Tsiviilasi nr 2-13-13790
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks- 22. detsember 2014, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-13790
Tsiviilasi
Toomas Ojaste hagi Aili Annuki vastu 5375 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5791,56 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja Toomas Ojaste (ik 36304152754; elukoht XXXX); esindajad hageja esindaja advokaat Valli Murde (Objartel ja Partnerid Advokaadibüroo; Riia 4, 51004 Tartu; [email protected]); kostja Aili Annuk (ik 46412302718; elukoht XXXX; e-post
kostja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Anne Vissak (Advokaadibüroo Sirje Must; Õpetaja 9, 51003 Tartu; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Jätta Toomas Ojaste hagi Aili Annuki vastu 5375 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud täielikult Toomas Ojaste kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue 25.03.2013 esitas Toomas Ojaste (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Aili Annuki (kostja) vastu 15 003 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 14.11.2013 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, kus vähendas põhinõuet 5375 euroni. 02.05.2014 teatas hageja, et põhinõude vähendamist tuleb käsitada hagist osalise loobumisena.
Täpsustatud hagiavalduse kohaselt lõpetati Tartu Maakohtu 02.12.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-44332 poolte ühisomand korteriomandile XXXX Tartu, korter jäeti hageja ainuomandisse ning temalt mõisteti kostja kasuks välja hüvitis 15 000 eurot. Nimetatud kohtuotsus jõustus 21.01.2013. Seega oli korteriomand kuni 21.01.2013 poolte ühisomandis, kuid kostja on korteriomanikuna jätnud täitmata omapoolse kohustuse tasuda korteril lasuvad maksud, avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja majandamise kulutused. Alates märtsist 2010 kuni novembrini 2012 (so 32 kuud) moodustab korteriühistu poolt esitatud arvete kohaselt kohustuslike maksete suurus 5150,40 eurot, millest pool on 2575,20 eurot. Lisaks on kostja oma kohustuse mittetäitmisega tekitanud hagejale varalise kahju summas 2800 eurot. Kahju arvutamisel on hageja lähtunud korteriomandil lasuvate kohustuslike maksude ühe aasta keskmisest (800 eurot), mis poolte osade võrdsust arvestades (800 : 2 = 400 eurot) teeb seitsme aasta (märts 2003 kuni märts 2010) peale kokku 2800 eurot (400 × 7). Hageja oli kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu sunnitud oma rahalisi vahendeid (pension) kasutama kostja kohustuse täitmiseks ning seetõttu ei saanud hageja muretseda endale korralikku toitu ega lubada hädavajalike ostude tegemist. Hageja vara vähenemine raha kulutamise tagajärjel toimus kostja kohustuse täitmata jätmise tõttu. Hageja arvates ei ole tema nõue kostja vastu aegunud. Korduva kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kusjuures aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 2575 euro suurune nõue oleks aegunud 01.04.2013, aga hagi on kohtusse esitatud 25.03.2013. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja sai 21.01.2013 teada, et vaidlusalune korteriomand oli poolte ühisomandis ja et hageja oli kuni selle ajani täitnud kohustusi ka kostja eest, ehkki ta polnud selleks kohustatud. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 5375 eurot (2575 + 2800) ja lisanduva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni 5375 euro tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 11.03.2013 kinnisasja arestimisaktist, 23.01.2013 täitmisteatest võlgnikule, Tartu Maakohtu 02.12.2011 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 210-44332, kinnistusraamatu väljatrükist 28.01.2013 seisuga, korteriomandi müügikuulutusest, korteriühistu poolt hagejale esitatud arvetest alates jaanuar 2010 kuni detsember 2012, pangakonto väljavõttest perioodil 01.07.2002 kuni 01.08.2013 (I kd tl 16-61, II kd tl 87-109). Kostja vastus Kostja ei võta hagi õigeks ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt jagati poolte ühisvara – vaidlusalune korteriomand – tsiviilasjas nr 2-1044332. Hageja ei esitanud selles menetluses kostja vastu tema poolt tasutud kommunaalkuludest poole maksmise nõuet. Kuivõrd ühisvara, mille moodustasid nii õigused kui kohustused, on poolte vahel jagatud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja ei ole nõus hageja käsitlusega, et temal tuleb kinni maksta hageja poolt tarbitud teenused – küte, prügivedu, vesi, hooldus jms. Kostja ei ole nõus tasuma kulutuste eest ka põhjusel, et neid nõutakse aja eest, mil kostjal ei olnud võimalik korteriomandit kasutada, kuigi tal oli selleks õigus ja vajadus. Kostja märgib, et ta oli aprillis 1998 sunnitud korterist välja kolima, kuna elu hagejaga ühes korteris oli muutunud võimatuks viimase alkoholilembuse ja agressiivse käitumise tõttu. Aastatel 2003 kuni 2006 üüris kostja Tartus korterit, mille eest tuli tasuda üüri ja kommunaalmakseid kordades rohkem kui hagejal. Aastal 2010 kolis poolte ühine tütar K.O hageja juurde seoses õppima asumisega Tartu Kõrgemasse Kunstikooli. Ka tema oli sunnitud mõne kuu pärast korterist lahkuma hageja alkoholilembuse tõttu. Kostjale teadaolevalt oli vaidlusaluse korteri teine tuba tihtipeale välja üüritud, mistõttu ei ole põhjendatud tema käest kulusid nõuda ka sel põhjusel. Hageja on 2575 euro nõudes tuginenud korteriühistu poolt esitatud arvetele aastatel 2010 kuni 2012, kuid ei ole tõendanud, et arved on tema poolt tasutud.
2(5)
Hageja konstruktsioon kahju hüvitamise nõudest summas 2800 eurot, kusjuures kahjuks on pool korteriomandil lasuvatest seitsme aasta maksudest, on kostjale ootamatu. Kostjale jääb arusaamatuks, milles seisneb väidetav kahju tekkimine, mille on hagejale põhjustanud kostja, samuti on näitamata põhjuslik seos väidetavalt tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Perioodil 2003 kuni 2010 kasutas korterit hageja kas üksi või koos oma elukaaslase (praeguse abikaasa) M.T. Samuti oli perioode, kus hageja üüris korterist ühte tuba välja. Seega oli hagejal korteri kasutuseelis ning ta sai korterist vilja, aga kostja pidi endale üürima korteri ning tasuma lisaks üürile ka kommunaalmaksete eest. Lisaks kahju hüvitamise nõude ainetusele on kostja arvates hageja kahju hüvitamise nõue aegunud. Kostja palub kaaluda, kas hageja nõude esitamisel ei ole tegemist hea usu põhimõtte mittejärgimisega. Hageja ei ole kostjalt kunagi varem alates kostja väljakolimisest aprillis 1998 nõudnud kommunaalmaksetest poole tasumist. Kostja leiab, et märtsis 2013 nõude esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja lisas vastusele koopiad 22.11.2011 kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-10-44332, 20.05.2003, 23.03.2004 ja 20.02.2005 eluruumi üürilepingutest, 09.05.2007 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 07.05.2013 õiendist, üüriarvestuse väljavõttest (I kd tl 146-154, II kd tl 44-45). Kohtu põhjendused
vaidlusaluse korteriomandi näol võib olla tegemist poolte ühisvaraga, mistõttu jagatakse koos korteriomandiga (asjaõigus) ka sellel lasuvad kohustused.
käsutamise õigus, ei olnud tal hageja käitumisest tulenevalt võimalik korterit vaatamata vajadusele kasutada. Hagejal üksi oli ühisomandis oleva korteri kasutuseelis, samal ajal kui kostja pidi endale üürima teise korteri.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.