Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 9.jaanuaril 2015 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu 2-13-56476
Kohtuasi
OÜ XXX hagi Swedbank AS-i vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Hagihind
1 004 326,45 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ XXX (registrikood XXX; asukoht XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8; 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Olavi Järve Kolmas isik kostja poolel: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176, Tallinn; e-post [email protected]) lepinguline esindaja Olivia XXX
Kohtuistungi aeg
29. oktoober 2014
Resolutsioon
Jätta OÜ XXX hagi Swedbank AS-i vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud OÜ XXX kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud
1.OÜ XXX(endiste ärinimedega OÜ XXX, OÜ XXX, edaspidi nimetatud XXX) oli kütusekäitlemisega tegelev ettevõte, kellele Maksu- ja Tolliamet (edaspidi nimetatud MTA) määras vedelkütuse seaduse (VKS) järgi käibemaksu tagatiseks 1 miljon eurot. Vastavalt VKS § 3 lg 3 võib kütust müüa äriühing, kes on esitanud MTA-le vajaliku tagatise. Vastavalt
maksukorralduse seaduse (MKS) §-ile 122 p 1 on üheks tagatise liigiks, mida MTA aktsepteerib, käendus.
2.XXX ja AS Swedbank (edaspidi ka pank või kostja) sõlmisid 28.06.2012 tagatiskokkuleppe nr XXX, mille kohaselt andis pank XXX vajaliku käenduse (tagatise) summas 900 000 eurot, täiendava 100 000 eurot lisas ettevõte omavahenditest. Ühtlasi allkirjastasid pooled 28.06.2012 tähtajalise hoiuse lepingu, mille kohaselt deponeeris XXX hoiukontol 900 000 eurot ja hoiuse pandilepingu, mille kohaselt tagas nimetatud hoius tagatiskokkuleppest tulenevaid panga nõudeid. XXX on kandnud 900 000 eurot panga hoiukontole 28.06.2012 ülekandega. Selliste tehingute mõte oli võimaldada MTA-le kütusemüügi tagatis panga käenduse näol. Samas oli panga võimalik tagasinõue XXX vastu tagatud pandiga XXX deposiitkontol. Pooled sõlmisid 05.12.2012 tagatiskokkuleppe lisa nr 1, mille alusel pikendasid tagatise kehtivust ning MTA nõuete esitamise lõpptähtaega kuni 14.08.2013.
3.Nimetatud tagatiskokkuleppe alusel on pank väljastanud MTA-le käendusdokumendi (nimetatud ka garantiikirjaks), mille järgi on panga käendus kehtiv alates 01.01.2013 kuni 30.06.2013. Käendus lõpeb MTA ees 45 kalendripäeva möödumisel käenduse kehtivuse lõppemise päevast arvates st alates 30.06.2013, kui MTA ei ole selle aja jooksul esitanud käendajale (pangale) nõuet käenduse alusel. Seega panga kohustused MTA ees osundatud käenduse alusel lõpevad 14.08.2013.
4.MTA on esitanud pangale 10.07.2013 nõudeavalduse, millest nähtuvalt on MTA teinud XXX suhtes 08.07.2013 maksuotsuse, et seisuga 10.07.2013 on ettevõtte maksuvõlg kokku 1 890 030,10 eurot. MTA viitab nõudeavalduses, et XXX ei ole maksuvõlgnevust tasunud, mistõttu pöördutakse MKS § 127 järgselt nõudega käendaja vastu. Panga 17.07.2013 teatise kaudu informeeritakse, et MTA poolt 15.07.2013 saabunud nõudeavalduse alusel on pank täitnud käenduskohustuse ja maksnud MTA-le välja nõudesumma 900 000 eurot veel samal päeval ehk 17.07.2013. Peale seda, kui hoiustaja (XXX) esitas 30.07.2013 panka avalduse tähtajalise hoiuse lepingu lõpetamiseks ja hoiuse käsutamiseks, teavitas panga esindaja oma e-kirjas, et pank on realiseerinud oma tagasinõude katteks pandi 900 000 eurot ja hoius on seega lõpetatud.
5.XXX on loovutanud pandi õigusvastasest realiseerimisest tekitatud kahjunõude hagejale, kes on nõude loovutamisest panka teavitanud.
6.Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud 28.06.2012 sõlmitud hoiuse pandilepingut. Kostjal ei olnud õigus pöörata enda kasuks pandieset (hoiusekontot), kuna tal puudus nõue hageja õiguseellase (XXX ) vastu. Pandilepingu p. 6.1. kohaselt, kui XXX jätab täitmata mõne lepingust tuleneva kohustuse ja pank loeb nõude viivitamatult täitmisele kuuluvaks, on pangal õigus rahuldada nõue hoiukontol oleva summa arvelt.
7.Hageja on seisukohal, et pangal ei tekkinud kehtivat (tagasi)nõuet XXX vastu, kuna pank täitis käendajana MTA ees käendusnõude, mis ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Pank ei pidanud käendajana MTA eest vastutama ja antud käendus lõppes enne, kui MTA nõue oli XXX ees sissenõutavaks muutunud. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes (edaspidi AT) 08.07.2013 avaldatud teatele tehti XXX maksuotsus maksusumma määramise kohta summas 1 833 905,30 eurot ja maksuotsusega määratud summa tuli tasuda 30 päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest arvates. Sama teate kohaselt loetakse maksuotsus kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle resolutiivosa avaldamisest väljaandes AT. Hageja arvestuste kohaselt loeti seega maksuotsus adressaadile kättetoimetatuks alates 19.07.2013 ja maksuotsusega määratud summa muutus sissenõutavaks alles 19.08.2013. Samas on MTA esitanud käendajale (pangale) maksenõude juba 10.07.2013, st. kaks päeva peale teate avaldamist AT-s, viidates selles ebaõigesti, et XXX on seisuga 10.07.2013 maksuvõlg summas 1 890 030,10 eurot. MTA kordab selles teatises, et põhivõlgnikul (XXX ) on tähtpäevaks tasumata maksusumma 900 000 eurot. Tegelikkuses ei olnud XXX selleks hetkeks tekkinud maksuvõlgnevust, mida MTA kinnitas 14.08.2013 ja 15.08.2013 tõendites. Arvestades, et panga käendus lõppes MTA ees 14.08.2013, ei muutunud panga käenduskohustus sissenõutavaks enne käenduse tähtaja lõppemist.
8.Tagatiskokkuleppe p 5.1. kohaselt väljamakse tegemiseks esitab MTA pangale kirjaliku nõude ning garantiikirjas toodud dokumendid ja p 5.2. kohaselt kannab pank väljamaksmisele kuuluvad summad üle siis, kui nõue ja dokumendid vastavad tingimustele. Hageja on seisukohal, et eelnevast tuleneb panga, kui käendaja kohustus kontrollida, kas käenduskohustus on muutunud sissenõutavaks ehk kas MTA-l on põhivõlgniku vastu sissenõutavaks muutunud maksunõue. Selline kohustust tuleneb pangale nii tagatiskokkuleppest, kui ka VÕS-i käenduse regulatsioonist, mille kohaselt peab käendaja vastutama põhivõlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise eest. Hageja järeldab, et pank pidi igal juhul mõistma, et põhivõlgnikul ei ole veel tekkinud maksuvõlgnevust, sest MTA 10.07.2013 nõudeavalduses viidatakse 08.07.2013 maksuotsusele. MKS-i kohaselt muutuvad maksusummad sissenõutavaks alles 30 päeva möödumisel maksuotsuse kättetoimetamisest, pank pidi olema sellest teadlik. VÕS § 151 lg 1 kohaselt, kui käendaja on kohustuse põhivõlgniku asemel täitnud enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, ei või käendaja käendusest tulenevaid nõudeid põhivõlgniku vastu esitada enne põhivõlgniku kohustuse täitmise tähtpäeva.
9.Seega ei saanud pank esitada põhivõlgniku vastu nõuet ega realiseerida panti enne maksusummade sissenõutavaks muutumist st. mitte enne 19.08.2013. Samuti oli pangal teada, et tema käenduskohustus lõppes 14.08.2013, mistõttu tal ei pidanudki käenduskohustust tekkima. Panga väljamakseks MTA-le puudus õiguslik alus ja pangal ei tekkinud kunagi tagasinõuet XXX vastu. Eelnevast tulenevalt on ta õigustamatult eemaldanud põhivõlgniku hoiukontol olnud rahalised vahendid (põhi)summas 900 000 eurot. Sellega on pank rikkunud pandilepingut ja tekitanud lepingulist kahju sama suures ulatuses, st. 900 000 eurot. Lisaks on pank võtnud XXX hoiukontolt sinna kogunenud hoiuseintressid summas 6622,45 eurot, mis on samuti käsitletavad ettevõttele tekitatud kahjuna. Kogukahju on seega 906 622, 45 eurot.
10.Hageja arvestab VÕS § 113 lg 2 kohaselt viivist alates 13.08.2013 teatest, milles on panka kirjalikult informeeritud kahju hüvitamise nõudest. Hagi esitamise seisuga on kogunenud viivist summas 22 149 eurot. Hageja palub TsMS § 367 alusel viivisenõude välja mõista kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
11.Vastuväidetes palus kostja jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p-le 1 läbi vaatamata, kuna vastavalt teatele nõude loovutamisest läks hagejale üle ainult XXX ja kostja vahel sõlmitud hoiuse pandilepingu nr 12-042636-HP rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mistõttu ei saa hageja nõuda tähtajalise hoiuse lepingust tulenevaid nõudeid. Ka ei ole hagejale üle läinud kokkuleppest tollile tagatise väljastamiseks nr XXX (nimetatud ka garantiileping) ega garantiikirjas tulenevad õigused. Hageja on hagi esitatud vale kostja vastu, kuna hagist tulenevalt on alusetu nõude hageja vastu esitanud MTA.
12.Hagi läbi vaatamise korral palus kostja jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt muutub maksuvõlg vastavalt MKS §-le 32 sissenõutavaks kas deklaratsioonide esitamata jätmisest või deklaratsioonis valeandmete esitamisest. Seega oli XXX sissenõutavaks muutunud maksuvõlgnevus.
13.Isegi kui XXX ei oleks olnud sissenõutavaks muutunud maksuvõlgnevust, oleks kostja käitumine kooskõlas sõlmitud lepingutega. XXX esitas 14.06.2012 kostjale taotluse kostja standardsõnastuses tollikäenduse garantiikirja summas 900 000 eurot väljastamiseks MTAle. Garantiikirja väljastamiseks sõlmiti XXX ja kostja vahel garantiileping.
14.Vastavalt garantiilepingu p-dele 2 ja 4.1 väljastas kostja MTA-le käendusdokumendi nr XXX MTA kohustuslikul vormil, mis vastavalt garantiilepingu p-le 2 on garantiikiri, millele sõlmiti ka lisa 1. Tulenevalt garantiikirja p-st 3 kohustub kostja MTA-lt nõude saamisel tasuma nõudes märgitud summa 30 kalendripäeva jooksul MTA nõude saamise päevale järgnevast päevast arvates, sõltumata sellest, kas isik võlgnevuse vaidlustab või mitte. Lisaks tuleneb garantiilepingu p-st 5.2, et kui MTA nõue ja garantiikirjas toodud dokumendid vastavad garantiikirjas toodud tingimustele, kannab kostja väljamaksmisele kuuluva summa garantiikirjas toodud tähtaja jooksul MTA nõudes näidatud arvelduskontole, kui garantiikirjas ei ole sätestatud teisiti.
15.Samuti tuleneb garantiilepingu p-st 4.5, et kostja ei vastuta garantiikirja järgse nõude põhjendatuse ega nõudele lisatud dokumentide vormi, sisu ja ehtsuse eest. MTA esitas kostjale nõudeavalduse, milles kinnitas, et 10.07.2013 seisuga on XXX maksuvõlg kokku 1 890 030,10 eurot, mis koosneb käibemaksust summas 1 833 905,30 eurot ja intressist summas 56 124,80 eurot. Kostja andis ka XXX teada, et MTA on esitanud kostjale nõude summas 900 000 eurot ning kostja maksab nõudesumma MTA-le välja. Seega olid täidetud kõik garantiilepingus ja garantiikirjas sätestatud tingimused väljamakse teostamiseks.
16.Isegi kui kostja oleks rikkunud garantiilepingus ja garantiikirjas sätestatut, ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust. Nimelt tekiks XXX kahju, kui tema vara väheneks. Vastavalt TsÜS §-le 66 on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oleks kahju tekkimiseks pidanud vähenema varaline õigus, kuid muutumata jääma varaline kohustus. Käesolevas asjas vähenes ulatuses, milles kostja MTA-le nõude tasus XXX kohustus MTA ees ehk siis ei tekkinud XXX kahju. Kolmanda isiku seisukoht
17.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu kui menetlusse kaasatud iseseisva nõudeta kolmas
isik kostja poolel ei nõustu hagiavalduses esile toodud väidetega ning palub kohtul jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Kolmas isik on seisukohal, et hoiuse realiseerimisest ei saanud OÜ-l XXX ja kahju hüvitamise nõude loovutamise teel hagejal kahju tekkida, kuivõrd hoiuseleping lõpetati ning hoiusel asuv deponeeritud summa realiseeriti vastavalt kostja ja XXX OÜ vahel sõlmitud lepingutes sätestatule.
18.Lähtudes kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitud kokkuleppe tollile tagatise väljamaksmiseks nr XXX punktidest 5.2, 5.5 ja 6.1 on kostja pandipidajana realiseerinud pandi õiguspäraselt, kuivõrd kostja täitis OÜ XXX tähtpäevaks täitmata kohustuse MTA ees.
19.Maksuvõlg tekkis OÜ-l XXX maksukohustuslaste registri andmetel alates 20.05.2013. Maksuvõla tekkimise tingis OÜ XXX 2013. aasta aprillikuu käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamine. 08.07.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/15438-281 määras maksuhaldur tagantjärele OÜ-le XXX tasumisele kuuluvana käibemaksu summas 1 833 905,30 eurot. Maksuotsusega tuvastas maksuhaldur, et OÜ-l XXX oli perioodil aprill 2013 20% määraga maksustatav käive summas 9 255 936,39 eurot. Kuivõrd OÜ XXX esitas 2013. aasta aprillikuu käibedeklaratsioonid nullidega, deklareeris osaühing tahtlikult valeandmeid. OÜ XXX tahtlust deklaratsioonides valeandmete esitamisel ning pahatahtlikkust maksude tasumisest ja maksumenetlusest kõrvalehoidumisel ning kaasaaitamiskohustuse rikkumisel ilmestab osaühingu juhatuse liikme käitumine dokumentide mitteesitamisel ja ütluste andmisest keeldumisel, samuti kontrollimenetluse kestel äriühingu juhatuse liikmete vahetamine ning äriühingu võõrandamine isikule XXX.
20.Kolmas isik on seisukohal, et 10.07.2013 nõudeavaldus on esitatud tähtaegselt, sellest nähtub kinnitus maksuvõla tekkimise kohta, samuti tasumisele kuuluv maksusumma ning sellelt arvestatud intress. Käendusdokumendi nr XXX lisa 2 kohaselt oli käendusdokument kehtiv kuni 30.06.2013 ning käendus Maksu- ja Tolliameti ees lõppes 45 kalendripäeva möödudes alates käendusdokumendi kehtivuse lõppemisest ehk 14.08.2013. Kuivõrd maksuhaldur esitas nõudeavalduse 10.07.2013 ning kostja sai selle kätte 15.07.2013, oli nõue esitatud tähtaegselt ja tagatiskohustuse kehtivuse ajal.
21.Maksu- ja Tolliameti 08.07.2013 maksuotsus jõustus tagatise kehtivuse ajal 09.08.2013. 08.07.2013 avaldati maksuotsuse nr 12.2-3/15438-28 resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samal päeval edastati kõnealune maksuotsus ka OÜ XXX äriregistrijärgsel elektronposti aadressil [email protected]. Vastusena saabus äriühingult XXX nii hiina kui inglise keelne kinnitus kirja koos manustega kättesaamise kohta. MKS § 54 lg 3 loetakse elektronposti aadressile saadetud dokument kättetoimetatuks.
22.Hagiavalduses väljatoodud alustel ei saa hagejal olla tekkinud kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Kostja MTA-le teostatud väljamakse alusel vähenesid OÜ XXX kohustused ehk osaühingu maksuvõlgnevus. Kohtuotsuse põhjendused
23.Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: •
OÜ XXX(endiste ärinimedega OÜ XXX, OÜ XXX) oli kütusekäitlemisega tegelev
ettevõte, kellele MTA määras VKS järgi käibemaksu tagatiseks 1 miljon eurot; •
28.06.2012 sõlmisid XXX ja kostja tagatiskokkuleppe nr XXX, mille kohaselt andis kostja XXX tagatise 900 000 eurot, täiendav 100 000 eurot tuli ettevõte omavahenditest;
•
28.06.2012 sõlmisid pooled tähtajalise hoiuse lepingu, mille kohaselt deponeeris XXX hoiukontol 900 000 eurot ja hoiuse pandilepingu, mille kohaselt tagas nimetatud hoius tagatiskokkuleppest tulenevaid panga nõudeid. XXX kandis 900 000 eurot panga hoiukontole 28.06.2012 ülekandega;
•
05.12.2012 sõlmisid pooled tagatiskokkuleppe lisa nr 1, mille alusel pikendasid tagatise kehtivust ning MTA nõuete esitamise lõpptähtaega kuni 14.08.2013;
•
tagatiskokkuleppe alusel väljastas kostja MTA-le käendusdokumendi - garantiikirja, mille järgi on panga käendus kehtiv alates 01.01.2013 kuni 30.06.2013;
•
kostja kohustused MTA ees osundatud käenduse alusel lõpevad 45 kalendripäeva möödumisel käenduse kehtivuse lõppemise päevast, 30.06.2013 arvates, kui MTA ei ole selle aja jooksul esitanud käendajale (pangale) nõuet käenduse alusel, seega 14.08.2013.
24.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kohus peaks hagi menetlema st kas nõue on loovutatud ja kas hagi on esitatud õige kostja vastu ning kas kostja on pandilepingu rikkumisega tekitanud hagejale kahju.
25.Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 1 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
26.Kohus on seisukohal, et hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. Hageja on esitanud kostja vastu hoiuse pandilepingu (lk 16-18) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Hageja on seisukohal, et kostja ja XXX vahel oli sõlmitud käendusleping, mitte garantiileping ning, et kostja täitis oma käenduskohustuse enne, kui kohustus muutus sissenõutavaks. Vaidlusalune leping on sõlmitud kostja ja XXX vahel ühes tagatiskokkuleppe ja tähtajalise hoiuse lepinguga 28.06.2012.
27.30.07.2013 avalduse (lk 24) kohaselt teavitas OÜ XXX(XXX) kostjat tähtajalise hoiuse lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Teatega nõude loovutamisest (lk 27) on tõendatud, et OÜ XXX(XXX) teatas kostjale VÕS § 170 alusel pandi õigusvastasest realiseerimisest tekitatud kahjunõude hagejale loovutamisest 12.08.2013 lepinguga. Seega on hageja vastavalt VÕS § 164 lg 2 antud õigussuhtes uueks võlausaldajaks. Kohus on seisukohal, et kostja vastu esitatava kahju hüvitamise nõude loovutamine hõlmab ka kokkulepet tollile tagatise väljastamiseks, nn garantiikirja. Kuna hageja nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud leping, siis on hagi esitatud õige kostja vastu.
28.Vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 32 on maksuvõlg käesoleva seaduse tähenduses maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks
tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. MKS § 127 lg 1 alusel on MTA-l õigus nõude pööramiseks käendaja vastu teatades käendajale käendatava poolt toitmata jäetud kohustusest.
29.MTA registri andmetel (lk 122) tekkis OÜ-l XXX maksuvõlg so tähtpäevaks tasumata maksusumma, alates 20.05.2013. 08.07.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/15438-281 (lk 139153) on tõendatud, et MTA määras tagantjärele OÜ-le XXX tasumisele kuuluva käibemaksu 1 833 905,30 eurot. Maksuotsusega tuvastati, et OÜ-l XXX oli perioodil aprill 2013 20% määraga maksustatav käive summas 9 255 936,39 eurot ning kuivõrd XXX esitas 2013. aasta aprillikuu käibedeklaratsioonid nullidega, deklareeris osaühing tahtlikult valeandmeid. MTA esitas kostjale nõudeavalduse 10.07.2013 (lk 21-22) ning kostja sai selle teatises (lk 23) märgitu kohaselt kätte 15.07.2013, järelikult esitati nõue tagatiskohustuse kehtivuse ajal.
30.VÕS § 155 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. VÕS § 155 lg 11 alusel võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-89-08 kohaselt ei sõltu VÕS § 155 lg 2 järgi garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Seega saab hageja VÕS 155 lg 3 järgi esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid.
31.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 29 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel üldjuhul lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, siis on määrav lepingupoolte ühine tahe.
