Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue 01.08.2013 esitas DHL Estonia AS (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Bottom Line Technologies LLC (kostja) vastu 4341,20 euro (4091,71 eurot põhinõue ja 249,49 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 31.07.2013 seisuga) ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. 2013 jaanuaris tegi kostja hagejale lepingu sõlmimise ettepaneku, mille alusel väljastas hageja kostjale allkirjastamiseks kullerteenuste lepingu. Kostja allkirjastas lepingu 04.01.2013 ja palus 05.01.2013 hagejale edastatud elektronkirjas väljastada kostjale kliendikoodid seoses Hiinast saabuvate saadetistega. 07.01.2013 edastas hageja kostjale kliendikoodid ja rõhutas seejuures, et kostjale kehtivad baashinnad, mitte 2012 tehtud hinnapakkumine. Seega oli 2013 jaanuaris poolte vahel sõlmitud kullerteenuste leping, mille alusel kehtis kostja suhtes standardhinnakiri (baashinnad). Kostja asus teenust kasutama ning hageja väljastas kostjale vastavalt osutatud teenusele arved. Kostja jäi arvete tasumisega viivitusse summas 23 258,88 eurot vaatamata hagejapoolsetele arve kujunemise selgitustele. Sooviga tagada heade kliendisuhete jätkumine, edastas hageja 20.03.2013 kostjale uue hinnapakkumise ning teatas, et vähendab väljastatud arvete summat 5787,37 euro ulatuses. Ülejäänud summa palus hageja tasuda märtsikuu jooksul. 10.04.2013 tasus kostja kokku 13 379,81 eurot. Seega on kostjal jätkuvalt tasumata 4091,71 eurot (23 258,88 – 5787,37 – 13 379,81). Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 10 on hageja õigustatud arvestama viivist 0,05% päevas tasumata arve summalt. Kuna kostja ei tasunud täiendava tähtaja jooksul kõiki arveid, arvestas hageja alates 01.04.2013 tasumata põhinõudelt 4091,71 eurot viivist, mis 31.07.2013 seisuga on 249,49 eurot. Hageja märgib, et on kostjale korduvalt selgitanud nii telefonivestlustes kui 04.03.2013 ja 02.04.2013 elektronkirjades arvete hinnakujundamise aluseid. Hageja selgitab veelkord, et arve esitamise aluseks ei ole saatelehele märgitud kaal, vaid kaaluraportid, mis koostatakse iga lähteriigi DHL-i terminali poolt. Kõik väljaminevad saadetised mõõdetakse ja kaalutakse elektrooniliselt, sh nii reaalkaal (tegelik füüsiline kaal) kui mahukaal (pikkus × laius × kõrgus (cm) / 5000). Teenustasu arvestatakse neist suurema alusel. Kaaluraport edastab andmed üldisesse arvestussüsteemi, mille tulemus nähtub omakorda kliendile esitataval arvel. Elektrooniline kaaluraport saadetakse Malaisias asuvasse Kuala Lumpurisse, kus koostatakse arve, mis omakorda saadetakse elektrooniliselt kliendi lepingus märgitud aadressile. Hagi aluseks olev nõue tuleneb arvetest nr TLLI034565, TLLI034723, TLLI034868, TLLI034913, TLLI035007, TLI35309, TLI35358 ja TLI35893. Kostjale väljastatud arvete aluseks oli hageja kodulehel www.dhl.ee avaldatud baashinnakiri. Hinnakirjas on ära toodud täpse hinna määramise juhised. Juhise kohaselt tuleb esmalt leida siht- või saateriigi tsoon ja seejärel leida mahukaalu ja tsooni kokkupuutepunkt. Näiteks hageja poolt kostjale väljastatud arvel nr TLLI034565 on saadetise nr 8683713334 mahukaaluks märgitud 134,5 kg ja hinnaks 3000,80 eurot. Saadetis on saadetud Eestisse Hiinast. Kui võtta hinnakirjast Hiina tsooni nr 8 ning mahukaalu 134,5 kg kokkupuutepunkt, siis antud 100 kg hind on 2317,70 eurot. Hind iga lisanduva 0,5 kg kohta vahemikus 70 – 300 kg on 9,90 eurot. Kuna juurde on vaja lisanduva 34,5 kg hinda, tuleb 34,5 kg korrutada kahega (hind on 0,5 kg täpsusega) ehk 34,5 × 2 × 9,90 = 683,10 eurot. Saadetise mahukaalust 134,5 kg tulenevalt on teenuse hind 3000,80 eurot (2317,70 + 683,10). Lisaks mahukaalule lisandub arvele kütuselisa. Arvel nr TLLI034565 on saadetise nr 8683713334 kütuselisaks 510,13 eurot. Kütuselisa arvutamise aluseks on reaktiivmootorikütuse indeks, mis vastab USA Energiaministeeriumi andmetele. Hetkel kehtib kütuselisa 17%, ka 2013 jaanuaris kehtis kütuselisa 17% ehk siis 3000,80 × 17% = 510,13 eurot. Põhistamaks kostjale väljastatud arveid on hageja kostja saatelehti ja arveid võrreldes tuvastanud saadetiste mahu- ja reaalkaalu ning palub lugeda kostjale esitatud arvete tõesus põhistatuks. Arvete nr TLLI034565 ja TLLI034723 õigsust tõendab hageja täiendavalt kaaluraportiga. Kuigi hagejal ei ole õnnestunud saada kõikide saadetiste kaaluraporteid, kinnitab juba esitatud raport veelkord hageja väidete tõele vastavust. 2(8)

Hageja poolt etteteatamiseta krediidilimiidi suurendamise kohta märgib hageja, et kostja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegeleva oma ala professionaaliga, kellele on ette nähtud kõrgendatud hoolsuskohustus. Selle kohustuse täitmist eeldades oli kostja teadlik ka sõlmitud lepingu sisust, sh p-s 8 märgitust, millest tulenes hageja õigus ette teavitamiseta krediidilimiiti suurendada. Hageja märgib ka seda, et automaatselt ei ole teenuse osutamise lõpetamine võimalik. Kuna kauba täpne maksumus ilmneb teatud aja pärast, arve koostamine, väljastamine ja sissenõutavaks muutumine võtab veelgi täiendava aja, siis hageja poolt üle maailma kostja kaupade tellimuse automaatne peatamine, ootamaks, millal viimane tasub maksmata arve, põhjustaks kostjale arvatavasti märkimisväärse kahju (transpordi hilinemine, ümberplaneerimine, laoteenuse maksumus jne). Eeldatav teenuse maksumus oli kostjale igal juhul ka varasemalt teada, arvestades seejuures, et juba kostja esimese saadetise transpordi maksumus (7694,96 eurot) ületas seatud krediidilimiiti (350 eurot) kordades. Isegi kui jaatada võimalust, et kostjale tuli teenuse maksumus üllatusena (millega hageja ei nõustu), siis vaatamata arvete, millest nähtus osutatud teenuste maksumus ja mis olid juba muutunud sissenõutavaks (arved nr TLLI034565, TLLI034723, TLLI034868, TLLI 034913), väljastamisele, jätkas kostja teenuse tarbimist (arved nr TLLI035007, TLLI035309, TLLI035358, TLLI035893). Peale esimeste arvete saamist ei lõpetanud kostja teenuse kasutamist, vaid soovis selgitust arvete suuruse osas (mida hageja korduvalt tegi). Hageja eeldas heas usus, et tema selgitused kostjale on ammendavad ning sooviga hoida häid kliendisuhteid jätkas teenuse osutamist. Kostja viited hageja sisedokumendis esitatud ettemaksukliendi märkele on kohatud ega oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Hageja ei lähtu lepingulistes suhetes oma sisedokumentide tehnilistest märgetest. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 4341,20 eurot (4091,71 + 249,49) ja põhinõudelt 4091,71 eurot lisanduva viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud lepingust, 18.05.2012 hageja hinnapakkumisest, 29.10.2012 hageja elektronkirjast, poolte elektronkirjavahetusest 05.01.2013 kuni 07.01.2013, 01.02.2013 kostja selgitusnõudest, hageja 04.03.2013 ja 02.04.2013 elektronkirjadest hinna arvestuse kohta, kostja tasumata arvete koondist, hageja 20.03.2013 hinnapakkumisest, kostja tasumata ja krediteeritud arvete koondist, kostja 16.05.2013 vastusest pretensioonile, kostjale väljastatud arvetest, hageja 2013 hinnakirjast ja teenustejuhist, kaaluraporti näidisest ja kaaluraportist (tl 8-21, 70-100, 120, 152-153). Kostja vastus Kostja ei võta hagi õigeks ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja tegi hagejale pakkumise lepingu sõlmimiseks, kuid seda hageja poolt varem pakutud tingimustel. Kostja lähtus oma ettepanekus hageja poolt pakutud hinnast ja kokkulepitud krediidilimiidist 350 eurot. Hageja ei lükanud kostja pakkumist tagasi, vaid saatis kostjale kliendikoodid. Kostja ei saanud kuidagi teada, et hageja kliendikoode ja lepingut saates teeb kostjale uue hinnapakkumise lähtumaks standardhinnakirjast. Kostja märgib, et kullerteenuste leping hakkas kehtima selle allkirjastamisest 01.02.2013, aga kostja kaubanäidised saabusid jaanuaris 2013. Kuna perioodil 05.01.2013 kuni 31.01.2013 ei olnud pooli siduvat hinnakokkulepet, siis on hind käsitletav lahtise tingimusena ning maksmisele kuulub mõistlik hind. Kostja on seisukohal, et mõistlik ja tavapärane hind on hageja poolt 18.05.2012 ja 01.03.2013 tehtud hinnapakkumistes ja kostja poolt 01.01.2013 lepingu sõlmimiseks tehtud ettepanekus, mis tugines samuti hageja enda teenuse hinnapakkumisele. Kuna kostja on hagejale teenuste eest mõistliku hinna, millega hageja tavapäraselt teenust osutab, tasunud, ei ole kostjal võlgnevust hageja ees. Juhul, kui kullerteenuste leping on kehtiv, selgitab kostja, et on korduvalt pöördunud hageja poole selgitusnõudega arvete kohta, kuid hageja ei ole välja toonud seda, missuguste algandmete alusel on arved koostatud. Alusdokumentide esitamise asemel esitas hageja 01.03.2013 kostjale uue hinnapakkumise. Kostja eeldas kaupu tellides, et kauba saatja poolt saatelehele märgitud 3(8)

