Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-28347
Tsiviilasi
OÜ Emahool hagi KS vastu leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.04.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Emahool apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
19 208 eurot ja 3 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Emahool (registrikood 11113658, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn), seadusjärgne esindaja KK, tehingulised esindajad vandeadvokaadid Kristjan Mägi ja Karoliina Kõrgesaar Kostja KS (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXX
XXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXX
XXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Uuetoa-Tepper
Kohtuistungi toimumise aeg
01.12.2014
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 17.04.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja, OÜ Emahool kanda.
Jätta rahuldamata kostja poolt 04.12.2014 esitatud taotlus 01.12.2014 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Kohtu selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.06.2013 esitas OÜ Emahool (hageja) Harju Maakohtule hagi KS (kostja) vastu leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks, milles peale täpsustust palus kostjalt välja mõista põhivõla 17 144, 82 eurot, viivised 30.08.2013 seisuga 851,96 eurot ning viivised vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113 tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.07.2011 juhatuse liikme lepingu, mille alusel kostja tegutses juhatuse liikmena kuni tema juhatusest tagasikutsumiseni 17.08.2012. Lepingu alusel juhtis kostja hageja tegevust Baltikumis, korraldades kaupluste igapäevast tööd, kesklao juhtimist, igapäevase suhtluse haldamist, e-kirjade koordineerimist, arendamist, turundusstrateegiate väljatöötamist, suhtlust töötajatega ja nende koordineerimist, värbamist ning jooksva aruandluse korraldamist osanikele. Kostja kohustused tulenesid lepingust, hageja osanike 12.07.2011 otsustest ja 21.03.2012 aruandest „Juhi tulemuste kokkuvõte, arenguplaan ja isiklik hinnang“.
3.Juhatuse liikme lepingu p-s 7.1 leppisid pooled kokku, et kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal hoidma äri- ja tootmissaladusi, mis olid talle usaldatud ja teatavaks saanud seoses tema ülesannete täitmisega. Saladusi võis avaldada kolmandatele isikutele ainult osanike otsusel. Lepingu p-s 7.2 olid toodud ärisaladusena määratletud asjaolud, mis oli teada ka kostjale.
4.02.05.2012 asus kostja tegutsema juhatuse liikmena K OÜ-s, mille tegevuse eesmärgiks on koostöös Grupo Cortefiel-iga Hispaaniast erinevate rõivakaubamärkide maaletoomine ja edasimüümine. Seega tegutses kostja kolmanda isiku huvides juba hageja juures juhatuse liikmena tegutsemise ajal ja avaldas kolmandale isikule ka hageja ärisaladusi. Vahetult peale kostjaga lepingu lõpetamist esitasid lahkumisavalduse Riia kaupluse Domina juhataja, teenindusjuht ja teenindaja ning kaks Spice’i kaupluse
teenindajat. Töötajad lahkusid eesmärgiga asuda tööle K OÜ-s, kuna kostja avaldas K OÜ-le konfidentsiaalset infot töötajate palgaandmete ja väljaõppe kohta. Väljakoolitatud ja kogenud inimeste töölt lahkumine tekitas hagejale otsest kahju, halvates kaupluste sujuva toimimise.
5.21.12.2012 esitas hageja kostjale nõudekirja leppetrahvi tasumiseks. 21.01.2013 kostja keeldus tasumisest. 2013 veebruaris selgus, et Grupo Cortefiel direktor AC oli 31.10.2011 kostja käsutuses olnud ja hagejale kuuluvale e-postile edastanud koostööettepaneku, mis hageja osanikeni ei jõudnud, kuigi kostja oli teadlik hageja osanike soovist oma tegevust laiendada. E-kirjadele, mis saabusid aadressile [email protected], oli ligipääs ainult kostjal. Kostja jättis info enda teada ja jätkas läbirääkimisi Grupo Cortefiel-iga iseenda ja K OÜ huvides. Eeltooduga kasutas kostja enda huvides ära ja avaldas K OÜ-le infot hagejale kuulunud potentsiaalse ärivõimaluse kohta. Usutav ei olnud, et koostöövõimalus tekkis K OÜ-l sellest, et Grupo Cortefiel avaldas kodulehel avalikult valmidust koostööks. Ettepaneku koostööks tegi hagejale AC, millest tulenevalt SCP allkirjastatud tõendid ei ole asjakohased. Kostja oli 2012.a sügisel kontaktis ka hageja raamatupidaja UA-ga, mõjutades viimast edastama ja avaldama talle infot hageja majandustulemuste kohta. UA lahkus detsembris 2012 hageja juurest töölt, et tööle asuda R OÜ-s, mis on seotud K OÜ teise juhatuse liikmega.