32.XXX garantiitaotlusega (lk 56-58) on tõendatud, et XXX esitas kostjale 14.06.2012 taotluse kostja standardsõnastuses tollikäenduse garantiikirja 900 000 euro väljastamiseks MTA-le. Garantiitaotluses on märgitud selle aluseks oleva tehinguna käibemaksu tagatise määramise otsus Maksu- ja Tolliamet 30. mai 2011 nr 12.2-7/232-1. Garantii liigina on märgitud tollikäendus. Kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitud kokkulepe tollile tagatise väljastamiseks nr XXX (lk 9-14) vastab VÕS §-s 155 sätestatud garantii kohta sätestatule. Nimetatud lepingu punktis 4 on reguleeritud garantiikirja (käendusdokumendi nr XXX) väljastamine. Ka tagatise lepingu punktide 4.5, 5.1, 5.6 ja käendusdokumendi punkti 3 (lk 59, 60) kohaselt on sisuliselt tegemist garantii andmisega. Eeltooduga on tõendatud, et poolte tahe oli sõlmida garantiileping ning kokkulepet tagatise väljastamiseks tuleb mõista garantii andmisena. Asjaolu, et garantiikirja on nimetatud käendusdokumendiks või et MKS § 122 p 1 märgib ühe tagatise liigina käendust, mitte garantiid, ei välista, et pooled sõlmisid garantiilepingu. Võlausaldaja nõustumist VÕS § 155 lg 11 alusel eeldatakse ja asja materjalidest nähtuvalt on MTA garantii andmist tagatisena aktsepteerinud.
33.Lepingu p-dest 2 ja 4.1 tulenevalt väljastas kostja MTA-le käendusdokumendi nr XXX ja selle lisa 1 MTA kohustuslikul vormil, mis vastavalt garantiilepingu p-le 2 on garantiikiri. Tulenevalt garantiikirja p-st 3 kohustub kostja MTA-lt nõude saamisel tasuma nõudes
märgitud summa 30 kalendripäeva jooksul MTA nõude saamise päevale järgnevast päevast arvates, sõltumata sellest, kas isik võlgnevuse vaidlustab või mitte. Lisaks tuleneb lepingu pst 5.2, et kui MTA nõue ja garantiikirjas toodud dokumendid vastavad garantiikirjas toodud tingimustele, kannab kostja väljamaksmisele kuuluva summa garantiikirjas toodud tähtaja jooksul MTA nõudes näidatud arvelduskontole, kui garantiikirjas ei ole sätestatud teisiti. Garantiilepingu p-st 4.5 tuleneb, et kostja ei vastuta garantiikirja järgse nõude põhjendatuse ega nõudele lisatud dokumentide vormi, sisu ja ehtsuse eest.
34.MTA nõudeavaldusega (lk 21-22) on tõendatud, et MTA esitas kostjale nõude, milles kinnitas, et 10.07.2013 seisuga on XXX maksuvõlg kokku 1 890 030,10 eurot, mis koosneb käibemaksust 1 833 905,30 eurot ja intressist 56 124,80 eurot. Kirjaga ja teadetega (lk 61-66) on tõendatud, et kostja teatas 17.07.2013 XXX MTA 900 000 euro nõudest ning 22.07.2013, et ta maksab nõudesumma MTA-le välja.
35.Kuna VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele, siis olid täidetud kõik garantiilepingus ja garantiikirjas sätestatud tingimused väljamakse teostamiseks ning kostjal ei olnud VÕS § 155 lg 2, garantiilepingu punktist 4.5. ja garantiikirja punktist 3 tulenevalt õigust ega kohustust kontrollida MTA nõude sissenõutavaks muutumist.
36.Hageja on esile toonud, et tulenevalt tagatiskokkuleppe punktist 5.2 tuli pangal kontrollida tagatise sissenõutavaks muutumist. Tagatiskokkuleppe punkti 5.2 (lk 10) kohaselt kui garantii saaja nõue ja garantiikirjas toodud dokumendid vastavad garantiikirjas toodud tingimustele, kannab pank väljamaksmisele kuuluva summa garantiikirjas toodud tähtaja jooksul garantii saaja nõudes näidatud arvelduskontole, kui garantiikirjas ei ole sätestatud teisiti.
37.Käendusdokumendist so garantiikirja (lk 59) punktist 1 nähtuvalt tuli MTA-l esitada käendajale eraldi nõuded maksusumma ja sellelt arvestatud intressi kohta, punktist 3 tulenevalt kohustus käendaja tasuma nõudes märgitud summa 30 kalendripäeva jooksul MTA-le sõltumata sellest, kas isik võlgnevuse vaidlustab. Eelnevast nähtub, et kostjal oli kohustus kontrollida üksnes seda, et nõudele oleks lisatud maksusumma ja intresside arvestus. Nõude sissenõutavaks muutumise kontrollimise kohustust tal lepingust ega käendusdokumendist ei tulene, mis on ka kooskõlas VÕS § 155 lg-ga 2.
38.Põhjendatud on kostja ja kolmanda isiku väited selle kohta, et 14.08.2013 ja 15.08.2013 (lk 29, 30) MTA maksuvõla tõendid ei saanud võlgnevust näidata, kuna kostja maksis MTA-le nõudesumma välja. Tõenditest nähtuvalt ei kajastu nendes vastavalt MKS § 27 lg-le 2 maksuhalduri poolt määratud maksuvõlad, mille haldusaktiga määratud tasumise tähtpäev pole veel saabunud. Kuna maksuotsuse täitmise tähtaeg ei olnud veel saabunud, ei näidanud maksuvõla tõendid ka sissenõutavaks muutunud võlgnevuse olemasolu. Antud tõendid ei lükka ümber kostja ja kolmanda isiku väiteid, et tegelikult oli XXX sissenõutavaks muutunud maksuvõlgnevus ega tõenda maksuvõla puudumist.
39.Garantiilepingu punkti 5.5 kohaselt tekib panga poolt garantiikirjast tuleneva nõude täitmisel XXX võlg kostja ees ning kostjal on õigus rahuldada oma nõuded XXX arvelduskonto(de)l
olevatest vahenditest ilma XXX sellest eelnevalt teavitamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud XXX arvelduskonto(de)l Swedbankis vahendeid garantiilepingu alusel tekkinud kostja nõude rahuldamiseks. Kostja on esitanud XXX vastava nõude 17.07.2013 (lk 61-66), mistõttu kohustus XXX garantiilepingu punkti 5.6 kohaselt tasuma nõutava summa 2 tööpäeva jooksul vastava nõude esitamisest. Nõudekirjast nähtuvalt palub kostja tasuda XXX võlgnevus 900 000 eurot hiljemalt 19.07.2013. Lisaks teavitab kostja XXX , et võlgnevuse tähtajaks tasumata jätmisel kasutab kostja oma garantiilepingu p-s 5.7 nimetatud õigust rahuldada nõue garantiilepingut tagava hoiuse arvelt. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole XXX võlgnevust 900 000 eurot kostjale tasunud.
40.VÕS § 155 lg 4 sätestab, et garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: 1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud: 3) võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii väljendus. VÕS § 155 lg 5 alusel, kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest.
41.Pandilepingu p 6.1 kohaselt on kostjal kui pandipidajal õigus rahuldada oma garantiilepingust tulenevad nõuded XXX vastu hoiukontol oleva summa arvelt. Pandilepingu p 6.2 kohaselt kannab kostja hoiukontol oleva summa nõude ja pandilepingust tulenevate kostja nõuete ulatuses oma arvelduskontole viie pangapäeva möödumisel kostjale nõude sissenõutavaks muutumise kohta kirjaliku teate saatmisest. Kostja saatis 22.07.2013 XXX teatise, et teostab pandilepingu punktides 6.1 ja 6.2 märgitud õigust ning kannab pandilepingu punkti 6.2 kohaselt hoiukontol oleva summa enda nõude katteks oma arvelduskontole XXX garantiilepingust ja pandilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks hiljemalt viie pangapäeva möödumisel käesoleva teate saatmisest. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja nõude täitnud. 30.07.2013 kell 09.55 kandis kostja hoiukontol oleva summa enda nõude katteks (lk 25). Vastavalt tähtajalise hoiuse lepingu eritingimustele (lk 15) ei saanud seda katkestada, järelikult ei oleks XXX saanud oma 30.07.2013 avaldusega (lk 24) tähtajalise hoiuse lepingut lõpetada. Seega ei ole kostja hoiusele pandiõiguse teostamisel poolte vahelist lepingut rikkunud ega saanud seeläbi kostjale kahju tekitada. Tagasinõudeõiguse tekkimise tõttu ja seetõttu, et hageja ei ole tõendanud kostja 22.07.2013 nõude täitmist, ei ole kostja hageja arvel ka alusetult rikastunud.
42.Kuigi hageja saab VÕS 155 lg-st 3 tulenevalt kostja vastu esitatud hagis esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid ning kohus tuvastas juba eelpool, et kostja ei ole lepingut rikkunud, võtab kohus seisukoha ka hagiavalduses esitatud väidete kohta MTA nõude sissenõutavaks mittemuutumisest.
