2.Ajutise pankrotihalduri Sirje Taela tasu 340 (kolmsada nelikümmend) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 112 eurot, mõista välja riigi vahenditest. Tasu kanda Sirje Taela arveldusarvele nr 1103608311.
Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda.
4.Kohtumäärus saata avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.A. P. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduses informeerib avaldaja kohut, et on end arvele võtnud Töötukassas ning sissetulek on A. miinimumpalga, mistõttu on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnikul puudub vara ja püsiv sissetulek, mille arvelt oleks võimalik olemasolevaid kohustusi täita. Seletuses märgib võlgnik, et kohustuste võtmise ajal olid sissetulekud piisavad, et võetud kohustusi täita, kuid sattus halba seltskonda ja see viis narkomaania teele. Võlgnikule on määratud 80% töövõimekaotus ning tervislik seisund on halb. Töötukassas on võlgnik arvel alates 2014.a kevadest. Võlgnik on võimaluste piires üritanud oma töövõimetuspensionist võlgnevusi tasuda. Võlgniku lastele on määratud eestkostja (A. P. ema). Koos pankrotiavaldusega esitas A. P. ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. A. P. kinnitab avalduses, et tal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi.
2.Kohus võttis 26.11.2014 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Sirje Taela.
3.Ajutine haldur esitas 08.01.2015 kohtule aruande, mille kohaselt: Edastas haldur võlgnikule 27.11.2014.a posti teel järelpärimise ning palus sellele vastata hiljemalt 12.12.2014. Võlgnik sai teate kätte ning helistas haldurile ja teatas oma e-posti aadressi. Ajutine haldur edastas võlgniku e-postile [email protected] päringu. Võlgnik ei vastanud. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed, kas võlgnikult on välja mõistetud elatis laste ülalpidamiseks. Võlgnik abielus ei ole, tal on kaks alaealist last, kellele on märatud eestkostja (võlgniku ema). 3.1 Võlgniku varad: Võlgnikul ei ole kinnisvara. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnikul ka sõidukeid ega väärtpabereid. Võlgnikul on kontod Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is, kontode jääk kokku 17, 53 eurot. Andmed muu võimaliku vara kohta ajutisel pankrotihalduril puuduvad. AS Eesti Väärtpaberikeskuse vastuse kohaselt on A. P.l pensionikonto, mille saldo 62, 632 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. Kogumispensionide seaduse § 40 lg 1 kohaselt tekib osakuomanikul õigus kohustuslikule kogumispensionile riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmisest arvates. Osakuid ei saa arvata pankrotivara hulka. Vastavalt pankrotiavalduses väidetule on võlgnikul ainsaks sissetulekuks puudetoetus. 3.2 Võlgniku kohustused: Võlgnikul pandiga tagatud nõuded puuduvad. - Ajutise pankrotihalduri andmetel on võlgnikul kohtutäiturite juures täitemenetlused: Täiteasi nr
Algatamise Kohtutäitur Sissekuupäev nõudja
072/2013/ 24.09.2013 R. Kütt
Nõue Täitemenetluse algatamisel dokument
Riigi 435, 00 Tugiteenuste Keskus
Kohtutäituri vastus
Viru Maakohtu Kokku 585, 56 06.07.2012. eurot, millest otsus 1-12-5236 tasutud 120 eurot
(kinnipidamised pensionist) 095/2013/ 29.08.2013 K. Maalman
OÜ Placet Group
802, 44
2-13-26314
Vastus 27.11.2014
042/2014/ 13.02.2014 N.Malahhova Ida Prefektuur
Trahvi otsus nr Vastus 2317,13,003297 02.12.2014, igakuiselt laekus pensionist 5%, kokku 90, 40 eurot, sellest 55, 12 eurot rahandusmin. Trahvi katteks
163/2013/ 05.09.2013 K. Vilbo
Vastus puudub
662, 80
Minicredit AS
44, 88
1 650, 52
- AS Swedbank – 17, 92 eurot Kontol broneeritud kaardi hooldustasud 17, 92 eurot - Võlgniku pankrotiavalduses kajastatud muud nõuded (vastavalt avalduses märgitule):
