lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-10159/33

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-10159/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2169
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm, Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-10159

Tsiviilasi

AS-i Reverta hagi JT vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. juuni 2014. a määrus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JT määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Reverta (registrikood 40003074590, asukoha aadress Roosikrantsi 2, Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Kristiina Reinson Kostja JT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoha aadress XXXXXXXX XXXX, XXXXXXX XXXX,

XXXX XXXX, XXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 18. juuni 2014. a määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Kaja esitamisel tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta JT kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja maakohtu määrus

1.AS Reverta esitas 11.06.2012. a hagi tsiviilasjas nr 2-12-22891 NK ja JT vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 30.10.2012. a kirjaga teatas maakohus menetlusosalistele, et tulenevalt PankrS § 20 lg-st 3 on menetlus tsiviilasjas peatunud kuni tsiviilasjas nr 2-12-30505 esitatud NK suhtes esitatud pankrotiavalduse lahendamiseni. 11.12.2013. a määrusega uuendas maakohus menetluse tsiviilasjas nr 2-12-22891. Pärast menetluse uuendamist määras maakohus kohtuistungi 05.03.2014. a. Kostja JT kohtuistungile ei ilmunud. Maakohus selgitas kohtuistungil menetluslikku olukorda, märkides, et NK suhtes on menetlus peatunud pankrotiseaduse alusel, kostja JT suhtes on aga võimalik menetlust jätkata (kohtuistungi protokoll tl 111). Hageja palus eraldada tema nõue kostja JT-i vastu iseseisvasse menetlusse ning rahuldada hagi JT-i vastu tagaseljaotsusega. 05.03.2014. a määrusega eraldas maakohus tsiviilasja kostja JT suhtes eraldi menetlusse, tsiviilasja nr 2-14-10159. 24.03.2014. a tagaseljaotsusega rahuldas maakohus hagi JT vastu.
2.Kostja esitas 24.04.2014. a kaja. Kostja tugines TsMS § 415 lg 1 p-le 3, mille kohaselt võib kaja esitada olenemata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kostja hinnangul ei võinud tagaseljaotsust teha, kuna 1) asjas oli menetlus peatunud 2) hagiavalduse põhjendused ei ole veenvad 3) asi ei allu Harju Maakohtule. Hageja palus jätta kaja rahuldamata.
3.Harju Maakohus jättis 18.06.2014. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas 214-10159 taastamata. Kohus leidis, et Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-12-22891 AS Reverta hagi NK ja JT vasu solidaarselt võlgenvuse nõudes. Nõue NK vastu tulenes laenulepingust ja JT-i vastu käenduslepingust. Tulenevalt tsiviilasjast nr 2-12-30505 (NK pankrotiasi) oli menetlus NK suhtes tsiviilasjas peatunud kuni pankrotiasja läbivaatamiseni. Tulenevalt tsiviilasjast nr 2-14-8487 (NK pankrotiasi) peatus menetlus NK suhtes tsiviilasjas nr 2-12-22891 uuesti kuni pankrotiasja läbivaatamiseni. Eeltoodust tulenevalt oli asi peatunud küll kostja NK suhtes, kuid mitte kostja JT-i suhtes. Kuna NK korduvate pankrotimenetlustega ja korduvalt tema vara käsutuskeelu kohaldamisega oli takistatud ka teise solidaarvõlgniku ehk kostja suhtes asja läbivaatamine ning 05.03.2014. a kohtuistungil taotles hageja JT-i vastu esitatud nõude eraldamist, siis pidas kohus põhjendatuks JT-i vastu esitatud nõude kiirema lahendamise huvides eraldada iseseisvasse menetlusse AS Reverta hagi JT vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viidatu on lubatav VÕS § 65 ja TsMS § 375 lg 1 järgi. Nõude eraldamisel lahendas kohus tsiviilasjas nr 2-14-10159 AS Reverta nõude JT vastu tagaseljaotsusega.
4.Kohus leidis, et põhjendatud ei ole kostja väited selle kohta, et tagaseljaotsust ei võinud teha, kuna hagi ei ole veenev. Tagaseljaotsuse tegemisel hagiavalduse veenvuse kontrollimisel ei hinnata tõendeid ega tuvastata asjaolusid ning kohus tuvastas, et hagiavaldus oli esitatud õiguslikult põhjendatult, asjaolud on selgelt välja toodud, nõue on arusaadav ning kooskõlas seadusega.
5.Kohus leidis, et kostja väitel hagi Harju Maakohtule mitteallumise kohta ei ole põhjendatud. Käenduslepingu nr 1027-08F KL p 3.6 kohaselt käenduslepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Kõik käesolevat käenduslepingust, selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest tulenevad või sellega seotud vaidlused, vastuolud või nõuded lahendatakse samas korras nagu vastaval lepingu ettenähtud vaidluste lahendamise kord ette näeb, milleks võib olla ka vahekohtumenetlus. Lepingu üldtingimuste p 14.11 kohaselt lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse poolte kokkuleppel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigis kehtiva seadusega ettenähtud korras kohtus. Eeltoodud lepingu punktidest tulenevalt võivad pooled küll kokku leppida, et vaidluste tekkimisel lahendatakse vaidlused vahekohtus, samas kuna kostja ei ole peale käenduslepingu p 3.6 muudele poolte kokkulepetele viidanud, siis seega puuduvad konkreetsed pooltevahelised kokkulepped vaidluste lahendamiseks üksnes vahekohtumenetluses. Määruskaebus
6.JT palub maakohtu määruse tühistada, kaja rahuldada ja menetluse tsiviilasjas taastada. Kostja oli teadlik, et NK suhtes alustatud pankrotimenetluse tõttu oli menetlus tsiviilasjas nr 212-22891 peatunud, seetõttu ei ilmunud ta kohtuistungile.
7.Kaebaja leiab, et menetlus tsiviilasjas nr 2-12-22891 oli peatunud mõlema kostja suhtes, kuna nõue oli esitatud solidaarselt. Nüüd on hageja nõuet muutnud ning maakohus rahuldas nõude, mida hageja ei olnud esitanud, s.t nõude ainult ühe kostja vastu. Kaebaja leiab, et seadus ei luba selliselt kohustuse täitmist nõuda, et ühe solidaarvõlgniku osas on täitmist juba nõutud ja nõue esitatakse uuesti teise võlgniku vastu. Maakohus ei ole kontrollinud, kas hagiavalduses esitatud nõue on põhjendatud. Menetluse edasine käik
8.Hageja esitas vastuse määruskaebusele, milles palus jätta maakohtu määruse muutmata.
9.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja asja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi tagaseljaotsusega rahuldatud hagi õigusliku põhjendatuse osas. Esmalt märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
11.Vastavalt TsMS § 417 lg-le 2 rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Tsiviilasja toimikust nähtub, et käesoleval juhul on Harju Maakohtu 24.03.2014. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-10159 (tl 117-118) rahuldatud hagi määruskaebuse

