Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Kohtuasi
Nauvitsman OÜ hagi Stets Ehitus OÜ vastu põhivõla 1718,01 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2019 eurot 25 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nauvitsman OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Nauvitsman OÜ (registrikood 11107899, asukoht Tähe 106a, Tartu), tehinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (kostja): Stets Ehitus OÜ (registrikood 11403333, asukoht Paldiski mnt 183-19, Tallinn), tehinguline esindaja advokaat Ivo Kallas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista Stets Ehitus OÜ-lt Nauvitsman OÜ kasuks põhivõlg 1718,01 eurot (üks tuhat seitsesada kaheksateist eurot ja 1 sent), otsuse tegemise hetkeks (s.o 30.12.2014 seisuga) sissenõutavaks muutnud viivitusintress (viivis) põhinõude esemeks oleva kohustuse täitmisega viivitamise eest summas 488,47 eurot (nelisada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 47 senti) ning viivis alates 31.12.2014 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude (1718,01 eurot) tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1(8)
Kohtu selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.23.08.2012 esitas Nauvitsman OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi Stets Ehitus OÜ (kostja) vastu põhivõla 1718,01 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 164,18 euro ja alates 24.08.2012 lisanduva viivise 0,022% tasumata võlasummast päevas väljamõistmiseks.
Hageja väitel omandas ta 27.06.2011 PUHAS KODU OÜ-lt nõude kostja vastu. 2010. aasta detsembris pöördus kostja esindaja I.S. PUHAS KODU OÜ poole palvega tellida AS-lt Lasita Aken kostja ehitatavale objektile aknaid ja nende juurde kuuluvat. Põhjusena, miks kostja aknaid ise ei telli, tõi I.S. välja finantsraskused tellimuse eest kohe tasumisel. 22.02.2011 esitas AS Lasita Aken viie tammepuidust akna ja kolme aknalaua kohta 4517,28 euro suuruse hinnapakkumise, millega kostja nõustus. Kui AS Lasita Aken uuris, kellele pakkumine ja arve teha, palus kostja selle teha A.S. nimele. 23.02.2011 käis I.S. AS Lasita Aken tootmistsehhis akendel ja aknalaudadel järel. Saatelehel on I.S. nimi ja allkiri. Seega on kostja tellitud kauba kätte saanud. 25.02.2011 tasus PUHAS KODU OÜ AS Lasita Aken esitatud arve 4517,28 eurot. 10.06.2011 esitas PUHAS KODU OÜ I.S.- le 4517,28 euro suuruse arve. Arve esitati I.S.- le, kuna PUHAS KODU OÜ jaoks oli akende tellijaks I.S. isiklikult, mitte Stets Ehitus OÜ (kostja). I. S. ei maininud kordagi, et esindab Stets Ehitus OÜ-d. Kostja on tasunud PUHAS KODU OÜ-le sularahas 2799,27 eurot, tasumata on seega 1718,01 eurot.
Hageja esitas 25.10.2011 hagi I.S. vastu. Harju Maakohus jättis 01.02.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-51627 hagi rahuldamata, leides, et kostja ei ole mitte I.S., vaid Stets Ehitus OÜ, keda I.S. esindas.
Seda, et kostja pöördus PUHAS KODU OÜ poole, kinnitavad ka 25.06.2011 kostjalt PUHAS KODU OÜ-le saadetud kiri ja reklamatsioon, kus kostja kinnitab, et teeb ehitustöid A. S. ning pöördus PUHAS KODU OÜ poole palvega osutada abi akende ja 2(8)
aknalaudade tellimisel AS-lt Lasita Aken. Kostja kinnitas kirjas ka, et on tasunud PUHAS KODU OÜ-le kauba eest kokku 2799,27 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et PUHAS KODU OÜ-l oleks nõue kostja vastu. Hageja on esitanud hagi vale kostja vastu. Kostja hinnangul puudus kostja ja PUHAS KODU OÜ vahel lepinguline suhe ja seetõttu puudus PUHAS KODU OÜ-l nõudeõigus kostja vastu, mistõttu ei saanud PUHAS KODU OÜ nõuet kostja vastu hagejale loovutada. I.S. on pöördunud isiklikult PUHAS KODU OÜ poole, saamaks teada, kellega võiks AS- s Lasita Aken akende ja aknalaudade tellimise asjus suhelda. Ükski hagis esile toodud arve ei ole adresseeritud kostjale. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on PUHAS KODU OÜ-le osaliselt tasunud. Hagile lisatud kassa sissetulekuorderid on allkirjastamata ja ei tõenda raha saamist ei I.S.- lt ega ka kostjalt. Ka hageja enda käitumine kinnitab seda, et kostja ja PUHAS KODU OÜ vahel ei ole lepingut sõlmitud – hageja on varem samadel alustel esitanud hagi I.S. vastu, leides, et leping oli sõlmitud I.S.-ga. Samuti ei tulene Stets Ehitus OÜ reklamatsioonist, et kostja ja PUHAS KODU OÜ vahel oleks olnud lepinguline suhe. Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 28.06.2013 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Maakohus luges hageja esitatud kinnituse põhjal tuvastatuks, et PUHAS KODU OÜ on hagejale loovutanud arvest nr 1106011 tulenevad nõuded Stets Ehitus OÜ (kostja) vastu. Arvele nr 1106011 on märgitud maksjaks I.S.. Arve ei sisalda andmeid, millest kohus võiks järeldada, et arve tasumise kohustus on kostjal. Arve nr 1106011 ei tõenda lepingulise suhte ega nõudeõiguse olemasolu kostja vastu. Hageja on esitanud ka AS Lasita Aken 23.02.2011 saatelehe oma väidete tõendamiseks. Saatelehel on tellijaks märgitud A.S., saatelehe kohaselt on tellimuse vastu võtnud I.S.. Saatelehest ei saa järeldada, et kostja oli kauba tellijaks, vahendajaks või oli muus lepingulises suhtes PUHAS KODU OÜ-ga. Üldjuhul peab ostja või tellija maksma asja ostuhinna ja tuleb eeldada, et see nõue esitatakse ostjale või tellijale, mitte kolmandale isikule. Tuleb ka eeldada, et ostjaks või tellijaks on arve adressaat, mitte kostja, keda ei ole arvel märgitud.
Esile toodud asjaoludest nähtuvalt on PUHAS KODU OÜ tahe olnud suunatud tehingu tegemisele I.S.-ga, mitte kostjaga. Hageja on 05.10.2012 menetlusdokumendis märkinud: “Arve esitati I.S. -le isiklikult põhjusel, et Puhas Kodu jaoks oli kogu akende tellimise protsessis tellijaks I.S. isiklikult, mitte Stets Ehitus OÜ. I.S. ei maininud kogu protsessi jooksul kordagi, et esindab Stets Ehitus OÜ-d” (tl 55). Kostja mittemainimine tõendab ka kostja tahte puudumist sõlmida leping. I.S. ei pidanud ennast akende tellimisel kostja esindajaks. See asjaolu väljendub üheselt tema käitumises, millest ei nähtunud tehingute tegemist kostja eest ja nimel.
Ka hageja viidatud teised tõendid – 25.06.2011 kiri (tl 116–117) ja 25.06.2011 reklamatsioon (tl 76) – ei tõenda nõude olemasolu kostja vastu. Kirja ja reklamatsiooni on kostja adresseerinud PUHAS KODU OÜ-le. Neist nähtub, et kostja teeb ehitustöid A. S.. Kostjat ei muuda lepingupooleks see, et kostja juhatuse liige I. S. on saatnud kostja nimel PUHAS KODU OÜ-le reklamatsiooni, milles väidab, et tegutseb tellija A. S.-i esindajana. Isegi kui saaks väita, et kirja ja reklamatsiooniga on I. S. tunnistanud enda tegutsemist kostja esindajana, pole poolte hilisema käitumise alusel poolte tahte sisu 3(8)
hindamiseks vajadust. Seda seetõttu, et lepingu sõlmimise ajal ei arvanud kumbki lepingupool, et lepingupooleks on kostja. Harju Maakohtu 01.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-11-51627, millega maakohus jättis hagi I.S. vastu rahuldamata, ei tõenda hageja nõuet kostja vastu, vaid seda, et hagejal ei ole nõuet I.S. vastu. Isegi kui kohus tsiviilasjas nr 2-11-51627 leidis, et I.S. tegutses kostja esindajana, ei saa kohus lugeda lepingut sõlmituks PUHAS KODU OÜ ja kostja vahel, sest seda ei kinnita PUHAS KODU OÜ ja I.S. käitumine väidetava lepingu sõlmimise ajal ja pärast lepingu sõlmimist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuse põhjendused, sh kohtuotsuse põhjendustes tuvastatuks loetud asjaolud, ei ole viidatud sätte järgi tuvastatud samade poolte vahel hilisemat vaidlust lahendava kohtu jaoks. Apellatsioonkaebus
10.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Maakohtu erinevate kohtukoosseisude poolt tehtud otsused ei saa olla kardinaalselt erinevad. Esimeses kohtuvaidluses vaieldi sisuliselt selle üle, kas PUHAS KODU OÜ suhtes oli ostjaks OÜ Stets Ehitus või selle juhatuse liige I.S. füüsilise isikuna. Maakohus ütles, et I.S. ei vastuta füüsilise isikuna, vaid ta tegutses OÜ Stets Ehitus esindajana. PUHAS KODU OÜ-l ei olnud mingeid õigussuhteid ühegi muu isikuga peale I.S. ja/või OÜ Stets Ehitus. Käesolevast maakohtu otsusest tulenev järeldus, et PUHAS KODU OÜ ei saakski kellegi vastu müüdud kauba osas nõuet esitada, on arusaamatu ja absurdne.
12.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja on saatnud PUHAS KODU OÜ-le 25.06.2011 kirja (tl 116–117) ja reklamatsiooni (tl 76), milles kostja on kinnitanud, et pöördus kaupade ostmisel abi saamiseks PUHAS KODU OÜ poole ja on nende kaupade eest maksnud. 25.06.2011 reklamatsioon näitab, et kostja soovimatus maksta tugineb väidetavatele paigaldamisprobleemidele, mitte lepingu puudumisele.
13.Juhul kui maakohtud on õigesti järeldanud, et PUHAS KODU OÜ-l puudus lepinguline suhe nii I.S.-ga kui ka OÜ-ga Stets Ehitus, oli maakohtul kohustus kvalifitseerida õigussuhe lepinguvälisel alusel. Puudub vaidlus, et kauba on vastu võtnud OÜ Stets Ehitus esindaja I.S., järelikult on müügilepingu puudumisel nimetatud isik(ud) alusetult rikastunud. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
15.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.12.2013 otsusega maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
16.Riigikohus tühistas 01.10.2014 otsusega (tsiviilasjas nr 3-2-1-70-14) Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2013 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohtu juhise kohaselt tuleb asja uuel läbivaatamisel kogumis teiste tõenditega hinnata ka asjaolusid ja väiteid, mille kohaselt tõendina esitatud saatelehele nr 93 (tl 19) on alla kirjutanud I.S., kes on kostja juhatuse liige, ning I.S. on 4(8)
tsiviilasjas nr 2-11-51627 viidanud sellele, et ta ei ole PUHAS KODU OÜ-ga lepingut sõlminud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
17.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
18.Riigikohus on ülalviidatud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-14 leidnud järgmist. Esitatud Harju Maakohtu 01.02.2012 otsuses tsiviilasjas nr 2-11-51627 on hagi I.S. vastu jäetud rahuldamata. Otsusest nähtuvalt on I.S. väitnud, et hageja ei ole lisanud hagile tõendeid, millest nähtuks PUHAS KODU OÜ ja I.S. kokkulepe, samuti viitas I.S. sellele, et tal puudus vajadus sõlmida PUHAS KODU OÜ-ga esiletoodud tingimustel vahendusleping, kuna ta sai ise vabalt kontakteeruda AS- ga Lasita Aken akende ja aknalaudade tellimiseks ja maksetingimustes kokkuleppimiseks (tl 73). Seega on I.S. eelmises asjas viidanud sellele, et ta ei ole PUHAS KODU OÜ-ga lepingut sõlminud. Praeguses asjas on esitatud tõendina ka saateleht nr 93 kauba vastuvõtmise kohta (tl 19), millele on I.S. alla kirjutanud. I.S. on aga kostja juhatuse liige. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu otsuse põhjendusega, ei ole tõendeid kogumis hinnanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ka eeltoodud asjaolusid ja väiteid hinnata kogumis teiste tõenditega.
