lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-35815/20

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 19.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-35815/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3695
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-13-35815

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 19. jaanuar 2015, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-13-35815

Tsiviilasi

DHL Estonia AS hagi Bottom Line Technologies LLC vastu 4341,20 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5087,94 eurot

Menetlusosalised ja nende hageja DHL Estonia AS (rk 10451175; asukoht Betooni 6, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni, esindajad e-post [email protected]; kostja Bottom Line Technologies LLC, kes tegutseb Bottom Line Technologies LLC Eesti filiaali kaudu (rk 10211258; asukoht XXXX, 50405 Tartu), lepinguline esindaja Evely Kasch, e-post [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta DHL Estonia AS hagi Bottom Line Technologies LLC vastu 4341,20 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata. Otsus toimetada kätte poolte esindajatele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta poolte menetluskulud DHL Estonia AS kanda. Määrata tsiviilasjas nr 2-13-35815 Bottom Line Technologies LLC menetluskulude rahaliseks suuruseks 1012 (üks tuhat kaksteist) eurot ja 50 senti (lepingulise esindaja õigusabikulud). Välja mõista DHL Estonia AS-lt Bottom Line Technologies LLC Eesti filiaali kasuks menetluskulud 1012,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hageja nõue 01.08.2013 esitas DHL Estonia AS (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Bottom Line Technologies LLC (kostja) vastu 4341,20 euro (4091,71 eurot põhinõue ja 249,49 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 31.07.2013 seisuga) ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. 2013 jaanuaris tegi kostja hagejale lepingu sõlmimise ettepaneku, mille alusel väljastas hageja kostjale allkirjastamiseks kullerteenuste lepingu. Kostja allkirjastas lepingu 04.01.2013 ja palus 05.01.2013 hagejale edastatud elektronkirjas väljastada kostjale kliendikoodid seoses Hiinast saabuvate saadetistega. 07.01.2013 edastas hageja kostjale kliendikoodid ja rõhutas seejuures, et kostjale kehtivad baashinnad, mitte 2012 tehtud hinnapakkumine. Seega oli 2013 jaanuaris poolte vahel sõlmitud kullerteenuste leping, mille alusel kehtis kostja suhtes standardhinnakiri (baashinnad). Kostja asus teenust kasutama ning hageja väljastas kostjale vastavalt osutatud teenusele arved. Kostja jäi arvete tasumisega viivitusse summas 23 258,88 eurot vaatamata hagejapoolsetele arve kujunemise selgitustele. Sooviga tagada heade kliendisuhete jätkumine, edastas hageja 20.03.2013 kostjale uue hinnapakkumise ning teatas, et vähendab väljastatud arvete summat 5787,37 euro ulatuses. Ülejäänud summa palus hageja tasuda märtsikuu jooksul. 