6.Hageja potentsiaalse ärivõimaluse ärakasutamisega ja kolmandatele isikutele avaldamisega ning hageja töötajate mõjutamisega seoses kostjale teadaoleva infoga, rikkus kostja juhatuse liikme lepingust ja seadusest tulenevat kohustust hoida hageja äri- ja tootmissaladusi. Lepingu p-st 10.5 tulenevalt oli kostja äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest kohustatud maksma leppetrahvi juhatuse liikme 6 kuu kuutasu ulatuses, arvestamata ühekordseid listasusid ja hüvitisi. Kostja juhatuse liikme tasuks oli 2860 eurot (lepingu p 4.1).
7.Hageja taotles vande all üle kuulata hageja seaduslik esindaja KK ja tunnistajana RV. Kohus rahuldas taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, kuid ei rahuldanud taotlust KK vande all ülekuulamiseks, kuna kostja ei nõustunud sellega. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole avaldanud kolmandatele isikutele hageja äri- ja tootmissaladusi. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-des 7.1 ja 7.2 sätestatud rikkumiste kohta toodud hageja väited olid ebaõiged ning tõendamata.
9.Grupo Cortefiel 27.10.2011 e-kiri, millega informeeriti frantsiisivõimalusest, ei olnud hageja potentsiaalne ärivõimalus, mistõttu ei olnud selle info avaldamine kolmandale isikule piiratud. Kuivõrd Grupo Cortfiel ei pakkunud tooteid lapseootel naistele, sünnitanud emadele ega kuni 10-aastastele lastele, vaid tegeles naiste ja meeste rõivastega, mida tõendab Grupo Cortefiel-i selgitus 22.07.2013, polnud kostjal alust eeldada, et tegemist võiks olla hagejat huvitava potentsiaalse ärivõimalusega poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.2 mõttes. Lepingu p-s 8.2 oli kirjas, mis on hageja põhitegevused ja keda peab hageja enda konkurentideks.
10.Hageja väited, et ta soovis laiendada äritegevust muudesse valdkondadesse, millest kostja oli teadlik, olid tõendamata. Muudatusi poolte vahel sõlmitud lepingusse sai teha üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel (lepingu p 11.1). Hageja üld- ja isikuandmete väljatrükk äriregistrist, hageja osanike 12.07.2011 otsused, mis olid vastu võetud enne
poolte vahel lepingu sõlmimist ning 12.03.2012 allkirjastamata aruanne ei tõendanud lepingu muutmist poolte kirjalikul kokkuleppel.
11.Info Grupo Cortefiel brändide frantsiisivõimalustest oli kõigile kättesaadav, seega ei olnud 27.10.2011 e-kiri hageja potentsiaalne ärivõimalus. Asjaolu, et kostja vastas Grupo Cortefiel 27.10.2011 e-kirjale ja edastas kirjad enda e-postile, ei saa käsitleda nende edastamisena kolmandatele isikutele. Info oli teada kostjale kui füüsilisele isikule. Ärisaladuse hoidmise kohustus oli lepingu p-s 7.1 kokku lepitud lepingu kehtivuse ajaks ja hageja ei tõendanud, et kostja oleks lepingu kehtivuse ajal avaldanud kolmandale isikule hageja ärivõimalust. AS EMT GPRS sessioonide eristus ei tõendanud, et kostja pidas Grupo Cortefiel-iga läbirääkimisi Hispaanias K OÜ huvides. K OÜ polnud sel ajal äriregistris registreeritud. Grupo Cortefiel valis K OÜ kostööpartneriks alles aasta pärast 27.10.2011 e-kirja, s.o pärast pooltevahelise lepingu lõppemist ja seda tegi Grupo Cortefiel oma initsiatiivil, mida tõendas 09.10.2013 kinnituskiri. Hageja ei tõendanud, et hageja osanikel ja/või Läti esinduse töötajatel puudus juurdepääs [email protected] meilile.
