Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE

29.11.2010.a. on hageja OÜ Fomar esitanud kohtule hagi Haapsalu Linnavalitsuse vastu. Hagis taotleb hageja VÕS §-de 285 lg1 ja 2, 286 lg1, 338, 1023 alusel välja mõista Haapsalu Linnavalitsuselt üürileandja loal üüritud asjale-mitteeluruumile asukohaga Haapsalus Karja 15 tehtud asja väärtust oluliselt suurendavate parenduste ja muutuste mõistliku hüvitise summas 250000,00 Eesti krooni ehk 15977,91 eurot. Hagiavalduse kohaselt kasutas OÜ Fomar ruume asukohaga Haapsalu linnas Karja 15 asuvas hoones mitteeluruumi tähtajatu üürilepingu alusel kuni 17.08.2009.a., mil ta vabastas ruumid põhjusel, et Haapsalu Linnavalitsuse korraldusega nr 281 13. maist 2009.a. öeldi üürileping üles (tl.7-8 I kd). Aastatel 1996 - 1998 teostas OÜ Fomar nimetatud ruumide täieliku ümberehituse, mille tagajärjel nimetatud ruumide väärtus suurenes hageja hinnangul 436 650.- krooni võrra. Kuna kostja on temaga üürilepingu lõpetanud, soovib hageja enda tehtud parendustööde eest õiglast hüvitist, mis tema arvates on 250 000.- krooni, ehk 15977,91 eurot. 03.08.2011.a.esitas hageja alternatiivse nõude. Selles taotles hageja AÕS §-de 106 ja 108 ning TsK § 477 lg1 ja 3 alusel välja mõista Haapsalu Linnavalitsuselt OÜ Fomar, äriregistri kood 10250703, asukohaga Kauba 5 Kuressaare linn, kasuks hüvitis mitteeluruumile asukohaga Haapsalus, Karja 15 tehtud paranduste ja ümberehituste eest alusetult saadud vara arvel selle omandamise momendil määratavas väärtuses rahas (tl.1-3 II kd). Kostja seisukoht ja taotlus aegumise kohaldamiseks Haapsalu Linnavalitsus kostjana vaidleb hagile nii põhi- kui alternatiivnõude osas vastu (tl.171175 -178 I kd; 44-45 II kd, 66-69 II kd, 103-106 II kd, 135-137 ). Oma vastustes haginõuetele taotleb kostja nõuetele aegumise kohaldamist: 1) Põhinõude osas leiab kostja, et nõue on VÕS §-st 338 tulenevalt aegunud. Hageja on oma hagiavalduses asunud seisukohale, et juba enne lepingu lõppemist esitas hageja nõude kulutuste hüvitamiseks. Kostja on sellele vastanud oma 31.08.2009.a. kirjaga ning keeldunud hüvitise maksmisest ja nõudnud täiendavaid dokumente. Hageja on esitanud täiendavad dokumendid (küll mitte need, mida nõuti) oma 30.03.2010.a. kirjaga. Kostja on seisukohal, et aegumine algas lepingu lõppemisega 17.08.2009.a., ehk sissenõutavaks muutumisega. Asjaolu, et hageja on kuni hagiavalduse esitamiseni pöördunud samasisulise nõudega korduvalt kostja poole, ei ole kvalifitseeritav aegumise peatumisena TsÜS § 167 tähenduses. Poolte vahelises kirjavahetuses ei peetud läbirääkimisi vaid üks hageja nõudis hüvitamist ja kostja keeldus täiendavate tõendite esitamiseni üldse asja arutamisega. Võttes arvesse, et kostjal on õigusaktidest tulenevalt kohustus vastata igale pöördumisele, on vaidluses kostjaga sisuliselt võimatu lõpetada ”läbirääkimisi”. Hagejal ei olnud ühtegi välistavat asjaolu pöörduda nõudega kohtusse juba hiljemalt 6 kuud peale lepingu lõppemist (vt. tl. 171-176 I kd). 2 (8)

Tsiviilasi nr 2-10-59259 2) Kostja leiab ka, et hageja nõue mõista kostjalt välja hüvitis mitteeluruumile Karja 15 tehtud paranduste ja ümberehituste eest TsK § 477 alusel on aegunud (tl.66-68 II kd p1). Hageja ei ole enne 01.07.2005.a. (3 aastane tähtaeg) esitanud ühtegi dokumenti, kirja, e-kirja, mida saaks kvalifitseerida nõudena. Ekslik on hageja seisukoht, et aegumine peatus 01.07.2015.a. Hagejal ei olnud temast sõltumatut asjaolu, mis oleks takistanud nõude esitamist. Poolte vahel ei ole olnud mingeid läbirääkimisi. Läbirääkimisteks nõude üle ei saa pidada arvamuste vahetust vara müügihinna suhtes Põhjendustes märgib kostja, et poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et hageja on omavahendite arvel teostanud mingis ulatuses remonttöid hoones asukohaga Karja 15. Hageja on kohtule ja kostjale esitanud andmeid, et töid on teostatud ajavahemikul 19961998 ning selle tegevuse tulemusel on kostja samal ajavahemikul alusetult rikastunud ja hagejal on TsK § 477 alusel kostja vastu nõue. Tulenevalt sel ajal kehtinud TsÜS § 116 alusel algab aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Hageja on oma alternatiivses nõudes õiguspäraselt lugenud kostja väidetava alusetu rikastumise ajaks 1996-1998 aastat, ehk hiljemalt 31.12.1998.a. Eelnevast saab asuda seisukohale, et nõue muutub sissenõutavaks alusetu rikastumise hetkest ehk võõrale varale aluseta tehtud kulutuste kandmise hetkest, ehk hiljemalt 31.12.1998.a. Sellest hetkest tekkis hagejal ka õigus esitada nõue kostjale ning algas hageja nõude aegumistähtaja kulg. Tulenevalt TsÜS §-ist 113 lg 1 (1996-1998) oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat ja alusetu rikastumise kohta eriregulatsiooni ei olnud sätestatud. VÕSRS § 9 lg1 kohaselt TsÜS ning VÕS aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01. juulit 2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01. juulit 2002.a. kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01. juulit 2002.a. VÕSRS § 9 lg2 tulenevalt, kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt arvestatakse TsÜS seaduses või VÕS sätestatud aegumistähtaega alates 01. juulist 2002.a. TsÜS § 151 lg1 tulenevalt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude tähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja teadis hiljemalt 31.12.1998.a., et ta on panustanud Karja 15 hoone parendamisse ning samuti teadis hageja, et karja 15 hoone ei kuulu ega saa kuuluma talle (viide RKTK 3-2-1-55-07 p12; 3-2-1-64-08 p10). Eelnevast tulenavalt saab asuda seisukohale, et hageja nõue aegus hiljemalt 01.07.2005.a. – hagi on kohtule esitatud 29.11.2010.a. 3) Oma lõppseisukohtades seonduvalt hagi aegumisega on kostja Haapsalu Linnavalitsus kinnitanud, et jääb oma varasemalt kohtule antud seisukohtade juurde, et hageja nõue mõista välja hüvitis mitteeluruumile Karja 15 Haapsalu linnas tehtud paranduste ja ümberehituste eest TsK § 477 alusel on aegunud ( tl. 103-105 II kd; ). Kostja leiab, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja nõue TsK § 477 alusel aeguks hiljemalt 01.07.2005.a. Tulenevalt TsÜ §-st 142 lg1 on aegumine õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest. Lõike teisest lausest tulenevalt võib asuda seisukohale, et aegumise regulatsiooni üheks eesmärgiks on võlausaldaja sundimine oma nõudeõigust mõistliku aja jooksul maksma panna. Käesoleval juhul ei saa pidada mõistlikuks hageja käitumist enda võimaliku nõude (asjaolu, kas nõue üldse on, ei ole käesoleva menetlusetapi vaidlusese) kaitsmisel. Hageja ei ole enne 01.07.2005.a. (3 aastane aegumistähtaeg) esitanud ühtegi dokumenti, kirja, e-kirja vms. mida võib kvalifitseerida nõudena. Ekslik on hageja seisukoht, et aegumine peatus enne 01.07.2005.a. Hagejal ei olnud mitte ühtegi temast sõltumatut asjaolu, mis oleks takistanud nõude õigeaegset esitamist. Poolte vahel ei ole olnud mingeid läbirääkimisi. Läbirääkimisteks nõude üle 3 (8)

Tsiviilasi nr 2-10-59259 ei saa pidada arvamuste vahetust vara müügihinna suhtes. Riigikohus oma 02.04.2014.a. otsuses 3-2-1-162-13 p32 on asunud seisukohale: ”Aegumistähtaeg peatub eelkõige ajal, mil pooled püüavad omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel lahendust”. Võttes arvesse, et hagejad ei esitanud enne 01.07.2005.a. ühtegi nõuet, siis ei saanud pooled selgitada ka mingeid asjaolusid või veelgi enam, saavutada kokkulepet. Kui kohus leiab mingil põhjusel, et hageja 24.08.2005.a. kiri, millest võib tõlgendada, et hagejal võib tekkida mingi nõue, oli saadetud veel aegumistähtaja sees, siis ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning mõistlik, et peale kirja saatmist ei reageeri hageja ise kuni 06.05.2009.a. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas käitumine, kus võlausaldaja näilikult hoiab üleval läbirääkimisi, kuid ei tee ise mingeidki sooritusi nõude maksmapanekuks ning võlgniku käsutusvabadus on piiratud, kuna peab kogu aeg arvestama ja hoidma oma vahendied võimaliku kohustuse täitmiseks. Nimetatud põhimõtet ei muuda ka asjaolu, et võimalikuks võlgnikuks on kohalik omavalitsus. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et aegumine peatus tulenevalt TsÜS § 167 lg1 alusel pooltevaheliste läbirääkimiste ajaks alates 19.01.2005.a. saadetud kirjaga AS-le Haapsalu Linnamajandus ning läbirääkimised kestsid kuni 16.11.2010.a. TsÜS § 167 lg1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kostja on seisukohal eeltoodust tulenevalt, et läbirääkimisteks tuleb TsÜS § -s 167 sätestatu tähenduses lugeda sisulisi arvamuste vahetusi nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Hageja poolt 19.01.2005.a. esitatud ühelauseline kiri soovist omandada Karja 15 kinnistu ei ole selliseks asjaoluks. Kirjas ei ole esitatud ühtegi nõuet ega hinda ega isegi ei mainita soovi asuda läbirääkimistesse võimaliku hüvituse suhtes. Kui enne 2005.a. 1. juulit pooled üldse millegi üle suhtlesid, siis oli selleks kinnistu müügihind, mis fikseeriti Haapsalu Linnavolikogu otsuse eelnõus, millega kostja oleks olnud nõus kinnistut võõrandama. Hinnaks oli 450 000 Eesti krooni. Enne 01. juulit 2005.a. ei toimunud mingeid läbirääkimisi võimaliku hüvituse suhtes ning hageja kiri ja kostja pakkumus väljaostuks ei ole hageja arvates kvalifitseeritavad läbirääkimisteks käesoleva asja vaidluse all oleva nõudega või nõudega seotud asjaolude üle (RK 3-2-110-11 p.10). Kui üldse mingitki kirjavahetust pidada läbirääkimisteks nõude ja nõude aluseks olevate asjaolude kohta, siis slleks saab olla hageja 24.08.2005.a. kiri, milles esimest korda mainitakse võimalikku hüvitist tehtud paranduste eest. Hageja arvates, kui isegi kohus asub seisukohale, et mingist hetkest enne 01.07.2005.a. algasid või toimusid mingid läbirääkimised mingisuguse nõude üle (va. Hageja 19.01.2005.a. kiri, mis kuidagi ei kvalifisteeru läbirääkimiste alguseks) siis ekslik on hageja seisukoht, et läbirääkimised kestsid kuni 17.08.2009.a. Kui teoreetiliselt lugeda võimalikuks läbirääkimiste alguseks kostja pakkumust kinnistu väljaostuhinna suhtes 2005.a. mai lõpus, siis kostja hinnangul lõppesid läbirääkimised 14.07.2005.a. linnavalitsuse korraldusega, millega tehti ettepanek volikogule müüa kinnistu 450000.- krooni eest hagejale. Kostja seisukoht oli kindel ja lõplik. Sellest hetkest võiks alata TsÜS § 168 lg2 tähtaeg ning peatumine kestaks kuni 14.09.2005.a. ning nõue aeguks20.10.2005.a. Hageja 28.08.2005.a. kirja võiks lugeda läbirääkmiste jätkamiseks (kuigi see oleks alles esimeseks katseks alustada läbirääkimisi TsÜS § 167 lg1 mõttes), siis oletades, et läbirääkimised algasid 2005.a. mai lõpus ning aegumise peatumine oleks kestnud kuni 24.11.2005.a. (lisaks 2 kuulisele pikenemisele ka 30 päevane HMS tulenev üldine vastamistähtaeg) ning nõue aeguks 30.12.2005.a. Arvestades, et kostja jaoks ei ole olnud mingilgi kujul vastuvõetav mingisuguse hüvitise maksmine, siis kostja ei pidanud vajalikuks mingisuguste läbirääkimiste alustamist hageja 24.08.2005.a. kirja alusel ning ei pidanud vajalikuks isegi vastata (RK 3-2-1-178- 10 p28; RK 3-2-1-10-11 p10). 4 (8)

Tsiviilasi nr 2-10-59259 Läbirääkimised peavad olema sisulised, mille esemeks on nõue. Läbirääkimised peavad toimuma mõistliku aja jooksul. Kui üks pooltest ei näita üles mingitlki huvi alustada või jätkata alustatud läbirääkimisi, siis tuleb need lugeda lõppenuks või üldse mitte alanuks. Ka hageja enda käitumine annab alust seisukohaks, et hageja ei soovinud võimalike läbirääkimiste jätkumist või pahatahtlikult venitas ise aegumise vältimiseks täiendavate andmete esitamisega. Aluse sellisele seisukohale annab fakt, mille kohaselt hageja lubas 24.08.2005.a. kirjas, et kuu aja jooksul esitatakse täpsed arvutused võimaliku hüvitise arvestamiseks. Hageja poolt 2005.a. lubatud andmeid ja arvestusi pole kostjale esitatud. 2009.a. esitati mingid seosetud kviitungid. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et pooled on pidanud läbirääkimisi kuni 2009.aastani. Selgusetu on hageja seisukoht, et läbirääkimistes olid mingid vaheajad 2009.aastani. 4 aastane vaheaeg ei mahu mõiste ”mõistlik aeg” alla. Hageja seisukoht kostja nõude osas hagi aegumise kohaldamiseks Hageja jäi oma seisukohtade juurde, mille kohaselt haginõuded ei ole aegunud (tl.72-75 II kd; tl. 99-100 II kd, 109-111 II kd, tl. 138-140 II kd). Hageja leiab, et tema alternatiivne nõue ei ole aegunud aegumise peatumise tõttu. Hageja leiab, et kooskõlas esitatud hagiga saab lugeda Haapsalus Karja 15 hoone parendamise ajaks 1.01.1999, seega ka vara alusetult omandamise ajaks. Vastavalt 5.06.2002 vastu võetud VÕS, TsÜS ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse ( edaspidi VÕS RAKS) §-le 2 kohaldatakse asjaolule, või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise aja seadust. Vastavalt VÕS RAKS §-le 23 kohaldatakse Võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul kui alusetu rikastumine toimus pärast 1.juulit 2002.a. VÕS RAKS §-st 9 lg. 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega 1.juulist 2002.a. Kuna tollal kehtinud TsÜS redaktsiooni § 113 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat ja TsÜS jõusoleva redaktsiooni § 151 lg1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3. aastat ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega tollal kehtinud seaduse kohaselt oli aegumistähtaeg pikem kui jõusolevas seaduses ning aegumist tuleb kohaldada arvates 1.juulist 2002.a. Seega oleks hageja alusetu rikastumise nõue aegunud 1.juulil 2005.a. VÕS RAKS § 9 lg.1 teise lause kohaselt kohaldatakse aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele enne 1.juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1.juulit 2002. 19.jaanuaril 2005.a. esitas hageja kostjale avalduse kinnistu Karja 15 Haapsalus ostmiseks. 23.mail 2005.a. pöördus Haapsalu Linnavalitsus hageja poole taotlusega üüritav hoone otsustuskorras ära osta ning hakkasid toimuma läbirääkimised kinnistu ostu- müügi hinna üle, kuna hageja soovis, et kostja võtaks arvesse tema poolt hoone parendamiseks ja ümberehitamiseks kulutatud summasid vähemasti 423 000 krooni suuruses summas. Läbirääkimised poolte vahel hoone parendamise summa arvestamise kohta kinnistu ostumüügilepingu sõlmimisel kestsid kuni 17.08.2009, mil hageja andis kostjale ruumid üle seoses tähtajatu üürilepingu lõpetamisega üürileandja- kostja poolt. Seejärel kestsid läbirääkimised poolte vahel hoone parendamise summa hüvitamise üle kuni hagi esitamiseni 24.novembril 2010.a. Kuna TsÜS § 167 lg.1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Sellise keelduva kirja saatis Haapsalu Linnavalitsus 16.11.2010 ja hagi esitati kohtusse 24.11.2010. Kuna läbirääkimised poolte vahel algasid jaanuaris 2005.a., mil 5 (8)

Tsiviilasi nr 2-10-59259 aegumistähtaeg veel kestis, siis kohaldatakse aegumise peatumisele peale 1.07.2002 .a. kehtima hakanud TsÜS sätteid ning aegumistähtaeg peatus kuni läbirääkimiste lõpuni 16.11.2010, mil kostja keeldus kategooriliselt tehtud tööde ja materjalide hüvitamisest hagejale. Seega leiab hageja, et OÜ Fomar nõue alusetult omandatud vara osas Haapsalu Linnavalitsuse vastu ei ole aegunud. Oma 28.08.2013.a. kirjalikus selgituses märgib hageja, et 19. jaanuaril 2005.a. esitas hageja kostjale avalduse kinnistu Karja 15 Haapsalus ostmiseks (Haapsalu Linnavalitsuse kiri 29.04.2009.a., millest nähtub, et OÜ Fomar on 19.01.2005.a. teinud avalduse osta ära hoone Karja 15 Haapsalu, tl.87 II kd). 23. mail 2005.a. pöördus Haapsalu Linnavalitsus hageja poole taotlusega üüritav hoone otsustuskorras ära osta ( tl.76-77) ning hakkasid toimuma läbirääkimised kinnistu ostu-müügi hinna üle (tl.76-77) meilivahetus Haapsalu linnavalitsuse ja AS Fomar vahel 2005.a. alguses, kuna hageja soovis, et kostja võtaks ostul-müügil arvesse tema poolt hoone parendamiseks ja ümberehitamiseks kulutatud summasid vähemasti 423 000 krooni suuruses summas (14.07.2005.a. volikogu korralduse projekt tl.93-95 II kd); AS Fomar kiri 24.08.2005.a. (tl.91-92 II kd). Läbirääkimised poolte vahel hoone parendamiste summa arvestamise kohta kinnistu ostu müügilepingu sõlmimisel kestsid vaheaegadega kuni 17.08.2009.a. (tl.8 I kd), mil kostja ütles üürilepingu üles ja hageja andis kostjale ruumid üle seoses tähtajatu üürilepingu lõpetamisega kostja poolt. Seejärel kestsid läbirääkimised poolte vahel hoone parendamise summa hüvitamise üle kuni 16.11.2010.a. ( tl. 7-32, I kd). Hageja peab tõendatuks läbirääkimiste toimumise poolte vahel Haapsalu aselinnapea Martin Swintdi ekirjaga (tl.76-77 I kd); Haapsalu Linnavalitsuse kirjaga 29.04.2009.a., millest nähtub, et A Fomar on 19.01.2005.a. teinud avalduse hoone Karja 15 Haapsalu ära osta (tl.87 II kd); kinnistu hindamisaktiga 11.06.2004.a., millest nähtub kinnistu maksumus hindamise momendil 495000 krooni. Hageja väitel toimusid poolte vahelised läbirääkimised seetõttu, et hageja soovis hinna suuruse määramisel, et kostja võtaks ostu-müügil arvesse tema poolt hoone parendamiseks ja ümberehitamiseks kulutatud summasid vähemasti 423000 krooni suuruses summas (14.07.2005.a. volikogu korralduse projekt tl.93-95 II kd; AS Fomar kiri 24.08.2005.a. tl.91-92), jäi 14.07.2005.a. korraldus nr 494 ja 26.08.2005.a. volikogu otsus vastuvõtmata. Hageja väidete kohaselt Haapsalu Linnavalitsuse 29.03.2006.a. kirjaga paluti hagejal esitada kuludokumentide koopiad ( tl.92 II kd), mis ka linnavalitsusele esitati, kuid on ilmselt kaduma läinud. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud TsÜS § 143 alusel võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise osas samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Pooled on andnud nõusoleku taotluse lahendamiseks vaheotsusega aegumise kohaldamise kohta, mistõttu kohus teeb aegumise küsimuse kohta lahendi kirjalikus menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostja on aegumise kohaldamist taotlenud nii põhinõude osas, kui alternatiivnõude osas. Järgnevalt annab kohus hinnangu aegumise kohaldamisele: I Põhinõude osas. Kohus nõustub kostja põhjendustega haginõude aegumise kohta. Hageja põhinõue on VÕS §-st 338 tulenevalt aegunud. VÕS § 338 kohaselt üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud 6 (8)

Tsiviilasi nr 2-10-59259 kulutuste hüvitamise või muudatuste äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Üürniku nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemisest. Hageja vabastas kostjalt üüritud ruumid 17.08.2009.a. ja sellest hetkest tuleb lugeda leping lõppenuks. Selles osas ei ole ka poolte vahel vaidlust. Seega algas aegumine põhinõude osas lepingu lõppemisega 17.08.2009.a., ehk sissenõutavaks muutumisega. Hagiavaldus esitati kohtule 29.11.2010.a., seega üle aasta hiljem. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud asjaolud, ei anna alust neid kvalifitseerida aegumise peatumisena TsÜS § 167 tähenduses. Seda enam, et oma kirjaga 31.08.2009.a. hagejale teatas kostja, et ta keeldub hüvitise maksmisest. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud ühtegi välistavat asjaolu, mis olid temale takistuseks pöörduda nõudega kohtusse juba hiljemalt 6 kuud peale lepingu lõppemist. II Alternatiivnõude osas. Asja materjalide kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on omavahendite arvel teostanud mingis ulatuses remonttöid hoones asukohaga Karja 15. Poolte vahel puudub ka vaidlus selles, et hageja teostas neid töid ajavahemikul 1996-1998.a. Nende tööde teostamisest tulenevalt on hageja esitanud alternatiivnõude TsK § 477 alusel. Tulenevalt sel ajal kehtinud TsÜS §-st 116 algas nõude aegumistähaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Hageja alternatiivnõudest nähtub, et kostja rikastus väidetavalt hageja arvelt 1996-1998 aastatel, ehk hiljemalt 31.12.1998.a. Kohus nõustub siis kostja seisukohaga, et tulenevalt seadusest muutub nõue sissenõutavaks alusetu rikastumise hetkest ehk võõrale varale aluseta tehtud kulutuste kandmise hetkest, seega hiljemalt 31.12.1998.a. Alates sellest hetkest tekkis hagejal õigus esitada nõue kostja vastu TsK § 477 alusel ning hakkas kulgema nõude aegumistähtaeg. Tulenevalt TsÜS §-ist 113 lg1 (1996-1998) oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat ja alusetu rikastumise korral eriregulatsiooni ei olnud seadusandja sätestanud. VÕSRS § 9 lg1 kohaselt TsÜS ning VÕS aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01. juulit 2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01. juulit 2002.a. kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01. juulit 2002.a. VÕSRS § 9 lg2 tulenevalt, kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt arvestatakse TsÜS seaduses või VÕS sätestatud aegumistähtaega alates 01. juulist 2002.a. TsÜS § 151 lg1 tulenevalt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude tähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Eelnevast tulenevalt muutus hageja nõue sisse nõutavaks hiljemalt 31.12.1998.a. ja seega aegus hageja nõue hiljemalt 01.07.2005.a. Hagi on kohtule esitatud 29.11.2010.a., alternatiivnõue TsK § 477 lg1 alusel 03.augustil 2011.a. Hageja väidete kohaselt peatus nõude aegumine TsÜS § 167 lg1 alusel, kuna hageja ja kostja pidasid omavahel läbirääkimisi haginõude asjaolude üle, millest nõue võib tuleneda. Hageja väidete kohaselt kestsid poolte vahelised läbirääkimised 19. jaanuarist 2005.a., mil hageja avaldas soovi Karja 15 kinnistu ostmiseks Haapsalu linnalt kuni 16.11.2010.a., mil Haapsalu Linnavalitsus läbirääkimised lõpetas selgesõnalise kirjaga, et ta ei hüvita tehtud kulutusi. Kostja- Haapsalu Linnavalitsus eitab igasuguste läbirääkimiste pidamist 1996-1998.aastal teostatud remontööde maksumuse hüvitamiseks enne 01.07.2005.a. Läbirääkimisi objekti müügihinna üle ei saa kostja seisukohalt pidada läbirääkimisteks 1996-1998.a. teostatud remondi maksumuse hüvitamise üle. Hageja on viidanud toimikus olevatele tõenditele läbirääkimiste toimumisele kohta. Kohus on uurinud järgmiseid tõendeid: -Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 13.05.2009.a. nr.281- tähtajatu üürilepingu ülesütlemine Fomar OÜ-le (Karja 15, Haapsalu). Nimetatud korraldusest nähtub, et tähtajatu üürileping Fomar OÜ-ga Karja 15, Haapsalus asuva äriruumi kasutamiseks (kinnistu nr 717832) lõppes 16.08.2009.a. (tl.7-8 I kd);

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-10-59259 -17.08.2009.a. on koostatud poolte vahel äriruumide asukohaga Karja 15 Haapsalu linn ruumide üleandmise vastuvõtmise akt. Aktile on allakirjutanud nii hageja kui kostja esindajad. Akti kohaselt oli ruumide seisukord rahuldav. Pretensioone ega nõudmisi kummalgi poolel seoses ruumide üleandmisega ei olnud (tl.8-17 I kd); - tõendid, mis kinnitavad, et alates 18.06.2009.a. on OÜ Fomar esitanud taotluseid ja päringuid Haapsalu Linnavalitsusele seonduvalt üüritud objektile 1996.a. tehtud parendustega hüvitise nõudes ning Haapsalu Linnavalitsuse vastused päringutele, sh. avaldus Haapsalu Linnavolikogule 18. juunist 2009.a.- milles OÜ Fomar taotleb Haapsalu linnalt VÕS §-de 286 lg1 alusel kinnistu asukohaga Karja 15 Haapsalu linn) üürileandja nõusolekul tehtud parenduste eest hüvitist summas 485 444 krooni. 13.11.2009.a. on Haapsalu Linnavalitsus OÜ-le Fomar vastanud, et seonduvalt väidetavalt 1996.a. tehtud remontöödega on vajalik esitada ehitusluba nende tööde tegemiseks, kinnitatud ehitusprojekt jne. tõendid, mis tõestaksid 1996.a. teostatud projektijärgsete ehitustööde tegemist. 16.11.2010.a. on Haapsalu Linnavalitsus teatanud OÜ Fomar esindajale, et olles tutvunud esitatud remontööde kuludokumentidega 1996.a. tehtud parendustööde kohta, ei pea linna hüvitise maksmist põhjendatuks. (tl.18, 19, 24-25, 27-28,29,30, 32 I kd, 88 II kd); - dokumentaalsed tõendid, mis seonduvad hageja poolt viidatud remontööde teostamisele objektil 1996.a.-1998.a. ja mille toimumise fakti üle ei ole poolte vahel vaidlust (tl.34, 60-125 Ikd); - Haapsalu Linnavalitsuse korraldus

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.