XXX hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu 659,95 euro suuruse kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
726,41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Jaanika Reilik (D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS, e-post [email protected]) Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, registrikood 75014913, asukoht Mündi 2, 15197 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja [email protected])
Asja läbivaatamine
Martin
XXX
(e-post
19. detsember 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) XXX kasuks kahjuhüvitis (põhinõue) 659,95 eurot ja seisuga 2. oktoober 2014 sissenõutavaks muutunud viivis 12,67 eurot.
Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) XXX kasuks viivis protsendina põhinõudelt (659,95 eurolt) alates 3. oktoobrist 2014 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) kanda.
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) XXX kasuks
2-14-58373 menetluskuludena riigilõiv summas 125 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX(hageja) esitas 02.10.2014 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu, kostja) vastu 659,95 euro suuruse kahjuhüvitise ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja 27.06.2014 kell 18.20 talle kuuluva sõidukiga Audi 80 (reg.märk XXX) mööda Looga tänavat suunaga Paldiski mnt poole. Looga tn maja 7A juures sõitis auto läbi löökaugu, mis oli parandatud betooniga ja mõranenud ning auto põhja vastu lendas suur lahtine teekatte tükk. Olukord on fikseeritud politsei poolt. XXXOÜ hindas kahju suuruseks 599,95 eurot. Sõiduki remont võtab aega hinnanguliselt 2 päeva ning remondi ajaks vajab hageja asendusautot, mis on võimalik saada 30 euro eest päevas. Seega on asendusauto kulu 60 eurot (30 x 2). Kogu tekitatud kahju on kokku 659,95 eurot (599,95 + 60). Sõiduk on veel parandamata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Seadusjärgset viivist nõuab hageja alates 09.07.2014 kuni nõude täitmiseni.
3.Politsei ei ole oma vastuses hagejale märkinud, millise märgiga oli tegemist. Tegelikkuses oli antud piirkonnas vaid ala märgistus märkide nr 381 ja nr 382 näol. Vastav märgistus on tavapärane elurajoonides ning ei viita sellele, et vastavas alas on ohtlik liigelda puuduliku teekatte tõttu. Tegemist ei ole ajutise märgistusega. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et antud piirkonnas oleks kiirust 20 km/h väiksemaks piiratud. Vastavas piirkonnas on 30 km/h tavakiirus. Mõni aeg tagasi paigaldati Veskimetsa tänavale täiendavad meeldetuletusmärgid, kuivõrd tipptundidel on seal liikluskoormus suurenenud ning liiklejad ei pea alati ala märgistusest kinni. Vastavate täiendavate tähelepanu juhtivate märkide paigaldamist ei saa aga pidada liikluse piiramiseks. Kostja argumentatsioonist, et tegemist on teeseaduse (TeeS) § 37 lg 2 kohaldamise vajadusega, võib järeldada, et kui kiirust oli piiratud seetõttu, et pinnast oli ootamatult mõjutanud teatud tegurid, siis järelikult kostja teadis probleemsest august teel, kuid ei parandanud seda ega märgistanud. Sellega rikkus kostja tahtlikult enda kui teeomaniku kohustusi. Kostja ei ole viidanud, millised erakorralised
