Korteriühistu xx 14 hagi Ü. A. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
3380, 83 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ A. 14 (RK xx, asukoht; xxx xx xx (e-post: xxx)
Hageja seaduslik Ü. A. (IK xxx, elukoht; xxx) esindaja: Kostja:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Ü. A. ́lt korteriühistu A. 14 Kohtla-Järve kasuks põhivõlg 2245 (kaks tuhat kakssada nelikümmend viis) eurot 85 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 676 eurot (kuussada seitsekümmend kuus) eurot 82 senti.
3.Välja mõista Ü. A. ́lt korteriühistu A. 14 kasuks viivis protsendina (0,07% päevas) tagastamata põhinõudelt (2245,85 eurot) alates 01.10.2013. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude suuruse.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib
apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
I
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt teostab korteriühistu A. xx korterelamu A. xx haldamist ja majandamist. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga A. xx ning ta on KÜ A. 14 liige. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 KÜ A. 14 põhikirja (edaspidi Põhikiri) p. 3.2.1. kohaselt peavad korteriühistu liikmed täitma käesolevat põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Põhikirja p. 3.2.8. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh. vesi, küte, kanalisatsioon. elekter, gaas) eest makseid teenuste tarnijate poolt kehtestatud korras.
2.Kostja tasub kommunaalteenuseid ja hooldustasu ebaregulaarselt ja mitte täies ulatuses. Alates 2012 aasta jaanuarist on kostja hagejale üle kandnud ainult 5 eurot. Perioodil 01.01.2010 kuni 01.05.2012 on kostja võlgnevus 1 356, 27 eurot. Kostjale on igakuiselt väljastatud arved, milles on märgitud osutatud teenused, teenuste maksumus ja tasumise tähtajad. Kostja ei tasu tekkinud võlgnevust ja jooksvaid arveid. Hooldustasu suurus moodustab 0, 32 eurot 1 m2 kohta. Antud suurus oli A. 14 elumaja jaoks välja arvestatud veel siis, kui maja hooldas OÜ lidla Maja. Hooldustasu suurus muutunud ei ole. Summa koosneb kogumistest remondifondi (millest korteriühistu on sunnitud tasuma võlgnike võlgasid, muidu kommunaalfirmad lõpetavad korteriühistuga sõlmitud lepingud), tasu üldelektrienergia eest ja prügiveo eest. Prügivedu moodustab 0,033 eurot 1 m2 kohta.
3.Kostja puhul on tasu prügiveo eest 0,033 eurot x 68,7 m (kostja korteri suurus) = 2, 27 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud Korteriühistule avaldusi taotlusega mitte arvestada talle tasu prügi väljaveo eest. Üldelektri eest on kostjale 01.11.2011 kuni 01.11.2012 eest arvestatud 12, 83 eurot: november 2011 - 1.20 eurot, detsember 2011 - 1.42 eurot, jaanuar 2012- 1.63 eurot, veebruar 2012- 1.70 eurot, märts 2012- 1.49 eurot, aprill 2012- 1.52 eurot, mai 2012- 1.09 eurot, juuni 2012- 0.36 eurot, juuli 2012- 0.33 eurot, august 2012- 0.33 eurot, september 20120.41 eurot, oktoober 2012- 1.25 eurot. Tõepoolest, 2011 arvetes on märgitud viivis 0, 015%, kuid 2012 aasta arvetes on märgitud viivis 0, 07%, s.t seadusega ettenähtud määras. Viivist arvestatakse 0,07% võlgnevuse summast.
