Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 16.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-50761/44
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.01.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4049

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Viking Window AS10179359(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja Kostja

16. jaanuar 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-11-50761 Viking Window AS versus Marek Tamm võlanõue 7509,87 € kohtunik Silvi Maiste Viking Window AS (registrikood 10179359; Mäo Paide vald 72751 Järvamaa) advokaat Martin Lepp ([email protected]),

Kostja esindaja

Marek Tamm (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx xxxx xxxxxx) advokaat Mart Sikut

Kohtuistungi toimumise aeg

26.november 2014

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada ja välja mõista Marek Tammelt Viking Window AS kasuks 7509.87 eurot (seitse tuhat viissada üheksa eurot ja 87 senti );

2.rahuldada hagi viivise nõudes ja välja mõista Marek Tammelt viivis Viking Window AS kasuks 7509.87 eurot ( seitse tuhat viissada üheksa eurot ja 87 senti );

3.jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda. Selgitused otsusele

4.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Müüja ja Ostja kokku leppinud, et küsimustes, mida Lepinguga (s.t Lepingu eritingimustega) ei reguleerita, juhinduvad pooled Lepingu lahutamatuks osaks olevast Viking Window AS-i Müügilepingu Üldtingimustest. Kostja kinnitas oma allkirjaga Lepingul, et on Lepingut lugenud, sellest aru saanud ning nõustub Lepingu ja selle lahutamatuks osaks olevate Üldtingimustega, millele Lepingu eritingimustes viidatakse ning mis on vastavalt võlaõigusseaduse § 37 lg-le 1 muutunud Lepingu osaks. Üldtingimuste punkti 1.1 kohaselt koosneb Leping müügilepingust, Üldtingimustest, Lepingu Lisast nr 1: Toodete spetsifikatsioon ja paigaldustööd, kui Lepingus lepitakse kokku paigaldustööde teostamises Müüja poolt, ning Lisast nr 3: Kasutus- ja hooldusjuhend. Seega oli kostjaga sõlmitud Lepingu osaks ka kasutus- ja hooldusjuhend. Vastavalt Lepingu punktile 7 tasus kostja 12.10.2010.a arve nr 3084 alusel 19.10.2010.a pangaülekandega 50% ettemaksu summas 117 504 krooni (7 509,87 eurot). Ülejäänud osa arvest kohustus kostja tasuma 7 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui hageja on kostjale Tooted üle andnud (Lepingu punkt 7). Kostja ei tellinud ja hageja ka ei osutanud kostjale Toodete paigaldamise teenust (Lepingu punkt 4). Hageja andis kostjale Tooted üle 10.11.2010.a ja seda tõendab kostja allkirjaga saateleht. Seega on kostja Tooted hagejalt vastu võtnud ja selles osas puudub poolte vahel vaidlus. Toodete üleandmise päeval väljastati kostjale 10.11.2010.a arve nr 4608 117 504,00 krooni (7 509,87 euro) tasumiseks maksetähtajaga 17.11.2010.a. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud ega ole vaatamata hageja suulistele meeldetuletustele ning 27.05.2011.a seda käesoleva ajani teinud. 18.11.2010.a pöördus kostja hageja poole e-kirjaga, milles teatas, et akendel on käepidemed viltu ja need paiknevad majaseintes kõrvuti asetsevatel raamidel erinevatel kõrgustel. Hageja aktsepteeris nimetatud reklamatsiooni ja käis 25.11.2010.a kostja ehitusobjektil eesmärgiga akende käepidemete asendeid korrigeerida. Hageja reklamatsioonimeeskond pildistas nimetatud käigu ajal kostja ehitusobjekti, millele olid hageja Tooted kas kostja enda või tema tellitud kolmanda isiku poolt paigaldatud. 25.11.2010.a kohtumisel leppis hageja kostjaga suuliselt kokku, et majale lülitatakse küte järgi, et saaks teostada aknaraamide reguleerimise töid eesmärgiga joondada käepidemed ühele kõrgusele ja korrigeerida käepidemete nihutamisest jäänud jäljed raamide toapoolsel pinnal. Hageja teostas nimetatud tööd 15.12.2010.a. 30.12.2010.a saatis kostja hagejale teate koos fotodega akende pindadel olevatest värvimullidest. Seejärel leppisid hageja ja kostja kokku kohtumise kostja objektil koos värvitootja Teknos OY esindajaga. 10.01.2010.a toimus kostja ehitusobjektil kohtumine, millest võtsid osa kostja, hageja esindaja Indrek Rüütel, Teknos OY esindaja Markku Blommendahl ja värvimüüja AS Kemiflora esindaja Marek Reppo-Sirel. Nimetatud kohtumisel fikseeriti kostja ehitusobjektil järgmine olukord:

eesmärgiga teostada lõplikult akende reguleerimistööd. Akende lengide ja raamide vahesid ei saadud ideaalseks ja tuvastati, et osad niiskuspaisumise jäljed on pöördumatud. Täiendavalt tuvastati kohapeal üks kõverdunud rõduuks ja üks mõranenud klaaspakett. Hageja aktsepteeris viimati nimetatuid (kõverdunud rõduuks ja üks mõranenud klaaspakett) reklamatsioonina. Pärast Toodete 10.11.2010.a üleandmist kostjale ilmnesid Toodetel järgmised puudused, mille hageja likvideeris: - kostja või tema poolt tellitud kolmanda isiku poolt majale ette paigaldatud akendel olid käepidemed viltu ja kõrvuti asetsevatel raamidel erinevatel kõrgustel. Kuigi hageja ei vastutanud Toodete paigaldamise eest, siis vaatamata sellele teostas hageja kliendi huvides ja heast tahtest akende reguleerimise ja sellega kaasnevaid töid (sh jälgede korrigeerimine toapoolsel pinnal) 25.11.2010.a, 15.12.2010.a ja osaliselt ka veebruaris 2011.a; -kostja või tema poolt tellitud kolmanda isiku poolt majale ette paigaldatud kahe klaaspaketi mõranemine objektil. Ei ole leidnud tõendamist, et mõranemise oleks tinginud Toodetel nende üleandmise hetkel esinenud puudus. Sellegipoolest on hageja asendanud mõranenud klaaspaketid lühima mõistliku aja jooksul hea tahte väljendusena, kuna soovis hoida häid kliendisuhteid. -kostja või tema poolt tellitud kolmanda isiku poolt majale ette paigaldatud rõduukse kõverdumine. Hageja asendas kõverdunud rõduukse lühima mõistliku aja jooksul hea tahte väljendusena, kuigi sarnaselt eelnevas alapunktis kirjeldatuga ei ole leidnud tõendamist, et kõverdumine oleks tingitud üleandmise hetkel esinenud puudustest. Lisaks ei kehtinud ka Toodete garantii (vt alapunkt 2.3). Hageja ei saa vastutada akende paisumise ja niiskuskahjustuste eest, kuna need on kahjustused, mis on sõltuvuses Toodete hoidmise ja kasutamise tingimustest. Nii hageja kui ka akendele värvitootja Teknos OY ja müüja AS Kemiflora olid ja on ühisel seisukohal, et aknaraamide paisumine ja värvimullide tekkimine aknaraamide pinnale kostja objektil oli tingitud liigsest niiskusest kostja poolelioleva ehitise siseruumides. Kostja ehitis oli pooleliolev ja seda ei köetud pikka aega (kütet ei olnud kostja objektil ei 10.11.2010.a ega ka 25.11.2010.a). Kütmise järgselt alustas kostja aktiivselt sisetöödega, mille käigus eraldus samuti suures koguses niiskust. Akende niisketes tingimustes hoidmise tagajärjel fikseeriti 10.01.2011.a aknaraamide paisumine. Kui niiskuskahjustused ja aknaraamide paisumine oleks tingitud Toodetel juba üleandmise hetkel olnud puudustest, oleksid pidanud need olema nähtavad juba Toodete üleandmise hetkel või avalduma hiljemalt Toodete paigaldamise ajal. Hageja rõhutab, et kehtiv ei olnud ka Toodete garantii, kuna kostja ei olnud hagejale Toodete eest müügihinda täielikult tasunud. Nimelt sätestab Üldtingimuste punkt 6.5, et garantii ei kehti, kui Ostja ei ole Toodete (ja/või Tööde) eest Müüjale täies ulatuses tasunud. Lisaks ei kehti garantii Toodete kahjustustele osas, mille põhjustajaks on liigniiskus. Üldtingimuste p-des 6.10.6 ja 6.17. on märgitud, et garantii ei kehti juhtudel, kui Toodete kahjustuste põhjustajaks on ilmastik ja muud välised tingimused, mis omavad mõju Toodete seisukorrale (liigne külm, kuivus, niiskus, vibratsioon, UV-kiirgus, kemikaalide aurud vms). Seega oli kostja teadlik Toodete liigniiskuses hoidmise faktilistest ja õiguslikest tagajärgedest. Täiendavalt hageja lisab, et kui aknad oleksid olnud valmistatud liiga niiskest puidust, siis ei oleks fotodel näha olevat paisumist saanud toimuda, sest aknad oleksid juba eelnevalt olnud mõõtmetelt suuremad ega oleks niiskust enam endasse imanud. Seega ei saa olla tegu ka varjatud puudusega nagu väidab kostja. Vastuseks kostja seisukohale, et värvikiht ei pruukinud olla piisavalt kuivanud, märgib hageja, et tööstuslik vesialuseline puiduvärv on mõeldud olema puidu pinnal elastne (kaasa mängima väiksemate paisumistega), samuti on värvi omaduseks normaal tingimustel võimaldada niiskusel liikuda läbi värvi kihi. Värvitootja Teknos Oy võimaldab aknaid paigaldada u 2-3 päeva pärast värvimist. Kostja aknad valmisid 05.10.2010. a ning nende värvimine toimus 29. –30.10.2010. a. Kuna aknad anti kostjale üle 10.11.2010. a, jäi värvimisest väljastamiseni kümme päeva ning värvimise ja paigaldamise vaheline aeg oli veelgi pikem. Arvestades värvi omadust niiskus läbi lasta ning kuivamisprotsessi pikkust, on selge, et kostja ei saanud paigaldada ei liigniiskest puidust ega ka liiga värske värviga aknaid. Seda, et akende puudused on tingitud eluruumi kliimast ning mitte tootmisveast, tõendab ka kostja poolt kinnitatud asjaolu, et akende metallosad on hakanud roostetama ja olid hakanud

roostetama juba 10.01.2011.a., kui hageja esindajad objektil viibisid. Sealjuures roostetavad ka osad, mis ei ole otseses kokkupuutes puiduga. Rooste ei saa seega olla tingitud puidu niiskusest, kuna puidust ei saaks ühelgi juhul eralduda ümbritsevasse õhku nii palju veeauru, et võimalik oleks korrosiooni teke. Põhjus peab olema seega ruumide üldistes klimaatilistes tingimustes. Hageja oma lõplikus seisukohas leiab, et kostjale tarnitud aknad ja uksed vastasid müügilepingule ning neil ei esinenud mittevastavusi, aknad ja uksed kahjustusid peale nende kostjale üleandmist kostjast tulenevalt, mistõttu kostja on kohustatud tasuma hagejale ostuhinna tasumata osa. Kostja põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Tellitud toodete (aknad, rõduuksed, välisuksed) paigaldamist alustati järgmisel päeval pärast nende kätte saamist ning nädal pärast akende tarnimist avastas kostja, et käepidemed akendel on viltu ning paiknevad majaseintes kõrvuti asetsevatel raamidel erinevatel kõrgustel. 25.11.2010.a. toimunud kokkusaamisel jõudsid pooled kokkuleppele, et hageja kõrvaldab ülalnimetatud puudused. Tegelikkuses köeti kostja maja ehituse ajal diisliga töötavate soojapuhuritega ning nii oli see ka 25.11.2010.a., s.t. ajal mil toimus poolte kohtumine. Umbes 1,5 kuud pärast tellitud toodete kätte saamist ja kaks nädalat raamide reguleerimisest avastas kostja, et akende pindadele on tekkinud värvimullid, üks klaaspakett on purunenud ning aknaraamid on paisunud ega avane enam, millest kostja teavitas ka hagejat. Kostja pretensiooni lahendamiseks toimuski 10.01.2011.a. kostja, hageja ning hageja koostööpartnerite (Teknos OY ning AS Kemiflora esindajate) kohtumine ehitusobjektil. Sel päeval töötas ehitusobjektil kolm küttekeha (soojapuhurid) ning et temperatuur oli sel päeval majas 10 kuni 20 kraadi nii nagu nähtub Teknos OY esindaja M.Bommendhal’i poolt koostatud kokkuvõttest. Seda, et akende probleemne olukord on tekkinud just objekti liigniiskusest, on mainitud probleemide ühe võimaliku tekkepõhjusena, kuid samas on Teknos OY esindaja oma järeldustes toonud välja ka võimaluse, et aknaraamide puit ei olnud paigaldamise ajaks kuivanud (fresh made frames) või ei olnud aknaraamide värvipind piisavalt kuivanud (järelduste p. 1). Samuti on ta nimetanud, et mullid akendel võivad olla tekkinud ka mõnest aknaraamidel kasutatud värvitootest (järelduste p. 2). Teknos OY on kokkusaamise järeldustes teinud ka ettepaneku kontrollida ajavahemikku akende tootmisest kuni akende paigaldamiseni veendumaks, et see on olnud piisav värvitud akende kuivamiseks/värvikihi kõvastumiseks (järelduste p. 7). Värvimullide võimalike tekkepõhjustena on Teknos OY välja toonud kõrge niiskustaseme, värske värvi raamidel ja külmad ilmastikuolud. Ka on tehtud ettepanek, et vajalik on kontrollida puidu niiskustaset, millest kostja aknaraamid valmistati. Järgmisel päeval pärast ehitusobjektil kohtumist (s.o. 11.01.2011.a.) toimus hageja ja kostja järjekordne kokkusaamine, kus muuhulgas arutati ka kostja poolt tasumata arvega seonduvat. Pooled leppisid selles osas kokku nö. ooteajas kuni puudused kõrvaldatakse, mida tõendab hagiavalduse juurde lisatud Lisa nr. 7 p. 8. Sama aasta veebruarikuus vahetati katkine klaaspakett ning üritati ka aknaraame reguleerida, kuid lõplikult see ei õnnestunud. 15.aprillil 2011.a. teostati järjekordne aknaraamide reguleerimine ning jõuti järeldusele, et akna raamide ja lengide vahesid ei olegi võimalik korrektselt reguleerida, s.t. puudustega toote parandamine ebaõnnestus. Lisaks tuvastati, et järjekordselt oli purunenud sama klaaspakett, mis veebruarikuus oli välja vahetatud ning üks rõduuks oli kõverdunud. Samuti arutasid pooled valmistatud toodete eest teise osa tasumise küsimust. Pooled jõudsid selles kokkuleppele, et objektil teostatakse ekspertiis, mis hindab probleemide võimalikke tekkepõhjuseid ning eksperthinnang on aluseks probleemi lahendamisele, s.t. ka arve tasumisele. Kõnealust tõendab ka hageja poolt hagile lisatud Lisa nr. 7 p 11.