43.Kohus asub esitatud tõendite põhjal seisukohale, et maksuotsus muutus sissenõutavaks tagatiskokkuleppe kehtivuse ajal. E-kirjade ja tähtkirja ümbriku koopiatega (lk 28, 131-133) on tõendatud, et 08.07.2013 avaldati maksuotsuse nr 12.2-3/15438-28 resolutsioon väljaandes AT ning edastati XXX äriregistrijärgsel e-posti aadressil [email protected]. Avalikust äriregistrist nähtuvalt oli eelnimetatud aadress XXX äriregistrisse kantud sidevahendiks kuni 22.07.2013. Vastusena saabus
äriühingult XXX nii hiina kui inglise keelne kinnitus kirja koos manustega kättesaamise kohta. Tähtkirja tagastamise märke kohaselt aadressil XXX Tallinnas äriühing reaalselt ei asunud. TsÜS § 69 lg 2 teise lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu-või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. MKS § 54 lg 3 kohaselt loetakse elektronposti aadressile saadetud dokument kättetoimetatuks, kui adressaat saadab kinnituse dokumendi kättesaamise kohta. Kuna XXX äriregistri kaardile kantud e-posti aadressilt saabus kinnitus kirja koos manustega kättesaamise kohta, siis järelikult saab lugeda maksuotsuse nr 12.2-3/15438-28 võlgnikule kättetoimetatuks e-kirjaga alates 08.07.2013, mitte AT-s avaldatud teatega. XXX oli mõistlik võimalus tutvuda tema poolt antud e-posti aadressile saabuvate kirjadega vähemalt järgmisel päeval. Kuna äriregistris avaldatud andmete õigsuse eest vastutab äriühing, siis riski, et ta ei saa kätte tema enda poolt avaldatud e-posti aadressile saadetud ekirju, kannab XXX. Seega jõustus maksuotsus 09.08.2013 ning kostja kohustus muutus sissenõutavaks enne tagatiskokkuleppe tähtaja lõppemist.
44.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastavalt TsÜS §-le 66 on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti.
45.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud XXX kahju tekkimist ega selle suurust. Vaidlust ei ole, et MTA määras 30.05.2012 otsusega 12.2-7/232-1 VKS § 41 ja § 42 lg 1 alusel OÜ-le XXX käibemaksu tagatise 1 miljon eurot. OÜ-l XXX oli varasema otsuses alusel makstud deposiiti 100 000 eurot ja ülejäänud summa 900 000 euro kohta esitas ta käendusdokumendi nr XXX ja selle lisa 1, mis kehtis kuni 30.06.2013. MTA poolt tagatise nõudmise ning kostja ja OÜ XXX vahel tagatiskokkuleppe sõlmimise eesmärgiks oli tagada OÜ XXX poolt käibemaksu tähtaegne tasumine. MTA nõudeavaldusega 10.juulist 2013 nr 13-10/33519 (lk 21-22) on tõendatud, et MTA esitas pangale nõudeavalduse, millest nähtuvalt tegi MTA XXX 08.07.2013 maksuotsuse selle kohta, et seisuga 10.07.2013 on ettevõtte maksuvõlg kokku 1 890 030,10 eurot. MTA märgib selles, et kuna XXX ei ole maksuvõlgnevust tasunud, siis pöördutakse MKS § 127 järgselt nõudega käendaja vastu.
46.MTA väljastatud õiendi (lk 134) kohaselt vähenesid kostja poolt MTA-le teostatud väljamakse alusel 17.07.2013 OÜ XXX kohustused ehk maksuvõlgnevus 900 000 euro võrra. Tagatiskokkuleppe alusel kostja teostatud väljamaksete alusel on MTA poolt määratud tagatis oma eesmärki kandnud ning OÜ XXX käibemaksukohustus osaliselt täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et tema kohustused oleksid ära langenud, näit. maksuotsus oleks tühistatud või et ta oleks maksukohustuse täitnud mõne muu rahasumma arvel vms. Järelikult ei ole hageja vara vähenenud, sest tagatissumma arvel vähenesid tema kohustused.
47.Eelpool toodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks poolte vahelist lepingut rikkunud ning et kostjal oleks tekkinud kahju 906 622,45 euro ulatuses, mistõttu tuleb hagi kahju hüvitise 906 622,45 eurot ja sellelt nii sissenõutavaks
muutunud viivise 22 149 euro kui ka TsMS § 367 järgi arvestatava viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
48.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
49.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
50.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.