4.Hageja on nõuet suurendanud 17.12.2012 (põhivõlgnevus 1612, 49 eurot ja viivis 384, 30 eurot), 06.09.2013 (põhivõlgnevus 2163, 02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 666, 24 eurot) ja 04.10.2013 (põhivõlgnevus 2245, 85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 676,82 eurot). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 01.10.2013 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni 0,07 % tagastamata põhivõlgnevuselt päevas, kuid mitte üle põhinõude. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt, alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
II KOSTJA VASTUS
5.Kostja ei nõustu hageja nõuetega. KÜ A. 14 juhatuses ei ole asjad korras. Ühistu üldkoosolekute otsuseid ei ole täide viidud juba aastaid, juhatus ei ole täitnud oma kohustusi. Ei leia arvelt loetletud teenuseid. Kohtule esitatud viivise arvestuses on kirjas, et KÜS §7 lg 4
järgi viivis 0, 07 %, mõnel arvel on 0, 15 %. Koosoleku protokolle ei ole näidatud. Kostja ei ela selles korteris oma tütrega alates aastast 2006.aasta sügisest. Prügi ei vea. Arusaamatu on, mitme inimese eest prügivedu arvestatakse ja muu, mis peaks arvel olema. Mingeid remondikulusid ei ole märganud. Sissekäigus ei ole remonti tehtud pea 30 aastat. Maja katus on remontimata. Korter on olnud müügis väga pikka aega. Korter on arestitud AS Kohtla-Järve Soojus kasuks, kellele tasub võlgnevust vastavalt võimalusele sissetulekust. Ta kasvatab xxxja sissetulekust piisab ainult miinimumiks, mõnikord vähemaks. Tal on tuvastatud on xxx. Kostja tunnistab võlga kütte ja elektri eest.
III KOHTUISTUNG 06.10.2014.a
6.Hageja esindaja jäi oma nõuete juurde, selgitades, et võlgnevus on arvestatud ajavahemiku jaanuar 2010 kuni oktoober 2013 eest. Põhivõlgnevus on 2485,91 eurot ning viivised 978,13 eurot. Prügi kuulus majanduskulude alla, 2005 koosolekul kinnitati üldine tariif. Kostja selgitas, et soojuse kohta tal vastuväiteid ei ole. Vaidlus jääb majanduskulude osas, ta ei tea, kuhu see raha on kulutatud.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada.
8.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: kostjale kuulub korteriomand asukohaga A. xxx. korterelamus A. 14 on asutatud korteriühistu. kostja on Korteriühistu A. 14 liige.
9.Hageja nõuab kostjalt tema osa kogumistest remondifondi, üldelektrienergia ja prügiveo (arvetel hooneteenus) ning tasu keskkütte eest. Kostja on menetluse jooksul olnud seisukohal, et talle jääb arusaamatuks, millised on õiged arved, kostjale ja kohtule esitatud arvete summad on erinevad ning kostja ei ole viimastega nõus (I kd, lk 72). Kohtuistungil 06.10.2014 nõustus kostja hagiga soojusenergia tasu osas. Majanduskulude osas kostja hagiga ei nõustu, kuna ta ei tea, kuhu see raha on kulutatud.
10.Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi ka tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud. Hageja nõutud tasud on korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Majandamiskulu korteriühistuseaduse mõttes on ka tasu kütte eest (RKTKo 3-2-1-124-10 p 17). Korteriühistu A. 14 põhikirja p 3.2.7. järgi on ühistu liige kohustatud tasuma üks kord kuus elamu ja abihoonete majandamise kulutusi (prügivedu, üldelekter, küte, vesi, kanalisatsioon, eraldised reservfondi). Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p
3.2.8.2.järgi arvestatakse tasu prügiveo eest korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt korteris elavate isikute arust. Järelikult ei ole praeguses asjas hageja põhikirjas majandamiskulude eest tasumisel ette nähtud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevat regulatsiooni, välja arvatud prügivedu.
11.Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul, kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (RKTKo 3-2-1-53-10 p 14).