SMS Raha- 13, 66 eurot; Snel Grupp OÜ – 218, 37 eurot; OÜ MCB Finance Estonia – 170, 05 eurot; Ferratum Estonia OÜ -8 eurot; Folkia As Eesti filiaal – 9,92 eurot Võlgnik on pankrotiavalduses avaldanud, et võttis laenud enda ja laste vajaduste rahuldamiseks. Ajutisel halduril puudub teave, millal laenud on võetud, kuid haldur märgib, et võlgniku lapsed on eestkoste all juba alates 09.03.2010.a. Kokku on kohustusi vähemalt 2 088, 44 eurot. 3.3 Arvamus maksevõime kohta. Analüüsinud võlgniku arveldusarveid, märgib haldur järgmist: Võlgnikule laekus 2010. a AS-lt Kuusakoski selgitusega ostuarve (eeldatavalt müüs võlgnik vanarauda). Saadud raha on sularahas välja võetud; Võlgnik on alates 2010. aasta septembrist võtnud mitmeid kiirlaene; Võlgniku ema kannab võlgnikule raha summades 20 – 180 eurot, mis enamasti võetakse sularahas välja; Kontolt nähtub, et laste kontodelt toimub laekumisi võlgniku kontole summades 1-40 eurot (viimane kanne 29.10.2014.a) Võlgnik on avalduses selgitanud, et sattus halba seltskonda ning see viis teda narkomaania teele. Kuna A. P.le on määratud 80% töövõimetus, ei suuda ta tõenäoliselt tasuda oma võetud kohustusi. Ajutine haldur leiab, et võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on liigsed laenukohustused mitmete nn kiirlaenude näol, mida võlgnik ei ole suutnud tagasi maksta seoses ebapiisavate sissetulekutega. Lisaks on võlgnikul kohustused Eesti Vabariigi ees seoses
rahatrahvi ja menetluskulude nõudega, st võlgnik on ise endale õigusvastaste tegudega kohustused tekitanud. Võlgnikul puudub muu vara, mille arvelt kohustusi täita. Võlgniku ainus sissetulek on puudega inimese toetus, mille arvelt on osaliselt kohustusi täidetud. Ajutine haldur juhib tähelepanu, et juhul, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot ning algatatakse võlgadest vabastamise menetlus, tuleb märkida, et võlgnik on kriminaalasjas nr 112-5236 süüdi tunnistatud kuriteo toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Võlgnik on korduvalt pannud toime varguse 27.07.2008, 15.02.2009,, 25.12.2009 – 26.12.2009 (2 kuud pärast lapse sündi) , 17.03.2010, 09.2009, 13.03.2010, tekitades sellega menetluskulude ning tsiviilhagide nõudeid. Võlgniku maksejõuetuse on toonud kaasa tema enda õigusvastased teod: kriminaalasjas tehtud süüdimõistvast kohtuotsusest või kohtuvälise menetleja (politsei) otsusega määratud trahvist. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei näe, et läbi pankrotimenetluse oleks võimalik suurendada võlausaldajate nõuete rahuldamist. Ei esine tagasivõitmise ja nõudmise võimalusi pankrotimenetluse käigus. 3.4 Ajutine haldur palub välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 340 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 112 eurot vastavalt PankrS § 23 lg 4. Taotluse kohaselt on ajutine pankrotihaldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks võlgniku pankrotimenetluses tööd 6, 9 tundi summas 340 eurot (arvestusega 96 eurot 1 tund).
4.Kohtuistungil esitas A. P. ajutisele pankrotihaldurile vastuse halduri järelpärimisele. Võlgniku selgitustest ilmnes, et tal endal puudub selge ülevaade olemasolevatest kohustustest. Võlgniku asju ajab tema eest ema, tasub ka osaliselt võlgu. Võlgnik märkis, et veel ei ole esitatud kõiki olemasolevaid kohustusi, sest kõiki pole veel jõutud esitada. Kohus andis võlgnikule tähtaja kuni 15.01.2015 korrektse ja täpse võlanimekirja esitamiseks, selgitades muuhulgas ka PankrS § 171 lg 2 p 5 sätestatut.
5.15.01.2015 esitas A. P. kohtule täitemenetlusdokumente, võlateatisi, hagihoiatusi, mida kohus ei saa käsitleda võlanimekirjana PankrS § 13 lg 2 mõttes.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus jätab A. P. pankrotiavalduse rahuldamata.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 27 lg 5 kohaselt vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 nimetatud alusel. PankrS § 2 sätestab pankrotimenetluse eesmärgid ning nimetatud paragrahvi teise lause järgi antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS –s sätestatud korras. Vastavalt PankrS § 171 lg 11 kui esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankS § 171 lg 2 sätestatud aluseid.
