Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu 02.04.2014.a määrusega kuulutati välja XXX(võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. 15.09.2014.a toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Koosolekul vaidlesid hageja nõudele vastu kostja 1 ning kostja 2. Kostja 1 esitas vastuväite nõude rahuldamisjärgule. Kostja 2 esitas vastuväite nõude rahuldamisjärgule ja nõude suurusele. Vastuväidetest tulenevalt esitas hageja 15.10.2014.a nõude tunnustamise hagi. Hageja palub tunnustada võlgniku pankrotimenetluses nõuet summas 353 051.48 eurot I rahuldamisjärgu nõudena või alternatiivselt II rahuldamisjärgu nõudena. Hageja tugineb nõude esitamisel kahele alusele. Esiteks on hageja võlgniku ja kostja 2 vahel sõlmitud laenulepingu nr. XXXkäendaja (tarbijakäenduslepingu nr. XXX alusel, vastutuse maksimummääraga 278 505.41 eurot), millest tulenevalt võib kostja 2 nõuda hagejalt võlgniku kohustuse täitmist käendaja vastutuse maksimummäära ulatuses. Seega tekib hagejal võlgniku vastu regressinõue ulatuses, milles ta võlgniku kohustuse täidab. Teiseks on võlgniku ja kostja 2 vahelisest laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks kostja 2 kasuks seatud hüpoteek summas 5 720 000.00 krooni (s.o 365 574.36 eurot) hageja ja võlgniku kaasomandis olevale kinnistule asukohaga XXX vallas ning hüpoteek summas 5 720 000.00 krooni (s.o 365 574.36 eurot) hageja ja võlgniku kaasomandis olevale korteriomandile asukohaga XXX, Tallinnas. Hageja on seisukohal, et kinnistute müügi järel tekib hagejal võlgniku vastu nõue hüpoteegi summas. Kostja 1 vastus Kostja 1 on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõue on tõendamata. Kostja 1, s.o võlgniku pankrotihaldur, vaidlustas 15.09.2014.a võlgniku pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude rahuldamisjärgu, kuna nõue ei ole pandiga tagatud. Hageja ei ole esitanud haldurile dokumente, millest tulenevalt oleks nähtav võlgniku vara pantimine hageja kasuks. Samuti ei tulene hageja pandiõigus ka haldurile nähtavatest ametlikest registritest. Hageja nõude näol on tegemist seega II rahuldamisjärgu nõudega. Hageja tugineb oma nõudeavalduses kostja 2 kasuks seatud hüpoteekidele, kuid antud hüpoteekide osas on pandipidajaks praeguse seisuga ainult kostja 2. Võlgniku pankrotimenetluses on kostja 2 esitanud nõude summas 347 290.43 eurot, mis on osaliselt tagatud pandiga hagejale kuuluval varal. Kuna käesoleval juhul ei ole selge millises ulatuses hageja kostja 2 nõuet rahuldab ja seega millises osas nõude aluseks olev tingimus realiseerub, siis ei ole ka kostja 1 hinnangul selge hageja nõude tegelik suurus ning tegemist on täies ulatuses tingimusliku nõudega. Kostja 2 vastus Kostja 2 on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus mõistis 24.03.2014.a tagaseljaotsusega hagejalt kostja 2 kasuks välja laenulepingust nr. XXX ja tarbijakäenduslepingust nr. XXX tuleneva võlgnevuse kokku 65 365.63 eurot ning lisanduva viivise (kokku mitte rohkem, kui 278 505.41 euro ulatuses) (tsiviilasi nr 2-14-10159). Sedavõrd suure viivise sissenõutavaks muutumine ei ole aga kostja 2 hinnangul praktikas võimalik. Kostja 2 peab põhjendatuks tunnustada hagejal võlgniku vastu tekkida võivat nõuet kokku summas 72 654.96 eurot (s.o 24.03.2014.a tagaseljaotsusega hagejalt välja mõistetud 65 365.63 eurot +