19.Hageja on esitanud nõuded raha maksmise kohustuse täitmiseks (põhinõue) ja viivise väljamõistmiseks. Esimene nimetatud nõuetest võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel.
20.VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Pooled vaidlevad praegusel juhul eeskätt selle üle, kas hageja õiguseellase (PUHAS KODU OÜ) ja kostja vahel eksisteeris hagis väidetud võlasuhe. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, mille kohaselt Stets Ehitus OÜ ei olnud lepingulises suhtes PUHAS KODU OÜ-ga. VÕS § 9 lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
21.Kolleegium leiab, et asjas esitatud tõenditest nende kogumis nähtub, et PUHAS KODU OÜ sõlmis lepingu kostjaga, mille esindajana tegutses I.S.. PUHAS KODU OÜ sõlmis kostjaga I.S. osavõtul hagiavalduses kirjeldatud sisuga lepingu, mida saab kolleegiumi hinnangul käsitleda kui lepingut vahendusteenuse osutamiseks (VÕS § 619).
22.Maakohus on iseenesest õigesti järeldanud, et PUHAS KODU OÜ tahe oli suunatud tehingu tegemisele. OÜ PUHAS KODU soovile I.S.-ga suheldes leping sõlmida viitab ekirjavahetus (tl 10–11 ja 14–15), kassa sissetuleku orderid (tl 16). Samuti osundavad lepingulise suhte olemasolule kostja 25.06.2011 reklamatsioon ja kiri PUHAS KODU OÜ-le (tl 76, 116–117). Lepingulise suhte olemasolu järeldub ka AS Lasita Aken saatelehest nr 93 kauba vastuvõtmise kohta (tl 19).
5(8)
23.Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingu teise poole tuvastamisel on olulise tähtsusega I.S. poolt kostja esindajana PUHAS KODU OÜ-le esitatud 25.06.2011 reklamatsioon ja kiri (tl 76, 116–117) kui kõige informatiivsema ja selgema sisuga tõendid. Need kinnitavad, et PUHAS KODU OÜ-l oli leping kostjaga, kuna nimetatud dokumentidest nähtuvalt pöördus I.S. PUHAS KODU OÜ poole kostja esindajana ja nõudis kostja esindajana lepingust tuleneva kohustuse täitmist (puuduste kõrvaldamist ja selgitusi). Lisaks nähtub tsiviilasjas nr 2-11-51627 tehtud Harju Maakohtu otsusest, et selles kohtumenetluses on I.S. kostjana väitnud, et hageja ei ole lisanud hagile tõendeid, millest nähtuks PUHAS KODU OÜ ja I.S. kokkulepe, samuti viitas I.S. sellele, et tal puudus vajadus sõlmida PUHAS KODU OÜ-ga esiletoodud tingimustel vahendusleping, kuna ta sai ise vabalt kontakteeruda AS- ga Lasita Aken akende ja aknalaudade tellimiseks ning maksetingimustes kokkuleppimiseks (tl 73). Seega on I.S. eelmises asjas viidanud sellele, et ta ei ole PUHAS KODU OÜ-ga lepingut sõlminud. Nimetatud kohtuotsus on käsitletav ühe dokumentaalse tõendina TsMS § 272 tähenduses. Äriseadustiku § 181 lg-st 1 tulenevalt võis I.S. kostjat tehingute tegemisel esindada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg 1 teise lause järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.
24.Ülalkäsitletud tõendite valguses ei oma kolleegiumi arvates määravat tähtsust asjaolud, et PUHAS KODU OÜ 10.06.2011 arvel nr 1106011 oli maksjana märgitud I.S. (tl 7) ja et hageja väited tsiviilasjas nr 2-11-51627 (tl 72–75 ja 100–103) viitavad, nagu oleks lepingu pool I.S.. Nii PUHAS KODU OÜ kui hageja jaoks võis olla ebaselge, kas I.S. tegutses õigussuhtes kostja esindajana, ning see ei välista võimalust tuvastada vastavalt hageja poolt käesolevas asjas esitatud seisukohale I.S. tegutsemist kostja esindajana.
25.Asja materjalide hulgas olevatest elektroonilistest sõnumitest ajavahemikus 2011. aasta veebruarist juunini (tl 10–11, 14–15 ja 71) ei selgu, kas I.S. suhtles PUHAS KODU OÜga kostja esindajana või mitte. Samuti ei saa asjakohaseid järeldusi teha PUHAS KODU OÜ kassa sissetuleku orderitest (tl 16). Sularaha saamisel oligi mõistlikult vajalik fikseerida sularaha vastuvõtmine eelkõige vahetult füüsiliselt isikult – I.S.- lt. Ka ei selgu I.S. kostja esindajana tegutsemine kolmandate isikute vahelist suhtlust ja suhteid kajastavatest dokumentidest (tl 6, 8, 59–69). Samuti ei selgu see saatelehelt nr 93 (tl 19), mille kohaselt võttis kauba vastu I.S., sest võimaliku esindatava isiku märkimata jätmine ei ole saatelehe tähendust arvestades üldjuhul vajalik. Tuleb arvestada, et saatelehe allkirjastamisel ja muude toimingute tegemisel suhetes PUHAS KODU OÜ-ga oli I.S. kostja juhatuse liige, mistõttu I. S. võis saatelehe allkirjastamisel tegutseda kostja esindajana. Samuti ei selgu see PUHAS KODU OÜ 27.06.2011 kinnitusest nõude loovutamise kohta (tl 18). Kinnituses ei ole märgitud, kelle vastu on võlausaldajal loovutatud nõue. Kinnituses on nõude kohta esitatud arve juures mainitud I.S.-t, kuid see viitab ilmselt arves maksjana märgitud isikule. PUHAS KODU OÜ on 22.08.2012 kinnituses nõude loovutamise kohta asendanud I.S. nime kostjaga (tl 58), millest saab teha järelduse, et PUHAS KODU OÜ väidete kohaselt oli tal nõue kostja vastu ja 27.06.2011 kinnitus oli ekslikult sõnastatud.
26.Eelmärgitud kostja 25.06.2011 kiri tõendab, et lepingust tulenes kostja kohustus maksta akende eest PUHAS KODU OÜ-le. Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid nõude suurusele, samuti ei nähtu asja materjalidest, et vaidlusalune nõue oleks rahuldatud hageja poolt väidetust suuremas ulatuses.
27.Seonduvalt poolte maakohtu menetluses esitatud väidete ja vastuväidetega (TsMS § 654 lg 5) märgib kolleegium täiendavalt järgmist. 6(8)
28.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja muu hulgas tõendanud PUHAS KODU OÜ-lt kostja vastu nõude omandamist. Kolleegiumi hinnangul on asja materjalide hulgas olev 22.08.2012 PUHAS KODU OÜ juhatuse liikme kinnitus nõude loovutamise kohta (tl 58) piisav vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks. Seda saab käsitleda VÕS § 168 lg 2 ja § 172 kohase kinnitusena nõude loovutamise kohta, nagu on märkinud ka maakohus oma otsuses. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt on viidatud 22.08.2012 kinnitus tõendina ilmselt ebausaldusväärne ja tuleb jätta tähelepanuta. Kostja on põhjendanud oma väidet üksnes asjaoluga, et PUHAS KODU OÜ ja kostja vahel puudus lepinguline suhe. Ringkonnakohus on asjas olemasolevate tõendite põhjal siiski järeldanud, et PUHAS KODU OÜ-l oli lepingust tulenev nõue kostja vastu. Kostjat kui võlgnikku kaitseb lisaks VÕS §-s 170 sätestatu. VÕS § 170 teise lause kohaselt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. PUHAS KODU OÜ 22.08.2012 kinnitusest tulenevalt loetakse nõude üleminek kostja suhtes igal juhul toimunuks ning nõude loovutanud võlausaldaja ei saa tema vastu enam täitmise nõuet esitada.