kaal on hinna arvutamise aluseks. Muul juhul puuduks kostjal üldse teave transpordikulude kohta. Näiteks kaubasaatelehel nr 8639282282 on märgitud kaal 10 kg, mis võib olla nii reaalkaal kui mahukaal, sest mõlemat väljendatakse kilodes. Kui saatelehel on täidetud ainult kaalulahter ning kauba pikkust, laiust ja kõrgust märgitud ei ole, siis on selge, et hinnaarvestuse aluseks saavad olla vaid täidetud lahtrist tulenevad andmed. Samas on hageja esitanud sellele kaubale arve nr TLLI035007 32 kg kohta, mis on kolm korda suurem. Sama olukord valitseb kõigi hageja poolt esitatud arvete osas. Seetõttu leiab kostja, et hageja poolt kohtule esitatud kostja tasumata arvete ja krediteeritud arvete koondid ei tõenda esitatud arvete õigsust ega kostja väidetavat võlgnevust hagejale. Kui arve koostamise aluseks on kaaluraport, peab see olema arve õigsuse kontrollimiseks esitatud. Praegusel juhul ei ole kauba saajal (kostjal) võimalik alusdokumente kontrollida, sest hageja ei ole kaaluraportit esitanud. Kostja hinnangul ei saa temale esitatud saatelehti, kus pole kauba mõõtusid, ja arveid võrreldes tuvastada saadetiste mahukaalu ja reaalkaalu ning lugeda sellega arvete tõesus põhistatuks nagu taotleb hageja. Kostja leiab, et niisugune tuvastamine ja „mõõtude tuletamine“ on kontrollimatu. Kostja märgib, et hageja poolt tõendina esitatud kaaluraport on esitatud hilinemisega (19.12.2014, kui tähtaeg oli 18.12.2014), samas nähtub faili sätetest, et kaaluraportina esitatud Exceli tabel on loodud 17.09.2014. Kostja arvates ei ole kohtule esitatud Exceli tabel DHL-i serveri andmebaasi väljatrükk (puudub loogiline struktuur, kellaajad ei jookse süsteemselt, nii reaal- kui mahukaalu andmed asuvad ühes andmevälja tulbas, tabel on justkui tagurpidi koostatud), vaid tegemist on hiljem käsitsi sisestatud andmetega. Hageja poolt 02.04.2014 näidisena esitatud kaaluraport ja 19.12.2014 väidetava tõendina esitatud kaaluraport ei ole võrreldavad. Lisaks eeltoodule puudub sellel „raportil“ andmete õigsust kinnitava isiku kinnitus. Kostja leiab, et ei orienteeruvad (tuletatud) arvestused ega tagurpidi arvestused saa olla arve esitamise alusdokumendiks ega võimalda tegelikult usaldusväärselt kontrollida arvete õigsust. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega krediidilimiidist. Kostja märgib, et krediidilimiidi 350 eurot kehtestamise puhul võib eeldada ainult krediidilimiidi ühepoolset vähendamist, mitte vastupidi. Hageja ühepoolne krediidilimiidi määramatu „korrigeerimine“ (suurendamine) teist poolt sellest teavitamata on vastuolus krediidilimiidi olemusega. Lisaks on krediidilimiidi niisugune suurendamine vastuolus ka hageja enda sisedokumendiga, mis käsitleb kostjat ettemaksukliendina. Kostja leiab, et hageja on käitunud hea usu põhimõtte ja heade kommete vastaselt ning tekitanud kostjale ettenägematute kulude tekitamisega majandusliku kahju. Kui hageja oleks järginud krediidilimiiti, esitanud kostjale arve koheselt kauba saabumisel ja järginud sisedokumenti, oleks kostja saanud vältida ebamõistlike kulude tekkimist eos. Kostja lisas vastusele koopiad 01.03.2013 hageja hinnapakkumisest, kaubasaatelehest nr 8639282282, arvest nr TLLI035007 saatelehe nr 8639282282 kaubale, kaubasaatelehtedest nr 8543472685, 8639282282, 6211868003, 6211868014, 4032636226 ja 9471239875, arvutusest maikuu 2012 ja märtsikuu 2013 hinnakirjade alusel (tl 41-44, 109-114, 125-127). Kohtu põhjendused

