Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

telli, tõi I. Stetski välja finantsraskused tellimuse eest kohe tasumisel. 22. veebruaril 2011 esitas AS Lasita Aken viie tammepuidust akna ja kolme aknalaua kohta 4517 euro 28 sendi suuruse hinnapakkumise, millega kostja nõustus. Kui AS Lasita Aken uuris, kellele pakkumine ja arve teha, palus kostja selle teha Aleksander Semjonovi nimele. 23. veebruaril 2011 käis I. Stetski AS Lasita Aken tootmistsehhis akendel ja aknalaudadel järel. Saatelehel on I. Stetski nimi ja allkiri. Seega on kostja tellitud kauba kätte saanud. 25. veebruaril 2011 tasus PUHAS KODU OÜ AS Lasita Aken esitatud arve 4517 eurot 28 senti. 10. juunil 2011 esitas PUHAS KODU OÜ I. Stetskile 4517 euro 28 sendi suuruse arve. Arve esitati I. Stetskile, kuna PUHAS KODU OÜ jaoks oli akende tellijaks I. Stetski isiklikult, mitte Stets Ehitus OÜ (kostja). I. Stetski ei maininud kordagi, et esindab Stets Ehitus OÜ-d. Kostja on tasunud PUHAS KODU OÜ-le sularahas 2799 eurot 27 senti, tasumata on seega 1718 eurot 1 sent. Hageja esitas 25. oktoobril 2011 hagi I. Stetski vastu. Harju Maakohus jättis 1. veebruari 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-51627 hagi rahuldamata, leides, et kostja ei ole mitte I. Stetski, vaid Stets Ehitus OÜ, keda I. Stetski esindas. Seda, et kostja pöördus PUHAS KODU OÜ poole, kinnitavad ka 25. juunil 2011 kostjalt PUHAS KODU OÜ-le saadetud kiri ja reklamatsioon, kus kostja kinnitab, et teeb ehitustöid A. Semjonovile ning pöördus PUHAS KODU OÜ poole palvega osutada abi akende ja aknalaudade tellimisel ASlt Lasita Aken. Kostja kinnitas kirjas ka, et on tasunud PUHAS KODU OÜ-le kauba eest kokku 2799 eurot 27 senti.

väidete tõendamiseks. Saatelehel on tellijaks märgitud Aleksander Semjonov, saatelehe kohaselt on tellimuse vastu võtnud I. Stetski. Saatelehest ei saa järeldada, et kostja oli kauba tellijaks, vahendajaks või oli muus lepingulises suhtes PUHAS KODU OÜ-ga. Üldjuhul peab ostja või tellija maksma asja ostuhinna ja tuleb eeldada, et see nõue esitatakse ostjale või tellijale, mitte kolmandale isikule. Tuleb ka eeldada, et ostjaks või tellijaks on arve adressaat, mitte kostja, keda ei ole arvel märgitud. Esile toodud asjaoludest nähtuvalt on PUHAS KODU OÜ tahe olnud suunatud tehingu tegemisele I. Stetskiga, mitte kostjaga. Hageja on 5. oktoobri 2012. a menetlusdokumendis märkinud: „Arve esitati Igor Stetskile isiklikult põhjusel, et Puhas Kodu jaoks oli kogu akende tellimise protsessis tellijaks Igor Stetski isiklikult, mitte Stets Ehitus OÜ. Igor Stetski ei maininud kogu protsessi jooksul kordagi, et esindab Stets Ehitus OÜ-d." (Tl 55.) Kostja mittemainimine tõendab ka kostja tahte puudumist sõlmida leping. I. Stetski ei pidanud ennast akende tellimisel kostja esindajaks. See asjaolu väljendub üheselt tema käitumises, millest ei nähtunud tehingute tegemist kostja eest ja nimel. Ka hageja viidatud teised tõendid – 25. juuni 2011. a kiri (tl 116–117) ja 25. juuni 2011. a reklamatsioon (tl 76) – ei tõenda nõude olemasolu kostja vastu. Kirja ja reklamatsiooni on kostja adresseerinud PUHAS KODU OÜ-le. Neist nähtub, et kostja teeb ehitustöid A. Semjonovile. Kostjat ei muuda lepingupooleks see, et kostja juhatuse liige I. Stetski on saatnud kostja nimel PUHAS KODU OÜ-le reklamatsiooni, milles väidab, et tegutseb tellija A. Semjonovi esindajana. Isegi kui saaks väita, et kirja ja reklamatsiooniga on I. Stetski tunnistanud enda tegutsemist kostja esindajana, pole poolte hilisema käitumise alusel poolte tahte sisu hindamiseks vajadust. Seda seetõttu, et lepingu sõlmimise ajal ei arvanud kumbki lepingupool, et lepingupooleks on kostja. Harju Maakohtu 1. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-51627, millega maakohus jättis hagi I. Stetski vastu rahuldamata, ei tõenda hageja nõuet kostja vastu, vaid seda, et hagejal ei ole nõuet I. Stetski vastu. Isegi kui kohus tsiviilasjas nr 2-11-51627 leidis, et I. Stetski tegutses kostja esindajana, ei saa kohus lugeda lepingut sõlmituks PUHAS KODU OÜ ja kostja vahel, sest seda ei kinnita PUHAS KODU OÜ ja I. Stetski käitumine väidetava lepingu sõlmimise ajal ja pärast lepingu sõlmimist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuse põhjendused, sh kohtuotsuse põhjendustes tuvastatuks loetud asjaolud, ei ole viidatud sätte järgi tuvastatud samade poolte vahel hilisemat vaidlust lahendava kohtu jaoks.