esitajast kostja JT vastu põhjusel, et ta ei ilmunud 05.03.2014. a toimunud korraldavale kohtuistungile (tl 111). JT on kohtukutse 05.03.2014. a kohtuistungile ilmumiseks kätte saanud isiklikult allkirja vastu 26.02.2014. a (tl 101). Kostja hinnangul võib ta kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, sest seaduse kohaselt ei võinud tagaseljaotsust teha. Kostja tugineb määruskaebuses eelkõige asjaolule, et kuivõrd AS Reverta esitas hagi NK ja JT vastu, kellest esimese suhtes oli kohaldatud seoses tema pankrotiavalduse menetlusse võtmisega käsutuskeeldu, oli tsiviilasjas menetlus peatunud ning Harju Maakohus ei võinud seetõttu pidada 05.03.2014. a kohtuistungit ega teha määrust, millega eraldati AS Reverta hagi kostja JT vastu iseseisvasse menetlusse. Tsiviilasja toimikust nähtub, et Harju Maakohus on 27.02.2014. a määrusega võtnud NK pankrotiavalduse menetlusse, määranud ajutise halduri ning keelanud pankrotivõlgnikul (kostjal) ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada (tl 106-107). Seega on kohaldatud käsutuskeeldu PankrS § 20 lg 3 tähenduses, kuid seda pankrotivõlgnikust kostja suhtes, mistõttu on õige maakohtu järeldus, et kohtumenetlus peatus seaduse jõul vaid NK suhtes. PankrS § 20 lg 3 eesmärk on anda ajutisele haldurile võimalus pooleliolevate kohtuasjadega tutvuda ning vältida enne pankrotiavalduse lahendamist pankrotivara käsutamist kohtulahendi alusel ning antud asjaoludel pidi antud eesmärk realiseeruma pankrotivõlgnikust menetlusosalise suhtes. Seega määruskaebuse esitajast kostja osas takistusi kohtumenetluse jätkumiseks ei olnud, mistõttu oli ta kohustatud ilmuma 05.03.2014. a kohtuistungile.

