1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Express Credit AS hagi Maarek Lilleaed vastu 2.09.2013 sõlmitud laenulepingu nr 20130902005 alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Maarek Lilleaialt (Lilleaed) (isikukood 38207296520) Express Credit AS (registrikood 12338141) kasuks välja 230 (kakssada kolmkümmend) eurot ja 55 senti (sh põhivõlg 200 (kakssada) eurot, võla sissenõudmise kulu 10 (kümme) eurot ning viivis perioodi 4.10.2013 – 12.09.2014 eest 20 (kakskümmend) eurot ja 55 senti).
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib intressi väljamõistmist, võla sissenõudmise kulude väljamõistmist suuremas ulatuses kui 10 eurot ning viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgset määra ületavas osas.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 58% kostja kanda ja 42% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Maarek Lilleaialt (Lilleaed) Express Credit AS kasuks välja menetluskulu 89 eurot 90 senti.
8.Mõista Maarek Lilleaialt (Lilleaed) Express Credit AS kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS 1741 lg 4). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 17.11.2014. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Express Credit AS ja Maarek Lilleaed 2.09.2013 interneti vahendusel laenulepingu nr 20130902005, mille kohaselt kohustus hageja andma
kostjale laenu 200 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 2.10.2013 (edaspidi: laenuleping). Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 200 eurot, intressid 20 eurot, seisuga 12.09.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 155 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 25 eurot.
5.Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 200 euro osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis välja toodud asjaolude kohaselt tulenes põhivõla tasumise kohustus hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust. Kuivõrd laenu tagasimaksmise kohustus on muutunud sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda selle täitmist.
6.Kohus leiab, et hageja intressi ning viivise nõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
8.Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale sooduslaen, mistõttu kostja ei olnud kohustatud tasuma intressi juhul, kui kostja tagastab laenulepingu alusel saadud laenu tähtaegselt, so hiljemalt 2.10.2013. Samas kui kostja ei tagasta laenu tähtaegselt, tuleb kostjal tagastada saadud laen koos intressiga summas 20 eurot, so 10% laenusummast. Hagiavalduse kohaselt tuleb intressi maksmise kohustus laenulepingu osaks olevast Express Credit AS üldtingimustest (edaspidi: üldtingimused). Üldtingimuste p 6.3.1 näeb ette, et kui laenusaaja ei tagasta sooduslaenu lepingus ettenähtud tähtajaks, loetakse laen väljastatuks püsikliendi tavatingimuste alusel, st tähtaja ületamisel lisandub laenuintress laenu kasutamise eest perioodil laenusumma kasutusse võtmisest kuni laenusumma tagasimaksmise tähtpäevani vastavalt püsikliendi tavatingimustes kehtivale hinnakirjale.
9.Kohus leiab, et üldtingimuste p 6.3.1 näeb sisuliselt ette laenu tagastamise kohustuse täitmisega viivitamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse. Laenuintress on oma olemuselt laenulepingus kokkulepitud tasu laenu kasutamise eest, mida võlgnik on kohustatud maksma sõltumata sellest, kas võlgnik on rikkunud laenu tagasimaksmise kohustust. Laenuintressi eesmärk on seega võimaldada laenuandjal saada tasu laenu andmise eest. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Kuivõrd kostja ei ole laenulepingu järgi kohustatud tasuma intressi laenu kasutamise eest ning intressi tasumise kohustus tekib laenulepingu alusel ainult juhul, kui kostja rikub laenu tagasimaksmise kohustust, siis ei ole sellise kokkuleppe eesmärk võimaldada laenuandjal saada tasu laenu andmise eest, vaid lihtsustada laenu tagastamise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku laenu tähtaegselt tagastama, st tegemist on seega olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega laenu tagastamisega viivitamise puhuks, mitte intressikokkuleppega.
10.Hagiavalduse kohaselt arvestab hageja viivist vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,33% päevas alates 3.10.2013 – 12.09.2014.
11.Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus üldtingimuste p-st 6.3.1 ning lepingujärgne viivise määr 0,33% päevas laenulepingu põhitingimustest, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
12.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi- ja viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi- ja viivisenõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma. Sisuliselt on praeguses asjas leppetrahvija viivisenõude puhul tegemist hageja tüüptingimustes seatud õiguskaitsevahenditega, mis mõlemad on mõeldud juhuks, kui kostja rikub oma kohustust laen õigel ajal tagastada. Seetõttu tuleb neid VÕS § 42 lg 3 p 5 kontrollimisel käsitleda koos.
13.Praegusel juhul on leppetrahv ning viivis ette nähtud hageja ja kostja, kes on tarbija, vahel sõlmitud laenulepingus. Laenulepingust tulenev leppetrahv on 20 eurot ehk 10% laenusummast. Lepingust tulenev viivise määr on 0,33% päevas ehk 120,45% aastas. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks põhivõla õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa kahju olla suurem, kui kulu, mida hageja peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Arvestades laenatud summa suurust ning asjaolu, et hageja on kiirlaenude andmisega tegelev aktsiaselts, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 130,45%. Hageja ei ole ka hagis välja toonud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada talle sellise kahju tekkimist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivise ja leppetrahvi nõude suurusega.
14.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud leppetrahv ning viivisemäär põhjendatud ka arvestades leppetrahvi ja viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivise määr ületab enam kui neliteist korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Sellele lisandub ka leppetrahv, mis juba iseenesest ületab
aastast seadusejärgset viivisemäära. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on hageja tüüptingimustes sisalduv viivis ja leppetrahv ebavajalikult suur ka leppetrahvi ja viivise teisese eesmärgi saavutamiseks.
15.Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul lepingutingimused, mis sätestavad leppetrahvi määraks 10% laenusummalt, koostoimes tingimustega, mis sätestavad viivise määraks 0,33% päevas, VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt tühised tüüptingimused. Kuivõrd leppetrahvi kokkulepe on tühine, siis ei ole leppetrahvi väljamõistmine õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd lepingust tulenevad viivise määra sätted on tühised, siis tuleb kohaldada VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgset viivisemäära ning hageja viivisenõue seda ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Seadusjärgne viivis perioodi 4.10.2013-12.09.2014 eest on 20 eurot ja 55 senti.
16.Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmise kulude nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja väitel tekkis tal võla sissenõudmise kulu kostjale meeldetuletuskirja ja lepingu ülesütlemise teatise saatmise tõttu, vastavalt 10 eurot ja 15 eurot. Laenulepingu ülesütlemise teatise on hageja kostjale edastanud 13.11.2013, so 9 päeva pärast laenu tagasimakse tähtaja möödumist ehk laenu sissenõutavaks muutumist. Hageja on hagiavalduses möönnud, et laenulepingu sisulist ülesütlemist ei toimunud, kuna laenu tagastamise tähtaeg oli laenulepingu ülesütlemise teatise kostjale edastamise ajaks juba möödunud. Kuivõrd laenulepingu ülesütlemise teatise kostjale saatmine ei olnud vajalik laenulepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud laenulepingu ülesütlemise teatise kulude kostjalt väljamõistmine. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmise kulu 10 eurot.
17.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 58% ulatuses.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 171 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja esindajakulu summas 96 eurot. Hageja poolt kohtule 12.12.2014 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab hagejale osutatud õigusabiteenus nõudedokumentidega tutvumist, hagi koostamist ning selle kohtule saatmist. Hageja esindajakulu summas 96 eurot sisaldab käibemaksu.
19.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 6 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja on käibemaksukohuslane, leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas, so 16 euro, ulatuses.
20.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 155 eurot (75 + 80). Kohus jätab hageja menetluskuludest 58% kostja kanda ja 42% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 89 eurot 90 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.