3.Vabastada Anne Tammer usaldusisiku kohustustest Q.F-i kohustustest vabastamise menetluses.
4.Rahuldada Q.F-i usaldusisiku Anne Tammeri tasu taotlus.
5.Määrata usaldusisiku Anne Tammer tasu suuruseks Q.F-i kohustustest vabastamise menetluses 132,90 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, so 31,90 eurot, kokku 164,80 eurot.
6.Anda Q.F-ile hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 164,80 eurot.
7.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik Anne Tammeri usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 164,80 eurot, sh käibemaks 31,90 eurot, Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ (registrikood 10853152) arvelduskontole nr EE772200221074511252.
8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade Q.F-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 01.03.2023 määrusega välja Q.F-i pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 28.08.2025 määrusega lõpetati Q.F-i pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja jätkati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Anne Tammer jätkas usaldusisikuna Q.F kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas (1.märtsiks) kohtule aruande ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 25. veebruariks. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 15 385,69 eurot (kõik II järgu nõuded).
2.Usaldusisik on menetluses esitanud aruande 02.03.2026. Võlgnikul on puuduv töövõime ja keskmine puue ning ta on 30.08.2023 sündinud lapsega kodune. Võlgnik on püüdnud otsida sobivat tööd, kuid ei ole leidnud. Võlgnik on teinud ühe tööampsu 2025.a septembris. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja lähedaste abi. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Usaldusisik leiab, et võlgnik tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku majanduslik olukord olnud püsivalt väga raske ning ta käitumisest ei ole nähtunud soovi kahjustada võlausaldajate huve. Usaldusisik ei pea menetluse pikendamist vajalikuks.
3.Usaldusisiku 14.04.2026 esitatud tasu taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 1 tund 30 minutit järgnevalt: kohtule aruande koostamine, lisade komplekteerimine 1 tund 15 minutit; telefonikirjad, e-kirjavahetus võlgnikuga 15 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest ühe tunni 30 minuti ulatuses määrata tasuks 132,90 eurot (1,5 tundi x 88,6 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 31,90 eurot, kokku 164,80 eurot. Usaldusisik palub hüvitada tasu riigi vahenditest, määrates võlgnikule menetlusabi kuna võlgnikul puudub vara ja sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. 2/6
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
2.Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt avaldatust.
4.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
5.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Q.F ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
6.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.1.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikul alates 05.12.2020 puuduv töövõime ja keskmine puue ning käesolevalt hooldab ta enda 2-aastast last. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 6.2 FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust. 6.3 FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
3/6
Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja lähedaste abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Ehkki võlgnik ei ole ka vabatahtlikult näidanud üles tahet panustada menetlusele eesmärgipäraselt võlausaldajate nõuete rahuldamisse, ei saa seda pidada seaduse järgi loovutamiskohustuse rikkumiseks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. 6.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust. 6.5 FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
7.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
8.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused. Seda on kinnitanud ka usaldusisik. Asjaolusid arvestades ei ole usaldusisiku hinnangul võlgnikul olnud võimalik töötada ja saada sellist töötasu, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku töötasu oli enne pankroti väljakuulutamist väiksem kui miinimumpalk.
9.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt. Võlgnik on vastanud kõikidele usaldusisiku järelepärimistele ning olnud kättesaadav. Kohus ja usaldusisik ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
10.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Q.F tuleb juhindudes FIMS § 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
11.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas 4/6
ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.
12.Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded Q.F-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
13.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Q.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Q.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
14.Kuna kohus lõpetab Q.F-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Anne Tammer vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest Q.F-i kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
15.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot).
16.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasuks määrata 132,90 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 31,90 eurot, kokku 164,80 eurot. 5/6
17.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 1 tund 30 minutit tunnitasuga 88,60 eurot; kokku 132,90 eurot.
18.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Anne Tammer tasuks määrata 132,90 eurot, millele lisandub käibemaks 24% s.o 31,90 eurot, kokku 164,80 eurot.
19.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et Q.F-ile tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 164,80 eurot, sh käibemaks 31,90 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.