12.Määruskaebuse väitel esitas hageja kostjate vastu hagi solidaarselt võlgnevuse nõudes, samas on asutud ekslikule seisukohale justkui eeldaks solidaarvõlgnikelt eraldi menetlustes võla nõudmine nõude muutmist. Tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega oli hagejal õigus valida, millise kostja vastu ta hagiavalduse esitab, mistõttu on võimalik nõudeid eraldi menetleda. Solidaarvõlgnikud ei ole juhul, kui neist ühe või mitme vastu esitatakse hagi, kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 tähenduses ning määrusekaebuse väide, et ühe solidaarvõlgniku vastu nõude esitamisel tulnuks nõuet esitatud asjaoludel muuta, on põhjendamatu.
13.Asjakohatu on määruskaebuse väide, et kohus on rahuldanud tagaseljaotsusega hagi JT vastu võlgnevuse nõudes, millist ei ole kohtule esitatud. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud kostjate sh ka määruskaebuse esitaja vastu rahalise nõude põhivõla, kindlustusmakse, intressivõla ja viivise väljamõistmiseks.
14.Määruskaebuse esitaja avaldab ka kahtlust, et maakohus on rikkunud eraldatud haginõude puhul kohtuasja jagamise reegleid. Vastavalt kohtute seaduse (KS) § 37 lg 2 p-ile 2 tuleb töö kohtunike vahel jaotada tööjaotusplaanis määratud alustel, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest. Harju Maakohtu tsiviilasju arutavate kohtunike 2014. a kalendriaasta tööjaotusplaani p-i 13 kohaselt jagatakse tsiviilasjast nõuete eraldamisel eraldatud nõude alusel moodustatud asi samale kohtunikule. Seega on eraldatud kohtuasi jagatud asja lahendanud kohtu koosseisule kooskõlas sel ajal kehtinud tööjaotusplaaniga. Kolleegium selgitab, et igaüks võib tööjaotusplaaniga tutvuda kohtu kantseleis (KS § 37 lg 5).
15.Kostja on leidnud, et seaduse kohaselt ei saanud asjas teha tagaseljaotsust, sest hagi ei ole veenev. Vastavalt § 413 lg-le 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Osundatud säte paneb kohtule

hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause). Praeguses asjas on maakohus 24.03.2014. a tagaseljaotsuses esitanud kirjeldava osa, mille kohaselt sõlmiti hageja ja NK vahel 12.08.2008. a laenuleping nr 1027-08F, millega anti kostjale laenu 278 505.41 eurot. 12.08.2008. a sõlmisid hageja ja JT käenduslepingu nr 102708F KL, millega käendaja võttis endale solidaarvastutuse laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastuse maksimummäär on 278 505.41 eurot. Hageja esitas 11.06.2012. a hagiavalduse NK ja JT vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes. 05.03.2014. a kohtumäärusega eraldas kohus hageja nõude kostja JT vastu iseseisvasse menetlusse (ts asi nr 2-14-10159). Hageja palus kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse 31 716.34 eurot, kindlustusmakse 239.48 eurot, intressivõlgnevuse 10 016.67 eurot, viivise 21 939,15 eurot ning edaspidise viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 12.06.2012 kuni põhiosa täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 278 505.41 eurot. Seega ei nähtu maakohtu tagaseljaotsusest hagi rahuldamise õiguslikke aluseid ning maakohus ei ole neid esitanud ka kaja lahendades ning on märkinud üldsõnaliselt, et hagiavaldus on esitatud õiguslikult põhjendatult, asjaolud on selgelt välja toodud, nõue arusaadav ja kooskõlas seadusega. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus tagaseljaotsuse tegemisel hagi õiguslikku põhjendatust nõuetekohaselt kontrollinud, mistõttu põhjendab kolleegium seda täiendavalt lähtudes sellest, et tagaseljaotsuses esile toodud hagiavalduse asjaolusid tõendada vaja ei ole, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 413 lg 1). Arvestades, et hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude põhivõla 31 716.34 eurot, kindlustusmakse 239.48 eurot, intressivõlgnevuse 10 016.67 eurot, viivise 21 939.15 eurot ning edaspidise viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 12.06.2012. a kuni põhiosa täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 278 505.41 eurot tuginedes asjaoludele, et hageja ja põhivõlgnikust kostja NK vahel oli sõlmitud laenuleping ning hageja ja kostja JT vahel käendusleping ning käendaja kohustus on tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist (VÕS § 142), on hagi rahuldamine kostja vastu põhjendatud VÕS § 145 lg 1 ja 2 järgi. Kuna kohus otsustab tagaseljaotsuse tegemise üksnes hagiavalduses märgitud asjaolude pinnalt, pidi antud juhul kontrollima tarbijakäenduslepingu kehtivuse eeldusena käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kokkuleppe olemasolu, mis sisaldub hageja ja JT vahelise käenduslepingu p-is 2.1 (tl 16-17). Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg

1.Eeltoodud põhjendustel leiab kolleegium, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud ning kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks ei ole alust.
16.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Alates 01.01.2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohaldades analoogiat TsMSRS §-ga 3 leiab ringkonnakohus, et asjades, milles maakohus on teinud lõpplahendi enne 01.01.2015. a, tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramisele kohaldada enne 01.01.2015. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni. Analoogia rakendamist õigustab asjaolu, et kuigi erinevates kohtuastmetes, kuid samas asjas, kantud menetluskulud määrataks kindlaks sama korra järgi. Eeltoodule tuginedes selgitab kohus, et TsMS § 174 lg 1 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kaja esitamisel tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse, sest avaldus jäi rahuldamata (TsMS § 149 lg 5).

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja