OÜ RAKURS hagi Swedbank AS-i vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 004 326,45 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. jaanuari 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ RAKURS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): OÜ RAKURS (registrikood: 11856313, asukoht Jalaka 85, Tartu), esindaja Rene Varul
liikmed
Gaida
Kostja: Swedbank AS (registrikood: 10060701), esindaja Olavi Järve Kolmas isik: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood: 70000349), esindaja Maarja Konsand Kohtuistungi toimumise aeg
10. aprill 2015
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 9. jaanuari 2015. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud OÜ RAKURS kanda.
Tsiviilasi nr 2-13-56476 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.28.11.2013 esitas OÜ RAKURS Harju Maakohtule hagi AS-i Swedbank kahju hüvitamise nõudes. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud 28.06.2012 sõlmitud hoiuse pandilepingut. Kostjal ei olnud õigus pöörata enda kasuks pandieset (hoiusekontot), kuna tal puudus nõue hageja õiguseellase (Alternord OÜ) vastu. Kostja on tekitanud lepingulise kahju 900 000 eurot. Lisaks on pank võtnud Alternord OÜ hoiukontolt sinna kogunenud hoiuseintressid summas 6622,45 eurot. Hagi esitamise seisuga on kogunenud viivist summas 22 149 eurot. Hageja palub TsMS § 367 alusel viivisenõude välja mõista kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt oli OÜ Jalaka Invest (endiste ärinimedega OÜ Alternord, OÜ Khan Makara) kütusekäitlemisega tegelev ettevõte, kellele Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (MTA) määras vedelkütuse seaduse (VKS) järgi käibemaksu tagatiseks 1 miljon eurot. 28.06.2012 sõlmisid Alternord OÜ ja kostja tagatiskokkuleppe nr 12-042636-GF, mille kohaselt andis kostja Alternord OÜ-le tagatise 900 000 eurot, täiendav 100 000 eurot tuli ettevõte omavahenditest. 28.06.2012 sõlmisid pooled tähtajalise hoiuse lepingu, mille kohaselt deponeeris Alternord OÜ hoiukontol 900 000 eurot ja hoiuse pandilepingu, mille kohaselt tagas nimetatud hoius tagatiskokkuleppest tulenevaid panga nõudeid. Alternord OÜ kandis 900 000 eurot panga hoiukontole 28.06.2012 ülekandega. 05.12.2012 sõlmisid pooled tagatiskokkuleppe lisa nr 1, mille alusel pikendasid tagatise kehtivust ning MTA nõuete esitamise lõpptähtaega kuni 14.08.2013. Tagatiskokkuleppe alusel väljastas kostja MTA-le käendusdokumendi – garantiikirja, mille järgi on panga käendus kehtiv alates 01.01.2013 kuni 30.06.2013. Käendus pidi lõppema 45 kalendripäeva möödudes, s.o 14.08.2013. MTA on esitanud pangale kui käendajale Alternord OÜ suhtes 08.07.2013 maksuotsuse alusel 10.07.2013 nõudeavalduse, mille alusel pank maksis MTA-le välja nõudesumma 900 000 eurot. Alternord OÜ on loovutanud pandi õigusvastasest realiseerimisest tekitatud kahjunõude hagejale, kes on nõude loovutamisest panka teavitanud.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Isegi kui Alternord OÜ-l ei oleks olnud sissenõutavaks muutunud maksuvõlgnevust, oleks kostja käitumine olnud kooskõlas sõlmitud lepingutega. Alternord OÜ esitas 14.06.2012 kostjale taotluse kostja standardsõnastuses tollikäenduse garantiikirja summas 900 000 eurot väljastamiseks MTA-le. Garantiikirja väljastamiseks sõlmiti Alternord OÜ ja kostja vahel garantiileping. Samuti tuleneb garantiilepingu p-st 4.5, et kostja ei vastuta garantiikirja järgse nõude põhjendatuse ega nõudele lisatud dokumentide vormi, sisu ja ehtsuse 2(6)
Tsiviilasi nr 2-13-56476 eest. Isegi kui kostja oleks rikkunud garantiilepingus ja garantiikirjas sätestatut, ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust. Nimelt tekiks Alternord OÜ-le kahju, kui tema vara väheneks. Kahju tekkimiseks oleks pidanud vähenema varaline õigus, kuid muutumata jääma varaline kohustus. Käesolevas asjas vähenes varaline kohustus ulatuses, milles kostja MTA-le nõude tasus Alternordi kohustuse MTA ees. Seega Alternord OÜ-le ei tekkinud kahju.