12.Kostja ei avaldanud kolmandatele isikutele hageja majandustegevuse andmeid. Raamatupidaja UA poolt kostjale edastatud e-kirjad hageja majandustulemustega ei ole ärisaladuse avaldamine. E-kirjad ei tõendanud konfidentsiaalse info edastamist. Tegemist ei olnud info avaldamisega kolmandale isikule, kuna avaldajaks oli UA. Arusaamatu oli kostja seostamine UA uue tööandja R OÜ-ga.
13.Hageja töötajate lahkumine ei ole samastatav hageja ärisaladuse avaldamisega kolmandatele isikutele. Kostja ei vastuta hageja töötajate otsuse üle kandideerida teistesse ettevõtetesse. Töötajate vahetumine hageja juures oli pidev, mida kinnitas ka tunnistaja RV. K LV SIA eesmärk oli otsida töötajaid, mida tõendasid tööpakkumised portaalis www.cv.lv. Tõendamata oli, et kostja avaldas kolmandatele isikutele andmeid hageja töötajate väljaõppe ja palga kohta. Teenindajate palgatase ja suurusjärk on üldiselt teadaolev ega ole ärisaladus. Lepingust või VÕS § 625 lg-st 1 tulenev ärisaladuse hoidmise kohustus ei saa piirata ettevõtte loomist või teise ettevõtja heaks töötamist. Hageja töötajad lahkusid töölt, kui leping kostjaga oli lõppenud ja ärisaladuse hoidmise kohustust kostjal pärast lepingu kehtivust ei olnud.
14.Isegi kui kostja oleks rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust, oleks täitmata leppetrahvi nõude eeldused, sest lepingu p 10.5 järgi on hagejal leppetrahvi nõudmise õigus, kui kostja rikub ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsikeeldu. Hageja pole väitnud, et kostja rikkus konkurentsikeeldu. Isegi kui lepingu p 10.5 ei välistaks täielikult leppetrahvi nõudmist, ei oleks õigustatud ühe rikkumise korral nõuda leppetrahvi rohkem kui kolme kuu tasu ulatuses. Hageja minetas leppetrahvi nõudeõiguse ka VÕS § 159 lg 2 järgi. Arvestades tunnistaja RV ütlusi, mille kohaselt on hageja juhatuse liikmel ja osanikul IKS-l ligipääs [email protected] mailile, pidi hageja teda saama Grupo Cortefiel e-kirjast oktoobris 2011 ja leppetrahvi nõuet ei esitatud mõistliku aja jooksul. Pealegi on leppetrahvi nõue ülepaisutatud, sest hageja on juhatuse liikme tasu saanud kätte netosummades, kostja küsib leppetrahvi brutos.
15.Kostja taotles alternatiivselt leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel. Hageja käive kalendriaastas on 4 miljonit eurot ja kasum ca 85 000 eurot, kostja seevastu on füüsiline isik, kellele hageja makstud tasu oli elatusallikas. Väidetav ärisaladuse
avaldamine ei tekitanud hagejale kahju. Kahju puudumine võib olla leppetrahvi vähendamise aluseks.
16.Viivisenõue oli ülepaisutatud. Kostja sai hageja lepptrahvi nõude kätte 2013 jaanuari alguses. Mõistlik aeg leppetrahvi tasumiseks peaks olema vähemalt üks kuu. Seega ei saanud leppetrahvi tasumise kohustus muutuda sissenõutavaks enne 2013.a veebruari ja viivisenõue sellele eelnenud aja eest ei ole põhjendatud. Esimese astme kohtu otsus
17.Harju Maakohus jättis 17.04.2014 otsusega hagi rahuldamata ning hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1).
18.Pooled ei vaielnud selle üle, et: - hageja ja kostja sõlmisid 13.07.2011 juhatuse liikme lepingu, mille alusel tegutses kostja hageja juhatuse liikmena kuni tema juhatusest tagasikutsumiseni 17.08.2012. Nimetatut tõendavad poolte vahel sõlmitud leping ja hageja äriregistri väljatrükk; - kostja sai vastavalt lepingule juhatuse liikme tasu 2860 eurot brutos; - lepingu p-s 7.1 leppisid pooled kokku, et kostja oli kohustatud lepingu kehtivuse ajal hoidma äri- ja tootmissaladusi, mis olid talle usaldatud ja teatavaks saanud seoses tema ülesannete täitmisega. Äri- ja tootmissaladusi võis juhatuse liige avaldada kolmandatele isikutele ainult osanike otsusel; - äri ja tootmissaladuse sisu oli lahti kirjutatud lepingu p-s 7.2, mille kohaselt loeti äri- ja tootmissaladuseks osaühingu kasutuses olevat ärialast teavet, mille avaldamine kolmandatele isikutele võib oluliselt kahjustada osaühingu majanduslikult õigustatud huve, samuti teavet, mis ei ole üldiselt kättesaadav, mis ei kuulu avalikustamisele seadusest tulenevalt ja mida avaldatakse kolmandatele isikutele konfidentsiaalselt. Ärija tootmissaladuseks loetakse mh, kuid mitte ainult, osanike koosolekute päevakordi ja protokolle, väljatöötatud ja väljatöötamisel olevaid strateegilisi plaane, mistahes aruandeid käimasolevate või kavandatavate programmide ja projektide kohta, projekte, plaane, kavandeid, oskusteavet, infot kliendibaasi ja kliendilepingute kohta, sõlmitud tehinguid ja nende osapooli, lepingute läbirääkimiste sisu ja osapooli, potentsiaalseid ärivõimalusi, äriplaane, hinnakirju, töötajate kohta käivat infot (sh isikuandmeid ja andmeid palgasüsteemide ja töölepingute tingimuste kohta), raamatupidamisalaseid andmeid jm finantsinformatsiooni ja aruandeid, infosüsteemide kasutamiseks väljastatud või genereeritud kasutajatunnuseid ja paroole, mistahes infot, mille kohta juhatuse liikmele on teatatud, et see on konfidentsiaalne või salajane või mille kohta ta põhjendatult peaks arvama, et hageja peaks seda konfidentsiaalseks või salajaseks või mistahes infot, mis hagejale on konfidentsiaalsena usaldatud klientide, äripartnerite või muude isikute poolt. Äri- ja tootmissaladuse alla kuulub ka hageja kontserni kuuluvate ettevõtjate kohta käiv samasisuline informatsioon; - lepingu p-s 10.5 leppisid pooled kokku, et lepingu p-des 7 ja 8 sätestatud äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuse rikkumise ning konkurentsikeelu rikkumise eest on juhatuse liige kohustatud maksma hagejale leppetrahvi juhatuse liikme 6 kuu kuutasu ulatuses, arvestamata ühekordseid lisatasusid ja hüvitisi; - lepingu p 11.1 kohaselt võis muudatusi lepingus teha vaid poolte kirjalikul kokkuleppel, mis lisatakse lepingule; - hageja tegevusaladeks oli lapseootel naistele, sünnitanud emadele ja lastele kuni 10 eluaastat mõeldud toodangu jae- ja hulgikaubandus (lepingu p 8.2);
-
27.10.2011 saatis Grupo Cortefiel-i frantsiisi arendamise direktor AC e-kirja aadressile [email protected], milles teavitas frantsiisi arendamise võimalustest; K OÜ asutati 02.05.2012 ja äriühingu juhatuse liikmeteks on kostja ja KH; Riia kaupluse Domina juhataja, teenindusjuht ja teenindaja ning kaks kaupluse Spice teenindajat lahkusid töölt oktoobris 2012, s.o peale kostja ja hageja vahel juhatuse liikme lepingu lõpetamist;
19.Pooled vaidlesid: - kas kostja rikkus lepingu p-des 7.1 ja 7.2 sätestatud kohustusi hoida hageja äri- ja tootmissaladusi ning mitte avaldada neid kolmandatele isikutele; - kui kostja lepingut rikkus, siis milles rikkumine seisnes ja kas lepingu rikkumine on tõendatud; - kas hagejal on õigus nõuda leppetrahvi või mitte ning kui on, siis kui palju.