sissenõutavaks muutunud viivis kuni pankroti välja kuulutamiseni summas 4 672.73 eurot + sellele järgneva ühe aasta jooksul tõenäoliselt sissenõutavaks muutuv viivis 2 616.60 eurot). Kuna hageja nõude tekkimine oleneb tingimuse saabumisest (võla tasumine), on tegemist tingimusliku nõudega. Kostja 2 on seisukohal ka, et korter Tallinnas, Vana-Kalamaja tänaval on võlgniku ainuomandis, mitte hageja ja võlgniku kaasomandis. Kuivõrd hageja ei ole nimetatud korteri kaasomanik, puudub tal viidatud korteri võimalikust müügist tulenev nõue. Teise kinnisasja, XXX külas asuva kinnistu müügi järel tekib hagejal võlgniku vastu nõue maksimaalselt summas 72 200.00 eurot. Kinnistu on kaasomanike vahel jagatud 1⁄2 osadeks, mistõttu võib hageja nõue olla maksimaalselt 1⁄2 kinnistu realiseerimise väärtusest. 19.02.2014.a vara ümberhindamise akti kohaselt oli nimetatud kinnistu hinnaks pärast ümberhindamist 144 400.00 eurot. Kuna nõude tekkimise eeldus on tingimuse saabumine (vara müük), on tegemist tingimusliku nõudega. Hageja nõue ei ole pandiga tagatud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et 02.04.2014.a kuulutas Harju Maakohus välja XXX pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki (tlk 24). Hageja esitas 16.04.2014.a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 365 574.63 eurot tunnustamiseks (tlk 48-52). 15.09.2014.a nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõude rahuldamisjärgule vastuväite kostja 1, kostja 2 esitas vastuväite nõude rahuldamisjärgule ja nõude suurusele (tlk 29-32). Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga tunnustatud nõuded esimese rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded. Hagiavalduse ja nõudeavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue võlgniku ja kostja 2 vahel sõlmitud laenulepingust nr. XXX ning kostja 2 ja hageja vahel sõlmitud tarbijakäenduslepingust nr. XXX (tlk 17-18). Hageja on seisukohal, et hagejal tekib võlgniku vastu regressinõue ulatuses, milles ta võlgniku kohustuse täidab. Toimiku materjalidest nähtub, et laenulepingu täitmise tagamiseks on kostja 2 kasuks seatud hüpoteek summas 5 720 000.00 krooni (s.o 365 574.36 eurot) võlgniku ja hageja kaasomandis olevale kinnisasjale asukohaga XXX vallas (tlk 155-156) ning hüpoteek summas 5 720 000.00 krooni (s.o 365 574.36 eurot) võlgniku ainuomandis olevale korteriomandile asukohaga XXX, Tallinnas (tlk 157-158). Kohtu hinnangul on hageja väide, et korter asukohaga XXX, Tallinnas on hageja ja võlgniku kaasomandis, väär ja vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Toimiku materjalidest nähtub, et korter asukohaga XXX, Tallinnas on võlgniku ainuomand. Kohus on seisukohal, et PankrS võimaldab I rahuldamisjärgu nõudena tunnustada vaid nõudeid, mis on tunnustamise ajal pandiga tagatud. Kohus nõustub kostjatega ning leiab, et hageja nõue ei ole pandiga tagatud. Hageja ei ole kohtule ega kostjale 1 esitanud dokumente, millest tulenevalt oleks nähtav võlgniku vara pantimine hageja kasuks. Samuti ei tulene hageja pandiõigus ka ametlikest registritest. Pandipidajaks on kostja 2.

