Kohtunikud Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm, Iko Nõmm
Määruse tegemise aeg ja koht
8. jaanuar 2015. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-61204
Tsiviilasi
OR hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2005/2655
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. detsembri 2014. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OR määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra Kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 12. detsembri 2014. a määrus muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata. Jätta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
5.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Määruse resolutsiooni punkti 3 peale ei saa edasi kaevata.
Edasikaebe kord Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise selgitus Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud ja menetluse käik
1.OR (hageja) esitas 20.11.2014. a Harju Maakohtule hagi AS SEB Pank (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2005/2655. Hagiavalduses sisaldus hagi tagamise avaldus.
2.Maakohus jättis hagi 24.11.2014. a määrusega käiguta puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 27.11.2014. a kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Maakohus jättis hagi 01.12.2014. a määrusega teistkordselt käiguta puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 08.12.2014. a kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Esimese astme kohtu määrus
3.Maakohus keeldus 12.12.2014. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
4.Hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2. TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja hagiavaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki, s.t sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, võimalik saavutada.
5.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221) puhul on tegemist täitmisõigussuhte kujundamise hagiga, mille eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (Riigikohtu 31.01.2008. a otsuse nr 3-2-1-134-07 punkt 11). Hageja on hagiavalduse punktis 2.1 märkinud, et Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts viis 23.10.2014. a täiteasjas nr 025/2005/2655 läbi enampakkumise Tallinnas XXXXXX XXX XX-XX asuvast korteriomandist (korter) hagejale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa (vara) arvelt kostja nõude sundtäitmiseks. Hageja vaidlustab nimetatud täitetoimingut ja kogu täitemenetlust tema suhtes. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik vaidlustada eelnimetatud täitetoimingut – enampakkumist. Hagist nähtub, et hageja on esitanud kohtutäiturile 03.11.2014. a kaebuse, juhindudes TMS § 217 lgst 1 ja seda 06.11.2014. a täiendanud nõudega tunnistada 23.10.2014. a enampakkumine kehtetuks ja täitemenetlus lõpetada, põhjendusega, et enampakkumise võitja esindajal ei olnud enampakkumisel osalemiseks esindusõigust ja kostja nõue on aegunud. 27.11.2014. a otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Seega võiks hagejal olla õigus vaidlustada kohtutäituri otsus kohtus eraldi hagita menetluse raames.
6.Käesoleva hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt TsÜS § 157 lgle 1 (redaktsioon alates 05.04.2011. a) on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011. a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 4 teine lause näeb ette, et kui enne 01.03.2011. a kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011. a kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Kuna enne 01.03.2011. a kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane 30 aasta pikkune aegumistähtaeg ei lõpeks käesoleval juhul varem kui praegu kehtivas TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaeg, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.03.2011. a, s.o 01.03.2021. a.
7.Hageja on jätnud tähelepanuta Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-116-13 p 13, milles Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis, et „enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.“ Lisaks, TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Täitedokument (28.08.2000. a kohtuotsus) on täitmiseks esitatud 12.12.2002. a. Seega ei ole täiteasjas nr 025/2005/2655 sundtäidetav nõue hetkel aegunud ning hagejal ei ole nimetatud nõuetega taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
8.Hageja märgib, et tema eesmärk on kaitsta oma endise abikaasa ja nende ühise lapse MR õigust vallata ja kasutada XXXXXX XXX XX-XX Tallinnas asuvat korteriomandit tervikuna, ja ühtlasi kaitsta oma õigust täita oma lapse ülalpidamiskohustust (PKS § 100 lg 1) lapsele korteri näol eluaseme säilimise kaudu. Kohtusse pöördumise eelduseks on, et käesoleval juhul on rikutud hageja õigusi (TsMS § 3 lg 1). Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (TsMS § 371 lg 1 p 1) ning hageja hagi menetlemisest tuleb nimetatud nõude ja põhjenduste osas keelduda.
9.TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Asja materjalidest ei nähtu, et sissenõudja oleks käesoleval juhul seda nõudnud. Seadus ei anna võimalust võlgnikul täitemenetluse raames ühisvara jagamist nõuda. Seega ei ole nimetatud nõue seaduslik ning selle menetlemisest tuleb keelduda põhjusel, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluse raames saavutada.
10.Eeltoodu alusel on hagiavaldus perspektiivitu ning selle menetlusse võtmine ja edasine menetlemine ei ole mõistlik ega otstarbekas. Seetõttu tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Hagi menetlemisest keeldumise tõttu ei lahenda kohus ka hagiavaldusele lisatud hagi tagamise taotlust. Määruskaebus
11.Hageja palub maakohtu määruse tühistada, võtta hagi menetlusse ja saata hagi lahendamiseks Harju Maakohtule. Hageja taotleb kohaldada hagi tagamist ning peatada täitemenetlus täiteasjas nr 025/2005/2655 kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni ja kanda kinnistusraamatusse registriossa nr XXXXXXXX käsutamise keelumärge.
12.Maakohus on TMS § 221 lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks hagil ei ole edulootust, arvestades, et on õige lahendada ka kostja vastuhagi ühisvara, s.t 14.05.1998. a sõlmitud laenulepingust tuleneva võlakohustuse, jagamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluste olemasolu tuleb välja selgitada hagi lahendamisel. MR täitis ajavahemikul 2000 kuni 2008 hageja kohustusi. MR-i pangakonto väljavõtted tõendavad, et laenumakseid 14.05.1998. a sõlmitud laenulepingu täitmiseks ei tasunud hageja, vaid MR. TsMS § 3 lg 1 alusel on kohtus kaitstav ka hageja õigus ja huvi, et hageja kaasomandi osa korterist oleks 1⁄2 mõttelisest osast väiksem, kui MR-i soorituste summa laenu tasumisel selleks aluse annab. Maakohus ei ole põhjendanud, miks MR-i õiguste kaitsmine TMS § 222 alusel ei ole käesoleva hagiga võimalik.
13.Asjaolu, millel hagi põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Edasine menetluse käik
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb Harju Maakohtu 12.12.2014. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; või kui 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Määruskaebuse väited, mille kohaselt hageja põhjendab hagi esitamise õigustatud huvi MR-i huvide kaitsega, on asjakohatud. Maakohus on MR-i väidetavate õiguste ja huvidega seotud asjaolude osas õigesti märkinud, et nende asjaoludega ei ole võimalik põhjendada hageja õiguste rikkumist. Võlgnik võib TMS § 221 kohase sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada sissenõudja vastu nõudega tunnistada sundtäitmine lubamatuks nt seetõttu, et nõue ei ole sissenõutav, on arvestatud ebaõigesti või on tasutud. Seega, kui võlgniku arvates sundtäitmisele esitatud nõuet ei ole või ei ole seda vähemalt sissenõudja väidetud ulatuses, on võlgnikul võimalik seda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses tõendada. Hageja ei ole näidanud, kuidas võimaldaks TMS § 221 eeldusi täita asjaolud, et tema endine abikaasa on kandnud enampakkumise esemeks olnud korteriomandiga aadressil XXXXXX XXX XX-XX, Tallinnas seotud kulutusi ning milline on nende asjaolude seos sundtäitmisele esitatud nõudega. Määruskaebuses ei ole esile toodud ka asjaolusid, mille põhjal võiks asuda seisukohale, nagu oleks käesoleva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võimalik saavutada kaebuses märgitud eesmärki vähendada ühisvara jagamise korral hageja mõttelise osa suurust eelnimetatud korteriomandist.
17.Asjakohatu on ka määruskaebuse väide, mille kohaselt asjaolu, millel hagi põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Maakohus ei ole keeldunud hagi menetlusse võtmast TMS § 221 lg-s 2 sätestatu tõttu. Maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest õigesti põhjusel, et hageja väidete õigsust eeldades, ei ole võimalik teha järeldusi hageja õiguste rikkumise kohta. Määruskaebuse väited anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale sundtäitmisele esitatud nõude aegumise suhtes. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt nõue ei ole aegunud, on ammendavalt põhjendatud ja õige.
18.Määruskaebuses on väidetud, et hageja jääb kõigi oma 08.12.2014. a esitatud alternatiivsete aluste ja põhjenduste juurde ning osundatud menetlusdokumendis on hageja esile toonud, mis osas on vastavalt sissenõudjalt saadud andmetele sundtäitmisele esitatud nõue täidetud ning märkinud, et täitedokumendist tulenev nõue on täitmata summas 4824,69 eurot seostades aga sundtäitmise lubamatust 2705,51 euro suuruses summas täitedokumendi järgse solidaarvõlgniku NN kohustusega võla maksmiseks ja selle aegumisega. Iseenesest saaks väide, et vaatamata nõude osalisele täitmisele, nõuab sissenõudja selle täitmist algselt sundtäitmisele esitatud või ebaõigesti arvestatud ulatuses, olla selle tõendatusse korral sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks piirates võlga, mille katteks saab tulemit arvestada. Antud juhul on hageja tuginenud asjaoludele, et täitedokumendist tulenev nõue on täitmata summas 4824,69 eurot, kuid ei ole konkreetselt näidanud olukorras, kus ta ise tugineb kohtutäituri vahendusel sissenõudjalt saadud andmetele, et sissenõudja nõuaks temalt täitmist antud summast suuremas ulatuses. Maakohus on 01.12.2014. a määrusega (tl 99) jätnud hagi teistkordselt käiguta nõudes konkreetset arvutuskäiku, mis osas temalt juba täidetust suuremas osas sundtäitmist nõutakse. Hageja on viidanud NN täitmata kohustustele seisuga 23.10.2014. a summas 2705,51 eurot, kuid arvestades, et täitedokumendist tulenev nõue tuleb täita solidaarselt, ei ole peale aegumise vastuväite hageja näidanud, miks ei või kostja maksmata võlga hagejalt nõuda. Aegumise väite osas on kolleegium maakohtu seisukohta juba hinnanud (vt käesoleva kohtumääruse p 17). Eeltoodud põhjendustel ei oleks hagi alusena esile toodud asjaolud ka nende tõendatuse korral olnud piisavad hagi rahuldamiseks.
19.Hageja taotlused täitemenetluse peatamiseks ja kinnisasja käsutamise keelamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hagi tagamiseks puudub alus, sest kohtud on seisukohal, et hagi on perspektiivitu.
20.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hageja kanda.
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.