4.MTA kui menetlusse kaasatud iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel ei nõustunud hagiavalduses esile toodud väidetega. Kolmas isik on seisukohal, et hoiuse realiseerimisest ei saanud OÜ-l Alternord kahju tekkida, kuivõrd hoiuseleping lõpetati ning hoiusel asuv deponeeritud summa realiseeriti vastavalt kostja ja Alternord OÜ vahel sõlmitud lepingutes sätestatule. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis OÜ RAKURS hagi rahuldamata.
6.Kohus leidis, et kuna VÕS § 155 lg 2 järgi garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab, saab hageja VÕS 155 lg 3 järgi esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Kostja ja Alternord OÜ tahe oli sõlmida garantiileping ning kokkulepet tagatise väljastamiseks tuleb mõista garantii andmisena. Asjaolu, et garantiikirja on nimetatud käendusdokumendiks või et MKS § 122 p 1 märgib ühe tagatise liigina käendust, mitte garantiid, ei välista, et pooled sõlmisid garantiilepingu. MTA nõudeavaldusega (kd I tl 21-22) on tõendatud, et MTA esitas kostjale nõude, milles kinnitas, et 10.07.2013 seisuga on Alternordi maksuvõlg kokku 1 890 030,10 eurot, mis koosneb käibemaksust 1 833 905,30 eurot ja intressist 56 124,80 eurot. Kirjaga ja teadetega (kd I tl 6166) on tõendatud, et kostja teatas 17.07.2013 Alternordile MTA 900 000 euro nõudest ning 22.07.2013, et ta maksab nõudesumma MTA-le välja. Kõik garantiilepingus ja garantiikirjas sätestatud tingimused väljamakse teostamiseks olid täidetud ning kostjal ei olnud VÕS § 155 lg 2, garantiilepingu p-st 4.5. ja garantiikirja p-st 3 tulenevalt õigust ega kohustust kontrollida MTA nõude sissenõutavaks muutumist. Kostjal oli kohustus kontrollida üksnes seda, et nõudele oleks lisatud maksusumma ja intresside arvestus. Kuna maksuotsuse täitmise tähtaeg ei olnud veel saabunud, ei näidanud maksuvõla tõendid ka sissenõutavaks muutunud võlgnevuse olemasolu.
7.Maakohus asus seisukohale, et maksuotsus muutus sissenõutavaks tagatiskokkuleppe kehtivuse ajal. Kuna Alternord OÜ äriregistri kaardile kantud e-posti aadressilt saabus kinnitus kirja koos manustega kättesaamise kohta, siis järelikult saab lugeda maksuotsuse nr 12.23/15438-28 võlgnikule kättetoimetatuks e-kirjaga alates 08.07.2013, mitte AT-s avaldatud teatega. Seega jõustus maksuotsus 09.08.2013 ning kostja kohustus muutus sissenõutavaks enne tagatiskokkuleppe tähtaja lõppemist.