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja pöördus abi saamiseks akende ja aknalaudade ostmisel ASst Lasita Aken PUHAS KODU OÜ poole. Hageja ei ole tõendanud lepingulise suhte olemasolu PUHAS KODU OÜ ja kostja vahel. Hageja oleks pidanud ära näitama ja tõendama, millest tuleneb, et just kostja oli lepingu pooleks. Viidates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg-le 1, leidis ringkonnakohus, et tehingu teine pool peab aru saama, et tehing tehakse teise isiku nimel. Praegusel juhul arvas PUHAS KODU OÜ, et tema poole pöördus I. Stetski isiklikult. Seda näitab tõik, et esmalt esitas hageja hagi I. Stetski vastu, samuti on hageja möönnud seda ka käesolevas tsiviilasjas. Kostjat mainitakse asja materjalide kohaselt esimest korda alles 25. juuni 2011. a kirjas ja reklamatsioonis. Kuni selle ajani on PUHAS KODU OÜ suhelnud I. Stetskiga ja miski ei viita sellele, et I. Stetski oleks suhtes PUHAS KODU OÜ-ga esindanud kostjat, st teinud tahteavalduse, millest oleks tahteavalduse adressaadiga sarnane mõistlik isik võinud aru saada, et I. Stetski tegutses kellegi teise nimel. Ka I. Stetski enda käitumine viitab sellele, et ta ei tegutsenud kostja esindajana. 25. juuni 2011. a kirjast ja reklamatsioonist ei tulene üheselt, et kostja on sõlminud lepingu PUHAS KODU OÜ-ga. Kirjast tuleneb, et kostja tegi ehitustöid tellijale A. Semjonovile ja et I. Stetski on pöördunud PUHAS KODU OÜ poole akende ja aknalaudade asjus. Sellest ei saa järeldada, et I. Stetski pöördus PUHAS KODU OÜ poole kostja esindajana. Isegi kui leida, et I. Stetski tunnistab kirjas ja reklamatsioonis, et ta tegutseb kostja esindajana, siis väidetava lepingu sõlmimise ajal oli PUHAS KODU OÜ arvates lepingu pooleks I. Stetski. Nii on leidnud ka maakohus. Hageja väidab ka, et kui kohus leidis, et PUHAS KODU OÜ-l puudus lepinguline suhe I. Stetski ja kostjaga, oleks maakohus pidanud kvalifitseerima õigussuhte lepinguvälisel alusel. Hageja leiab, et kostja ja/või I. Stetski on alusetult rikastunud. Ka sel juhul oleks hageja pidanud tõendama, et rikastunud on kostja, st seda, et kostja on hagejalt midagi saanud. Hagi rahuldamiseks oleks hageja pidanud tõendama, et just kostja on soorituse, st aknad ja aknalauad saanud. Seda ei ole hageja aga teinud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

adressaadiga sarnane mõistlik isik võinud aru saada, et I. Stetski tegutses kellegi teise nimel. Kohtud on tekitanud hageja jaoks olukorra, kus ta ei pruugi saada oma nõuet maksma panna. Hagejal ei olnud õigust apelleerida maakohtu 1. veebruari 2012. a lahendit, milles viidati, et kohustatud isikuks on kostja, mitte I. Stetski. Ringkonnakohus on tõendeid valesti hinnanud. Kohtud on jätnud tähelepanuta, et kostja on saatnud PUHAS KODU OÜ-le 25. juunil 2011 kirja (tl 116–117) ja sama kuupäevaga reklamatsiooni (tl 76), milles kostja on kinnitanud, et ta pöördus akende ja aknalaudade ostmisel abi saamiseks PUHAS KODU OÜ poole ja et nende kaupade eest on PUHAS KODU OÜ-le ka osaliselt tasutud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Seega tuleb kohtutel hinnata kohtulahendit dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas. Esitatud maakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-11-51627 on hagi I. Stetski vastu jäetud rahuldamata. Otsusest nähtuvalt on I. Stetski väitnud, et hageja ei ole lisanud hagile tõendeid, millest nähtuks PUHAS KODU OÜ ja I. Stetski kokkulepe, samuti viitas I. Stetski sellele, et tal puudus vajadus sõlmida PUHAS KODU OÜ-ga esiletoodud tingimustel vahendusleping, kuna ta sai ise vabalt kontakteeruda AS-ga Lasita Aken akende ja aknalaudade tellimiseks ja maksetingimustes kokkuleppimiseks (tl 73). Seega on I. Stetski eelmises asjas viidanud sellele, et ta ei ole PUHAS KODU OÜ-ga lepingut sõlminud. Praeguses asjas on esitatud tõendina ka saateleht nr 93 kauba vastuvõtmise kohta (tl 19), millele on I. Stetski alla kirjutanud. I. Stetski on teatavasti aga kostja juhatuse liige. Kuivõrd ringkonnakohus, nõustudes maakohtu otsuse põhjendusega, ei ole tõendeid kogumis hinnanud, tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 669 lg 1 p 5 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ka eeltoodud asjaolusid ja väiteid hinnata kogumis teiste tõenditega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.