Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-19100 jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasumisega viivitamise korral tuleb maksta kuni kohustuse täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXX(kostja) väljastas 15.07.2013 võlakirja, mille kohaselt andis XXX(hageja) kostjale laenu summas 1050 eurot, tagastamise tähtajaga 01.09.2013. Kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning saadud laenu hagejale tagastanud. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei ole antud juhul esitanud kohtule kostjalt hagiavalduse esitamisest tulenevat õigusabikulude väljamõistmise nõuet ning ka tsiviilasja toimiku põhjal ei ole võimalik järeldada, et hagejat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Ühestki hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist (sh hagiavaldusest) ei nähtu, et hageja oleks kasutanud nende

2-14-19100 koostamiseks lepingulise esindaja abi. Seega peab kohus põhjendatuks menetluskuludena üksnes riigilõivu summas 150 eurot väljamõistmist kostjalt. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel tuli hagejal tasuda hagilt riigilõiv sõltuvalt hagi hinnast. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hagihinnaks on seega kokku 1699,95 eurot (s.o 1050 + 266,70 + 383,25). Hagiavalduse esitamisel (13.05.2014) kehtinud RLS lisa 1 nägi ette, et tsiviilasja hinnalt kuni 2000 eurot tuleb tasuda riigilõivu summas 175 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel aga tasunud riigilõivu üksnes summas 150 eurot, seega 25 eurot ettenähtust vähem. Kuna kohus jättis antud asjas menetluskulud kostja kanda, siis leiab kohus, et kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista ettenähtust vähem tasutud riigilõiv summas 25 eurot TsMS § 179 lg 1 alusel. See lahend tuleb TsMS § 179 lg-te 5 ja 6 järgi täita jõustumisest alates 15 päeva jooksul, misjärel võib selle saata sundtäitmisele. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb TsMS § 179 lg 9 alusel tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.