Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

lk 3 Seega täitis hageja oma töövõtulepingust tulenevad kohustused ja kostja oli tehtud tööga rahul ning pretensioone töö kvaliteedi kohta ei esitanud. Hageja esitas kostjale tehtud töö eest tasu saamiseks 30. mail 2013 arve nr 110 summas 4057,74 eurot, millest käibemaks oli 676,29 eurot (vt lisa 4). Arve aluseks on hageja poolt koostatud tehtud tööde akt, mis esitati koos arvega kostjale. Aktist nähtub, et hageja ostis kostja poolt tellitud seadme valmistamiseks materjali, mille maksumus on 1201,45 eurot ja kostja poolt tellitud töö tegemiseks kulus hagejal 109 tundi. Seega kujunes tööde lepinguliseks kogumaksumuseks 2180 eurot (vt akt, lisa 5). Pärast tellitud töö, so hüdrauliliste tugijalgadega metsaveohaagise, ja hageja arve kättesaamist asus kostja esitama vastuväiteid. Materjalikulu kostja ei vaidlustanud. Vaatamata sellele ei tasunud kostja hageja arvet isegi mitte osas, milles ta arvega nõustus. Pooled pidasid kohtuväliseid kompromissiläbirääkimisi, mille käigus hageja pakkus, et ta on nõus alandama kokkulepitud ühikuhinnet, so tunnihinda. Pooled kompromissi ei saavutatud.

lk 4 kiirmenetluses esitatud selgituse kohaselt maksis kostja 1. augustil 2013 töötundide tasu 66 töötunni eest maksumusega 20 eurot, millele lisandus käibemaks summas 264 eurot. Maksekäsuosakond andis 13. augustil 2013 kohtuasja üle hagimenetlusse ja kohus tegi hagejale ettepaneku hagi esitamiseks. Haginõue, hagi õiguslik alus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale avalduse kostjalt töövõtutasu väljamõistmiseks summas 2970 eurot. Kuna kostja rahuldas kohtumenetluse käigus nõude summast 1584 eurot, esitas hageja kostja vastu hagi saamatajäänud töövõtutasu nõudes summas 1386 eurot. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et tema töötajatel kulus kostja metsaveohaagise remondile 66 töötundi ja hüdrauliliste tugijalgade paigaldamisele 44 tundi ja treimisele ja freesimisele 11 tundi tunnihindega 25 eurot (vt lisa 8 arve nr 132). VÕS § 637 lg 1 järgi tuleb juhul, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, maksta tavalist tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt loetakse tavaliseks tasuks selle töövõtja tavalist tasu lepingu esemega sarnase töö eest, aga ka töövõtja tegevuspiirkonna tavalist tasu sellise töö eest, st tasu, mida võtavad kolmandad isikud analoogse töö eest. Hageja esitab kohtule Saaremaal Kaarma vallas metalli töötlevate firmade poolt antud hinnangud analoogse tellimuse täitmisel kujuneva töömahu ja töövõtutasu kohta. SassYk Met OÜ väljastas 5. oktoobril 2013 hagejale hinnangu, mille kohaselt SassYk OÜ oleks käruremondi teostanud 85 tunniga tunnihindega 19 eurot tund. Hüdrauliliste tugijalgade valmistamiseks kuluks OÜ-l 40 tundi ja projekteerimisele (ostetud teenusena) oleks kulunud umbes 200 eurot. Treimisele ja freesimisele kuluks 20 tundi tunnihinnaga 24 eurot (vt lisa 10). SassYk Met OÜ töökoja asukoht on Saaremaal Kaarma vallas Nasval. SassYk Met OÜ eelmärgitud hinnangu kohaselt kuluks kostja poolt tellitud tööde tegemiseks, projekteerimisele kuluvat aega arvestamata, 145 (85+40+20) tundi ja tööde kogumaksumuseks oleks kujunenud 3050 (1615+760+200+490) eurot. Havana Transport OÜ töökoda asub samuti Saaremaal Kaarma vallas. Havana Transport OÜ väljastas 5. oktoobril 2013 hinnangu, mille kohaselt kuluks OÜ-l kostja käruraami töödele vähemalt 80 töötundi ja hüdrauliliste tugijalgade konstrueerimiseks ja valmistamiseks vähemalt 140 töötundi tunnihinnaga 22 eurot (vt lisa 11).

lk 5 Havana Transport OÜ eelmärgitud hinnangu kohaselt kuluks kostja poolt tellitud tööde tegemiseks OÜ-l kokku 140 tundi ja tööde kogumaksumuseks kujuneks 3080 eurot. Seega on töövõtja tegevuspiirkonna (Saaremaa Kaarma vald) tavaline tasu kostja poolt tellitud töö eest, st tasu, mida võtavad kolmandad isikud analoogse töö tegemise eest, umbes 3000 eurot. Seega ei ületa hageja poolt kostjalt nõutud töövõtutasu summas 2970 eurot, millest 495 eurot moodustab käibemaks, hageja tegevuspiirkonna tavalist tasu. Lähtudes eeltoodust palub hageja:

lk 6 kokku 44 tundi, millele lisandub arve nr 132 lisaks oleva akti teises veerus märgitud treimise ja freesimise töö tegemisele kulunud 11 (7+4) tundi (vt hagiavalduse lisa 9). Arvest nr 132 nähtub, et töövõtutasu on 2970 eurot, millest käibemaks moodustab 495 eurot. Kostja on käesolevaks ajaks tasunud nõude summast 1584 eurot. Seega on hagejal saamata töövõtutasu summas 1386 eurot. Hageja esitas kohtule hagiavalduse lisadena Sassyk Met OÜ ja Havana Transport OÜ hinnangud selle kohta, milliseks oleks töövõtutasu kujunenud sel juhul, kui tellija oleks sama töö tellinud märgitud osaühingutelt. Sassyk Met OÜ hinnangu kohaselt oleks töövõtutasuks kujunenud 3050 eurot ja Havana Transport OÜ hinnangu kohaselt oleks töövõtutasuks kujunenud 3080 eurot. Seega ei ületa hageja poolt nõutud töövõtutasu hageja tegevuspiirkonna, milleks on Saaremaa Kaarma vald, tavalist tasu, st tasu, mida võtavad kolmandad isikud analoogse töö tegemise eest.

lk 7 kandnud kahju ja põhipretensioonid on sellest tingitud (vt kostja esindaja 3. juuli 2013 ekirja, hagiavalduse lisa 3). 4. juuli 2013 e-kirjas märgib kostja esindaja, et mõõdistamise ja joonestamise töötunnid tuleb maha arvestada, üle vaadata ülejäänud töötunnid ja pikendada arve II osa maksetähtaega, kuna I osa (materjal) on makstud. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt kalkulatsioonis märgitud tööde tegemist. Seega tunnistab ta, et kõik hageja poolt märgitud tööd on tehtud. Kostja asus paljasõnaliselt väitma, et hagejal ei kulunud töö tegemiseks nii palju tunde, kui kalkulatsioonis on märgitud.

lk 8 Võrdluseks esitab hageja kohtule Balmeci Forest OÜ, kellel on kogemus metsamasinate varuosade tootmises, hinnangu (vt lisa 6). 2) Hageja tööaja arvestuse raamatu kannetest nähtub, et treial-freesija V T ehitas metsaveotraktori käppasid (hüdraulilisi tugijalgu) kokku 15 tundi:

lk 9

Hageja seisukoht kostja tasaarvestuse vastuväitele VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on asunud seisukohale, et hageja poolt projekteeritud ja ehitatud metsaveokäru tugijalad on purunenud hageja ebakvaliteetse töö tõttu ja seetõttu on tekkinud kostjale kahju summas 420 eurot. Kostja võttis hageja poolt tehtud töö vastu 29. mail 2013. Puudused, millele kostja nõue tugineb, on sellised, mida on võimalik tavalist hoolsust rakendades avastada töö ülevaatamisel. Töö ülevaatamata jätnud või selle hooletult ülevaadanud tellija ei saa töövõtja vastu pärast töö vastuvõtmist VÕS § 644 lg-s 3 kohaselt nõudeid esitada ja tugineda sellistele puudustele, mis oli võimalik avastada töö ülevaatamise käigus. Käesoleval juhul on töö vastuvõtmisest möödunud rohkem kui aasta. VÕS § 155 lg 1 kohaselt võib isik majandus- või kutsetegevuses (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Käesolevas kohtuasjas ei ole kumbki pool väitnud ega ole leidnud tõendamist, et hageja andis garantii. Hageja vaidlustas kostja kahju hüvitamise nõude. Hageja on seisukohal, et tema poolt projekteeritud ja ehitatud tugijalad on tehtud kvaliteetselt. Hageja on kostja poolt kasutamise käigus lõhutud tugijalgu näinud, saanud spetsialistidelt arvamuse ja on seisukohal, et tugijalad on purunenud nende ebaõige ekspluateerimise tagajärjel. Metsatõstukite ohutu töötamise juhise kohaselt tuleb enne tõstuki kasutamist rakendada alati seisupidureid ja vajadusel rattad tõkiskingastada. Tugijalgade valmistamisel läbisid tugijalad tugevuskontrolli simulatsiooni. Nende õige kasutamise korral ei saanud need deformeeruda. Seega puudub kostjale kahju tekkimises hageja süü. Kostjal ei ole hageja vastu rahalist nõuet. Kuivõrd hagejal kostja vastu rahalist nõuet ei ole, on ka kostja menetlusdokumendis esitatud tasaarvestuse avaldus tühine. Sõlmitud töövõtulepingu tingimused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Eelöeldust tulenevalt omab vaidluse lahendamisel olulist kaalu poolte suuliste kokkulepete sisu tuvastamine. VÕS § 11 ja võlaõigusseaduse töövõtulepingut reguleerivad sätted ei keela sõlmida töövõtulepinguid suulises vormis. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 3. mail 2013 suuline töövõtuleping järgmistel tingimustel:

lk 10 paigaldama kostja metsaveohaagisele hüdraulilised tugijalad ja kostja kohustus tema tellimusel tehtud töö eest tasuma. Eelmärgitus pooltel vaidlusi ei ole.

lk 11 VÕS § 643 kohaselt peab tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kaotab ostja õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt tööd üle ei vaadanud ja lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud. Ülevaatamise kohustusega on seotud ülevaatuse käigus avastatud puudustest töövõtjale teatamine. Tellijal oli käesoleval juhul võimalik rakendada meetmeid töö lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, tal oli võimalik kaasata asjatundja. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Vaatamata eelmärgitule rikkus kostja lepingut jättes hageja poolt esitatud arve osaliselt tasumata. Vaidlus

lk 12 VÕS § 637 lg 1 järgi tuleb juhul, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, maksta tavalist tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Seega annab VÕS § 637 lg 1 poolte vastastikuste kohustuste kindlaksmääramisel tõlgendamisreegli juhuks, kui tasu maksmist ei ole kokku lepitud. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-72-11 lahendi p-s12 asunud seisukohale, et VÕS § 637 lg 1 järgi tuleb juhul, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, maksta tavalist tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Seega annab VÕS § 637 lg 1 poolte vastastikuste kohustuste kindlaksmääramisel tõlgendamisreegli juhuks, kui tasu maksmist ei ole kokku lepitud. VÕS § 637 lg 1 tähendus seisneb selles, et tagada lepingu kehtivus ka juhul, kui selles on küll kindlaks määratud töövõtja kohustused, kuid mitte tellija omad. Tavaliseks tasuks võib olla selle töövõtja tavaline tasu lepingu esemega sarnase töö eest (nt töövõtja hinnakiri), aga ka piirkonna tavaline tasu sellise töö eest. Kui töövõtjal ei ole hinnakirja või sellega sarnaseid tasumääranguid, siis on tavaline tasu asjaoludest lähtuvalt tasu, mida sama töövõtja sellise töö eest varem on nõudnud. Kui ka seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb töövõtjale maksta mõistlik tasu, mis lähtub üldjuhul turuhinnast, st kohalikust keskmisest tasust. Hageja esitas kohtule 14. jaanuari 2014 lisana Smidt Metall OÜ 20. detsembril 2012 kehtestatud 2013. aastal kehtinud ja ka 2014. aastal kehtiva hinnakirja, mis asuvad nähtaval kohal kõigile tellijatele tutvumiseks nii Smidt Metall OÜ kontori- kui töökojaruumis. Tõendamaks, et hageja poolt nõutud töövõtutasu on piirkonna tavaline tasu analoogse töö eest, on hageja esitanud kohtule hagiavalduse lisadena Sassyk Met OÜ ja Havana Transport OÜ hinnangud selle kohta, milliseks oleks töövõtutasu kujunenud sel juhul, kui tellija oleks sama töö tellinud märgitud osaühingutelt. Sassyk Met OÜ hinnangu kohaselt oleks töövõtutasuks kujunenud 3050 eurot ja Havana Transport OÜ hinnangu kohaselt oleks töövõtutasuks kujunenud 3080 eurot. Mõlemates hinnangutes märgitud töövõtutasu ei sisalda käibemaksu. Seega ei ületa hageja poolt nõutud töövõtutasu summas 2970 eurot hageja tegevuspiirkonna, milleks on Saaremaa Kaarma vald, tavalist tasu, st tasu, mida võtavad kolmandad isikud analoogse töö tegemise eest. 20. novembri 2014 menetlusdokumendi lisana esitas hageja tõendid selle kohta, millist töövõtutasu on tellijad hagejale varem tema poolt teostatud tööde eest maksnud (vt OÜ-le Remior 29. oktoobril 2014 esitatud arve-saatelehe nr 292, OÜ-le Remior 12. detsembril 2014 arve nr 303, Hammarprodukter OÜ-le 6. mail 2014 esitatud arve-saateleht nr 125 ja 19. mail 2014 esitatud arve-saateleht nr 138). Seega on hageja poolt kostjalt töövõtutasuna nõutud tasu tavaline tasu. Hageja ei ole täpselt samasugust tööd varem teostanud, sest kostja käru, mille ta remontimiseks ja tugijalgade valmistamiseks hageja metallitöökotta tõi, ei ole algselt olnud metsaveokäru. Tegemist oli nõukogudeaegse veoauto ZIL 131 või 157 raamiga, millele oli ehitatud metsaveokäru. Seega ei ole kostja käru masstoodang, tegemist on erimõõtmetega käruga. Käru erimõõtmelisuse tõttu tuli kostja poolt tellitud tugijalgade valmistamiseks käru mõõdistada, teha tugevuse simulatsioon ja tugijalad joonestada. Sisuliselt oli kostja poolt tellitud töö tegemine toimiva lahendi leiutamine. Kostjale hageja poolt esitatud arve nr 132 lisaks olevas tööde akti osas „Käppade valmistamine ja paigaldamine“ on märgitud

lk 13 teostatud tööna käru mõõdistamine ja joonestamine. Märgitud tööd olid hädavajalikud selleks, et kostja poolt tellitud tööd teostada. Hageja on seisukohal, et tugijalgu oleks olnud võimalik ehitada ka katse-eksituse meetodil, aga sel juhul oleks töö teostamise ajakulu olnud vähemalt 25 tundi suurem võrreldes ajakuluga, mis töö tegemisele kulus. Pärast töö teostamist hakkas kostja nõudma töö projekti. Kostja juhatuse liige Ene Vahter kirjutas hagejale 3. juuli 2013 saadetud e-kirjas: „Kui Te küsite joonestamise eest raha, siis oleks olnud kohustus esitada joonised korrektselt koos akti ja arvega. Paraku kaasa antud 3D pildid on kõigest illustreerivad ja ei vasta nõuetele. Lisaks puuduvad 2D joonised, lõiked, sõlmed, kolmvaated ja muu info (tellija, autor, teostaja, mõõtkava jne). Kahjuks me ei saa maksta kauba eest, mida me saanud ei ole“. Kostja ei tellinud hagejalt metsaveotraktori hüdrauliliste tugijalgade projekti/joonist. Hageja joonestas töö teostamiseks vajalikud tööjoonised, mida kostjale väljastatud ei ole. Hageja peab täpseid jooniseid oma intellektuaalseks omandiks, neid oli ta nõus väljastama vaid tasu eest. Hageja esindaja Andres Smidt ütles kohtuistungil kuulatuna üle vande all, et kostja nõudmisel esitas ta illustreerivad pildid, mis on jooniste aluseks. Ta teavitas kostjat, et ta annab üle illustreerivad pildid. A. Smidt ütles kohtuistungil, et talle ei ole teada, millistest mõõdalaskmistest kostja jooniste ja tegelike mõõtude puhul räägib ja lisas, et kui mudelist on jäänud muutmata kaks numbrit, siis töömahtu see ei muutnud. Pärast arve saamist kostja arvet ei tasunud, tuues mittemaksmisele erinevaid põhjendusi. 3. juuli 2013 e-kirjas märkis kostja, et ta keeldub maksmast hüdrauliliste tugijalgade valmistamiseks tehtud projekteerimistöö eest. Samas kirjas toob kostja ka tasumise viibimise põhjendusena teise väite: kuna käru remont olevat veninud temast mitteolenevatel põhjustel ja ta sai remonditud käru kätte hiljem kui ta lootis, siis ta olevat kandnud kahju ja põhipretensioonid on sellest tingitud (vt kostja esindaja 3. juuli 2013 ekirja, hagiavalduse lisa 3). 4. juuli 2013 e-kirjas märgib kostja esindaja, et mõõdistamise ja joonestamise töötunnid tuleb maha arvestada, üle vaadata ülejäänud töötunnid ja pikendada arve II osa maksetähtaega, kuna I osa (materjal) on makstud. Kohtuistungil väitis kostja, et traktori käru puhastamisele kulunud ajakulu on ülepaisutatud. Samas tunnistas kostja esindaja Elmut Vahter kohtuistungil, vastates hageja küsimustele, et ta teab, kui puhtad peavad olema pinnad, et keevitus haakuks, pind peab läikima ja olema roostevaba. Hageja esindaja Andres Smidt ütles, et ta arvab, et käru puhastamine võttis aega 4-4,5 tundi. Arve nr 132 aluseks olevast tööde aktist nähtub, et käru puhastamisele, jäätmete põletamisele, käru pealt klambrite ja tala eemaldamisele ning vanade paikade lõikamisele kulus 8 tundi. Tunnistaja A Pütles kohtuistungil, et kuna käru oli õliga koos, siis kippus ta ka põlema minema. Seega nõudis käru puhastamisel töömeestelt aega töö käigus tuleohutuse tagamine. Kostjal on kohustus tema poolt tellitud töö eest hagejale tasuda ning kostja on kohustust rikkunud. Kostja on tunnistanud, et kalkulatsioonis ja arves kirjeldatud kogu töö on hageja poolt tehtud. Hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus tasuma teostatud tööde eest lähtuvalt tööde tegemiseks minevast ajakulust tunnitasu 20 eurot tunnis. Seega on kostjal tellijana kohustus tasuda tehtud töö eest vastavalt kokkulepitud tingimustele. Lähtudes eeltoodust palub hageja hagi rahuldada ja menetluskulu jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

lk 14 Kostja oma vastuses hagile /t.l. 59/ ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Senine menetluse käik, hagi menetlusse võtmine

lk 15 kostjale üksnes koopiad failist, millel on 3D pildid ja mille koostamiseks ei saanud hagejal kuluda 11 tundi e ca 1,5 tööpäeva (lisa 3). Kostja ei vaidlusta tugevduslappide lõikamisele ja käppade kokku keevitamisele, käppade raamikinnituste šablooni valmistamisele ja kinnituste välja lõikamisele, lõikeservade käiamisele, voolikute mõõdistamisele, toomisele ja paigaldusele ning käpa taldade lõikamisele ja külge keevitamisele kulunud tööaega kokku 11,5 tundi. Ülejäänud tööde osas kostja leiab, et ajakulu on hageja poolt üle paisutatud ja ei vasta tegelikkusele. Kostja leiab, et mõistlik tööaeg käppade valmistamiseks ja paigaldamiseks on 27 tundi.

lk 16 ole kordagi näinud masina juures töötamas korraga kahte mees. 27.mail 2013 sai kostja metsaveohaagise kätte. Seega ei saanud hagejal kuluda tööde tegemiseks reaalselt üle 8 päeva.

Täiendavas vastuväites /t.l. 171/ avaldas kostja arvamust, et et hageja nõue on põhjendamatu, kuivõrd kostja on poolte vahel kokkulepitud töövõtutasu hagejale tasunud. Käesolevaga esitab kostja alternatiivse vastuväite juhuks, kui kohus leiab, et hageja nõue on siiski põhjendatud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tööd on kostja poolt vastu võetud. Kostja võttis tööd vastu 27.mail 2013.a. Töö vastuvõtmine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija võib tasu maksmisest keelduda juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab tasunõudega. Kohtumenetluse kestel märtsis 2014.a selgus, et hageja poolt valmistatud metsaveotraktori hüdraulilised tugijalad on purunenud ning neid ei ole võimalik kasutada enam otstarbel, milleks kostja neid vajas. Pooled kohtusid 01.04.2014.a kompromissläbirääkimiste pidamiseks, mil kostja ka teavitas hagejat puudustega tööst ning kohtumisel kirjeldas detailselt, milles puudused seisnevad. Kostja seadis üheks kompromissi tingimuseks VÕS § 646 lg-st 1 tuleneva töö parandamise nõude. Kompromissläbirääkimiste käigus asus algul hageja seisukohale, et ta on nõus puudused tasuta kõrvaldama, kui ilmneb, et tugijalad on purunenud Smidt Metall OÜ poolt teostatud ebakvaliteetse töö tulemusena. 30.04.2014.a teavitas hageja lepinguline esindaja kostja lepingulist esindajat hageja seisukohast, et tugijalad ei ole purunenud hageja ebakvaliteetse töö tulemusena, mistõttu hageja ei ole nõus neid ka tasuta parandama (lisa 1). Vaatamata mitme kuu vältel kestnud korduvatele läbirääkimistele, on hageja jätkuvalt seisukohal, et tema ei ole puudustega töid teostanud. Oktoobris pöördus kostja kvalifitseeritud keevitajate T Jja G G poole hinnangu saamiseks, kas metsaveotraktori hüdraulilise tugijala valmistamiseks tehtud tööd vastavad vähemalt keskmisele kvaliteedile. T Jja G G on asunud seisukohale, et hageja on kasutanud tugijala valmistamiseks valet materjali ja tugijala puksiümbrus on tugevdamata selliselt, et see peaks vastu paindele töötavates konstruktsioonides. Samuti asuvad T.J ja

lk 17 G.G seisukohale, et korraliku keevisõmbluse saavutamiseks ei ole valitud õiget tehnoloogiat ja parameetreid (lisa 2). VÕS § 100 kohaselt ei eelda kohustuse rikkumine kohustuse täielikku täitmata jätmist, vaid see hõlmab ka kohustuse ebakvaliteetset täitmist. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja ei ole täitnud lepingut nõuetekohaselt ning on lepingut oluliselt rikkunud - hageja ei ole töö tegemisega saavutanud kokkulepitud tulemust kuna tehtud töö on ebakvaliteetne ning on keeldunud puudustega töö parandamisest ega ole seda teinud mõistliku aja jooksul. Seega õiguskaitsevahendite kohaldamise eeldused on töövõtja suhtes täidetud. OÜ Smidt Metall poolne lepingu rikkumine tõi kaasa kostjale kahjulikke tagajärgi. Töö mittenõuetekohase teostamise tõttu ei ole kostjal metsaveotraktori tugijalga võimalik kasutada ning ta peab selle omal kulul parandama. Seega on hageja enda lepingulisi kohustusi rikkunud. VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja kahju seisneb hageja poolt tööl esinevate puuduste kõrvaldamiseks vajalikes kulutustes. Käesoleva vastusega esitatud hinnapakkumise kohaselt, mis on hageja enda poolt koostatud, kulub kostjal puuduste kõrvaldamiseks 420 eurot (lisa 1). Arvestades, et hageja põhjendamatult keeldus töö parandamisest, ei saanud ka eeldada, et kostja annaks hagejale veel kord täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja tasu nõue summas 1338 eurot on õigustatud, on kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 420 eurot, mida kostja käesolevaga tasaarvestab enda kahju hüvitamise nõudega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma mingi muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval pool el on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele pool ele ja vastavalt kohtupraktikale on tasaarvestuse avaldust võimalik esitada ja tasaarvestust teostada ka kohtumenetluses. Tasaarvestuse teostamise esmased eeldused on toodud VÕS § 197 lg-s 1 ja selle kohaselt peab eksisteerima tasaarvestuse olukord. Tasaarvestuse olukorraga on tegemist juhul kui tasaarvestuse poolte vahel on vastastikused rahalised nõuded ning tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustust täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Antud juhul puuduvad VÕS §-s 200 sätestatud tasaarvestuse piirangud. Tasaarvestuse tulemusena pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses lõppevad. Eeltoodust tulenevalt, kui kohus asub seisukohale, et hageja nõue on siiski õigustatud, tasaarveldab kostja käesolevaga enda nõude hageja nõudega. Järelikult isegi juhul, kui hagejal on nõue kostja vastu, on hageja nõue kostja vastu lõppenud osaliselt tasaarvestuse teostamisega. Kokkuvõttes on kostja kinnitanud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et 03.05.2013 sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, tööd on kostjale üle antud ja kostja on teostatud tööde eest tasunud töövõtutasu summas 1584 eurot, samuti on kostja poolt tasutud töö

lk 18 tegemiseks kulunud materjali maksumus summas 948.85 eurot. Vaidlus on selles, kui suures töövõtutasus pooled kokku leppisid ning millal tööd kostjale üle anti. Poolte vahel puudub tegelikkuses vaidlus ka selles, kui suures tunnitasus pooled kokkuleppe sõlmisid. Hageja väitel oli poolte vahel kokkulepe selles, et tunnihinde suuruseks on 20 eurot/h /tlk 80 pöördel p 2.1./. Sama on kogu menetluse kestel väitnud ka kostja. Pooltel oli kokkulepe selles, et masina parandamiseks kuluva aja eest tasub kostja tellijale 20 eurot/h. Kostja 01.11.2013 koostatud vastusele lisatud e-kirja vahetusest hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel /tlk 61-63/ ja 02.07.2013 e-kirjale hageja seadusliku esindaja poolt lisatud manusest /tlk 72-73, 75/ nähtub, et hageja on tasu suuruse seadnud tegelikkuses sõltuvusse masina parandamisel osalevate töömeeste arvust. Hageja 14.01.2014 esitatud hageja seisukohast /tlk 80-82 p 3.2./ ning sellele lisatud töötajate töötundide arvestamise raamatutest /tlk 86-89/ nähtub samuti, et hageja arvestuste kohaselt kujuneb töövõtutasu suurus sõltuvalt masina juures töid teostavate töömeeste arvust. Ka tunnistajate A Pja V T ütlustest nähtub, et masina juures tegi korraga tööd mitu töömeest. Hageja ei ole kordagi väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostjat teavitanud asjaoludest, et kui töömehi kasutatakse rohkem, võib töövõtutasu suuruseks kujuneda 40 eurot/h või isegi rohkem. 25.11.2014 toimunud kohtuistungil märkis hageja seaduslik esindaja kostja küsimustele vastates, et ta ei mäleta, kas ta mainis, et iga töömehe hind tuleb eraldi maksta. Kostja vastavat asjaolu lepingu sõlmimisel teades, ei oleks ka kunagi hagejalt masina remondiks töid tellinud. Kostja ei saanud taolist olukorda ka ette näha, sest on tavapäratu, et pooled lepivad töövõtu lepingu sõlmimisel kokku ühes töövõtutasus, hiljem peale tööde teostamist selgub aga, et töövõtja on tasu suuruse sõltuvussse seadnud masina juures töid teostavate töötajate arvust ja mitmekordistab vastavalt kokkulepitud tasu suurust. Taolist olukorda ei saa pidada ei tavapäraseks ega mõistlikuks. Seetõttu on kostja seisukohal, et töövõtutasu suuruse kokkuleppe osas tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-st 3 ning poolte vahel oli kokkulepe selles, et kostja tasub töövõtutasu 20 eurot/h vastavalt masina remondiks kuluvale ajale, sõltumata töid teostavate töötajate arvust. Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et hageja on töövõtutasu hulka arvestanud ka materjali tellimiseks kulunud aja. Samas kinnitas hageja, et ta ei teavitanud kostjat sellest, et materjali tellimine kuulub tasustatava tööaja hulka. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et teda on pandud ebaõiglasse olukorda, kus temalt nõutakse hageja poolt ühepoolselt arvestatud tasu. Hageja nõuab töövõtutasu ka tööjooniste koostamiseks kulunud aja eest. Hageja poolt on alles kohtumenetluse kestel 13.03.2014 esitatud tööjoonised /tlk 132/. Kostja, kui tööde tellija, nõudis hagejalt korrektseid tööjooniseid juba mais 2013 a. peale tööde vastuvõtmist /tlk 61 pöördel/. Hageja esitas kostjale juunis 2013 üksnes tõendid, mis on kohtule esitatud koos 01.11.2013 kostja vastusega hagile /tlk 67-71/. 13.03.2014 koostatud taotlusele lisatud tööjooniseid ei ole hageja esitanud ei hagiavaldusega koos ega ka peale kostja vastusega tutvumist. Kuivõrd hagejal ei olnud ei kostjale ega kohtule esitada tööjooniseid varem kui alles märtsis 2014, on kostja seisukohal, et need on koostatud hilisemalt, mitte mais 2013. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagejal ei ole õigus ka nõuda tasu tööjooniste koostamise eest. Lisaks selgus tunnistaja E Vi ütlustest, et tööjoonised ei ole nõuetekohaselt koostatud ning need ei ole vastavuses valmistatud detailidega. Järgnevalt tõusetub küsimus sellest, kui kaua töid masina juures tehti. Kostja leiab, et tööde tegemiseks sai hagejal kuluda maksimaalselt 8-9 tööpäeva. Sama nähtub hageja poolt esitatud töötajate töötundide arvestamise raamatust /tlk 86-89/. Hageja vande all antud ütluste kohaselt hakkasid reaalselt inimesed tööle 14-15.05. Kostja vande all antud

lk 19 ütluste kohaselt andis hageja tööd üle 27.mail, mida algselt hagiavalduses kinnitas ka hageja ise. Sama nähtub ka kostja vastusele lisatud e-kirja vahetusest /kostja seadusliku esindaja 03.07.2013 e-kiri hageja seaduslikule esindajale - tlk 63 pöördel/. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagejal kulus tööde tegemiseks 66 h ehk 8 tööpäeva. Isegi juhul, kui lähtuda hageja väitest, et töid alustati 14.mail, siis sai hageja töid teostada masina juures maksimaalselt 9 tööpäeva ehk 72 h. Kostja on tasunud hagejale töövõtutasu 66 h ehk 8, 25 tööpäeva eest kokku summas 1584 eurot. Seega on kostja enda töövõtulepingu järgsed kohustused täitnud ning hagejal puudub õigus nõuda ühepoolselt arvestatud töövõtutasu. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja nõue on põhjendamatu ning tuleb rahuldamata jätta. Kostja jääb täielikult enda alternatiivse vastuväite juurde, mis on kohtule esitatud 07.11.2014 /tlk 171-172/ ning leiab, et juhul, kui kohus asub siiski seisukohale, et hageja töövõtutasu nõue on põhjendatud, on hageja nõue kostja vastu lõppenud osaliselt tasaarvestuse teostamisega. Poolte vahel vaidlus puudub selles, et masina tugijalad on purunenud, vaidlus puudub ka selles, et kostja ei saa tugijalgu enam kasutada otstarbel, milleks kostja neid vajas. Poolte vahel puudub ka vaidlus selles, et hageja on keeldunud töö parandamisest. T Jja G G hinnangu kohaselt on hageja kasutanud tugijala valmistamiseks valet materjali, keevisõmbluse saavutamiseks ei ole valitud õiget tehnoloogiat ja parameetreid /tlk 175-176/. Kostja seaduslik esindaja kinnitas vande all ütlusi andes, et tugijalad vale ekspluateerimise tagajärjel puruneda ei saanud ning hageja vastavad väited on tõendamata. Tegemist ei ole puudustega, mida kostjal oleks võimalik olnud avastada töö ülevaatamisel. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud, hageja ei ole töö tegemisega saavutanud kokkulepitud tulemust ning on keeldunud puudustega töö parandamisest. Töö mittenõuetekohase teostamise tõttu ei ole kostjal võimalik tugijalga kasutada ning kostja peab selle omal kulul parandama. Hageja enda poolt koostatud hinnapakkumise kohaselt /tlk 174/ kulub puuduste kõrvaldamiseks 420 eurot. Kostja leiab, et tegemist on tasaarvestuse olukorraga ja tasaarvestus on lubatav. Eeltoodust tulenevalt, kui kohus asub siiski seisukohale, et hageja töövõtutasu nõue on põhjendatud, on hageja nõue kostja vastu lõppenud osaliselt tasaarvestuse teostamisega. Kostja palub kohtul esitatud nõue rahuldamata jätta ning menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tunnistajate ütlused, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel osaliselt. I Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 3.mail 2013 sõlmisid pooled suulise töövõtuleping, millega kostja tellis ja hageja kohustus remontima kostjale kuuluva metsaveohaagise ning valmistama ja paigaldama kostja metsaveohaagisele hüdraulilised tugijalad. Pooled ei leppinud kokku töö teostamise tähtaega kuid hageja pidi töö tegema võimalikult kiiresti. Pooled ei leppinud kokku töö hinnas, kuid leppisid kokku töötasus, milleks oli 20 e/tund, mida kostja aktsepteeris /t.l. 37/ Töö anti üle 27. mail 2013 ja sellele järgnevalt on kostja kinnitanud, et on tehtud tööga rahul.

lk 20 Hageja esitas kostjale tehtud töö eest tasu saamiseks 30. mail 2013 arve nr 110 summas 4057,74 eurot, millest käibemaks oli 676,29 eurot /t.l.39/. Arve aluseks on hageja poolt koostatud tehtud tööde akt, mis esitati koos arvega kostjale. Aktist nähtub, et hageja ostis kostja poolt tellitud seadme valmistamiseks materjali, mille maksumus on 1201,45 eurot ja kostja poolt tellitud töö tegemiseks kulus hagejal 109 tundi. Seega kujunes tööde lepinguliseks kogumaksumuseks 2180 eurot /t.l. 40/. Pärast tellitud töö, so hüdrauliliste tugijalgadega metsaveohaagise, ja hageja arve kättesaamist asus kostja esitama vastuväiteid. Materjalikulu kostja ei vaidlustanud. Vaatamata sellele ei tasunud kostja hageja arvet isegi mitte osas, milles ta arvega nõustus. Pooled pidasid kohtuväliseid kompromissiläbirääkimisi, mille käigus hageja pakkus, et ta on nõus alandama kokkulepitud ühikuhinnet, so tunnihinda. Pooled kompromissi ei saavutatud.