Toimiku materjalidest nähtub ka, et kostja 2 esitas hageja ja võlgniku vastu hagi ning palus välja mõista laenulepingust nr. XXX ja tarbijakäenduslepingust nr. XXX tuleneva põhivõlgnevuse 31 716.34 eurot ja kõrvalnõuded (tlk 159-162). Kohus tegi tsiviilasjas nr 2-14-10159 24.03.2014.a tagaseljaotsuse, millega mõistis hagejalt kostja 2 kasuks välja laenulepingust nr. XXX ja tarbijakäenduslepingust nr. XXX tuleneva võlgnevuse kokku 65 365.63 eurot ning lisanduva viivise (kokku mitte rohkem, kui 278 505.41 euro ulatuses) (tlk 164-166). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale 2 võlgnevuse tasunud, mistõttu ei ole hagejal ka võlgniku vastu regressinõuet tekkinud. Kuna käesoleval juhul ei ole hageja kostja 2 nõuet rahuldanud ja ei ole selge millises ulatuses hageja kostja 2 nõuet rahuldab ning millises osas nõude aluseks olev tingimus (võla tasumine) realiseerub, siis ei ole kohtu hinnangul selge ka nõude tegelik suurus ning käesoleval hetkel on tegemist täies ulatuses tingimusliku nõudega (PankrS § 82 lg 2). Võlgniku pankrotimenetluses on kostja 2 esitanud nõude, mis on osaliselt tagatud pandiga hagejale kuuluval varal. Hageja on seisukohal, et kinnisasjade (korter ja kinnistu) müügi järel tekib hagejal võlgniku vastu nõue hüpoteegi summas. Kuivõrd korter asukohaga XXX, Tallinnas on võlgniku ainuomand, puudub hagejal viidatud korteri võimalikust müügist tulenev nõue. Hagis esitatud asjaolusid ja kostjate vastuväiteid arvestades, asub kohus seisukohale, et kostja 2 nõue hüpoteegiga koormatud kinnisasja (XXX vald) arvel rahuldatud osas läheb müügi korral seaduse alusel üle hagejale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 kohaselt kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Kostjal 2 on hüpoteegipidajana AÕS § 325 lg 1 järgi õigus rahuldada laenulepingust tulenev nõue võlgniku vastu hageja ja võlgniku kinnistu arvel. Kostja 2 avalduse alusel on algatatud täitemenetlus, mille käigus toimub hageja ja võlgniku kinnistu müük (tlk 173-175). Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-152-13 asunud seisukohale, et samamoodi läheb nõue ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 3 p 1 ja 2 alusel üle, kui isik täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine, või kui isiku vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks. Nende sätete järgi läheb kolmandale isikule (pantijale) rahuldatud ulatuses üle sama nõue, st tegemist on seadusjärgse nõude üleminekuga (cessio legis) VÕS § 173 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 18. detsembri 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 19; Riigikohtu 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15310, p 10). Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et kuivõrd kinnistu (XXX vald) müügi korral läheb kostja 2 nõue hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel rahuldatud osas seaduse alusel ilma tunnustamata üle hagejale, siis sellist hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses tunnustama ei pea. Kohus jätab seega ülaltoodud põhjendustel hagi rahuldamata.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kostjal 1 lepingulist esindajat ei olnud. Kostja 2 palub hagejalt välja mõista menetluskulud, s.o lepingulise esindaja kulud kokku summas 744.00 eurot (käibemaksuta). Ühtlasi palub kostja 2 määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja 2 kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja 2 kasutas esindaja teenust hagiavalduse ja kohtu dokumentidega tutvumiseks, seisukohtade kujundamiseks ja esitamiseks, hagile vastuse koostamiseks, tõendite kogumiseks, kohtu ja kliendiga suhtlemiseks, istungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemiseks jne. Kostja 2 kasutas esindaja teenust kokku 6,2 tundi. Kostja 2 esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja 2 poolt esindajale makstud keskmine tunnitasu 120.00 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust on keskmine tasu õigusteenuse eest summas 120.00 eurot mõistlik ning põhjendatud. Kohtu hinnangul vastab kostja 2 esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud arvestades lepingulise esindaja töömahtu ja töö põhjalikkust. Eeltoodust tulenevalt on kostja 2 põhjendatud menetluskulud summas 744.00 eurot. Nimetatud summa tuleb hagejalt vastavalt menetluskulude jaotusele kostja 2 kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja 2 vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale 2 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (744.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.