22. detsember 2014, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-51045
Tsiviilasi
XXX Korteriühistu hagi AS-i XXX (endise nimega XXXAS) ja XXXOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
82 577,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX Korteriühistu (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Irina Busujeva (SAK Fondi jurist, e-post [email protected]); Kostja I: AS XXX (endise nimega XXXAS, registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja I seaduslik esindaja: XXX(e-post XXX XXX); Kostja II: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX); Kostja II lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
11. detsember 2014 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja XXX, hageja lepinguline esindaja Irina Bušujeva, kostja I seaduslik esindaja XXX, kostja II lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX Korteriühistu hagi AS XXX (endise nimega XXXAS-i) vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista AS-lt XXX võlgnevus 58 503,69 (viiskümmend kaheksa tuhat viissada kolm eurot ja 69 senti) eurot XXX Korteriühistu kasuks.
Välja mõista AS-lt XXX alates 23.12.2014 TsMS § 367 alusel viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (55 396 eurot) kuni põhinõude täitmiseni XXX Korteriühistu kasuks.
4.Jätta rahuldamata XXX Korteriühistu hagi XXXOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus
5.Jätta XXX Korteriühistu menetluskuludest 72% AS XXX kanda ja 28% XXX Korteriühistu kanda. AS XXX menetluskulud jätta 28% ulatuses XXX Korteriühistu kanda ja 72% ulatuses AS XXX enda kanda. XXXOÜ menetluskulud jätta XXX Korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.09.07.2012 sõlmiti kostja I ja hageja vahel töövõtuleping nr XXX, mille punkti 2.1. kohaselt oli lepingu objekt aadressil XXX Tallinn elamu maja renoveerimine. 10.07.2012 sõlmiti kostja II ja hageja vahel omanikujärelevalve käsundusleping nr XXX, mille punkti 1 kohaselt oli lepingu objekt XXXTallinn korterelamu renoveerimisega seotud ehitusjärelevalve teenuse osutamine.
2.Nii kostja I kui kostja II poolt XXX Korteriühistule esitatud arved teostatud tööde eest on tasutud täies mahus, kuid mõlemate lepingute objektideks olnud tööd on teostatud ebakvaliteetselt ja puudustega.
3.Hageja tellis pärast kostjate poolt tööde lõpetamist ekspertiisi, millest tulenevalt esinesid kostjate töös mitmed puudused. Ebakvaliteetse või tegemata jäänud tööde lõpuni viimiseks sai XXX Korteriühistu hinnapakkumuse ehitusfirmalt summale 56 136 eurot.
4.2013.a. oktoobris esitas hageja kostjatele pretensiooni ja kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Hageja andis selleks tähtaega kuni 31.12.2013. Kostjad teatasid, et ei hakka tegema midagi.
5.Kostja I hinnapakkumine oli tehtud „Fassaadi soojustamiseks”. Seega tööde teostamise tulemuseks pidi olema nõuetekohane fassaadi soojustamine. Kostja II põhitegevus oli kontrollida teostatavate tööde seadusele, projektile ja lepingule vastavust. Tööd jäid tegelikkuses tegemata.
6.31.10.2012 kaks ehitusvaldkonna spetsialisti, s.o nii kostja I kui kostja II, kirjutasid alla tööde üleandmis-vastuvõtu aktile nr 3, kus kinnitasid, et tegelikult tegemata küttesüsteemi renoveerimine oli tehtud 100% mahus.
7.19.12.2012 kostja I sõlmis XXXOÜ-ga lepingu XXX elamus akende ostmiseks ja paigaldamiseks summale 1 050 eurot. XXXOÜ väljastas kostjale I vastava arve nr
320676/1, mis jäi tasumata ja aknad paigaldamata. Kõik ülaltoodud dokumendid olid esitatud Sihtasutusele KredEx, raha kostja I sai, kuid töö jäi tegemata.
8.Töövõtulepingu nr XXX maksumus oli 72 000 eurot. Vastavalt töövõtulepingu p. 7.1. tööde üleandmisega viivitamise eest on tellijal õigust nõuda leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga tööde üleandmisega viivitatud päeva eest. 32 päeva oli viivitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega. Selle perioodi eest leppetrahv moodustab 11 520 eurot.
9.Kostja II ja XXX Korteriühistu vahel sõlmitud Omanikujärelevalve käsunduslepingu nr XXXp. 1 kohaselt oli lepingu objektiks korterelamu renoveerimisega seotud ehitusjärelvalve teenuse osutamine. Tegelikult katus jäi soojustamata, fassaad soojustatud mittenõuetekohaselt ja küttesüsteem jäi täielikult tegemata. Omanikujärelevalve käsunduslepingu nr XXX p-s 5 nimetatud teenused jäid täies ulatuses osutamata.
10.Omanikujärelevalve käsunduslepingu nr XXX p. 7.1 kohaselt täitja poolt kohustuste nõuetekohaselt täitmata jätmise eest tasub täitja leppetrahvi summas 10% lepingu tasust. Kokku tasus tellija 2 100 eurot, millest 10% on 210 eurot.
11.Hageja leiab, et kostjad vastutavad solidaarselt, kuna kui kostja II oleks oma tööd korralikult teinud, siis oleks maja renoveeritud nõuetekohaselt. Kostja II tunnistab ise, et tööde üleandmis-vastuvõtmise aktid olid allkirjastatud siis, kui töö ei olnud korralikult tehtud. Nimelt, 22.05.2014 kostja II vastuse punktis 2. võtab kostja II omaks, et puudused olid, ja kostja II tunnistab, et kostja I lubas likvideerida puudused 2013 aasta kevadel.
12.Kostja II esitas kohtule „puuduste tabeli”, mis tõendab, et puudused esinesid. Kuid ka „puuduste tabelis” ei olnud kostja II poolt nimetatud tegelikult kõiki puuduseid.
13.See, et kütesüsteemi renoveerimist ei pidanud toimuma, on kostja II poolne vale, mis on ümberlükatud esitatud dokumentidega. Küttesüsteemi renoveerimiseks projekti ei pidanud olema, kuna renoveerimine ei ole võrdne ümberehitamisega. Kui küttesüsteemi renoveerimist ei pidanud toimuma, siis hageja nõuab selle töö eest tagasi kostjale I väljamakstud 28 750 eurot alusetu rikastumise sätete alusel.
14.Väär on kostja II väide, et nagu polnud hageja temale pretensiooni esitanud. Kohtutoimikus on kaks kirjalikku pretensiooni kostjale.
15.Kokkulepet, et hageja ei tasu 1 770 eurot defektide likvideerimiseni, hageja ja kostja I vahel ei olnud.
16.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks tekitatud kahju summas 56 136 eurot; mõista kostjatelt hageja kasuks viivised hüvitise summa maksmise kohustuse täitmisega viivitamise eest põhisummalt alates hagi esitamisest kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi VÕS § 113 lõiges 1 sätestatud protsendi ulatuses kuni põhinõude kohase täitmiseni; mõista kostjalt I hageja kasuks Töövõtulepingu nr XXXp. 7.1. ettenähtud leppetrahv kuni 31.10.2012.a. summas 11 520 eurot; mõista kostjalt I hageja kasuks Töövõtulepingu nr XXXp. 7.1. ettenähtud leppetrahv seoses tänase päevani tööde tegeliku üleandmata jätmise eest summas 10 080 eurot (so 30% lepingu maksumusest summas 21 600 € miinus p-s 1. toodud summa 11 520 €); mõista kostjalt II hageja kasuks ettenähtud leppetrahv summas 210 eurot; menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt. Kostja I vastuväited
17.Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I ja KÜ XXX vahel on sõlmitud leping nr XXX kostja I poolt esitatud hinnapakkumise nr 14-04 alusel. Kostja I teostas vastavalt lepingu tingimustele remonditööd. Vaheakt tööde vastuvõtmise kohta on allkirjastatud. Kõik tööd on tehtud 100%. Töödele pretensioone ei olnud, mis on kinnitatud tööde üleandmise-vastuvõtu aktiga nr 3. Akt on allkirjastatud ka korteriühistu esindaja poolt.
18.Vahetult tööde lõpus teostati koos KÜ XXX juhatuse ja ehitusfirmaga kontrollringkäik tehnilise järelevalvega. Tehnilise järelevalve kontrolli teostas kostja II. Hageja ei saa
ilma eksperdi arvamuseta tehtud töödele hinnangud anda. Järelevalve käigus on avastatud ebaolulised defektid.
19.Hageja ja kostja I vahel sõlmiti suuline kokkulepe, et remondi ebaoluliste defektide korral nende likvideerimiseni ei maksa hageja üldsummast 1770,00 eurot. Defektid olid tegelikult ebaolulised, nende likvideerimine on lihtne ega võtta palju aega. Kostja I tellis vajalikud materjalid ja nende paigaldise teenuseid OÜ-lt XXX ja XXX OÜ-lt. Tööd on tasutud 100% ulatuses, kuid pole teostanud, sest korteriühistu esimees ei anna juurdepääsu objektile. 18.11.2013 seisuga, vaatamata remonditööde teostamisele, hageja ei maksnud kostjale I 1770 eurot teostatud tööde ees. Kostja I sõlmis suulise kokkulepe korteriühistu esindajaga, et 1770-eurone summa jääb tasumata, ning kostja I ei pea defekte likvideerima ja defektide kohta pretensioonid pooltel ka tulevikus puuduvad.
20.Kostja I kinnitas korduvalt hagejale, et töö on tehtud 100%, seda kinnitab ka järelevalve. Hageja poolt märgitud defektide nimekirja punktid ei olnud algselt tööde nimekirjas, mida kooskõlastati poolte poolt vastavalt hinnapakkumisele nr 14-04 ja lepingule nr XXX. Seega, nende teostamise nõudmised on alusetud ja kostja I täitis lepingus nr XXX määratud kohustusi.
21.Kostja I on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõudmised on alusetud. Kostja II vastuväited
22.Kostja II vaidleb hagiavaldusele vastu. Tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 ja 2 ei ole kostja II ja kostja I solidaarvõlgnikeks, kuna kostjal I ja kostjal II olid täiesti erinevad lepingulised kohustused hageja ees. Kostja I renoveeris maja, aga kostja II teostas järelevalvet.
23.Hageja ei ole üldse põhjendanud ja tõendanud nn põhjusliku seost kostja II tegemata (hageja arvates) töö ja hagejale tekitatud kahju vahel. Kostja II on oma kohustused täitnud.
24.Kuna tööde lõpetamine langes sügisperioodile, siis saavutasid hageja ja kostja I kokkuleppe, et väikesed puudused likvideeritakse 2013 aasta kevadel. 2013 aprillis fikseeris kostja II koos hageja seadusliku esindajaga (Svetlana Loid) puudused, mis on vaja likvideerida. Koostati ka vastav akt. Pärast seda algasid hageja ja kostja I vahel erimeelsused ning ehitajaid ei lubatud antud puuduste kõrvaldamiseks objektile.
25.Mis puudutab küttesüsteemi renoveerimist, siis mingit renoveerimist ei pidanudki toimuma. Hagejal pole isegi küttesüsteemi renoveerimise projekti, ilma projektita on aga nende tööde teostamine võimatu. Ehitaja pidi ainult radiaatoritele soojuskulu arvestamise andurid paigaldama. On tähtis, et alates omanikujärelevalve käsunduslepingu sõlmimisest ei ole hageja kostjale II ühtegi pretensiooni seoses selle lepingu täitmisega esitanud. Samas leiab kostja II, et hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda kahju tekitamise summas 56 136 eurot.
26.Kuna kostja II on seisukohal, et hagi tema vastu põhinõude osas on põhjendamata ja tõendamata, siis ei kuulu rahuldamisele ka viivisnõue kostja II vastu ja hagi selles osas tuleb jätta rahuldamata.
27.Leppetrahvi nõude osas märgib kostja II järgmist. Leppetrahv vastavalt lepingu p-le
7.1.oli ettenähtud juhul, kui kostja II rikub oma lepingulisi kohustusi. Kostja II ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud, järelikult on selline nõue kostja II vastu põhjendamatu. Isegi kui eeldada, et kostja II on oma lepingulisi kohustusi rikkunud, siis sellise nõude tuleb jätta rahuldamata, kuna vastavalt VÕS § 159 lg 2 kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja II väidab, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist kostjale II teatanud, et ta leppetrahvi nõuab.
28.Kõik kostja I tehtud tööd olid hageja poolt vastu võetud ilma mistahes pretensioonideta, mida kinnitavad hageja poolt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtu aktid. Seega oli
hagejal alati võimalust kontrollida ja veenduda selles, kas ja millises ulatuses on tööd tehtud. Kirjutades vastavatele aktidele alla ilma mistahes pretensioonideta kinnitas hageja, et tehtud tööd vastavad lepingu tingimustele.
29.Omanikujärelevalve lepingu sõlmimisel kasutati 2005. aastal koostatud tüüptingimustena omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimusi (OKÜ 2005 http://www.koda.ee/public/OKU_2005.pdf). OKÜ 2005-st tulenevad tingimused olid lepingu pooltele siduvad. OKÜ 2005 jaos 3.3.2 on sätestatud omanikujärelevalve teenuse osutaja vastutusest vabastamine. Tööde kvaliteedi eest vastutab eelkõige ehitaja ning omanikujärelevalve teenust osutanud isik ei saa vastutada puuduste eest, kuna ta pole rikkunud oma kohustust teostada tööde kontrolli. Kostja II teavitas aegsasti ning heausklikult ehitajapoolsete tööde puudustest ning tööde tellija oli teadlik puudustest.
30.OKÜ 2005 jaos 3.3.3 on sätestatud vastutuse ajalise ulatuse sätted, mille kohaselt juhul, kui Tellija ei teata Omanikujärelevalvele kirjalikult tekkinud kahjust ja võimalikust Omanikujärelevalve süüst selle tekkimisel varem kui 2 (kahe) kuu möödumisel pärast kahjust teada saamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti, vabaneb Omanikujärelevalve vastava kahju osas vastutusest. Tööde üleandmis- ja vastuvõtuaktid on ehitaja ning tellija allkirjastanud kuupäevadel 19.09.2012 ning 27.09.2012. Esimese pretensiooni esitas hageja alles 2013. aasta oktoobris (kuid kostja II sai selle kätte üksnes koos hagiavaldusega), mistõttu oli kaks kuud pretensioonide esitamise ajast juba möödunud ning omanikujärelvalve oli juba vabastatud vastava kahju osas vastutusest.
31.Oluline on siinkohal veel ka see, et kostja II ei teostanud ehitustöid. Omanikujärelevalve teostamine või ka ebapiisav teostamine ei tohiks üldjuhul ehitaja vastutust tehtud tööde eest siiski vähendada. Seda on märkinud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-80-08, kus kõrgeim kohus asus seisukohale, et ebakvaliteetset tööd ei saa õigustada puuduliku omanikujärelevalvega.
32.Kohtule hageja poolt esitatud eksperthinnangu punktis 3.4 leiab ekspert, et „XXXOÜ poolt teostatav järelevalve renoveerimistööde üle oli kehv, projekteerija poolne autorijärelevalve puudus.“ Ekspert esitab arvamuse punktis 3.12 seisukoha, kuidas tööde tellija peaks edasi käituma teenuse osutajate suhtes. Kostja II leiab, et eksperdiarvamus on antud juhul kallutatud ning vägagi subjektiivne.
33.Oletades jätkuvalt, et hagejale on tekkinud kahju, on kostja II ülaltoodud argumentide põhjal seisukohal, et vastutust kahju hüvitamise eest kostja II-l pole. Kostja II palub jätta hageja hagi kostja II vastu täies ulatuses rahuldamata, jätta kõik menetluskulud hageja enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused
34.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
35.Hageja on käesolevas asjas esitanud kostjate vastu nõude tulenevalt asjaolust, et kostjad ei ole täinud neile vastavalt töövõtulepingust nr XXX ja omanikujärelevalve käsunduslepingust nr XXX tulenevaid kohustusi. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu põhjendusel, et kostjad neile lepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud ei ole.
36.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja I õiguseellase XXXAS-i vahel oli 09.07.2012 sõlmitud töövõtuleping nr XXX(kd I lk 14-16) ning hageja ja kostja II vahel oli 10.07.2012 sõlmitud omanikujärelevalve käsundusleping nr XXX(kd I lk 17-19). Samuti puudub vaidlus, et hageja on kostjatele tasunud nimetatud lepingute alusel esitatud arved.
37.Hageja on esitanud kostja I ja kostja II vastu nõude kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevuse 56 136 eurot ja viiviste väljamõistmiseks. Kostja II on vastu vaielnud asjaolule, et kostja I ja kostja II näol on tegemist solidaarvõlgnikega. Kohus märgib, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-06 p-s 17 asunud seisukohale, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Antud juhul on hageja sõlminud kostjatega erinevad lepingud ning nimetatud lepingute esemed on erinevad. See tähendab, et kostjate kohustused olid erinevad ning samuti on erinev nende tegevusest või tegevusetusest põhjustatud võimalik kahju. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja I ja kostja II näol ei ole tegemist solidaarvõlgnikega ning kohus analüüsib mõlema kostja võimalikku vastutust eraldi.
38.Esmalt analüüsib kohus kostja I vastu esitatud nõuet. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja I vahelise vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada VÕS § 635 lõiget 1, millest tulenevalt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud juhul leppisid hageja ja kostja I õiguseellane XXXAS 09.07.2012 sõlmitud töövõtulepingus nr XXX kokku, et lepingu objekt on elamu maja renoveerimine mahus, mis on määratud tööde loeteluga hinnapakkumises nr 14-04. Nähtuvalt hinnapakkumisest nr 14.04 (kd I lk 42) on ettenähtud tööd muuhulgas aknaplekkide valmistamine ja paigaldamine, sokli soojustamine ja krohvimine, küttesüsteemi vahetus jne.
39.Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus osundab, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-08 p-s 21 selgitanud, et töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
40.Antud juhul nähtub tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest nr 1, 2, 3 (kd I lk 31, 34, 53), et hageja on kostja I teostatud tööd vastu võtnud. Kuna tööd on hageja poolt vastu võetud on tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist just hageja tõendamiskoormis tõendada, et XXXAS-i teostatud tööd ei vastanud tegelikkuses lepingus kokkulepitule.
41.VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 punktist 1 tulenevalt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja ja XXXAS olid töövõtulepingus nr XXX p-s 6.1 kokku leppinud, et töövõtja kohustub tööde teostamisel järgima RYL-2000 ja hea ehitustava nõudeid.
42.Hageja on kostjale I ette heitnud, et hinnapakkumises nr 14.04 nimetatud töödest on sokkel jäänud nõuetekohaselt renoveerimata, täitmata on redelite augud, aknaplekkide osas on töö nõuetekohaselt lõpetamata, küttesüsteemi vahetust ei ole üldse teostatud, ventilatsioonirestid ja freshklapid on nõuetekohaselt paigaldamata, kivivilla ei ole paigaldatud. Hageja on XXXAS-i töös esinevate puuduste tõendamiseks esitanud riiklikult tunnustatud eksperdi XXXkoostatud ekspertarvamuse nr ES-0507/13 (kd I lk 174-196).
43.Kohus märgib, et nähtuvalt ekspertarvamusest on ekspert vaadelnud Tallinnas XXX asuva elamu rekonstrueerimistöid. Ekspert on asunud seisukohale, et ei ole olemas küttesüsteemi rekonstrueerimise projekti ning küttesüsteemi renoveerimist pole toimunud. Ekspertiisiakti punktist 2.4 nähtuvalt moodustavad freshklapid üksnes 71,4% ettenähtud mahust, punkti 2.6 kohaselt on sokliseinte soojustamine toimunud ehitusprojekti rikkudes, punkti 2.7 kohaselt ei ulatu akende veeplekid aknapõskede sisse ning rikutud on head ehitustava, samuti on vigadega paigaldatud sokli katteplekk, punkti 2.8 kohaselt on välisseintesse paigaldamata värskeõhuklapid, pööningu vahelagi on soojustamata. Ekspert on punktis 3.8 jõudnud järeldusele, et XXXAS ei arvestanud tööde teostamisel Tarindi RYL 2010, viimistlus RYL 2001 normide ning juhendi ET2 0404-0449 nõuetega. Seoses ekspertarvamuse usaldusväärusega märgib kohus, et nähtuvalt ekspertarvamusest on see küll tellitud hageja poolt, kuid võttes arvesse, et ekspertiisi on läbi viinud riiklikult tunnustatud ekspert, puudub kohtul alus asuda seisukohale, et ekspertarvamus oleks olnud ehituskvaliteedile hinnangut andes kallutatud.
44.Kohus on seisukohal, et antud asjas on lähtuvalt eelviidatud ekspertarvamusest tõendamist leidnud, et XXXAS teostatud tööd ei vastanud lepingu tingimustele VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes, kuna neil ei olnud lepingus kokkulepitud omadusi. Kohus leiab, et olukorras, kus riiklikult tunnustatud ekspert on jõudnud järeldusele, et XXXAS teostatud tööd ei vasta tarindi RYL 2010, viimistlus RYL 2001 normidele ning juhendi ET-2 0404-0449 nõuetele, ei ole tegemist töödega, mille teostamisel oleks järgitud hea ehitustava nõudeid. Seega on XXXAS rikkunud töövõtulepingu punkti 6.1. Asjaolu, et ehitusel esinesid puudused, on tõendatud ka XXXAS seadusliku esindaja 09.04.2014 kirjaga (kd I lk 206), milles on antud kinnitus, et XXX ehitusobjekti puudused likvideeritakse 30.05.2013.
45.VÕS § 646 lg 5 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Samuti tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 3, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-32-12 p-s 11 asunud seisukohale, et VÕS § 115 alusel tuleb tellijale hüvitada eelkõige puuduse kõrvaldamise kulud.
46.Antud juhul on hageja esitanud 01.11.2013 pretensiooni (kd I lk 26-28), millest ilmneb, et hageja on pöördunud kostjate poole ehitusel ilmnenud rikkumiste kõrvaldamiseks, kuid pretensioonidele reageeritud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus pöörduda paranduste tegemiseks teise töövõtja poole ning nõuda tekkivate kulutuste hüvitamist. Antud juhul on hageja pöördunud XXXOÜ poole, kes on esitanud hinnapakkumise (kd I lk 84), millest nähtuvalt tuleb ehitusel esinevate puuduste kõrvaldamiseks teostada järgmised tööd: vundamendi soojustamine, sokli veepleki
paigaldus, vent aukude puurimine ja restide paigaldus, akende eemaldus ja uute akende paigaldus, katuse ja fassaadi vahe soojustamine, pööningu soojustus puistevillaga, ümber ehitada soojasõlm, puhastada rõdu ja värvida, maja tänavasildi ja lipuhoidja paigaldus, ümber ehitada vihmaveetorud. Kõigi tööde kogumaksumus koos käibemaksuga on 56 136 eurot.
47.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus kostjalt I XXXOÜ pakkumise alusel nõuda kulutuste hüvitamist üksnes seoses nende töödega, mida XXXAS pidi tulenevalt hinnapakkumisest nr 14.04 (kd I lk 42) hageja elamu juures teostama. Nähtuvalt hinnapakkumisest nr 14.04 ei pidanud XXXAS teostama maja tänava sildi ja lipu hoida paigaldust (270 eurot), samuti mitte vihmaveetorude ümberehitust (470 eurot). Kohus on seisukohal, et nimetatud kulutused tuleb hageja nõudest maha arvata, kuid ülejäänud ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt I kulutuste hüvitamist summas 55 396 eurot.
48.Kostja I on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ehitusel olevad puudused olid üksnes ebaolulised defektid ning kostja I soovis neid likvideerida, kuid korteriühistu esimees ei lubanud ehitajaid enam objektile. Kostja I on kohtule esitanud erinevate isikute koostatud kirjad (kd I lk 121, 121a) selle kohta, et kõnealuseid isikuid pole väidetavalt XXX objektile lubatud, kuid kohus märgib, et kostja I ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline on kõnealuste isikute seotus kostjaga I või hagejaga seoses remonditööde teostamisega ning miks hageja oleks pidanud neid isikuid oma elamu juurde lubama. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja I ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et kostja I soovis talle töövõtulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita, kuid see ei osutunud võimalikuks lähtuvalt hagejast tingitud asjaolust.
49.Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-80-08 ei vabasta kostjat I vastutusest ka asjaolu, et hageja on teostatud tööd üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtuvalt vastu võtnud. Nimelt on Riigikohus asunud seisukohale, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Seega ei vabane kostja I hageja nõude täitmisest tulenevalt asjaolust, et hageja on XXXAS-i teostatud tööd vastu võtnud.
50.Hageja nõuab põhivõlgnevuselt ka viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul nõuab hageja viivist seaduses sätestatud määras. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Võttes arvesse, et hageja on esitanud vastava taotluse, tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel viivised välja mõista. Hageja nõuab viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 12.04.2014-22.12.2014, mis on 255 päeva. Võttes arvesse, et seadusejärgne viivise määr oli kõnealusel perioodil 8,15% aastas (0,022% päevas), tuleb kostjal I põhivõlgnevuselt summas 55 396 eurot tasuda
viiviseid 3107,69 eurot. Samuti tuleb kostjal I alates 23.12.2014 tasuda põhivõlgnevuselt (55 396 eurot) viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
51.Hageja nõuab kostjalt I ka töövõtulepingu punkti 7.1 alusel leppetrahvi väljamõistmist summas 11 520 eurot. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja ja XXXAS on töövõtulepingu punktis 7.1 kokku leppinud, et tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi maksmist 0,5% lepingu maksumusest iga tellijale tööde üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30% lepingu hinnast. Kostja I oli kohustatud tulenevalt lepingu punktist 2.5 tööd üle andma 28.09.2012, lepingu lisaga nr 1 (kd I lk 117) on tööde üleandmise tähtaega lükatud edasi kuni 31.10.2012. Tööde üleandmise-vastuvõtu aktid nr 1, 2 ja 3 on allkirjastatud vastavalt 19.09.2012 (kd I lk 31), 27.09.2012 (kd I lk 34), 31.10.2012 (kd I lk 53). Kohus on seisukohal, et nähtuvalt eeltoodust on kostja I teostatud tööd üle andnud lepingus ja lepingu lisas 1 kokkulepitud kuupäevaks, s.o hiljemalt 31.10.2012, seega puudub hagejal õigus leppetrahvi nõudmiseks ning kohus jätab hageja nõude nimetatud osas 11 520 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-08 p-s 22 asunud seisukohale, et lepingu täitmise tähtaja pikendamisel kokkuleppel ei ole kohustuse täitmist nõudval isikul üldse õigust selle aja eest, mille võrra kohustuse täitmise tähtpäev edasi lükati, leppetrahvi nõuda.
52.Lisaks nõuab hageja kostjalt I täiendavalt leppetrahvi väljamõistmist ka summas 10 080 eurot, kuna tööd on osaliselt senini nõuetekohaselt tegemata ning seega tegelikkuses siiani üle andmata. Kohus märgib, et VÕS § 161 lg 2 kohaselt, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kohus on seisukohal, et nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja kostjalt I korraga välja nõuda nii leppetrahvi kui kahju hüvitamist. Võttes arvesse, et kohus on rahuldanud hageja nõude kahju hüvitamiseks summas, mis on tarvilik täiendavate remonditööde tegemiseks, jätab kohus hageja nõude leppetrahvi väljamõistmiseks rahuldamata.
53.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja I vastu tuleb rahuldada osaliselt põhinõude summas 55 396 eurot, 22.12.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summas 3107,69 eurot ja TsMS § 367 alusel täiendavate viiviste osas. Kokku tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista 58 503,69 eurot ja täiendavad viivised. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata põhinõudest 740 euro osas ning leppetrahvidest 11 520 euro ja 10 080 euro osas. Kokku tuleb hageja nõue jätta rahuldamata 22 340 euro osas.
54.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet kostja II vastu. Hageja ja kostja II vahel oli 10.07.2012 sõlmitud omanikujärelevalve käsundusleping nr XXX(kd I lk 17-19), mille punkti 1 kohaselt oli lepingu objekt XXX Tallinn korterelamu renoveerimisega seotud ehitusjärelevalve teostamine. VÕS § 619 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) käsunduslepinguga vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Nähtuvalt kostja II 02.07.2012 hinnapakkumisest (kd I lk 20) kohustus kostja II käsunduslepingu raames osutama teenuseid vastavalt OKÜ 2005 üldtingimustele ning kontrollima ehitamise vastavust ehitusprojektile, kontrollima materjalide ja toodete nõuetekohasust, dokumentide olemasolu, ehituse kvaliteedi kontrolli ning ohutuse tagamist.
55.Hageja heidab kostjale II ette, et kostja II ei ole ehitustööde kvaliteeti piisaval määral kontrollinud, kuna kostja I poolt on ehitusel teostatud ebakvaliteetsed tööd. Kostja II vaidleb hageja nõudele vastu, kuna kostja II on tegelikkuses töödel esinevatele puudustele hageja tähelepanu juhtinud. Kohus märgib, et kostja II on esitanud tõendi selle kohta, et kostja II on koostanud fototabeli koos puuduste kirjeldusega hageja elamul teostatud remonditööde puuduste kohta (kd I lk 142-144). Kohus on seisukohal, et antud tõendiga on tõendatud, et kostja II on täitnud oma kohustust juhtida hageja tähelepanu ehitusel esinevatele puudustele, mis tähendab, et kostja II ei ole kõnealuses osas käsunduslepingut rikkunud. Asjaolu, et kostja I kõnealuseid puuduseid ei kõrvaldanud, ei saa olla etteheidetav kostjale II.
56.Lisaks eeltoodule märgib kohus, et omaniku järelevalve käsunduslepingu üldtingimuste, mis oli hageja ja kostja II vahel sõlmitud lepingu üks osa, punktis 3.3.3 b) on sätestatud, et juhul, kui tellija ei teata omanikujärelevalvele kirjalikult tekkinud kahjust ja võimalikust omanikujärelevalve süüst selle tekkimisel varem kui 2 kuu möödumisel pärast kahjust teada saamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti, vabaneb omanikujärelevalve vastava kahju osas vastutusest. Omanikujärelevalve ei vabane vastutusest kahjust hiljem teatamise põhjusel kui tellija ei saanud teadet edastada mõjuvatel põhjustel. Kohus on seisukohal, et hageja pidi jõudma lõplikult veendumusele, et kostja I teostatud tööd on tehtud puudustega, kui valmis riiklikult tunnustatud eksperdi ekspertiisiakt, mis vastavad puudused välja tõi. Kõnealune ekspertiis on valminud juulis 2013 (kd I lk 174-196). Käesolevas menetluses on hageja esitanud tõendi selle kohta, et kirjalik pretensioon kahju tekkimise kohta on koostatud 01.11.2013 (kd I lk 26-28). Tõendeid selle kohta, et kostjale II oleks varasemalt kirjalik pretensioon, mis puuduseid igakülgselt kirjeldaks, kätte toimetatud, hageja esitanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjale II ei ole teatatud kahju tekkimisest kirjalikus vormis hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kahjust teada saamist. Võttes arvesse, et puuduseid kindlaks tegev ekspertiis valmis juulis 2013, oleks hageja pidanud kostjat II informeerima hiljemalt oktoobris 2013. Hageja kostja II varasema kirjaliku informeerimise ja vastava kirja kättetoimetamise kohta tõendeid esitanud ei ole. Seega tuleb hageja nõue kahju hüvitamiseks kostja II vastu rahuldamata jätta.
57.Hageja on esitanud kostja II vastu ka nõude leppetrahvi väljamõistmiseks. Kohus märgib, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud lepingu punktist 7.1 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt II leppetrahvi, kui kostja II rikub oma lepingulisi kohustusi. Kuna eelnevalt leidis tuvastamist, et kostjalt II lepinguliste kohustuste rikkumisega seoses kahju hüvitise väljamõistmiseks alust ei ole, puudub ka alus leppetrahvi väljamõistmiseks. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus kostja II vastu esitatud nõude tervikuna rahuldamata.
58.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-test 1, 2 on hagi hind 82 577,22 eurot. Menetluskulude jaotus
59.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul on hageja poolt kostja I vastu esitatud nõude osas põhjendatud menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas kostja I vastu hagi 80 843,69 euro nõudes, kuid kohus rahuldas hagi 58 503,69 osas, s.t 72% ulatuses. Lähtuvalt eeltoodust tuleb tsiviilasja menetluskulud hageja poolt kostja I vastu esitatud
nõude osas TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 72% ulatuses kostja I kanda ning 28% ulatuses hageja kanda.
60.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jättis kostja II vastu esitatud nõude täies ulatuses rahuldamata, tuleb kostja II vastu esitatud nõude osas kostja II menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda.
61.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.