20.Vaidluse lahendamisel juhindus kohus VÕS §-st 619 ning § 625 lg-test 1 ja 2. Dispositiivsuse põhimõtte järgi oli pooltel lubatud eelnimetatud sätetest kõrvale kalduda (VÕS § 5). Pooled leppisidki lepingu p-s 7.1 kokku, et kostja kohustus talle usaldatud ja teatavaks saanud hageja äri- ja tootmissaladusi hoidma lepingu kehtivuse ajal. Kohus asus seisukohale, et hageja ei tõendanud, et kostja rikkus lepingu p-des 7.1 ja 7.2 sätestatud kohustusi hoida hageja äri- ja tootmissaladusi ning mitte avaldada neid kolmandatele isikutele, mille eest hageja kostjale leppetrahvi nõude esitas. Hageja ei tõendanud, et kostja avaldas kolmandatele isikutele, sh K OÜle, hageja potentsiaalseid ärivõimalusi lepingu kehtivuse ajal.
21.Vaidlus puudus, et Grupo Cortefiel direktori AC 27.10.2011 saadetud e-kirjaga informeeriti frantsiisivõimalusest Lätis, kuid tegemist ei olnud hageja potentsiaalse ärivõimalusega, sest Grupo Cortefiel ei pakkunud tooteid lapseootel naistele, sünnitanud emadele ega kuni 10-aastastele lastele nagu hageja (lepingu p 8.2), vaid Grupo Cortefiel tegeles naiste ja meeste rõivastega, mida tõendab Grupo Cortefiel laiendamise ja arendusdirektori SCP teadaanne 22.07.2013. Kohus ei nõustunud hagejaga nagu ei oleks nimetatud tõend asjakohane. Tõend vastab dokumentaalsete tõenditele esitatavatele nõuetele ja on allkirjastatud.
22.Hageja ei tõendanud, et ta soovis laiendada äritegevust lisaks põhitegevusele muudesse valdkondadesse ja, et kostja oli sellest teadlik. Kirjalikku kokkulepet lepingu muutmisest vastavalt p-le 11.1 ei sõlmitud. Nimetatud asjaolu ei saa tõendada hageja üld- ja isikuandmete väljatrükiga äriregistrist, hageja osanike 12.07.2011 otsusega, mis oli vastu võetud enne poolte vahel lepingu sõlmimist, ega 12.03.2012 aruandega. Kostja esitatud Grupo Cortefiel 22.07.2013 selgitus tõendas, et info Grupo Cortefiel brändide frantsiisivõimalustest oli kõigile kättesaadav ja, et K OÜ valiti Grupo Cortefiel poolt välja alles pärast üheaastast otsingut, kuna neil on teadmised erinevatest brändidest Baltikumi turul.
23.Asjaolud, et kostja vastas Grupo Cortefiel 27.10.2011 e-kirjale ja edastas kirjad enda epostile, ei tähendanud, et kostja edastas kirjad kolmandatele isikutele. Nimetatud infot sai e-kirja teel kostja kui füüsilisele isik. Hageja esitatud AS EMT GPRS sessioonide eristus ei tõendanud, et kostja pidas Grupo Cortefiel-iga läbirääkimisi Hispaanias K OÜ huvides, vaid tõendas, et kostja oli 2012.a märtsis Hispaanias ja kasutas seal hagejale kuuluvat mobiiltelefoni. Oluline oli, et K OÜ-d polnud sel ajal veel äriregistris registreeritud.