8.Kohus möönab, et esineb alus menetluse raugemiseks (võlgniku kohustused ületavad vara, ning varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks).
Võlgnik A. P. on esitanud lisaks pankrotiavaldusele ka ko0hustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Eeltoodust ja PankrS § 171 lg 1 1 tulenevalt on maakohtul õigus jätta pankrot välja kuulutamata üksnes juhul, kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 alustest. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
9.Asjas kogutud tõenditest ja võlgniku enda selgitustest tulenevalt võib eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Kohtu hinnangul esinevad aga PankrS § 171 lg 2 p 4 ja 5 alused, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja ühtlasi ka pankroti väljakuulutamise. 9.1 Võlgnik ei ole suutnud aga kohtule ega haldurile esitada täielikku võlanimekirja, sest võlgnikul endal puudub selge ülevaade kellele ja kui palju ta võlgneb. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et lisaks esitatule on veel võlgu, aga neid pole veel esitatud. Vastavalt PankrS § 171 lg 2 p 5 võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid muuhulgas oma võlausaldajate ja kohustuste kohta. Võlateatiste, täitmisteadete, hoiatuste ja muude dokumentide esitamist ei saa kohus lugeda võlanimekirja esitamiseks PankrS § 13 lg 2 mõttes. Võlgnik on küll osaliselt oma kohustusi täitnud, kuid kohtul puuduvad kohtumääruse tegemise ajaks usaldusväärsed andmed kõigi võlgniku kohustuste kohta. 9.2 Vastavalt PankrS § 171 lg 2 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muuhulgas ka vara raiskamist. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on liigsed laenukohustused mitmete nn kiirlaenude näol, mida võlgnik ei ole suutnud tagasi maksta seoses piisava sissetuleku puudumisega. Lisaks on võlgnikul kohustused Eesti Vabariigi ees, mille võlgnik on ise endale õigusvastaste tegudega (kriminaal- ja väärteoasjad) kohustused tekitanud. Võlgnik on kriminaalasjas nr 1-12-5236 süüdi tunnistatud kuriteo toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Võlgnik on korduvalt pannud toime varguse 27.07.2008, 15.02.2009, 25.12.2009 – 26.12.2009 (2 kuud pärast lapse sündi), 17.03.2010, 09.2009, 13.03.2010, tekitades sellega menetluskulude ning tsiviilhagide nõudeid. Võlgnik on avalduses märkinud, et kohustuste võtmise ajal oli ta sissetulek piisav, kuid eeltoodud väide ei vasta tegelikkusele. Võlgnik on pankrotiavalduses avaldanud, et võttis laenud enda ja laste vajaduste rahuldamiseks. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et võlgniku lapsed on eestkoste all juba alates 09.03.2010.a. Aastatel 2011-2014 võlgnik ei töötanud, küll aga võttis arvukalt kiirlaene takistades sel viisil tahtlikult nii olemasolevate võlausaldajate nõuete rahuldamist kui tekitades kohustusi juurde uute võlausaldajate ees.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks: PankrS § 171 lg 2 p 4 ja 5. Vastavalt PankrS § 171 lg 11 kui esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankS § 171 lg 2 sätestatud aluseid. Kuna antud juhul esinevad viidatud sättes märgitud alused, jätab kohus pankroti välja kuulutamata (avalduse rahuldamata). Arvestades muuhulgas võlgniku tervislikku seisundit ja senist eluviisi, ei oleks kohtu hinnangul võlgnik suuteline ka täitma PankrS § 173 sätestatud kohustusi. Võlgniku emale soovitas nii kohus kui ajutine haldur kaaluda eestkoste vormistamist A. P.le. Võlgniku ema saatis kohtule teatise, milles märgib, et ei ole nõus tütre eestkostja olema. Kohus rõhutab, et võlgnik ei saa automaatselt võlgadest vabaks, midagi selle heaks tegemata. Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlust ei saa algatada, või see ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud pankrotimenetluse läbiviimine selleks, et võlgnik jõuaks kohustustest vabastamise menetluseni. Mõistlik ei ole olukord, kus riik peab rahastama võlgniku pankrotimenetlust, mis ei vii soovitud tulemuseni.
11.Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 4 alusel välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 340 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) arvestades töötatud tunde (kokku 6,9 tundi) ja tunnihinda (96 eurot / 1 tund).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.