10.04.2013 tasus kostja kokku 13 379,81 eurot. Seega on kostjal jätkuvalt tasumata 4091,71 eurot (23 258,88 – 5787,37 – 13 379,81). Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 10 on hageja õigustatud arvestama viivist 0,05% päevas tasumata arve summalt. Kuna kostja ei tasunud täiendava tähtaja jooksul kõiki arveid, arvestas hageja alates 01.04.2013 tasumata põhinõudelt 4091,71 eurot viivist, mis 31.07.2013 seisuga on 249,49 eurot. Hageja märgib, et on kostjale korduvalt selgitanud nii telefonivestlustes kui 04.03.2013 ja 02.04.2013 elektronkirjades arvete hinnakujundamise aluseid. Hageja selgitab veelkord, et arve esitamise aluseks ei ole saatelehele märgitud kaal, vaid kaaluraportid, mis koostatakse iga lähteriigi DHL-i terminali poolt. Kõik väljaminevad saadetised mõõdetakse ja kaalutakse elektrooniliselt, sh nii reaalkaal (tegelik füüsiline kaal) kui mahukaal (pikkus × laius × kõrgus (cm) / 5000). Teenustasu arvestatakse neist suurema alusel. Kaaluraport edastab andmed üldisesse arvestussüsteemi, mille tulemus nähtub omakorda kliendile esitataval arvel. Elektrooniline kaaluraport saadetakse Malaisias asuvasse Kuala Lumpurisse, kus koostatakse arve, mis omakorda saadetakse elektrooniliselt kliendi lepingus märgitud aadressile. Hagi aluseks olev nõue tuleneb arvetest nr TLLI034565, TLLI034723, TLLI034868, TLLI034913, TLLI035007, TLI35309, TLI35358 ja TLI35893. Kostjale väljastatud arvete aluseks oli hageja kodulehel www.dhl.ee avaldatud baashinnakiri. Hinnakirjas on ära toodud täpse hinna määramise juhised. Juhise kohaselt tuleb esmalt leida siht- või saateriigi tsoon ja seejärel leida mahukaalu ja tsooni kokkupuutepunkt. Näiteks hageja poolt kostjale väljastatud arvel nr TLLI034565 on saadetise nr 8683713334 mahukaaluks märgitud 134,5 kg ja hinnaks 3000,80 eurot. Saadetis on saadetud Eestisse Hiinast. Kui võtta hinnakirjast Hiina tsooni nr 8 ning mahukaalu 134,5 kg kokkupuutepunkt, siis antud 100 kg hind on 2317,70 eurot. Hind iga lisanduva 0,5 kg kohta vahemikus 70 – 300 kg on 9,90 eurot. Kuna juurde on vaja lisanduva 34,5 kg hinda, tuleb 34,5 kg korrutada kahega (hind on 0,5 kg täpsusega) ehk 34,5 × 2 × 9,90 = 683,10 eurot. Saadetise mahukaalust 134,5 kg tulenevalt on teenuse hind 3000,80 eurot (2317,70 + 683,10). Lisaks mahukaalule lisandub arvele kütuselisa. Arvel nr TLLI034565 on saadetise nr 8683713334 kütuselisaks 510,13 eurot. Kütuselisa arvutamise aluseks on reaktiivmootorikütuse indeks, mis vastab USA Energiaministeeriumi andmetele. Hetkel kehtib kütuselisa 17%, ka 2013 jaanuaris kehtis kütuselisa 17% ehk siis 3000,80 × 17% = 510,13 eurot. Põhistamaks kostjale väljastatud arveid on hageja kostja saatelehti ja arveid võrreldes tuvastanud saadetiste mahu- ja reaalkaalu ning palub lugeda kostjale esitatud arvete tõesus põhistatuks. Arvete nr TLLI034565 ja TLLI034723 õigsust tõendab hageja täiendavalt kaaluraportiga. Kuigi hagejal ei ole õnnestunud saada kõikide saadetiste kaaluraporteid, kinnitab juba esitatud raport veelkord hageja väidete tõele vastavust. 2(8)

