Korteriühistu Altserva 14 hagi Ülle Arbma vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja
2245 eurot 85 senti
hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. oktoobri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Altserva 14 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
ja
esindajad
nende Apellant (hageja): KÜ Altserva 14 (registrikood: 80170414), esindaja juhatuse liige Roland Harjaks Vastustaja (kostja): Ülle Arbma (isikukood: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
4. märts 2014. a
RESOLUTSIOON
Tühistada Viru Maakohtu 17. oktoobri 2013 otsus ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus rahuldada.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel arutamisel. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Edasikaebamise kord
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Altserva 14 (hageja) esitas 14. mail 2012. a Viru Maakohtule Ülle Arbma (kostja) vastu hagi, milles taotleb kostjalt hageja kasuks seisuga 16.05.2012 põhivõlgnevuse 1356,27 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 190,23 eurot, väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt haldab ja majandab korterelamut Altserva 14 KÜ Altserva. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga Altserva 14-3 ning ta on KÜ Altserva 14 liige. Kostjale on igakuiselt väljastatud arved, milles on märgitud osutatud teenused, teenuste maksumus ja tasumise tähtajad, kuid kostja on tasunud kommunaalteenuste eest ja hooldustasu ebaregulaarselt ning mitte täies ulatuses. Alates 2012. a jaanuarist on kostja hagejale üle kandnud ainult 5 eurot. Perioodil 01.01.2010-01.05.2012 on kostja võlgnevus 1 356,27 eurot. Hooldustasu on 0,32 eurot 1 m2 kohta. Hooldustasu suurus oli Altserva 14 elumaja jaoks välja arvestatud siis, kui maja hooldas OÜ lidla Maja. Hooldustasu suurus muutunud ei ole. Summa koosneb remondifondi, üldelektrienergia ja prügiveo tasudest. Kostja puhul on tasu prügiveo eest 0,033 eurot x 68,7 m2 (kostja korteri suurus) = 2,27 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud korteriühistule taotlust prügiveo tasumisest vabastamiseks. Üldelektri eest on kostjale 01.11.2011-01.11.2012 eest arvestatud 12,83 eurot: november 2011 – 1,20 eurot, detsember 2011 – 1,42 eurot, jaanuar 2012 – 1,63 eurot, veebruar 2012 1,70 eurot, märts 2012 – 1,49 eurot, aprill 2012 – 1,52 eurot, mai 2012 – 1,09 eurot, juuni 2012 – 0,36 eurot, juuli 2012 – 0,33 eurot, august 2012 – 0,33 eurot, september 2012 – 0,41 eurot, oktoober 2012 – 1,25 eurot. 2011. a arvetes on märgitud viivis 0,015%, 2012. a arvetes on märgitud viivis 0,07%, st seadusjärgses määras. Hageja suurendas oma nõuet järgmiselt: 17. detsembril 2012. a põhivõlgnevus 1612,49 eurot ja viivis 384,30 eurot; 6. septembril 2013 põhivõlgnevus 2163,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 666,24 eurot ja 4. oktoobril 2013 põhivõlgnevus 2245,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 676,82 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 01.10.2013 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni 0,07% tagastamata põhivõlgnevuselt päevas, kuid mitte üle põhinõude. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt, alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole korteriühistu üldkoosolekute otsuseid aastaid täidetud ja juhatus ei ole täitnud oma kohustusi. Arvetel osutatud teenuseid loetletud ei ole. Kohtule esitatud viivise
arvestuses on kirjas, et KÜS § 7 lg 4 järgi viivis 0,07%, mõnel arvel on 0,15%. Koosoleku protokolle ei ole näidatud. Kostja ega tema tütar ei ole selles korteris alates 2006. a sügisest elanud. Kostjale jääb arusaamatuks, mitme inimese eest prügivedu arvestatakse. Kostja ei ole remondikulusid märganud. Maja katus on remontimata. Korter on olnud müügis väga pikka aega. Korter on arestitud AS-i Kohtla-Järve Soojus kasuks, kellele kostja tasub võlgnevust. Kostja tunnistas võlga kütte ja elektri eest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 17. oktoobri 2013. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul on kostja jätnud tasumata. KÜ Altserva 14 põhikirja p 3.2.7. järgi on ühistu liige kohustatud tasuma üks kord kuus elamu ja abihoonete majandamise kulutusi (prügivedu, üldelekter, küte, vesi, kanalisatsioon, eraldised reservfondi). Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.8.2. järgi arvestatakse tasu prügiveo eest korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt korteris elavate isikute arvust. Järelikult ei ole praeguses asjas hageja põhikirjas majandamiskulude eest tasumisel ette nähtud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevat regulatsiooni, välja arvatud prügivedu. Maakohus leidis, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 14). Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse, ja kui suur oli kostja osa sellest. Hageja pole suutnud menetluse jooksul isegi tõendada korrektselt arvete esitamist. Hageja on esitanud korduvalt võlgnevuse arvestuse alates 2010. a jaanuarist kuni 2012. a maini (tl 15, 47) ja viivise arvestuse 01.01.2011-16.05.2012 (tl 17, 49). Toimiku materjalide juures on arved alates juuli 2011 (tl 41), kokku 13 arvet. Viimased 2 arvet on 2013 märtsi ja augusti eest (tl 100). Asja materjalidest nähtub, et praktiliselt nelja-aastasest võlgnevuse perioodist (01.01.2010-01.10.2013) on hageja poolt tõenditena esitatud arved pelgalt ajavahemiku juuni 2012 kuni detsember 2012 eest. Hageja on küll menetluse jooksul välja toonud kostja prügiveo arvestuse (0,033 € x 68,7 m = 2, 27 € kuus) ja üldelektri summad kuus, kuid toimiku materjalide juures olevast koosoleku protokollist (tl 119) nähtub, et kuni 01.10.2013 ei olnud arvetel üldse kajastatud tasu prügiveo ja üldelektri eest, mille tasumist hageja kostjalt nõuab.
Maakohus leidis, et tabelid võlgnevuse kujunemise kohta, viivise arvestus, võlateatised ja korteriühistu tõendid võlgnevuse kohta ei tõenda võlgnevuse olemasolu, selle suurust ja jaotamise alust. Kostja on küll tunnistanud võlgnevust kütte ja elektri eest, kuid pole nõustunud kohustuse suurusega. Esitatud tõendid ei võimaldanud maakohtul kostja võlgnevust kütte ja üldelektri osas kindlaks teha. Kostja võis kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 13). Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ Altserva 14 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. oktoobri 2013. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, või jätta hagi läbivaatamata ning mõista vastustajalt välja apellandi menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagi on tõendamata. Hageja esitas 17. detsembril 2012 kohtule võlgnevuse tõendi, võlgnevuse kujunemise arvestuse, viiviste kujunemise arvestuse. Vastuses selgitas hageja kohtule hooldustasu suurust, sellekohase otsuse vastuvõtmist ja sisu. Ainuüksi remonditasu suuruse ebaselgus ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks; 2) on kostja oma vastuses hagiavaldusele nõuet tunnistanud, st tegemist on õigeksvõtuga; 3) on maakohus eelmenetluses rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab kohus selgitama eelmenetluses mh välja hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-10-53 p 16); 4) kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse tühistamata, palub apellant jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 1, 3 alusel läbivaatamata. Hagi rahuldamata jätmise korral ei ole hagejal võimalust uuesti pöörduda kohtusse hagiavaldusega samadel asjaoludel, see on hageja jaoks liialt koormav. Maakohus on tunnistanud kostja kohustuste olemasolu, kohtuotsusega on apellant jäetud ilma võimalusest uuesti kohtusse pöörduda samadel alustel (TsMS § 371 lg 4).
5.Ü. Arbma vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 17. oktoobri 2013. a otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus õige, sest apellant ei suutnud kohtule esitada tõeseid dokumente (summad erinesid). Juhatuse esimees on vormistatud võltsitud dokumentidega, mitte KÜ Altserva14 protokolli ja kehtiva põhikirja alusel. Ringkonnakohtu istungil oli vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmisega nõus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus on asja arutamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning see rikkumine ei ole kõrvaldatav
apellatsioonimenetluses, mistõttu tuleb tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus täitnud olulises osas seadusest tulenevat selgitamiskohustust ning see asjaolu on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Maakohus on olulisel määral jätnud täitmata TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Maakohus ei ole arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 230 lg 2 teises lauses ja § 351 lg-tes 1 ja 2 sätestatut.
7.Hagi on esitatud KÜS § 13 lg 4 ja § 151 lg 1 alusel korteriomandi haldamise ja majandamise kulude nõudes. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Maakohus on iseenesest põhjendatult viidanud Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 ja leidnud, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist hageja nõuab. Põhjendatud on ka seisukoht, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Iseenesest on asjakohane ka maakohtu viide Riigikohtu seisukohale, et kostja võib kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud (nr 3-2-1-53-10).