8.Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud Alternord OÜ arvelduskonto(de)l Swedbankis vahendeid garantiilepingu alusel tekkinud kostja nõude rahuldamiseks. Kostja on esitanud Altenordile vastava nõude 17.07.2013 (kd I tl 61-66), mistõttu kohustus Alternord OÜ garantiilepingu p 5.6 kohaselt tasuma nõutava summa 2 tööpäeva jooksul vastava nõude esitamisest. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja nõude täitnud. 30.07.2013 kell 09.55 kandis kostja hoiukontol oleva summa enda nõude katteks (kd I tl 25). Vastavalt tähtajalise hoiuse lepingu eritingimustele (kd I tl 15) ei saanud seda katkestada, järelikult ei oleks Alternord OÜ saanud oma 30.07.2013 avaldusega (kd I tl 24) tähtajalise hoiuse lepingut lõpetada. Seega ei ole kostja hoiusele pandiõiguse teostamisel poolte vahelist lepingut rikkunud ega saanud seeläbi kostjale kahju tekitada. Tagasinõudeõiguse tekkimise tõttu ja seetõttu, et 3(6)
Tsiviilasi nr 2-13-56476 hageja ei ole tõendanud kostja 22.07.2013 nõude täitmist, ei ole kostja hageja arvel ka alusetult rikastunud. Apellatsioonkaebus
9.OÜ RAKURS vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses ja palus teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Hageja leidis, et kohus on ebaõigesti tuvastanud garantiisuhte olemasolu. Hageja arvates sõlmiti panga ja MTA vahel käendusleping, mis oli MKS § 122 järgne tagatis OÜ Alternord käibemaksukohustuse täitmise tagamiseks. Garantii täitmisest tulenevad kohtu järeldused on asjakohatud. Hageja leiab, et pank on esitanud käendajana tagasinõude (VÕS § 152) OÜ Alternord vastu enne põhivõlgniku kohustuste täitmise tähtaega, millega on pank käitunud õigusvastaselt VÕS § 151 lg 1 tähenduses.
10.Maksuotsusega määratud maksunõue muutus tegelikult sissenõutavaks alates 19.08.2013. Kuna panga käendus (või kohtu hinnangul garantii) lõppes MTA ees juba 14.08.2013, ei pidanud pank MTA nõudele kunagi alluma – tagatise tähtaja saabumisega lõppesid panga kohustused. Hageja arvestuste kohaselt loeti maksuotsus adressaadile väljaandes Ametlikud Teadaanded kättetoimetatuks alates 19.07.2013 ja maksuotsusega määratud summa muutus sissenõutavaks alles 19.08.2013. Samas on MTA esitanud käendajale (pangale) maksenõude juba 10.07.2013, st kaks päeva peale teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes, viidates selles ebaõigesti, et Alternord OÜ-l on seisuga 10.07.2013 maksuvõlg summas 1 890 030,10 eurot. Tegelikkuses ei olnud Alternordil selleks hetkeks tekkinud maksuvõlgnevust ega tasumata maksusummasid. Kuna MTA on lugenud maksuotsuse kättetoimetatatuks läbi Ametlike Teadaannete, ei saa arvestada Alternord OÜ-le maksuotsuse edastamist 08.07.2013 e-posti teel. Vastustaja seisukoht
11.Swedbank AS ja MTA vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
12.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse muutmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastavalt TsMS § 652 lg 1 ple 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium vastab apellatsioonkaebuse väidetele.
13.Lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgi üldjuhul lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, siis on määrav lepingupoolte ühine tahe. Seega tuli maakohtul tõlgendada tagatiskokkulepet, lähtudes eelkõige hageja õiguseellase OÜ Alternord ja kostja tegelikust ühisest tahtest. Apellatsioonkaebuses on sellega ka nõustutud, kuid hageja leiab erinevalt maakohtust, et kostja ja MTA on omavahel sõlminud käenduslepingu, mille alusel MTA-le raha õigustamatu väljamaksmise tagajärjel pandi realiseerimisega on hagejale kahju tekitanud (apellatsioonkaebuse lk 4).
4(6)
Tsiviilasi nr 2-13-56476 Kolleegium leiab, et praeguses asjas on maakohus õigesti tuvastanud, et OÜ Alternord on kostjale avaldanud kirjalikult tahet garantii väljaandmiseks MTA-le garantiisummaga 900 000 eurot (tl 56-58, I kd). Kostja on OÜ-ga Alternord 28.06.2012. a sõlmitud tollile tagatise väljastamise kokkuleppena pealkirjastatud lepingus andnud kirjaliku nõusoleku garantiikirja väljastamiseks pärast garantii tellija poolt tagatise seadmise lepingu sõlmimist (lepingu p 4.1 [tl 10, I kd]) ning garantiikirja alusel garantiis sätestatud tingimustel väljamakse tegemiseks garantii saajale oma vara arvelt tasu eest (lepingu p 1.5, 5.1, 5.2 [tl 9-10, I kd]). Vaidlust ei ole, et kostja on krediidiasutusena andnud tagatise oma majandus- ja kutsetegevuses. Seega nähtub poolte vastastikustest kirjalikest tahteavaldustest, et kokkulepe vastab oma sisult VÕS §-ile 155 ning kujutab endast traditsioonilist pangagarantiid. Maakohus õigesti leidnud, et antud leping tekitas kostjale garantii väljaandmise kohustuse ning asjaolu, et garantiikirja on nimetatud käendusdokumendiks või et MKS § 122 p 1 märgib ühe tagatise liigina käendust mitte garantiid, ei välista, et pooled sõlmisid garantiilepingu. OÜ Alternord ja kostja vahel 28.06.2012. a sõlmitud tollile tagatise väljastamise kokkuleppes on lepingu pooled ise määratlenud käendusdokumendi mõiste antud lepingu tähenduses. Lepingu p 2 kohaselt on käendusdokument Garantii tellija poolt esitatud garantiitaotluses ja lepingus fikseeritud tingimustel väljastatav garantiikiri. Garantiikiri lepingu mõistes on ka Eesti Vabariigi Maksu.ja Tolliameti kasuks väljastatud käendusdokument (tl 9, I kd). Seega nähtub, et osundatud käendusdokumendi näol on tegemist OÜ Alternord ja kostja vahelisest sisesuhtest tulenevate kohustuste täitmiseks koostatud garantiikirjaga, milles on kajastatud kostja poolt antava garantii tingimused (vt lepingu p 5.1 ja käendusdokumendina pealkirjastatud garantiikirja p 1 [tl 59, I]. Garantiidokumendist nähtub, et see on seotud garantiilepinguga ning ei ole alust järeldada, et kostja ja MTA oleks sõlminud veel omavahelise käenduslepingu, mistõttu ei oma tähendust, et garantiidokumendis on märgitud, et käendaja ja põhivõlgnik vastutavad MTA eest maksuvõla tasumise eest solidaarselt. Õige on ka maakohtu viide VÕS § 155 lg-le 11, mille kohaselt võlausaldaja nõustumist garantiiga eeldatakse, mistõttu ei ole garantiilepingu sõlmimiseks võlausaldaja poolne otsese tahteavaldusega väljendatud nõusolek või garantiidokumendi allkirjastamine iseenesest vajalik. Kolleegiumi hinnangul ei ole MKS § 122 eesmärgiks tagatise liikide valiku kehtestamisega piirata tagatise andmiseks kohustatud isiku õigust anda sättes nimetamata liiki tagatist tingimusel, et MTA seda aktsepteerib. Kuivõrd MTA on garantii realiseerinud, ei ole kahtlust, et ta on garantiid tagatisena aktsepteerinud.
14.Tulenevalt VÕS § 155 lg-st 2 ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Kuna vaidlusalune tagatisleping on käsitatav garantiina, ei saa võlgnik esitada garantiiga tagatavast kohustusest (maksuotsusest) tulenevaid või sellega seotud vastuväiteid. Maakohus on õigesti viidanud garantiikirja p-ile 3, mille järgi kohustub kostja MTA-lt nõude saamisel tasuma nõudes märgitud summa 30 kalendripäeva jooksul MTA nõude saamise päevale järgnevast päevast arvates, sõltumata sellest, kas isik võlgnevuse vaidlustab või mitte. Vaidlusaluse lepingu p 5.1. kohaselt esitab garantiikirja alusel väljamakse tegemiseks Garantii saaja Pangale kirjaliku nõude ning garantiikirjast toodud dokumendid. Käendusdokumendina pealkirjastatud garantiikirja p. 1 kohaselt juhul, kui isikul on tekkinud maksuvõlg, esitab Maksu- ja Tolliamet käesolevast käendusdokumendist tulenevate kohustuste täitmiseks nõude Käendajale allkirja vastu või saadab posti teel väljastusteatega Käendaja poolt näidatud aadressil. MTA esitab Käendajale eraldi nõuded maksusumma ja sellelt arvestatud intressi kohta. Lepingu p-st 5.2 tuleneb, et kui MTA nõue ja garantiikirjas toodud dokumendid vastavad garantiikirjas toodud tingimustele, kannab kostja väljamaksmisele kuuluva summa garantiikirjas toodud tähtaja jooksul MTA nõudes näidatud arvelduskontole, kui garantiikirjas ei ole sätestatud teisiti. Garantiilepingu p-st 4.5 tuleneb, et kostja ei vastuta garantiikirja järgse nõude põhjendatuse ega nõudele lisatud dokumentide vormi, sisu ja ehtsuse eest. Seega oli garantiijuhtumi toimumise eelduseks vaid nõude esitamine 5(6)
Tsiviilasi nr 2-13-56476 soodustatud isiku poolt selliselt, et nõuded maksusumma ja sellelt arvestatud intressi kohta oleks eraldi ning maakohus on õigesti järeldanud, et kostjal nõude sissenõutavaks muutumise kontrollimise kohustust lepingust ega käendusdokumendist ei tulene, mis on ka kooskõlas VÕS § 155 lg-ga 2. Pooled ei vaidle, et võlausaldaja nõue vastas vormiliselt garantiis sätestatule, mistõttu tekkis kostjal garantiisumma väljamaksmise kohustus nõudes märgitud suuruses kuni kokku lepitud maksimaalse garantiisummani. VÕS § 29 lg 3 sätestab, et juhul, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimusi teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimusi selliselt, nagu esimene pool seda teadis. Kui OÜ Alternord mõistis vaidlusaluses lepingus sisalduvaid kostja kohustusi selliselt, et viimane on kohustatud garantiikirja alusel raha välja maksma vaid juhul, kui garantii saaja nõue põhivõlgniku vastu on sissenõutavaks muutunud ning garandi poolt kontrollitud, siis saab lepingut nii tõlgendada üksnes juhul, kui kostja lepingu sõlmimise ajal sellest teadis või pidi teadma. See, et kostja hageja õiguseellase seesugusest tõlgendusest lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, tuvastatud ei ole. Eeltoodud põhjendustel on alusetu hageja etteheide kostja hooletusele MTA nõude sissenõutavaks muutumise kontrollimisel, sest kostjal sellist kohustust ei olnud. Apellatsioonkaebuses on väljendatud ka arvamust, et esitatud asjaoludel peaks olema tuvastatav MTA poolne garantii kuritarvitamine, kuid ei ole konkretiseeritud, milline vastuväide andnuks kostjale aluse garantiisumma väljamaksmisest keelduda. Kuna õiguslikus mõttes on antud juhul garantiiga tagatud maksuotsusega tasumisele määratud maksuvõla puhul garandi vastu suunatud nõude suhtes võimalik esitada vaid vastuväiteid mis tulenevad garantiilepingust endast, siis ei oma hageja väited nõude sissenõutavaks või otsuse kehtivaks muutumise kohta sõltuvalt maksuotsuse kättetoimetamisest tähendust. Maakohus on vaatamata sellele maksuotsuse kättetoimetamisega seonduvat analüüsinud ning kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et maksuotsus on võlgnikule elektrooniliselt kätte toimetatud. Asjaolu, et MTA on 08.07.2013. a maksuotsuse e-kirjaga saatmisega avaldanud samal päeval maksuotsuse resolutsiooni ka Ametlikes Teadaannetes, ei tähenda, et maksuotsust ei ole võimalik vastavalt MKS § 54 lg-le 3 kättetoimetatuks lugeda.
15.Kuivõrd asjas on õigesti tuvastatud, et vaidlusalune tagatisleping OÜ Alternord ja kostja vahel on sõlmitud mitteaktsessoorse esimese nõude garantiina, st nende tahteks oli sõlmida tagatavast võlasuhtest sõltumatu kohustus, ei ole kostja hoiuse suhtes pandiõiguse teostamisel poolte vahelist lepingut rikkunud ega saanud seeläbi OÜ-le Alternord kahju tekitada.
16.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus määras kindlaks maakohtu menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.