XXXkaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus) 04.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/424
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik)
XXX(isikukood XXX, XXX, elektronpost sXXX)
Puudutatud isik 1 (kohtutäitur)
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood 46806280279, aadress A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 2 (sissenõudja)
KORTERIÜHISTU XXX(registrikood XXX, aadress XXX) Seaduslikud esindajad juhatuse liikmed XXX, XXX ja XXX(elektronpost XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Jätta rahuldamata XXX(isikukood XXX) kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus ) 04.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/424 ja 02.07.2014 vara kontol või hoiusel arestimise akti peale täiteasjas nr 022/2013/424.
2.Teha kohtumäärus menetlusosalistele teatavaks. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud XXX(isikukood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
I.
Asjaolude kirjeldus
1.XXX(võlgnik) esitas 14.08.2014 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus, kohtutäitur) 04.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/424. Täitemenetlus täiteasjas nr 022/2013/424 on algatatud KORTERIÜHISTU XXX(sissenõudja) täitmisavalduse alusel.
2.Võlgnik taotleb kohtutäituri poolt 02.07.2014 vara arestimise akti tühistamist ning kohtutäituri 04.08.2014 kaebuse lahendamise kohta tehtud otsuse tühistamist. Võlgnik leiab, et täitmine toimub tühise täitedokumendi alusel, täitedokumendist tulenev nõue on täidetud enne täitemenetluse uuendamist vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, kohtutäitur ei ole teinud kohtutäituri tasu lõppotsust. Seetõttu on pangakontode arestimine seadusevastane (I kd, tl-d 1-5, 23-24, 37-39, II kd, tl-d 157158).
3.Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ja jääb vaidlustatud otsuses väljendatud seisukohtade juurde. Kohtutäitur leiab, et sissenõudja nõue ja täitekulude nõue ei ole tervikuna täidetud, täitmine ei ole toimunud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Võlgnik ei ole vaidlustanud kohtutäituri tasu suurust seaduses sätestatud tähtaja jooksul (I kd, tl-d 46-49). Sissenõudja ei ole kaebusele vastanud. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri 04.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/424. Kohus kontrollib, kas võlgnik esitas enne kohtule kaebamist täituri otsuse või tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse. Samuti kontrollib kohus, kas võlgnik on esitanud kaebuse seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
5.Võlgnik esitas kohtutäiturile 09.07.2014 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Nimetatud asjaolu nähtub võlgniku esitatud kaebusest ja vaidlustatud kohtutäituri otsusest (I kd, tl-d 51-53, 26). Kaebusest nähtuvalt taotleb võlgnik kohtutäiturilt 02.07.2014 vara arestimise akti tühistamist ning uue kohtutäituri tasu otsuse tegemist (I kd, tl 53). Kohtule 14.08.2014 esitatud kaebuse resolutsioonist nähtuvalt palub võlgnik tühistada kohtutäituri 04.08.2014 otsuse ja 02.07.2014 vara arestimise akti või kohustada kohtutäiturit tühistama vara arestimise akt (I kd, tl 5). Kaebuse põhjendustest võib aru saada, et võlgnik ei ole nõus kohtutäituri tasu otsuse täitmisega ja uue otsuse mittetegemisega (I kd, tl-d 3-5). Eeltoodust nähtuvalt on võlgnik esitanud kohtule kaebuse, mis on samasisuline kohtutäiturile esitatud kaebusega. Kohus lahendab võlgniku kaebuse 02.07.2014 vara arestimise akti peale. Seejuures analüüsib kohus võlgniku väiteid seoses kohtutäituri tasu otsuse täitmisega ja uue tasuotsuse mittetegemisega.
6.Võlgnik põhjendab kaebust väitega, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumendist tulenev nõue on täidetud enne täitemenetluse uuendamist vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (I kd, tl 3). Kohtutäitur vaidleb sellele väitele vastu. Kohtutäitur on seisukohal, et nõue ei ole vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täidetud. Sundtäitmisel oleva nõude suurus on 08.09.2014 seisuga võlgnevus sissenõudjale 145,74 eurot ja täitemenetluse kulud 41,44 eurot (I kd, tl-d 46-47). Kohus on seisukohal, et nõude väidetava täitmisega ei saa põhjendada kaebust vara arestimise peale. Kohus saab tuvastada nõude väidetava täitmise üksnes täitmise üle toimuva vaidluse lahendamisel. Kui võlgnik leiab, et nõude täitmise tõttu esinevad alused täitemenetluse lõpetamiseks, saab ta esitada kohtutäiturile kirjaliku dokumendi esitamisel, millest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud, ning
taotleda täitemenetluse lõpetamist (TMS § 48 p 2). Kui kohtutäitur jätab täitemenetluse lõpetamata, on võlgnikul võimalik kohtutäituri tegevust või otsust vaidlustada (TMS § 217 lg 1). Kui võlgnik leiab, et tema vastu sundtäitmisele esitatud nõue on lõppenud täitmise tõttu, on võlgnikul võimalik esitada sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221 lg 1). Kui võlgnik leidis, et 21.10.2013 nõude arestimine ei toonud kaasa tema vastu esitatud nõuete lõppemist, siis oli võlgnikul võimalik esitada kaebus 21.10.2013 rahalise nõude arestimise peale. Nõude arestimise peale esitatavas kaebuses oli võimalik tugineda väitele, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine toimus enne täitemenetluse uuendamist. Kaebusest ja täitetoimikust ei nähtu, et kohtutäituri otsusega või jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud sundtäitmisele esitatud nõude tervikuna täitmine või rahuldamine või 21.10.2013 arestimise vastuolu seadusega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik tugineda väitele, mille kohaselt on täitedokumendist tulenev nõue täidetud. Kuivõrd võlgnik ei saa tugineda nõude täidetuse väitele, ei saa ta tugineda ka sellele, et täitmine on toimunud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Samuti ei saa võlgnik tugineda väitele, et täitmine on toimunud enne täitemenetluse uuendamist.
7.Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et täitetoimikust nähtuvalt ei ole täitedokumendist tulenev nõue võlgniku vastu täidetud. Kohtutäitur on leidnud, et sundtäitmisel oleva nõude suurus on 08.09.2014 seisuga võlgnevus koos täitekuludega kokku 187,18 eurot, s.h võlgnevus sissenõudjale 145,74 eurot ja täitemenetluse kulud 41,44 eurot (I kd, tl-d 46-47). Nimetatud väidet kinnitab 02.10.2013 täitmisteade, mille kohaselt on nõude sisuks võlg 661 eurot. Täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul pidi võlgnik koos täitekuludega tasuma 764,46 eurot; pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist pidi võlgnik koos täitekuludega tasuma 848,76 eurot (I kd, tl 99). 21.10.2013 rahalise nõude arestimise aktist nähtuvalt oli võlgnetavaks summaks koos täitekuludega 21.10.2013 seisuga 848,18 eurot (I kd, tl 83). 21.10.2013 rahalise nõude akti alusel on kohtutäituri ametialasele kontole kantud 661 eurot (I kd, tl 83). Eeltoodust nähtuvalt on võlgnevuse koos täitekuludega jääk pärast 661 euro tasutuks lugemist 187,18 eurot. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta on tasunud pärast 21.10.2013 toimunud rahalise nõude arestimist kohtutäiturile täiendavalt 187,18 eurot. Samuti ei nähtu 187,18 euro tasumine täitetoimikust. Seadus ei sätesta sundtäitmisele esitatud nõude täitmise korda selliselt, et esmalt loetakse täitemenetluses laekunud summade arvel täidetuks sissenõudja nõue ja alles seejärel täitekulud. Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg-le 5 on kohtutäituril õigus nõude osalise sissenõudmise korral saada põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. See tähendab, et sissenõutud summa arvel loetakse täidetuks osaliselt nii sissenõudja nõue kui ka täitekulude nõue. Käesolevas asjas oli arestimise tulemusel nõude täitmiseks saadud summa väiksem kui täitmisel olev nõue koos täitekuludega kokku. Seetõttu luges kohtutäitur õigesti osaliselt täidetuks sissenõudja nõude ning osaliselt täidetuks täitekulude nõude. Isegi kui eeldada, et nõude täidetuks lugemine toimus vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, ei toimunud nõude tervikuna täitmist, sest selleks oleks pidanud olema täitemenetluses sissenõutud summaks vähemalt 764,46 eurot. Täitemenetluses sissenõutud summa suuruseks oli aga 661 eurot. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et täitedokumendist tulenev nõue oli 08.09.2014 seisuga täitmata 145,74 euro ulatuses ja täitemenetluse kulude nõue 41,44 euro ulatuses.
8.Kohus leiab eeltoodu põhjal, et võlgniku väide täitedokumendist tuleneva nõude täitmise kohta ei anna alust lugeda arestimist seadusevastaseks.
9.Kohus kontrollib, kas esinevad alused arestimise tühiseks lugemiseks. TMS § 55 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik;
4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Võlgniku kaebusest ja täitetoimikust nähtuvalt ei esine TMS §-s 55 sätestatud eeldusi, mis toovad kaasa arestimise tühisuse. Eeltoodust tulenevalt ei ole arestimine tühine.
10.Võlgnik on esitanud vastuväiteid kohtutäituri tasule ja selle sissenõudmisele. Kohus analüüsib, kas võlgnikul on õigus vaidlustada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust. Tulenevalt TMS § 217 lg-st 1 ja KTS §-st 52 saab võlgnik kohtutäituri tasu otsust vaidlustada kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama kohtutäituri tasu otsusest või kohtutäituri tasu suurusest. Kohtutäituri põhitasu suurus on kindlaks määratud 02.10.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega (I kd, tl 101). Kohtutäitur on seisukohal, et võlgnik sai kohtutäituri põhitasu suurusest teada 21.10.2013 nõude arestimise aktist (I kd, tl 49). Täitetoimikust nähtub, et kohtutäitur saatis nõude arestimise akti võlgnikule 21.10.2013 elektronkirjaga (I kd, tl-d 77-78). Võlgnik kinnitas 21.10.2013 nõude arestimise akti peale esitatud kaebuses, et kohtutäitur edastas akti võlgniku elektronposti aadressile 21.10.2013 (I kd, tl 196). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et võlgnik sai hiljemalt 21.10.2013 teada kohtutäituri tasu suurusest. Seega pidi võlgnik esitama kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale hiljemalt 31.10.2013. Täitetoimikust ja kaebusest ei nähtu, et kohtutäituri otsusega või jõustunud kohtulahendiga on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus tühistatud või seadusevastaseks tunnistatud. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Võlgnikul puudub tulenevalt TMS § 217 lg-st 6 õigus tugineda kohtutäituri tasu väidetavale ebaõigsusele, sest sellise seda ei ole tuvastatud kohtutäituri otsuse või jõustunud kohtulahendiga.
11.Kohus saab kaebusest aru selliselt, et võlgniku hinnangul pidi kohtutäitur tegema uue kohtutäituri tasu otsuse (nn „lõppotsuse“) ning ilma sellise otsuseta on pangakontode arestimine seadusevastane (I kd, tl 39). Kohus tuvastas eelnevalt, et täitedokumendist tulenev nõue ei ole täidetud. Samuti ei ole täitemenetlus lõppenud. Isegi nõude täitmise ning täitemenetluse lõppemise korral ei tulene seadusest kohtutäituri kohustust koostada uus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Sellisele kohustusele ei viita ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.10.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-88-09 avaldatud seisukohad. Seetõttu ei saa olla uue kohtutäituri tasu otsuse (nn „lõppotsuse“) tegemata jätmine seadusevastane; samuti ei saa sellise otsuse puudumine muuta seadusevastaseks pangakontode arestimist. Kohus selgitab võlgnikule, et KTS § 32 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eelduste (nõude täitmine vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ja nõude osaline täitmine) esinemine ei too kaasa kohtutäituri kohustust muuta varem koostatud kohtutäituri tasu otsust. Nimetatud juhtudel kohtutäituril õigus lugeda sissenõutud summade arvel kohtutäituri tasu täidetuks KTS § 32 lõigetega 4 ja 5 piiratud ulatuses. Kohtutäitur järgib sellisel juhul olemasoleva tasuotsuse täitmisel seaduses sätestatud piiranguid otsust muutmata. Kuivõrd kohtutäituril puudub kohustus muuta kohtutäituri tasu otsust, ei too nn kohtutäituri tasu kohta nn „lõppotsuse“ tegemata jätmine kaasa 02.07.2014 arestimise seadusevastasust.
12.Kohus saab aru, et võlgnik vaidlustab kohtutäituri tegevust kohtutäituri tasu otsuse täitmisel. Kohus on seisukohal, et hiljemalt 21.10.2013 nõude arestimise akti kättesaamisel pidi võlgnik aru saama, millise suurusega tasu kohtutäitur temalt nõuab. Kohus tuvastas eelnevalt, et võlgnik sai 21.10.2013 akti kätte 21.10.2013. Seega pidi võlgnik hiljemalt 31.10.2013 esitama kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitmisel. Täitetoimikust ja
kaebusest ei nähtu, et kohtutäituri otsusega või jõustunud kohtulahendiga on kohtutäituri tegevus kohtutäituri põhitasu sissenõudmisel seadusevastaseks tunnistatud. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Võlgnikul puudub tulenevalt TMS § 217 lg-st 6 õigus tugineda kohtutäituri ebaseaduslikule tegevusele kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitmisel, sest sellise tegevuse seadusevastasust ei ole tuvastatud kohtutäituri otsuse või jõustunud kohtulahendiga.
13.Võlgnik on palunud kohtul kaebus rahuldada ka seetõttu, et puudub kehtiv täitedokument. Nimetatud väidet põhistab võlgnik sellega, et Riigikohus menetleb tema teistmisavaldust täitedokumendi peale (II kd, tl-d 157-158). TsMS § 710 lg 1 kohaselt tühistab Riigikohus teistmisavalduse põhjendatuse korral vaidlustatud kohtulahendi. TsMS § 708 lg 5 kohaselt ei peata teistmine kohtulahendi täitmist. Eeltoodust tulenevalt on täitedokumendiks olev jõustunud kohtulahend kuni teistmisavalduse lahendamiseni kehtiv ning seda on võimalik täita. Seetõttu ei saa võlgnik täitemenetluses kaebuste esitamisel tugineda väitele, et kohtulahendit ei tohi täita, sest esinevad teistmise alused. Võlgniku väited teistmisavalduse esitamise kohta ning täitedokumendi tühisuse kohta ei anna seetõttu alust kaebuse rahuldamiseks. Kohus selgitab, et teistmisavalduse rahuldamise ja täitedokumendiks oleva kohtumääruse tühistamise korral on võlgnikul võimalik TMS § 48 lg 1 punkti 4 järgides taotleda kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamist. Täitemenetluse lõpetamine toob kaasa vara aresti alt vabastamise (TMS § 49 lg 1). Täitedokumendi tühistamine teistmismenetluses ei muuda kohtutäituri tegevust ja otsuseid tagantjärele seadusevastaseks.
14.Kohus leiab ülaltoodule tuginedes, et Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse 02.07.2014 arestimise akt ja 04.08.2014 otsus ei ole seadusevastased. Seetõttu jätab kohus võlgniku kaebuse rahuldamata.
15.TsMS § 172 lg 7 lause 2 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab kohtutäituri otsuse tühistada üksnes täitemenetluse osalise esitatud kaebuse alusel. Kohus jättis võlgniku kaebuse rahuldamata, mistõttu esineb TsMS § 172 lg 7 lauses 2 sätestatud alus menetluskulude võlgniku kanda jätmiseks. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel lahendada võlgniku kaebuse, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks kaebuse lahendamise kohta kohtumääruse tegemist. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.