Hageja poolt etteteatamiseta krediidilimiidi suurendamise kohta märgib hageja, et kostja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegeleva oma ala professionaaliga, kellele on ette nähtud kõrgendatud hoolsuskohustus. Selle kohustuse täitmist eeldades oli kostja teadlik ka sõlmitud lepingu sisust, sh p-s 8 märgitust, millest tulenes hageja õigus ette teavitamiseta krediidilimiiti suurendada. Hageja märgib ka seda, et automaatselt ei ole teenuse osutamise lõpetamine võimalik. Kuna kauba täpne maksumus ilmneb teatud aja pärast, arve koostamine, väljastamine ja sissenõutavaks muutumine võtab veelgi täiendava aja, siis hageja poolt üle maailma kostja kaupade tellimuse automaatne peatamine, ootamaks, millal viimane tasub maksmata arve, põhjustaks kostjale arvatavasti märkimisväärse kahju (transpordi hilinemine, ümberplaneerimine, laoteenuse maksumus jne). Eeldatav teenuse maksumus oli kostjale igal juhul ka varasemalt teada, arvestades seejuures, et juba kostja esimese saadetise transpordi maksumus (7694,96 eurot) ületas seatud krediidilimiiti (350 eurot) kordades. Isegi kui jaatada võimalust, et kostjale tuli teenuse maksumus üllatusena (millega hageja ei nõustu), siis vaatamata arvete, millest nähtus osutatud teenuste maksumus ja mis olid juba muutunud sissenõutavaks (arved nr TLLI034565, TLLI034723, TLLI034868, TLLI 034913), väljastamisele, jätkas kostja teenuse tarbimist (arved nr TLLI035007, TLLI035309, TLLI035358, TLLI035893). Peale esimeste arvete saamist ei lõpetanud kostja teenuse kasutamist, vaid soovis selgitust arvete suuruse osas (mida hageja korduvalt tegi). Hageja eeldas heas usus, et tema selgitused kostjale on ammendavad ning sooviga hoida häid kliendisuhteid jätkas teenuse osutamist. Kostja viited hageja sisedokumendis esitatud ettemaksukliendi märkele on kohatud ega oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Hageja ei lähtu lepingulistes suhetes oma sisedokumentide tehnilistest märgetest. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 4341,20 eurot (4091,71 + 249,49) ja põhinõudelt 4091,71 eurot lisanduva viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud lepingust, 18.05.2012 hageja hinnapakkumisest, 29.10.2012 hageja elektronkirjast, poolte elektronkirjavahetusest 05.01.2013 kuni 07.01.2013, 01.02.2013 kostja selgitusnõudest, hageja 04.03.2013 ja 02.04.2013 elektronkirjadest hinna arvestuse kohta, kostja tasumata arvete koondist, hageja 20.03.2013 hinnapakkumisest, kostja tasumata ja krediteeritud arvete koondist, kostja 16.05.2013 vastusest pretensioonile, kostjale väljastatud arvetest, hageja 2013 hinnakirjast ja teenustejuhist, kaaluraporti näidisest ja kaaluraportist (tl 8-21, 70-100, 120, 152-153). Kostja vastus Kostja ei võta hagi õigeks ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja tegi hagejale pakkumise lepingu sõlmimiseks, kuid seda hageja poolt varem pakutud tingimustel. Kostja lähtus oma ettepanekus hageja poolt pakutud hinnast ja kokkulepitud krediidilimiidist 350 eurot. Hageja ei lükanud kostja pakkumist tagasi, vaid saatis kostjale kliendikoodid. Kostja ei saanud kuidagi teada, et hageja kliendikoode ja lepingut saates teeb kostjale uue hinnapakkumise lähtumaks standardhinnakirjast. Kostja märgib, et kullerteenuste leping hakkas kehtima selle allkirjastamisest 01.02.2013, aga kostja kaubanäidised saabusid jaanuaris 2013. Kuna perioodil 05.01.2013 kuni 31.01.2013 ei olnud pooli siduvat hinnakokkulepet, siis on hind käsitletav lahtise tingimusena ning maksmisele kuulub mõistlik hind. Kostja on seisukohal, et mõistlik ja tavapärane hind on hageja poolt 18.05.2012 ja 01.03.2013 tehtud hinnapakkumistes ja kostja poolt 01.01.2013 lepingu sõlmimiseks tehtud ettepanekus, mis tugines samuti hageja enda teenuse hinnapakkumisele. Kuna kostja on hagejale teenuste eest mõistliku hinna, millega hageja tavapäraselt teenust osutab, tasunud, ei ole kostjal võlgnevust hageja ees. Juhul, kui kullerteenuste leping on kehtiv, selgitab kostja, et on korduvalt pöördunud hageja poole selgitusnõudega arvete kohta, kuid hageja ei ole välja toonud seda, missuguste algandmete alusel on arved koostatud. Alusdokumentide esitamise asemel esitas hageja 01.03.2013 kostjale uue hinnapakkumise. Kostja eeldas kaupu tellides, et kauba saatja poolt saatelehele märgitud 3(8)

kaal on hinna arvutamise aluseks. Muul juhul puuduks kostjal üldse teave transpordikulude kohta. Näiteks kaubasaatelehel nr 8639282282 on märgitud kaal 10 kg, mis võib olla nii reaalkaal kui mahukaal, sest mõlemat väljendatakse kilodes. Kui saatelehel on täidetud ainult kaalulahter ning kauba pikkust, laiust ja kõrgust märgitud ei ole, siis on selge, et hinnaarvestuse aluseks saavad olla vaid täidetud lahtrist tulenevad andmed. Samas on hageja esitanud sellele kaubale arve nr TLLI035007 32 kg kohta, mis on kolm korda suurem. Sama olukord valitseb kõigi hageja poolt esitatud arvete osas. Seetõttu leiab kostja, et hageja poolt kohtule esitatud kostja tasumata arvete ja krediteeritud arvete koondid ei tõenda esitatud arvete õigsust ega kostja väidetavat võlgnevust hagejale. Kui arve koostamise aluseks on kaaluraport, peab see olema arve õigsuse kontrollimiseks esitatud. Praegusel juhul ei ole kauba saajal (kostjal) võimalik alusdokumente kontrollida, sest hageja ei ole kaaluraportit esitanud. Kostja hinnangul ei saa temale esitatud saatelehti, kus pole kauba mõõtusid, ja arveid võrreldes tuvastada saadetiste mahukaalu ja reaalkaalu ning lugeda sellega arvete tõesus põhistatuks nagu taotleb hageja. Kostja leiab, et niisugune tuvastamine ja „mõõtude tuletamine“ on kontrollimatu. Kostja märgib, et hageja poolt tõendina esitatud kaaluraport on esitatud hilinemisega (19.12.2014, kui tähtaeg oli 18.12.2014), samas nähtub faili sätetest, et kaaluraportina esitatud Exceli tabel on loodud 17.09.2014. Kostja arvates ei ole kohtule esitatud Exceli tabel DHL-i serveri andmebaasi väljatrükk (puudub loogiline struktuur, kellaajad ei jookse süsteemselt, nii reaal- kui mahukaalu andmed asuvad ühes andmevälja tulbas, tabel on justkui tagurpidi koostatud), vaid tegemist on hiljem käsitsi sisestatud andmetega. Hageja poolt 02.04.2014 näidisena esitatud kaaluraport ja 19.12.2014 väidetava tõendina esitatud kaaluraport ei ole võrreldavad. Lisaks eeltoodule puudub sellel „raportil“ andmete õigsust kinnitava isiku kinnitus. Kostja leiab, et ei orienteeruvad (tuletatud) arvestused ega tagurpidi arvestused saa olla arve esitamise alusdokumendiks ega võimalda tegelikult usaldusväärselt kontrollida arvete õigsust. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega krediidilimiidist. Kostja märgib, et krediidilimiidi 350 eurot kehtestamise puhul võib eeldada ainult krediidilimiidi ühepoolset vähendamist, mitte vastupidi. Hageja ühepoolne krediidilimiidi määramatu „korrigeerimine“ (suurendamine) teist poolt sellest teavitamata on vastuolus krediidilimiidi olemusega. Lisaks on krediidilimiidi niisugune suurendamine vastuolus ka hageja enda sisedokumendiga, mis käsitleb kostjat ettemaksukliendina. Kostja leiab, et hageja on käitunud hea usu põhimõtte ja heade kommete vastaselt ning tekitanud kostjale ettenägematute kulude tekitamisega majandusliku kahju. Kui hageja oleks järginud krediidilimiiti, esitanud kostjale arve koheselt kauba saabumisel ja järginud sisedokumenti, oleks kostja saanud vältida ebamõistlike kulude tekkimist eos. Kostja lisas vastusele koopiad 01.03.2013 hageja hinnapakkumisest, kaubasaatelehest nr 8639282282, arvest nr TLLI035007 saatelehe nr 8639282282 kaubale, kaubasaatelehtedest nr 8543472685, 8639282282, 6211868003, 6211868014, 4032636226 ja 9471239875, arvutusest maikuu 2012 ja märtsikuu 2013 hinnakirjade alusel (tl 41-44, 109-114, 125-127). Kohtu põhjendused

