Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 06.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-13-53720/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.01.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1004

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AS SEB Pank10004252(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

06.jaanuar 2014.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12

Tsiviilasja number

2-13-53720

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi A. R. ja J. R. vastu laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 4966,18 euro, intressi 389,52 euro, viivise 4966,18 euro ja teenustasude 735,12 euro nõudes

Tsiviilasja hind

11057 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS SEB Pank – registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2 Tallinn 15010; e-post: [email protected] Esindaja: Maire Saare – e-post: [email protected] Kostjad: A. R. – isikukood xxxxxxxxxxx, hagiavalduses märgitud ja registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: ; tegelik viibimiskoht teadmata J. R. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:

esindajad

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS SEB Pank hagi A. R. ja J. R. vastu tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista A. R. ja J. R. solidaarselt AS SEB Pank kasuks 11 057 (üksteist tuhat viiskümmend seitse) eurot 03.06.2006 laenulepingust nr xxxxxxxxxxx võla katteks, sealhulgas põhivõlgnevus 4966,18 eurot, intress 389,52 eurot, viivis 4966,18 eurot ja teenustasud 735,12 eurot.

3.Määrata kindlaks A. R. ja J. R. poolt solidaarselt AS-le SEB Pank hüvitatavate menetluskulude suurus 500 (viissada) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostjad võivad 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on kostja J. R. kätte toimetatud isiklikult 22.11.2013.a.(tl.30), kostja A. R. avalikult Ametlike Teadeannete vahendusel, vastav teade on avaldatud xxxxxxxxxx.a.(tl 36). Tulenevalt TsMS § 317 lg 5 saab menetlusdokumendid lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast.

Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 20 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjad ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja on avaldanud soovi tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta (tl 3). Seega on võimalik hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et asja menetlev kohus määrab samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, menetluskulude jaotuse alusel kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses (tl.4) taotlenud kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 500 eurot väljamõistmist. 11.12.2014.a. on hageja e-kirjaga kohtule teatanud, et muid kulusid ta teinud ei ole (tl.39). Seega on võimalik tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka A. R. ja J. R. poolt hüvitatavad AS SEB Pank menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 500 eurot (tl 6). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 500 eurot.