lk 21 madalam pakkumine (antud juhul ajaliselt soodsam) ei tarvitse seda lõpptulemusena olla ja lõpptulemus võib kujuneda just esialgsest oluliselt ebasoodsamaks. Seda saab öelda ka põhjusel, et kostja viis käru remonti, ilma seda enne üle andmist puhastamata. Seega pidi ta arvestama ka suurema ajakuluga kuna enne remonditööde algust tuli käru korralikult puhastada. Sama võib öelda ka Sepapaja OÜ pakkumise kohta /t.l. 65/, sest hinnapakkumise koostajad on pakkumise koostanud ajal, kui käru oli juba remonditud ja nad ei saanudki teada käru seisukorda selle remonti andmisel. Hageja on tellija jaoks tööde mahud eraldi välja toonud /t.l. 72/. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud ka hinnakirja /t.l. 84/, mis tema väitel oli klientidele nähtavas kohas välja pandud. Käru remondil ja tugijalgade valmistamisel tehtud töö maht kajastub töötundide arvestamise raamatus /t.l. 86/. Ka on tööd teinud tunnistajad R. T, I M, A P, V. T kinnitanud ajakulu tehtud remondil. Nende sõnul toimub igapäevane tundide arvestus selliselt, et need pannakse kirja töötundide arvestamise raamatusse ja sellest on võimalik tunnid ka üle kontrollida. Kokku oli töötunde 110(käru remont ja tugijalgade valmistamine). Sinna hulka on arvatud ka käru mõõdistamine ja joonestamine 11 tundi Mis puutub hageja esitatud joonistesse, siis ei ole hageja tõendanud, et konstrueeris joonised ise ja ei ole kasutanud ära kellegi teise koostatud jooniseid. Aluse selliseks kahtluseks annab juba asjaolu, et hageja on teinud päringu Balmec Forest OÜ-le selgitamaks kui suur võiks olla joonestamisele ja mõõdistamisele kuluv ajakulu/t.l. 91/. Juhul kui hageja oleks seda ise teinud, oleks ta teadnud ka ajakulu. Tunnistaja E. V hindab esitatud jooniseid pigem eskiisideks, mis olid töö teostamiseks vajalikud, kuid arvab, et neid ei saa käsitleda projektina. Ka ei saa puht visuaalse vaatlusega kinnitada, et tegu on just vaidlusaluste tugijalgadega, kuna puuduvad mõõdud. Hageja koostatud jooniseid kostjale üle ei andnud. Seetõttu peab kohus kostja vastuväiteid joonestamiseks kulunud aja eest taotlevale tasule ja jätab selles osas hagi rahuldamata (11x20=220 €).

III Vaidlus poolte vahel on ka selle üle, kas kostjal esineb alus nõude esitamiseks hageja vastu. Kostja väitel on tal õigus keelduda tasu maksmisest kuna tal on nõue hageja kui töövõtja vastu kahju hüvitamiseks. Kostja põhjendab oma nõuet sellega, et märtsis 2014.a selgus, et hageja poolt valmistatud metsaveotraktori hüdraulilised tugijalad on purunenud ning neid ei ole võimalik kasutada enam otstarbel, milleks kostja neid vajas. Pooled kohtusid 01.04.2014.a kompromissläbirääkimiste pidamiseks, mil kostja ka teavitas hagejat puudustega tööst ning kohtumisel kirjeldas detailselt, milles puudused seisnevad. Kostja seadis üheks kompromissi tingimuseks VÕS § 646 lg-st 1 tuleneva töö parandamise nõude. Kompromissläbirääkimiste käigus asus hageja seisukohale, et ta on nõus puudused tasuta kõrvaldama, kui ilmneb, et tugijalad on purunenud Smidt Metall OÜ poolt teostatud ebakvaliteetse töö tulemusena. 30.04.2014.a teavitas hageja lepinguline esindaja kostja lepingulist esindajat hageja seisukohast, et tugijalad ei ole purunenud hageja ebakvaliteetse töö tulemusena, mistõttu hageja ei ole nõus neid ka tasuta parandama.

lk 22 Tekitatud kahju suurust tõendab kostja hageja hinnapakkumisega /t.l. 174/, mille kohaselt tugijalgade remondi maksumus on 420 eurot. Selles ulatuses palub kostja hageja nõude tasaarvestada. Kostja on esitanud käru tugijalgade purunemise põhjuse hindamiseks kahele keevitajale, ke oma hinnangu/ t.l. 175/ leidsid, et tugijalgade purunemise põhjuseks oli puudused tugevusarvetustes ja materjalide valikus, kasutatud oli liiga väikese läbimõõduga toru, kasutatud ei olnud tugevdusplaati. Hageja vaidleb sellele hinnangule vastu. Kohus nõustub hagejaga selles, et tegemist ei ole eriteadmisi omavate isikutega, kes suudaksid usaldusväärselt ja objektiivselt hinnata kandekonstruktsioonide purunemise põhjuseid. Hageja sõnul ei oleks tohtinud jalgu rakendada teisiti, kui käru paigal seismisel selle toetamiseks ülalt alla toimivale koormusele. Antud juhul aga on kahtlus, et käru liigutati olukorras, kus tugijalad toetusid maha ja seetõttu ei pidanud need horisontaalselt mõjuvale jõule vastu kuna ei olnud mõeldud selliselt ekspluateerimiseks. Käru liigutamisel ühest kohast teise tulnuks tugijalad üles tõsta. A. Smidti ütluste kohaselt olid käppadel muljumise jäljed piki traktori liikumissuunda, mis näitab, et liikumise ajal olid tugijalad maas. Kuna kostja ei ole tõendanud hageja süüd tugijalgade purunemises, jätab kohus kostja vastuväite kahjunõude tasaarvetsamise taotlusega rahuldmata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades hageja enda tööaja arvestust, 110 tundi, millest arvatakse maha joonestamiseks kulunud aeg, kokku tööle kulunud aeg seega 99 tundi, selle eest arvestatav tasu 99x20= 1980 + käibemaks 396 € = 2376 €. Sellest on kostja tasunud 1584 € seega maksmata 792 € mille osas kohus nõude ka rahuldab. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele jätkkuvalt, et TsMS § 430 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.