2-14-58373 tegurid mõjutasid antud olukorras pinnast. Hagejale teadaolevalt on vaidlusaluses piirkonnas teed üldiselt heas seisukorras: puuduvad augud ning suuremad teeparandused. Hageja on seisukohal, et tegemist ei ole TeeS § 37 lg-s 2 märgitud olukorraga. Vastav õigusnorm reguleerib teatud erakorralist juhust, kui loodus mõjutab teeolusid nii, et teeomanikul ei ole võimalik koheselt reageerida ning seetõttu on ka teeomaniku vastutus piiratud. Kostja poolt on tõendamata, millised olid tegurid, mis mõjutasid antud teelõiku selliselt, et peaksid vabastama teeomaniku vastutusest TeeS § 37 lg 2 mõistes. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et liiklus oli piiratud ning et sellest piiramisest oldi teavitatud liiklejaid vastavalt TeeS § 31 lg-le
4.Hageja selgitas, et tema sõiduki põhi sai mitmest kohast kahjustada. XXXOÜ kere- ja värvikoja meistri hinnangul tuli esimene löök teekatte tükilt parema esiratta taha küljekarbi esimesse otsa. Seejärel tekitas veerev tükk lisaks veel kaks vigastust sõiduki parempoolse osa põhjale. Seoses remondikalkulatsiooniga selgitas hageja, et sõiduki avariieelse seisukorra taastamiseks on vaja keredetailide vahetust ja plekitöid summas, mis ületab mitmekordselt antud sõiduki turuväärtuse. Sellepärast on pakkumine tehtud nii, et deformeeritud kohtadest ei areneks edasi korrosioon. Deformatsioonid ise põhjale jäävad. Pisidetailide all on mõeldud abrasiivkettaid, kivikaitset, maalriteipi jms. Veel selgitas hageja, et õnnetuse toimumise hetkel oli tal üks auto, kuid 29.07.2014 ostis ta naisele teise auto, kuna perel tekkis seoses elukorraldusega selline vajadus. Kuivõrd tegemist on tema naise kasutuses oleva sõidukiga, siis tooks selle sõiduki äravõtmine naiselt olulisi ebamugavusi elukorralduses. Ise hageja ilma sõidukita hakkama ei saaks. Käesolevaks hetkes on tekkinud aga ka olukord, kus ei ole teada teise sõiduki saatus, kuna 07.11.2014 sõideti pere teisele sõidukile Haabersti ringil otsa. Hetkel ei ole teada, kas sõiduk läheb taastamisele või maha kandmisele. Hageja on seisukohal, et kuivõrd elu on niivõrd ettearvamatu, siis ei ole õigustatud hagejat jätta ilma kasutuseelisest remondi perioodiks isegi mitte siis, kui hagejal peres teine sõiduk olemas on. Hageja ei näe enda sõiduki mitte kasutamisega seotud säästu, kuivõrd kindlustust tuleb sel perioodil edasi maksta ning sõiduki kulu kahe päeva jooksul on nii väike, et see pole arvestatav sääst.
5.Kostja väide, et teed pole kostja poolt sel viisil parandatud, ei ole tõendatud. Isegi kui tee pole parandatud kostja kui tee omaniku poolt, on tegemist juhtumiga, kus tee polnud kasutuskõlblik: sellel polnud võimalik ohutult liigelda ning selle eest vastutab eranditult tee omanik. TeeS § 37 lg 6 ei näe vastutusest vabanemiseks erandina ette seda, kui teed on parandanud keegi peale tee omaniku. Tee omanikul on järelevalve kohustus.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tuginedes politsei koostatud liiklusõnnetuse raportile, leiab kostja, et kõnealune teelõik oli tähistatud liiklusmärgiga nr 351 „Suurim kiirus 30“. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 30 sätestab liiklusmärgi nr 351 tähenduse. Keelumärk nr 351 „Suurim kiirus“ keelab sõita suurema sõidukiirusega, kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa. TeeS § 37 lg 6 sätestab teeomaniku kohustuse hüvitada liiklejale tee kasutamiskõlbmatuse tõttu tekkinud kahju, väljaarvatud TeeS § 37 lg-s 2 nimetatud juhtudel. Käesoleval juhul on kõnealusel teelõigul liiklust piiratud, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 351 „Suurim kiirus 30“. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TeeS § 37 lg 2, mis välistab teeomaniku kahju hüvitamise kohustusest, kuna kõnealusel teelõigul oli liikumiskiirust oluliselt piiratud (liikumiskiirust oli piiratud 20 km/h väiksemaks).