24.Hageja ei tõendanud, et kostja avaldas kolmandatele isikutele hageja majandustegevust käsitlevaid andmeid. Hageja raamatupidaja UA poolt kostjale edastatud e-kirjad hageja majandustulemustega ei ole ärisaladuse avaldamine kolmandale isikule, sest need ei tõendanud konfidentsiaalse info edastamist ega saanud olla info avaldamine kolmandale isikule, sest e-kirjade saatjaks oli hageja raamatupidaja, mitte kostja. Lisaks olid e-kirjad saadetud pärast poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu lõppemist. Asjaolu, et UA lahkus 2012 detsembris töölt R OÜ-sse, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisega puutumust.
25.Hageja töötajate lahkumine ei ole samastatav hageja ärisaladuse avaldamisega kolmandatele isikutele. K LV SIA eesmärgiks oli otsida töötajaid, mida tõendavad tööpakkumised portaalis www.cv.lv. Töötajate kandideerimine teise äriühingusse tööle asumiseks on nende otsus, mitte kostjapoolne lepingu rikkumine. Asjaolu, et töötajad vahetusid hageja juures vaatamata sellele, et viimane pakkus neile kõrgemat palka, leidis kinnitamist RV ütlustega. Lisaks lahkusid hageja nimetatud töötajad töölt pärast seda, kui hageja ja kostja vahel oli juhatuse liikme leping lõppenud, millest tulenevalt ei saa nimetatut käsitleda kostjapoolse lepingu rikkumisena, sest kostjal oli kohustus ärisaladust hoida oma lepingu kehtivuse ajal.
26.Seega tuli hageja nõue kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Tõendamist ei leidnud, et kostja rikkus lepingu p-te 7.1 ja 7.2 lepingu kehtivuse ajal. Eeltoodu tõttu puudus vajadus analüüsida kostja väiteid, et hagejal oleks õigus nõuda leppetrahvi, kui kostja oleks rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust rikkunud ja konkurentsikeeldu ning, et hageja on kostjalt leppetrahvi nõudmise õiguse minetanud, kuna seda ei esitatud mõistliku aja jooksul. Samuti ei tõusetunud leppetrahvi vähendamise ega viiviste väljamõistmise küsimust. Apellatsioonkaebus
27.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu 17.04.2014 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Lisaks palub hageja võtta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid asja materjalide juurde ning kuulata vande all üle hageja osanik ja juhatuse liige KK. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme.
28.Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et ärisaladuse hoidmise kohustus puudus lepingu järgsel perioodil lepingu p-st 7.1 ja VÕS § 625 lg-st 2 tulenevalt. Lepingu p 7.1 on oma sisult VÕS § 625 lg 1 I lause refereering ja lepinguga ei ole kõrvale kaldutud VÕS § 625 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt kehtib ärisaladuse hoidmise kohustus ka pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist. Vastupidises tuleks sõnaselgelt kokku leppida. Pooled ei leppinud kokku, et kalduvad VÕS § 625 lg-s 2 sätestatust kõrvale.
29.Isegi kui ärisaladuse hoidmise kohustus oleks ette nähtud üksnes lepingu kehtivuse ajaks, avaldas kostja juba lepingu kehtivuse ajal kolmandatele isikutele (K OÜ kontsern, K OÜ asutajad ja osanikud, OÜ P, Osaühing M, M OÜ, G OÜ) hageja ärisaladusi (potentsiaalne ärivõimalus Grupo Cortefiel-iga ja töötajaid puudutav konfidentsiaalne teave). Ebaõige oli kohtu seisukoht, et teave ei olnud ärisaladus, kuna lepingus sätestatud konkurentsikeelu kokkuleppes märgitud hageja tegevusala ei ole täpselt sama, mis Grupo Cortefiel-il; kuna hageja ei tõendanud, et soovis tegevusala laiendada
muudesse valdkondadesse ja et see asjaolu oli kostjale teada; ning kuna teave Grupo Cortefiel frantsiisivõimaluste kohta oli kõigile kättesaadav. Maakohtu käsitlus lepingu muutmise kohta ei ole asjakohane ega välista, et kostja avaldas hageja kontserni ärisaladused kolmandatele isikutele.