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses (tl 147-148).
2.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
3.Hageja on esitanud kostja vastu kullerteenuste lepingu rikkumisest tulenevad nõuded, paludes kostjalt välja mõista põhinõudena osutatud teenuse eest tasumata 4091,71 eurot ning 31.07.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 249,49 eurot koos hagiavalduse esitamisest 01.08.2013 lisanduva viivisega. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud, leides esiteks, et tal ei ole võlgnevust hageja ees, kuna teenuse eest on mõistlik hind tasutud. Teiseks on kostja leidnud, et tõendamata on temale esitatud arvete õigsus.

4(8)

4.Asja materjalidest nähtuvalt on pooled 2012 kevadel ja sügisel pidanud läbirääkimisi, mis on suunatud kullerteenuste lepingu sõlmimisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja 18.05.2012 elektronkirja (tl 8) kohaselt on kostjale saadetud tähtajaline (kehtib kuni 31.05.2012) hinnapakkumine (tl 9) hageja eksport ja import lennukulleri teenustele (sisaldavad allahindlust võrreldes standardhinnakirjaga) koos hinna arvutamise reeglitega. Lisaks on hageja saatnud kostjale info tellimuste vormistamise kohta koos kolme kliendikoodiga (323078269, 953986798, 953986800), mis on kostjale uuesti saadetud 07.01.2013 (tl 12). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole 18.05.2012 hinnapakkumist tähtaegselt allkirjastanud ega kullerteenust kasutama asunud. Hageja 29.10.2012 elektronkirjast (tl 10) nähtub, et kostjale on allkirjastamiseks saadetud leping juhuks, kui kostja otsustab tulevikus DHL Expressi kaudu saadetava saadetise transpordikulud maksta saatja asemel ise. Kostjal on palutud sellest hagejale kindlasti teada anda, et hageja saaks kostjale teha uue hinnapakkumise, sest eelmine kehtis kuni 31.05.2012. Sellega on hageja kohtu hinnangul täitnud VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuded, mille kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega ning teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kohtu arvates saab eeldada kostja huvi olla hageja lepinguliseks kliendiks just hinnapakkumisest tuleneva soodsama teenustasu tõttu. Kostja 05.01.2013 elektronkirjast (tl 13) nähtuvalt tuleb kostjale selle (jaanuar) kuu ja järgmiste kuude jooksul Hiinast mitu saadetist, mistõttu soovib kostja neile saata oma firma kliendikoodid, kuid ei leia neid kuskilt. Kostja märgib, et saatis täna (05.01.2013) hagejale nende poolt allkirjastatud lepingu ja jääb kliendikoode ootama. Kohtule ei ole teada, et kostja oleks hagejalt peale 29.10.2012 elektronikirja saamist ja enne 04.01.2013 kullerteenuste lepingu (tl 11) allkirjastamist küsinud uut hinnapakkumist. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, kusjuures tõendeid esitavad menetlusosalised. Kostja on 04.11.2013 vastuses hagiavaldusele (tl 37-40) väitnud (p 3.1), et tegi 01.01.2013 hagejale lepingu sõlmimise ettepaneku, kus tugines hageja enda hinnapakkumisele. Samas on kostja seda väidet esitades jäänud paljasõnaliseks. Kostja poolt 04.01.2013 kullerteenuste lepingu allkirjastamist ja 05.01.2013 hagejale saatmist saab kohtu arvates pidada kostja tahteavalduseks olla hagejaga lepinguliselt seotud just lepingus sätestatud tingimustel. Kostja, omades majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna lepingute sõlmimise kogemust, pidi mõistlikult võttes aru saama, et kehtiva (kahepoolselt allkirjastatud) hinnapakkumise puudumisel kehtib tema suhtes lepingu p-s 5 sätestatu, mille kohaselt võetakse sel juhul teenuse hinna määramisel aluseks standardhinnakiri koos standardtingimustega. Hageja on seda 07.01.2013 elektronkirjas (tl 12) kostjale kliendikoode uuesti saates ka üle kinnitanud. Kostja on seda teades asunud 2013 jaanuaris hageja pakutavat kullerteenust kasutama. Kohtu hinnangul järeldub eeltoodust, et pooled saavutasid vastastikuste tahteavalduste (allkirjastatud lepingu ja kliendikoodide teineteisele saatmine) vahetamise teel kokkuleppe kullerteenuste osutamiseks kostjale hageja standardhinnakirja alusel, kuivõrd pooled ei olnud eelnevalt allkirjastanud hinnapakkumist. Kohus on seisukohal, et kuigi VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud (lepingu p 14 kohaselt jõustub leping allkirjastamisel), ei muuda hageja poolt lepingu 01.02.2013 allkirjastamine seda kuni 31.01.2013 hinna osas sõlmituks lahtistel tingimustel VÕS § 26 (omavahelisel kokkuleppel lahtiseks jäänud tingimus) ega § 27 (tahtmatult lahtiseks jäänud tingimus) tähenduses nagu on leidnud kostja. Kostja teadis 04.01.2013 lepingut allkirjastades ja 07.01.2013 kliendikoode saades, et tal ei ole hagejaga kehtivat hinnakokkulepet, mistõttu 5(8)