Kostjale üllatuseks saatis hageja 2011 aasta maikuus kostjale nõudekirja, milles palub arve nr. 4608 tasuda hiljemalt 03.juuniks 2011.a. ning seda koos viivitusintressidega. Poolte oli vastupidine kokkulepe, millega lepiti kokku, et probleemide tekkepõhjuste välja selgitamiseni ei kohustu kostja tasuma tellitud toodete eest teist osamakset (s.o. arvet nr. 4608). Juhul kui kohus asub poolte kokkuleppe osas vastupidisele seisukohale, siis palub kostja alternatiivselt arvestada, et kostjal puudus kohustus ostuhinna tasumiseks juhindudes VÕS § 111 lg 3, s.t. hageja on täitnud oma kohustuse kostja ees olulise puudusega. Arvestades viidatut puudub kostjal kohustus tasuda ostuhinda seni kuni hageja ei ole täitnud talle pandud kohustust ning andud hagejale üle oluliste puudusteta asja VÕS § 111 lg 3 järgi. Kohtu põhjendused 1.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügi leping, mille alusel hageja müüs kostjale aknad ja uksed ( I kd tl 7-12). Kaup on üle antud 10.11.2010 ( I kd tl 31). 2.Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on tasunud esitatud arvest 50 % ettemaksu, ülejäänud 50 % on tasumata summas 117504 krooni s.o. 7509.87 eurot. 3.Kostja on kohtule vastanud, et tarnitud aknad on oluliste puudustega ja kostjal puudub kohustus tasuda ostuhinda seni kuni hageja ei ole talle pandud kohustust täitnud ning andnud hagejale üle oluliste puudusteta asja VÕS § 111 lg 3 järgi ( I kd tl 52-56). Kostjal puudub kohustus ostuhinna täielikuks tasumiseks. 4.Riigikohus on selgitanud, et puudusega müügieseme müügi korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. 5.VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Lg 2 kohaselt hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lg 5 kohaselt üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. 6.Kohus peab andma poolte esitatule õigusliku hinnangu, vajadusel peab kohus üldjuhul vähemalt suulises menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Seega on kohtu kohustus võimaldada pooltele õigussuhte võimalikust õiguslikust kvalifikatsioonist lähtudes esitada ka väiteid ja vastuväiteid. 7.Kohus on kostjale selgitanud, et ainuüksi ostetud asja puuduse olemasolu ei anna alust keelduda ostuhinna tasumisest. Kohus kohustas määrusega ( II kd tl 25 ) esitama kostjat hiljemalt 23.05.2014 kirjalik selgitus, kas ta tugineb ostuhinna mittetasumisel seoses asja puudusega hinna alandamisele või on müügilepingust täielikult või osaliselt taganenud ( vt. RKTKo nr 3-2-1-42-12 p 9 ). Kostja vastas kohtule 23.05.2014, et ( II kd tl 27-28 ), et alandab 10.09.2010 sõlmitud müügilepingust tulenevat hinda 7509.87 euro võrra viidates VÕS § 112. Mingeid selgitusi ega põhjendusi hinna alandamise kohta kostja ei ole kohtule esitanud. Kohus kohustas eelistungil 28.05.2014 ( II kd tl 30 ) kostjat esitama kohtule vastus, kus on välja toodud puudustega asja väärtus hiljemalt 11.06.2014.

02.12.2014 teatas kostja esindaja kohtule ( II kd tl 48 ), et põhimõtteliselt on kokkulepe saavutatud tasutava summa ja muude kulude osas, ka on nõus hageja parandama omal kulu olemasolevad vead, küll aga mitte maksetingimustes. Hageja soovib kokku lepitud summa tasumist 3 kalendripäeva jooksul kokkuleppe kinnitamisest. Kostja ettepanek on tasumine 1 aasta jooksul graafiku alusel. 15.12.2014 teatas hageja kohtule, et läbirääkimiste raames jõudsid pooled põhimõtteliselt kokkuleppele tasutava summa suuruses, et kostja tasub hagejale põhisumma 7509.87 eurot, hageja õigusabi kulud 4000 euro ulatuses, 1⁄2 riigilõivust 399.44 eurot, ekspertiisitasu 1728 eurot ja täiendava eksperdikulu 18.50 eurot. Hageja oli nõus teostama hea tahte väljendusena ja kompromissi korras kostja viidatud kruviparandustööd. Hageja pakkus, et tööd tehakse peale kostja poolt esimese osamakse tegemist. Kokkuleppele ei jõutud hagejale summade tasumise viisis. Kostja oli nõus tasuma esimese osamaksena 3655.82 eurot 25.02.2015. Ülejäänud summa soovis kostja tasuda igakuiste maksetena, millega hageja nõustus eeldusel, et maksegraafik sõlmitakse mõistlikel tingimustel. Hageja pakkus, et kostja võiks tasuda igakuiselt 400 eurot, millisel juhul saaks kogu summa tasutud ca 2 aastaga, mis on pikk periood ja oluline hageja poolne täiendav vastutulek. Kostja hoolimata telefoni teel lubatust enam seisukohta hagejale ei avaldanud. Kostja enam ei vastanud hageja ettepanekutele, seega järeldab hageja, et kostja ei ole nõus kompromissiga ja läbirääkimistega jätkata ei soovi. Kostja esindaja teatas 16.12.2014, et nõustub hagejaga ja oleks mõistlik jätkata menetlust kirjalikus menetluses. Kohus 17.12.2014 määrusega määras jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses ja määras otsuse kuupäevaks 16.01.2015. Viivise nõue Hagiavalduse järgi üldtingimuste punkti 5.1 ( I kd tl 14 ) kohaselt on müüjal õigus nõuda ostjalt lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise korral iga viivitatud päeva eest, mis ostjapoolne maksekohustuste täitmine maksetähtpäeva ületab, viivist 0, 2 € tasumata summast, kuid mitte rohkem kui 50 % toodete koguhinnast. Seega ei tohi tasumisel kuuluv viivise summa ületada 7509.87 eurot. Hageja palub välja viivis summas 7509.87 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole lepinguga ettenähtud lepinguga ettenähtud viivisemäära vaidlustanud. Kostja on vastanud kohtule, et kuna tal puudub kohustus tasuda ostuhinda, siis pole tal ka kohustust tasuda viiviseid. Kostja on väitnud oma vastuses kohtule ( I kd tl 55 ), et II osamakse tasumises osas olid pooled kokku leppinud nö. ooteajas, esialgu ajani, mil hageja kõrvaldab puudused. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit sellise kokkuleppe olemasolu kohta. Hageja on esitanud tõendina nõudekirja kostjale 27.05.2011 ( I kd tl 33 ), kus palub tasuda võla summa koos viivisega hiljemalt 03.06.2011. Samuti on esitanud meili väljatrüki 02.06.2011 ( I kd tl 36 ), mis on saadetud kostjale, kus hageja väidab, et ta ei ole kunagi nõustunud, et kostja võib teise makseosa tasumist kinni pidada seni, kuni niiskuskahjustuste tekkepõhjus on välja selgitatud. Kohus leiab, et ostetud asja puuduse olemasolu ei anna alust keelduda ostuhinna tasumisest, seega kostjal ei olnud õigus keelduda ostuhinna tasumisest, tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumisega viivitamise eest. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid kokkuleppe kohta, et kostja võib viivitada teise osamakse tasumisega.