2-14-58373
7.Käesolev kahjujuhtum ei ole tingitud teeomaniku ebakvaliteetsest löökaugu parandamisest. Kostja ei kasuta oma teehoolduses nimetatud töövõtet. Löökauke ei täideta betooniga. Antud ebatasasuse on betooniga täis valanud tuvastamata kolmas isik, tõenäoliselt ümbruskonna elanik, kes rikkus omavoliliselt teeomaniku omandit.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõitis 27.06.2014 kell 18.20 talle kuuluva sõidukiga Audi 80 (reg.märk XXX) Looga tn maja 7A juures läbi löökaugu, mis oli parandatud betooniga, mille tagajärjel betoon purunes ja sõiduauto põhi sai kahjustada. Esimene löök teekatte tükilt tuli hageja auto parema esiratta taha küljekarbi esimesse otsa ning seejärel tekitas veerev tükk lisaks veel kaks vigastust sõiduki parempoolse osa põhjale (tl 84, 87-90). Kostja keeldus kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 351 „Suurim kiirus 30“ (tl 23). Liiklusõnnetuse sündmuskoht fikseeriti politsei poolt (tl 10-18).
10.Pooled vaidlevad kostja vastutuse üle, kas kostja on tee omaniku kohustusi rikkunud ning kas ta vastutab hagejale tekkinud kahju eest.
11.Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis peab vastutuse eeldusena kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud.
12.TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause kohaselt korraldab valla- või linnavalitsus teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1. TeeS § 37 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on avalikult kasutatava tee omanik kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Tee seisundinõuded on reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Nimetatud määruse § 2 lg 1 alusel on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Tänava seisunditase peab määruse § 9 kohaselt vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
13.Puudub vaidlus, et kahju tekitanud löökaugu sügavus oli üle 5 cm ning pikkus ja laius vähemalt 60 cm. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 „Tee
2-14-58373 seisundinõuded“ lisa 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20cm ja sügavusega üle 5-cm.
14.Kostja on vastuses märkinud, et tuginedes politsei poolt koostatud liiklusõnnetuse raportile, oli kõnealune teelõik tähistatud liiklusmärgiga nr 351 „Suurim kiirus 30“. Liiklusmärkide tähendusi reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Nimetatud määruse § 9 lg 1 p 30 sätestab liiklusmärgi nr 351 tähenduse, millest nähtuvalt keelab märk nr 351 „Suurim kiirus“ sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud ning märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa. Politsei on oma vastuskirjas märkinud, et väljas oli ainult kiiruspiirangu liiklusmärk 30 km/h (vt tl 18). Hageja on vaidlusalusest liiklusmärgist esitanud kohtule pildid (vt tl 72-74). Nendest piltidest nähtuva põhjal nõustub kohus hagejaga, et antud piirkonnas oli ala märgistus märkide nr 381 „Samaliigiliste teedega ristmike ala“ ja nr 382 „Kiiruspiirangu ala“ näol. Eelnevalt viidatud määruse § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi näitab märk nr 381 mõjuala, kus kõik lõikuvad teed on samaliigilised ning märk nr 382 mõjuala, kus ei tohi sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule alale, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa. Juhile on sätestatud kohustus liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
15.Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud sellist löökauku avalikult kasutataval teel olla. Tee omanik oleks pidanud tee kas korrastama, märgistama või sulgema. Tegemist oli tavapärase elurajoonis paikneva tänavaga, kus on piiratud sõidukiirus 30 km/h ilmselt elanike ohutuse tagamiseks. Nimetatud kiirusepiirang lubab jätta paigaldamata hoiatusmärgid, kuid ei vabasta tee omanikku vastutusest, kui rikutakse tee seisundinõudeid. Tee omanikul on ka piiratud sõidukiiruse korral kohustus tagada liiklejate ohutus ning tee seisundinõuded. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata ning kostja ei vabane vastutusest seetõttu, et löökaugu paiknemise alas oli kiirusepiirang 30 km/h ega ka selle tõttu, et kostja väidete kohaselt tema löökauke betooniga ei täida ning antud ebatasasuse on betooniga täis valanud tuvastamata kolmas isik, kes rikkus omavoliliselt teeomaniku omandit. Samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusseaduses sätestatud nõudeid. Kohtu hinnangul saab juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. Ka politsei poolt tehtud fotodelt on näha, et tegemist oli parandatud auguga. Seega tuleb lähtuda VÕS § 7 lg-s 1 toodud mõistlikkuse põhimõttest ning sellest tulenevalt ei saanud ükski mõistlik isik eeldada, et sealt ei tohi läbi sõita. Arvestades sõiduauto põhja vigastanud löökaugu mõõtmeid (sügavus üle 5 cm, pikkus ja laius vähemalt 60 cm), ei saa kohus nõustuda kostja väitega, et liikumiskiiruse piiramisega oli tee
2-14-58373 vastavalt nõuetele märgistatud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 kohaselt teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema.