4(8)

kohaldub tema suhtes standardhinnakiri (baashinnad). Pealegi nähtub kullerteenuste lepingust, et teenuse osutamise aluseks ei ole mitte pooltevaheline kirjalik leping, vaid teenuse osutaja poolt tellijale antud kliendikoodid – iga isikut, kes teab ja kasutab tellija kliendikoode, käsitletakse tellija poolt volitatud lepingupartnerina ning tellija on kohustatud tasuma arved kõigi saadetiste transpordi eest, mille saatelehele on märgitud tellija kliendikoodid (lepingu p 3). Seega piisanuks kostjal hagejaga lepingulises suhtes olemiseks temale 18.05.2012 väljastatud kliendikoodide kasutama asumisest. Teenuse soodustingimustel kasutamiseks tulnuks kostjal tähtaegselt allkirjastada hinnapakkumine või tähtaja möödumisel küsida hagejalt uut hinnapakkumist. Antud juhul on kohus tuvastanud, et kostja ei teinud kumbagi, vaid asus 07.01.2013 temale uuesti saadetud kliendikoode kasutama. Seejuures on hageja 07.01.2013 elektronkirjas täiendavalt rõhutanud, et kostja suhtes kehtivad baashinnad.

6(8)

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hageja hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta täielikult hageja kanda.

kulud (vt 3-2-1-161-11 p 8), siis on õige hageja seisukoht, et arvel nr 130024 kajastatud kulu summas 285 eurot ei ole käesoleva tsiviilasja kulu, kuna hageja pretensioonile vastamine on toimunud 16.05.2013 (tl 21), aga hagiavaldus on kohtusse esitatud 01.08.2013 (tl 2). Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et kostja esindaja tasu 95 eurot tunnis ei saa pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks, sest ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul tuleb Tallinnas asuvas õigusbüroos töötava juristi mõistlikuks tasuks pidada 75 eurot tunnis. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna arvel nr 150001 märgitud ajakuluga (13 tundi 30 minutit), leiab, et kostja õigusabikulud taotletud suuruses on vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates käesoleva tsiviilasja keerukusele ja mahule. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-13-35815 kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1012,50 eurot (13 tundi 30 minutit × 75 eurot). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub nimetatud summa hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.