kohaldub tema suhtes standardhinnakiri (baashinnad). Pealegi nähtub kullerteenuste lepingust, et teenuse osutamise aluseks ei ole mitte pooltevaheline kirjalik leping, vaid teenuse osutaja poolt tellijale antud kliendikoodid – iga isikut, kes teab ja kasutab tellija kliendikoode, käsitletakse tellija poolt volitatud lepingupartnerina ning tellija on kohustatud tasuma arved kõigi saadetiste transpordi eest, mille saatelehele on märgitud tellija kliendikoodid (lepingu p 3). Seega piisanuks kostjal hagejaga lepingulises suhtes olemiseks temale 18.05.2012 väljastatud kliendikoodide kasutama asumisest. Teenuse soodustingimustel kasutamiseks tulnuks kostjal tähtaegselt allkirjastada hinnapakkumine või tähtaja möödumisel küsida hagejalt uut hinnapakkumist. Antud juhul on kohus tuvastanud, et kostja ei teinud kumbagi, vaid asus 07.01.2013 temale uuesti saadetud kliendikoode kasutama. Seejuures on hageja 07.01.2013 elektronkirjas täiendavalt rõhutanud, et kostja suhtes kehtivad baashinnad.

5.Vaidlust ei ole selles, et kostjale on teenuse kasutamise eest väljastatud kaheksa arvet (tl 18, 70-78) summas 23 258,88 eurot. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on teenustasu krediteerinud 5787,37 euro võrra (tl 19-20) ja et kostja on hagejale tasunud kokku 13 379,81 eurot (tl 20). Kostja on keeldunud hageja poolt nõutavat teenustasu 4091,71 eurot maksmast põhjusel, et tõendamata on temale esitatud arvete õigsus. Kostja eeldas, et hinna arvutamise aluseks on saatja poolt saatelehele (tl 42, 109-114) märgitud kaal ja kui saatelehel on täidetud ainult üks kaalulahter, saavad hinnaarvestuse aluseks olla vaid täidetud lahtrist tulenevad andmed. Lepingu p 5 näeb ette, et saadetise hinnakalkulatsiooni aluseks võrreldakse omavahel saadetise reaalkaalu ja mahukaalu ning teenustasu arvestatakse neist suurema alusel. Kumb on suurem, kas reaal- või mahukaal, nähtub hageja väitel elektroonilisest kaaluraportist, mis on arve esitamise aluseks. Hageja on 02.04.2014 esitanud kohtule kaaluraporti näidise (tl 120) ja 18.12.2014 kell 19.05 kaaluraporti (tl 151, 152-153) haginõude aluseks olevate arvete nr TLLI034565 ja TLLI034723 õigsuse tõendamiseks. Kohtu hinnangul on kaaluraport esitatud tähtaegselt kooskõlas TsMS § 330 lg-ga 1 – 05.12.2014 määruses määras kohus pooltele avalduste ja dokumentide esitamise ning kompromissile jõudmise tähtpäevaks 18.12.2014 (tl 147-148). Samas on kohus seisukohal, et 02.04.2014 esitatud kaaluraporti näidise ja 18.12.2014 esitatud kaaluraporti võrreldamatus viitab kaaluraporti ilmsele ebausaldusväärsusele. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et kaaluraportina esitatud Exceli tabelis ei viita miski sellele, et tegemist on üldse DHL-i serveri andmebaasi väljatrükiga. Seega ei võimalda kohtule esitatu usaldusväärselt kontrollida arvete nr TLLI034565 ja TLLI034723 õigsust, mistõttu jätab kohus kaaluraportina esitatud tõendi selle ilmse ebausaldusväärsuse tõttu TSMS § 238 lg 5 teise lause alusel arvestamata. Kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule kostjale esitatud arvete õigsust kontrollida võimaldavaid algdokumente ja kohus ei pea põhjendatuks lugeda arvete tõesus põhistatuks saatelehtede ja arvete võrdluse abil tuletatud mahu- ja reaalkaalu alusel (tl 137-138, hageja 08.08.2014 täiendava seisukoha p 2), on kostja võlgnevus hagejale summas 4091,71 eurot tõendamata.
6.Eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi kostjalt 4341,20 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja kõrvalnõue nii sissenõutavaks muutunud viivise kui ka alates hagiavalduse esitamisest lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohtu arvates ei ole olukorras, kus kohus on leidnud, et hageja nõue jääb rahuldamata selle tõendamatuse tõttu, vajadust võtta seisukohta krediidilimiidi ühepoolse suurendamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgle 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

