 1 ja 2 p.1 kohaselt võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muuhulgas juhul, kui üleantu seisneb asja kasutamises. Maakohus on õigesti, vastavuses Riigikohtu poolt lahendis nr. 3-2-1-12-13 antus selgitustele, leidnud, et käendaja A.L. esitas hagi vastuväidetes avalduse keeldumaks rahuldamast hageja nõuet, kuni põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada tagastusvõlasuhtest tuleneva kasutuseelise väärtuse hüvitamise nõudega. Vastavalt Riigikohtu märgitud lahendis toodud selgitusele annab põhivõlgnikul sellise tasaarvestuse võimaluse olemasolu käendajale vastavas osas püsiva täitmisest keeldumise õiguse, s.o. hageja nõue käendaja vastu tuleb jätta rahuldamata kasutuseelise väärtuse ulatuses. Maakohus on hinnanud antud juhul hageja kasutuseelise väärtuseks 3 151,40 eurot, jättes selles ulatuses hageja nõude A.L. vastu rahuldamata. Maakohus on kasutuseelise sellise väärtuse leidud roomikekskavaatori väärtuse vähenemisena aja jooksul, mil see oli hageja kasutuses. Maakohus on otsuses ka põhjendanud, miks A.L. arvestused kasutuseelise väärtuse kohta ei ole põhjendatud, s.o. miks on põhjendamatu lähtuda kasutuseelise määramisel raamatupidamislikust amortisatsioonist või rasketehnika rendihindadest. Apellatsioonkaebuses kordab apellanti maakohtus esitatud argumente kasutuseelise väärtuse ja selle arvutamise kohta, millistele maakohus on otsuse põhjendustes juba vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles osas ning TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Seega jääb apellatsioonkaebus selles osas rahuldamata. Maakohus on otsustanud hagi kostjate OÜ Kental Ehitus ja O.R. vastu rahuldada täielikult ja A.L. suhtes osaliselt. Otsuse resolutsiooni punktiga 2 on kohus välja mõistnud kõigilt kostjatel solidaarselt tagastamata ostuhinnast 8109,29 eurot ja leppetrahvina 6391,16 eurot. Resolutsiooni punktis 3 on kohus OÜ-lt Kental Ehitus ja O.R. välja mõistnud solidaarselt veel täiendavalt tagastamata ostuhinnast 3151,41 eurot. Seoses sellega, et ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja nõude A.L. vastu solidaarselt teiste kostjatega 6391,16 euro leppetrahvi väljamõistmiseks ja teised kostjad ei ole apellatsioonkaebust esitanud, muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3, sõnastades resolutsiooni p. 2 selliselt, et solidaarselt kõigilt kostjatelt mõistetakse välja tagastamata ostuhind 8109,29 euro ulatuses, ja resolutsiooni punktiga 3 mõistetakse OÜ Kental Ehituselt ja O.R.- lt solidaarselt täiendavalt tagastamata ostuhind 3151,41 eurot ja leppetrahv 6391,16 eurot. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust. Kuivõrd hagi kostja A.L. vastu rahuldatakse ca pooles ulatuses esitatud nõudest, ja teiste kostjate osas rahuldatakse terves ulatuses, ning kostjaid on kokku kolm, siis jätab ringkonnakohus A.L. menetluskulud maakohtus tema enda kanda, hageja menetluskulud maakohtus 1/3 osas tema enda kanda ning 2/3 osas solidaarselt kostjate OÜ Kental Ehitus ja O.R. kanda. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse samuti ca pooles ulatuses, mistõttu jätab ringkonnakohus hageja ja A.L. apellatsiooniastmega seotud menetluskulud nende endi kanda. Seoses menetluskuludega rahalise kindlaksmääramisega ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015.a kehtiva menetlusõiguse seaduse kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (näiteks lepingulise esindaja tasu) üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Kuna käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 01.01.2015, ta menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja ei küsinud ning märkis otsuses, et menetlusosalistel on õigus esitada kulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TsMS § 174 lg 1). Kuigi praeguseks ei kehti enam säte, mis lubas esitada menetluskulude nimekirja pärast lõpplahendi jõustumist, tuleb siiski kohaldada varasemat seadust nende lõpplahendite suhtes, mis tehti enne 01.01.2015, ning lubada kulude kindlaksmääramise taotlust esitada kehtinud seaduses ettenähtud korras. Seejuures on oluline ka tagada, et ühe ja sama tsiviilasja puhul toimuks erinevate kohtuastmete menetluskulude kindlaksmääramine samade põhimõtete järgi, seda sõltumata lahendi tegemise ajast. Eeltoodust tulenevalt ei määra ringkonnakohus menetlusosalistele apellatsioonimenetluse kulude nimekirja esitamiseks tähtpäeva, vaid määrab kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. Kohus selgitab, et menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korra osas tuleb menetlusosalistel juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.