12.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on võlgnevus tekkinud alates 01.10.2010.a ning moodustab seisuga 01.10.2013 2245,85 eurot ja nõustavaks muutunud viivised on 676,82 eurot. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hooldustasuks oli korteriühistu 10.12.2005 üldkoosoleku otsusega kehtestatud 0,32 eurot /m2 (II kd, lk 25-30). Seega moodustab hooldustasu perioodi 01.01.2010-01.02.2013 eest kokku 813,26 eurot: 37 kuud x /0,32 x 68,70 m2 /. Korteriühistu A. 14 27.01.2013 koosoleku otsusega oli seoses elektrienergia, prügiveo väljaveo kallinemisega tõstetud majanduskulude hinda 0,32 eurolt 0,40 euroni ruutmeetrilt (II kd lk 6,22) Seega moodustavad hooldustasu perioodi 01.02.2013 eurot: 8 kuud x /0,40 x 68,70 m2/.
kuni 01.10.2013 eest kokku 219,84
Kokku tulnuks kostjalt ajavahemiku 01.01.2010 kuni 01.10.2013 hoolduskulude katteks tasuda 1033,10 eurot.
13.Keskkütte kohta esitas hageja tõendid, kui palju on korteriühistu tasunud soojusenergia müüjale. Arvetest on näha ka keskkütte hind ruutmeetri kohta. Kostjale olid nimetatud arved edastatud, kostja vastuväiteid soojuse eest arvestatu osas ei esitanud. Hageja poolt esitatud tõenditest ja arvestustest (II kd, tl 7-21, 56-57, 94-96) lähtuvalt moodustab keskkütte eest tasutav summa ajavahemikus 01.01.2010 kuni 01.10.2013 kokku 2293,84 eurot (520,94 + 555,79 + 621,41 + 595,70).
14.Kokku oleks kostjal tulnud keskkütte maksumuse ja hooldustasuna hagejale tasuda 3326,94 eurot (1033,10 + 2293,84). Kostja on ajavahemikus 01.01.2010 kuni 01.10.2013 hagejale tasunud 816,35 eurot (I kd, lk 15-16, 47 -48, II kd, lk 94-96). Vahe moodustab 2510,59 eurot. Hageja on kostjalt nõudnud põhivõlgnevust summas 2485,91 eurot ning selles ulatuses kuulub hagi rahuldamisele.
15.Hageja on küll menetluse jooksul välja toonud prügiveo arvestuse (0,033 eurot x 68,7 m = 2, 27 eurot kuus) ja üldelektri summad kuus, kuid toimiku materjalide juures olevast koosoleku protokollist (I kd, tl 119) nähtub, et kuni 01.10.2013 ei olnud arvetel üldse kajastatud tasu prügiveo ja üldelektri eest, kuna need tasud kuulusid hooldustasu (hoone teenus) hulka. Seetõttu jätab kohus hageja poolt esitatud arvestused, mis põhinevad prügiveo kulule m2 kohta (II kd, lk 23-24) tähelepanuta.
16.Kostja vastuväited korteriühistu tegevusetuse, koosoleku protokollide mittenäitamise ja korterelamu remondi kohta, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Tõendeid selles, milliseid töid ja millises ulatuses on hageja jätnud tegemata, esitatud ei ole. Korteriomanikel (sh kostjal) on õigus nõuda hagejalt remondikohustuste täitmist eelkõige summade ulatuses, mida on kogutud remondifondi. Kostja ei ole tõendanud ka majanduskulude (sh remonttööde tegemist) kandmist oma vahenditest.
17.KÜS § 7 lg 4 kohaselt majanduskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu A. 14 põhikirja p 3.2.11. järgi on ühistu liige maksete mittetähtaegsel tasumisel kohustatud maksma viivist 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivist seisuga 01.10.2013 summas 676,82 eurot (I kd, tl 111) ja viivist alates 01.10.2013 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni 0,07% tagastamata põhivõlgnevuselt päevas, kuid mitte üle põhinõude. Kuna kostja korteriomaniku ja korteriühistu liikmena tarbis KÜS § 15 1 loetletud teenuseid, lasub tal ka tarbitud teenuste eest tasumise kohustus. Kostja on jätnud teenuste eest osaliselt tasumata, seega rikkunud kohustust ning hagejal õigus kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. Kostja vastuväiteid viivise suuruse ja arvestusele esitanud ei ole. Seega kuulub hageja nõue viiviste osas rahuldamisele.
18.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.