29.Kolleegiumi arvates on õiguslikult asjakohatud kostja väited, mille kohaselt puudusid tal finantsraskused ning kostja saanuks soovi korral igal ajal ja ilma vahendajateta esitada akende ning aknalaudade tellimusi. Lepingu olemasolu on ülaltoodud tõenditega tõendatud. Lepingu sõlmimise majanduslike ajendite üksikasjad ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
30.Samuti ei oma asjas tähtust kostja väide, mille kohaselt hageja ei ole esitanud kostjale ühtki arvet. Antud juhul puudub alus asuda seisukohale, et kostja kohustuse tekkimine oleks eeldanud kostjale arve esitamist. Muu hulgas ei kehtinud vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal VÕS § 821 (nimetatud säte jõustus 05.04.2011). VÕS § 628 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et pooled leppisid (korduvalt) kokku tasu maksmise tähtpäevas. VÕS § 82 lg-st 1 tuleneb, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
31.Muid vastuväiteid põhinõudele ei ole kostja esitanud. VÕS § 108 lg 1 ja § 619 alusel tuleb põhinõue rahuldada.
32.Hageja on nõudnud ka viivise väljamõistmist alates 14.06.2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni määras 0,022% tasumata põhivõlalt päevas. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 saab hageja taotleda ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
33.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise arvestusele ega suurusele. Kolleegiumi hinnangul on viivise nõudmine tuvastatud asjaoludel iseenesest õiguslikult põhjendatud. Siiski märgib kolleegium, et hagi põhjendustest nähtuvalt nõuab hageja praegusel juhul viivist seadusjärgses määras. Ka asja materjalidest ei nähtu, et poolte vahel oleks viivisemäära puudutavaid kokkuleppeid. Viivise seadusjärgseks suuruseks oli VÕS § 113 lg 1 teise lause kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud 7(8)
intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 15.04.2013 jõustunud redaktsiooni järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eeltoodut arvestades ei saa kostjalt välja mõista tulevikku suunatuna viivist (TsMS § 367 kohaselt) määras 0,022% päevas, kuna VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivisemäär (st seadusjärgne viivisemäär) on perioodiliselt muutuv (vt selle kohta ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 38).
34.Eesti Panga poolt avaldatud teadete (VÕS § 94 lg 2) kohaselt oli referentsintressimäär enne 1. jaanuari 2011 1% (aastas), enne 1. juulit 2011 1,25%, enne 1. jaanuari 2012 ja enne 1. juulit 2012 on kõnealune referentsimäär olnud 1% (aastas), enne 1. jaanuari 2013 oli määr 0,75%, enne 1. juulit 2013 0,5%, enne 1. jaanuari 2014 0,25% ning enne 1. juulit 2014 0,15%. Ülaltoodust lähtudes tuleb VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses nimetatud viivisemäära suuruseks ajavahemikus 14.06.2011-30.06.2011 lugeda 8% aastas, 01.07.2011-31.12.2011 8,25% aastas; 01.01.2012-31.12.2012 – 8% aastas; 01.01.201314.04.2013 – 7,75% aastas, 15.04.2013-30.06.2013 – 8,75% aastas, 01.07.201331.12.2013 – 8,5% aastas, 01.01.2014 – 30.06.2014 8,25% aastas ning alates 01.07.2014 8,15% aastas.
35.Hageja poolt arvestuse aluseks võetud määra (0,022% võlgnetavalt summalt päevas) järgi arvestatud viivise summad kokkuvõttes ei ületa käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel eelmärgitud seadusjärgse viivisemäära tegelike suuruste alusel arvestatud viivise suurust. Seetõttu lähtub kolleegium kooskõlas TsMS § 5 lg-ga 1 hageja arvestusest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutnud viivise kogusummas 488,47 eurot, sh hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 164,18 eurot (tl 20) ning viivis ajavahemiku 24.08.2012-30.12.2014 (858 päeva) eest summas 324,29 eurot (1718,01*0,022%*858).
36.Lahendi tegemisele järgneva perioodi eest mõistab kohus välja viivise protsendina põhinõude tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
37.Lähtudes TsMS § 173 lg 3 esimesest lausest, muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
38.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.