16.VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg-s 2 nimetatud juhtu pole kohus käesolevas asjas tuvastanud. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
17.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
18.Asjas puudub vaidlus, et löökaugust läbi sõites sai kahjustada hageja sõiduauto põhi. Hageja on selgitanud, et sõiduki avariieelse seisukorra taastamiseks on vaja keredetailide vahetust ja plekitöid summas, mis ületab mitmekordselt antud sõiduki turuväärtuse ning seetõttu on remondikalkulatsioon tehtud nii, et deformeeritud kohtadest ei areneks edasi korrosioon, kuid deformatsioonid ise jäävad põhjale (vt ka tl 91). Samuti on hageja selgitanud, et sõiduki remont võtab aega hinnanguliselt kaks päeva ning selleks ajaks vajab ta asendusautot. Hagejale on asendusauto vajalik majandustegevuses, ta elab töökohast 40 km kaugusel, mistõttu on tööle saamine ilma sõidukita kulukas ja raskendatud. Lisaks on isiklik sõiduauto hagejale vajalik töö tegemiseks, mille tõendamiseks on hageja esitanud tööandja kinnituskirja (tl 21). Hageja kinnitab, et enda sõiduki mitte kasutamisega seotud säästu tal ei ole, kuivõrd kindlustust tuleb sel perioodil edasi maksta ning sõiduki kulu kahe päeva jooksul on nii väike, et see pole arvestatav sääst. Lisaks on hageja selgitanud, et hetkel on sõiduk veel parandamata, kuna hagejal puuduvad finantsilised vahendid tasumaks sõiduki remondi ja asendusauto eest. Hageja tõendab kahju suurust XXXOÜ hinnapakkumisega (tl 20) ning Hiteh Autoteenindus OÜ rendiauto hinna pakkumisega (tl 92). Kostja ei ole kahju suurusele vastu vaielnud.
19.VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga
2-14-58373 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
20.Hageja nõuab kostjalt viivist alates 09.07.2014. Hageja on teavitanud kostjat tekkinud kahjust 08.07.2014 nõudekirjaga ning andnud võimaluse kahju hüvitamiseks (tl 22). Kostja ei ole viivise arvestamise perioodi algusele ka vastu vaielnud. Referentsintressimäär alates 01.07.2014 on Eesti Panga teatel 0,15% (aastas). Seega on 2014. a teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemiku 09.07.2014 kuni 02.10.2014, s.o 86 päeva eest oli 659,95 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 12,67 eurot (659,95 * 0,0815 / 365 * 86). Seega on viivisenõue seadusjärgses määras seisuga 02.10.2014 summas 12,67 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (659,95 eurolt) alates 03.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Kohus määrab lähtudes TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-test 1 ja 2 ning § 136 lg 1 teisest lausest käesoleva tsiviilasja hinnaks 726,41 eurot (s.o 659,95 + 12,67 + 53,79).
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus otsusega hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta asjas kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi võib kohus käesolevas asjas näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu ka põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista nimetatud summas tasutud riigilõiv. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.