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on teinud etteheiteid hagejale olukorras, kus ta ise on jätnud täitmata kohtu selgitamiskohustuse. Maakohus on 28. veebruari 2013 kirjaliku määrusega lõpetanud asjas eelmenetluse (lk 63). TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesanded olid selleks ajaks täitmata. Maakohus oleks pidanud pooltele selgitama TsMS § 230 lg 1 sätestatud kohustust oma väiteid tõendada. Selgitamiskohustust ei ole maakohus täitnud ka edasises menetluses, kuigi asjas on peetud kaks kohtuistungit. Vaatamata kostja avaldusele, „et hageja poolt nõutavad summad ei vasta kostjale esitatud arvetele“ ja et “kostja on nõus oma võlaga, kui arved tehakse ümber ja ma saan õige summa ja korteriühistu protokollid alates 2010. aastast, mida ma olen nõudnud ja mida mulle ei ole esitatud“ (lk 104), ei ole maakohus pooltega hagi aluseks olevaid asjaolusid, neid kinnitavaid tõendeid ega ka kostja vastuväiteid sisuliselt arutanud, vähemasti ei nähtu see kohtuistungi protokollidest. Seega ei saanud maakohus ka hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata jätta. TsMS § 435 lg 1 järgi teeb kohus otsuse üksnes siis, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Maakohus ei ole asja otsustamisel nimetatud sätet järginud ja tegi asja lõpplahendi ennatlikult, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse.
9.Riigikohus on leidnud, et nendel juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist (tsiviilasi nr 3-2-1-11-11). Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul on maakohus rikkunud selgitamiskohustust oluliselt, ka apellatsioonikohtule ei ole pooled ise uusi tõendeid esitanud, siis tulenevalt Riigikohtu nimetatud seisukohast on õigustatud asja saatmine maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Vastustaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et ta on maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmisega nõus. Vastustaja ei ole maakohtu menetluses hagi õigeks võtnud ja tema vastust kohtule (lk 79) ei saa käsitleda hagi õigeksvõtu avaldusena.
10.Asja uuel arutamisel peab maakohus hagejale selgitama tema kohustust tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja tasub kommunaalteenuseid ja hooldustasu ebaregulaarselt. Hageja dokumentidest ei ole võimalik üheselt aru saada, milliste teenuste eest hageja kostjalt tasumist nõuab. 17. detsembri 2012 menetlusdokumendis avaldab hageja kõigepealt, et tema poolt esitatud arved sisaldavad hooldustasu ja keskküttetasu. Edasi samas dokumendis kirjeldab hageja tasu kujunemist prügiveo ja üldelektri eest. Seega peab hageja edasises menetluses täpselt määratlema, mille eest ja millisel õiguslikul alusel ta kostjalt tasumist nõuab. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sellest sättest tulenevalt tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Korteriühistu põhikirjas võib sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte, prügiveo, üldelektri) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Apellant on väitnud, et ta on oma 17. detsembri 2012 seisukohas selgitanud hooldustasu kujunemise aluseid. Viidatud dokumendis on apellant avaldanud, et hooldustasu suurusega 0,32 eurot 1 m2 kohta on välja arvestatud veel siis, kui maja hooldas OÜ Iidla Maja. Ühtegi tõendit, kuidas OÜ Iidla Maja poolt välja arvestatud hooldustasu on kohustuslik hageja liikmetele, hageja esitanud ei ole. Kuigi hageja on hagi esitamisel viidanud KÜS § 13 lg-le 4, ei ole hageja esitanud kohtule tõendina mitte ühtegi korteriühistu otsust.
11.Ringkonnakohtu istungil avaldas apellant, et ta on prügiveo tasu osas oma nõudest kostja vastu loobunud. Ringkonnakohtu istungil ei õnnestunud ringkonnakohtul selles toimiku materjalide põhjal veenduda. Asja uuel arutamisel peab maakohus mh välja selgitama, kas hageja on prügiveo tasu osas oma nõuet aritmeetiliselt vähendanud. Kui korteriühistu üldkoosoleku protokoll (lk 31) on asjakohane tõend, siis tuleb kohtule esitada selle tõlge eesti keelde (TsMS § 33 lg 1).
12.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.