6(8)

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hageja hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta täielikult hageja kanda.

8.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja menetluskulude nimekirja (tl 192-193, 196) kohaselt moodustavad kostja kulutused õigusabile kokku 1567,50 eurot ilma käibemaksuta (õigusabi teenuse osutaja ei ole käibemaksukohustuslane). Kostjale on osutatud õigusabi kokku 16 tundi 30 minutit hinnaga 95 eurot tunnis. Kostja kinnitab avalduses, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Avaldusele on lisatud kaks õigusbüroo arvet nr 130024 ja 150001 (tl 194195). Hageja on 16.01.2015 esitanud seisukoha kostja menetluskulude kohta (tl 197-199), mille kohaselt ei tohiks menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada arvel nr 130024 märgitud kuluga summas 285 eurot, kuivõrd tegemist on menetlusvälise kuluga. Samuti võiks hageja hinnangul lugeda juristist kostja esindaja tunnitasumääraks mitte enam kui 70 eurot, vastasel juhul vastab juristi tunnihind sisuliselt vandeadvokaadi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise hinnale. Hagiavalduse kohtusse esitamise ajal 01.08.2013 kehtis TsMS § 175 lg 1 redaktsioonis, mille kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt resolutsiooni p-d 4 ja 5). Kohtu hinnangul tuleb eespool märgitust lähtudes antud juhul asuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot nii ilma käibemaksuta kui koos käibemaksuga. Kuivõrd menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise 7(8)

kulud (vt 3-2-1-161-11 p 8), siis on õige hageja seisukoht, et arvel nr 130024 kajastatud kulu summas 285 eurot ei ole käesoleva tsiviilasja kulu, kuna hageja pretensioonile vastamine on toimunud 16.05.2013 (tl 21), aga hagiavaldus on kohtusse esitatud 01.08.2013 (tl 2). Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et kostja esindaja tasu 95 eurot tunnis ei saa pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks, sest ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul tuleb Tallinnas asuvas õigusbüroos töötava juristi mõistlikuks tasuks pidada 75 eurot tunnis. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna arvel nr 150001 märgitud ajakuluga (13 tundi 30 minutit), leiab, et kostja õigusabikulud taotletud suuruses on vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates käesoleva tsiviilasja keerukusele ja mahule. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-13-35815 kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1012,50 eurot (13 tundi 30 minutit × 75 eurot). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub nimetatud summa hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja