XXXhagi OÜ XXX vastu kahju, viivise ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2 342.68 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(isikukood XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liane Raave Kostja OÜ XXX (registrikood 12142283) Kostja seaduslik esindaja XXX Kostja lepinguline esindaja Alvar Kaljurand
Kohtuistungi toimumise aeg
27.11.2014
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liane Raave Kostja seaduslik esindaja XXX Kostjate lepinguline esindaja Alvar Kaljurand
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt XXX XXX kasuks 2 102 eurot, viivis 208.82 eurot ja alates 20.12.2014 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-14-50438 avalikult teatavakstegemisest (19.12.2014). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX(hageja) esitas 18.03.2014 maakohtule hagi OÜ XXX (kostja) vastu 2 102 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.11.2012 töövõtulepingu. Lepingu kohaselt kohustus kostja renoveerima hagejale kuuluvas korteris vannitoa ja hageja maksma selle eest tasu 2 400 eurot. Kostja poolt tehtud töödes ilmnesid mitmed puudused - mosaiikplaatide vaheline vuugi suurus on suure erinevusega, paljud plaadid on ebapiisavalt kinnitatud; paljude plaatide vuugivahed on plaadisegu täis, mistõttu ei ole võimalik paigaldada vuugitäidet; mosaiikplaadi servad ei ole esteetilise välimusega, selle terav serv võib kokkupuutel tekitada vigastusi, osaliselt on jäetud nõutud pindadel hüdroisolatsioon paigaldamata. Hageja leiab, et töö ei olnud tehtud kvaliteediga, mis vastaks samal tegevusalal tegutseva, nõutavaid kutseoskusi ja erialaseid teadmisi omava ning nõuetekohaselt hea ehitustava järgiva töövõtja töö kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2). Tehtud tööde mittevastavust on kostja ka ise tunnistanud. Kostja ei kõrvaldanud puuduseid ega hüvitanud hagejale tekitatud kahju. 2013. a aprillis lahkus kostja objektilt. 04.10.2013 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse. Hageja võttis kostja ebakvaliteetselt tehtud tööde ümbertegemiseks ja lõpetamata jäetud tööde tegemiseks kahelt ehitusettevõtjalt hinnapakkumise ning käesolevaks ajaks on puudused kõrvaldatud ja tööd lõpetatud. Ebakvaliteetselt teostatud tööde ümbertegemine ja lammutamisega on hagejale tekkinud kahju 2 102 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viivise 69.37 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja hagi ei tunnista. Töövõtuleping lõpetati 2013. a aprillis poolte kokkuleppel. Töövõtulepingu lõpetamise hetkel ei olnud kõik lepingus nimetatud kohustused täidetud. Mõned päevad enne töövõtulepingu lõpetamist teostasid kostja (esindaja poeg XXX) ja hageja vannitoa ülevaatuse. Parandustööde teostamiseks sõlmiti leping OÜ-ga XXX. Hageja ja OÜ XXX vahel sõlmiti leping, mis hõlmas järgmisi töid: lae ja seina äärte pahteldamine ja värvimine 2 korda; mosaiikplaatide kohati eemaldamine ja korrigeerimine; torustike täiendamine ja plaatimine; plaadi nurgaliistude paigaldamine välisnurkadesse; dušinurga põhja tasandamine, plaatimine ja trapikaane paigaldamine; vuukimine ja nurga silikoonimine; ukseliistude paigaldamine. Nimetatud tööde eest lepiti kokku tasu 300 eurot. Tegemist oli tööde lõpetamise maksumusega. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • •
Poolte vahel on 28.11.2012 sõlmitud vannitoa remontimise töövõtuleping tähtajaga 2 nädalat (tl 6, 69) Kostja jättis ehitustööd lõpetamata ja tööd lõpetas OÜ XXX.
2-14-50438
5.Poolte vahel on töövõtulepinguline suhe VÕS § 635 mõttes. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtu hinnangul on pooltevaheline töövõtuleping lõppenud poolte kokkuleppel 2013. a aprillis. Lepinguline võlasuhe ei lõppenud 04.10.2013 avalduse alusel hagejapoolse lepingust taganemisega (tl 22-24). Poolte kokkuleppel lõpetamist tõendab dokumentaalne tõend ning asjaolu, et hageja esindaja XXX sõlmis kolmanda isikuga tööde lõpetamiseks uue lepingu (tl 85, 48-49).
6.Hageja kahjunõue tuleneb sellest, et hagejale üle antud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641) ning töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642). Käesolevas asjas võttis hageja teadlikult vastu puudustega töö ning puuduste kõrvaldamiseks sõlmiti uus töövõtuleping OÜga XXX (tl 48-49). Seda kinnitavad tunnistajate XXXja XXX’u ütlused (tl 181-182). Kuna XXX on kuulatud üle tunnistajana, jätab kohus tähelepanuta väljavõtte tema kirjast (tl 98). Puudub vaidlus, et kostja poolt olid tegemata järgmised tööd: lae ja seina äärte pahteldus ja värvimine; seintes olemasoleva mosaiikplaadi kohati eemaldamine ja korrigeerimine; torustike täiendamine ja plaatimine; plaadi nurga liistude paigaldamine välisnurkadesse; dušinurga põhja tasandamine, plaatimine ja trapikaane paigaldamine; vuukimine ja nurkade silikoonimine; ukse liistude paigaldus (tl 49, fotod tl 7-17, 72-84). Asjaolu, et hüdroisolatsioon oli vajalikes kohtades puudu on käesolevas asjas tuvastamist leidnud tunnistajate XXXja XXX’u ütlustega ning XXX OÜ arvamusega (tl 19). Tunnistaja XXXütluste kohaselt selgus tööde teostamise käigus, et põrandal ja seintel puudus hüdroisolatsioon ning tellija palus kõik plaadid eemaldada ja ta hakkas töid uuesti teostama (tl 181 pöördel). Tunnistaja XXX’u ütluste kohaselt selgus plaatimisvigade kõrvaldamise käigus, et plaatide all puudus hüdroisolatsioon ning plaadid oli vaja eemaldada, aluspind tasandada ja paigaldada hüdroisolatsioon (tl 182). XXX OÜ arvamuse kohaselt on hüdroisolatsioon puudulik osaliselt dušinurga seinas ja täielikult puudulik dušisegisti vastasseinas ja dušinurga ja põranda nurkades. Samuti peab vannitoas olema põranda ja seinte liitekohad täielikult hüdroisolatsiooni kanga ja massiga vähemalt kaks korda töödeldud, et saavutada veetõkkekindlus. Eeltoodud tõenditega on tuvastatud, et kostja poolt paigaldatud plaatide all puudus hüdroisolatsioon ning kõik kostja poolt teostatud tööd tuli ümber teha. Selleks sõlmiti 28.10.2013 OÜ-ga XXX uus töövõtuleping (tl 132-134).
7.Kostja leiab, et tööd olid teostatud nõuetekohaselt ning poolte vahel sõlmitud lepingus ei olnud hüdroisolatsiooni töid sellises mahus ette nähtud. Kostja hinnangul on tegemist lisatöödega, mille tõttu lõhuti ära kostja poolt teostatud töö. Kohtul tuleb tuvastada, kas nimetatud asjaolu tähendas töö mittevastavust lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Pooled leppisid kokku, et kostja teostab vannitoa remondi. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Teostatavad tööd on ära toodud hinnapakkumises (tl 69). Muuhulgas sisaldasid tööd: seinte tasandamine, niiskustõkke ja hüdroisolatsiooni paigaldus. Kohtu hinnangul saab eeldada, et hüdroisolatsioon peab olema vannitoa nendes kohtades, mis puutuvad kokku veega. Kohtu hinnangul pidi hüdroisolatsiooni tööd olema kostja poolt teostatavate töödega hõlmatud. Kostja, kes tegutses oma majandustegevuses, pidi arvestama, et hüdroisolatsiooniga peab
2-14-50438 saama kaetud põrand ja vajalik pind seintest. Kokkuleppele vastavalt tehtud töö pidi vastama selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele. Tegemist ei saanud olla lisatöödega. Seega ei vastanud töö lepingutingimustele.
8.VÕS § 642 lg 1 järgi töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 644 lg 1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kohus on tuvastanud, et olulised puudused ilmnesid siis, kui OÜ XXX jätkas lepingu täitmist ja puuduste kõrvaldamist. Kostja on võtnud omaks, et hüdroisolatsiooni kohta esitas hageja pretensiooni juba lepingu lõppemisele järgnevalt, kuid kostja selle seisukohaga ei nõustunud (vt 29.05.2014 menetlusdokument, p 6, tl 95). Kohtu hinnangul on hageja täitnud VÕS § 644 lg 1 sätestatud teavitamiskohustuse. VÕS § 646 lg 1 järgi kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kostja on võtnud omaks, et oli hageja pretensioonist seoses hüdroisolatsiooni paigaldamisega teadlik kuid ei nõustunud sellega.
9.Kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115) eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja on põhjendanud oma nõuet puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutustega. Kahju hüvitamist võib kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 lg 2 esimese lause järgi nõuda pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel nõuda ka siis, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud olulise lepingurikkumise puhul või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kohtu hinnangul ei pidanud hageja kostjale andma täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Vastavalt kostja asjaolu omaksvõtule oli kostja teadlik hageja pretensioonist, kuid leidis, et hüdroisolatsiooni tööd vastavad nõuetele. Samuti on asjas tuvastamist leidnud, et kostja ei soovinud töölepinguga kokkulepitud töid lõpuni viia ning töövõtulepingu täitmiseks sõlmiti uus töövõtuleping kolmanda isikuga. Kohtu hinnangul on VÕS § 127 lg-tes 1-4 sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud. Hageja nõuab kahjuna kantud kulutusi summas 2 102 eurot. Kohtu hinnangul on kolmanda isikuga 28.10.2013 sõlmitud töövõtulepingu maht sama, mis oli hageja ja kostja vahel. Lepingu maksumuseks on 2 102 eurot (tl 132-135). Põhimõtteliselt telliti kolmanda isiku poolt kõik samad tööd, mis tuli kostjal teha, sest kostja poolt teostatud tööd tuli kõrvaldada ja teha kõik uuesti. Seega on põhjendatav kolmanda isikuga sõlmitud lepingu maksumus. Lisaks sellele on hinnapakkumise teinud XXX OÜ ning selle pakkumise kohaselt on tööde maksumuseks 2 214 eurot (tl 18). Seega ei saa OÜ-ga XXX sõlmitud lepingu maksumust lugeda ebamõistlikuks ega ülepaisutatuks.
2-14-50438 Hageja poolt esitatud maksmise kinnituste kohaselt on vannitoa tööde eest tasutud OÜ-le XXX kokku 2 341 eurot. Kohtu hinnangul tõendavad XXX kinnitused raha saamise kohta tööde eest maksmist (tl 138-145).
10.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 esimese lause järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja teavitas nõudest 04.10.2013 avaldusega, mille kostja sai kätte 07.10.2013 (tl 22-24). Sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 07.10.2013 kuni 19.12.2014 on 208.82 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.