30.Asjaolu, et Grupo Cortefiel pöördus esmalt Emahool Latvia SIA poole, ei võimalda jõuda järeldusele, et Grupo Cortefiel pöördumisi ja nendes avaldatut ei saaks pidada hageja ärisaladuseks. Emahool Latvia SIA kuulub 100% hagejale. Oluline ei ole, milline kontserni kuuluv äriühing oleks Grupo Cortefiel-iga frantsiisilepingu sõlminud – tegelik juhtimine oleks toimunud Eestist ning kasusaajaks oleks olnud hageja. Äri- ja tootmissaaduse alla kuulub ka hageja kontserni kuuluvate ettevõtjate kohta käiv samasisuline informatsiooni, mis on sätestatud lepingu p-des 7.1 ja 7.2.
31.Maakohus on meelevaldselt leidnud, et hageja justkui ei tohiks tegeleda muude brändide maaletoomise ja edasimüümisega. Asjaolu, et Grupo Cortefiel tegeles naiste ja meeste rõivastega, ei anna alust järeldada, et Grupo Cortefiel direktori AC koostööettepanek ei ole käsitletav hageja potentsiaalse ärivõimalusena. Äriühingud on suunatud kasumi teenimisele ja koostööettepanek oli huvitav ja tulus koostöövõimalus. Maakohus on ebaõigesti viidanud lepingu p-le 8.2, sidudes ärisaladuse hoidmise kohustuse konkurentsikeeluga. Ärisaladuse hoidmise kohustus on laiem ja selle sisu ei saa kitsendada konkurentsikeelu kaudu. Maakohus on ekslikult leidnud, et konkurentsipiirangu kokkuleppe osaks olev tegevusvaldkond kehtib ka hageja potentsiaalse ärivõimaluse kohta. Pooltevahelisest lepingust sellist piirangut ei tulene ja maakohtu otsus on selles osas üllatuslik.
32.Hinnangu andmisel, kas teave oli hageja ärisaladuseks, pidanuks maakohus arvestama mh juhatuse liikme ülesannete ja kohustustega ning sellega, kas kostja sai või pidi mõistlikult aru saama, et tegemist on hageja ärisaladusega. Äriseadustiku (ÄS) § 187 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Pärast Grupo Cortefiel-ilt info saamist pidanuks kostja tegema kalkulatsioonid ja arvestama, mida tehing hagejale majanduslikult tähendaks ja esitama arvestused hageja osanikele. Kostja olles hageja ja Osaühingu M juhatuse liige, omades äri- ja majandusalast eriharidust ning ülevaadet Balti turust, sai või pidi aru saama Grupo Cortefiel pakkumise olulisusest, mida kinnitas ka K OÜ asutamine ning selle kaudu Grupo Cortefiel brändide maaletoomine ja edasimüümine.
33.Grupo Cortefiel koostööettepanek ei olnud laiale avalikkusele suunatud ettepanek. Sellele eelnes Baltikumi turu analüüs ja hageja kontsern oli sobivana välja valitud tegelemaks Grupo Cortefiel brändide edasimüümisega Baltikumis. Koostööettepanek oli seega hageja potentsiaalne ärivõimalus ja suhtlus Grupo Cortefile’iga kvalifitseerub ärisaladusena (lepingu p-d 7.1 ja 7.2). Kui kohus leidis vastupidist, siis pidanuks kohus kontrollima, kas Grupo Cortefiel-i puudutav kvalifitseeruks mõne muu ärisaladust puudutava ja lepingu p-des 7.1. ja 7.2. sätestatud juhu alla.
34.Maakohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise. Antud juhul kehtib eeldus, et hageja oli huvitatud koostööst Grupo Cortefiel-iga ja kostja pidi tõendama vastupidist. Juhatuse liikme ülesanne on edastada osanikele olulist majandusalast informatsiooni (ÄS § 180 lg 5). Põhjus, miks kostja hagejale infot ei edastanud oligi asjaolu, et kostja oli teadlik, et hageja soovib tegevust laiendada ja suureneda. Juba käesolev tsiviilasi näitab, et hagejal oli koostöö vastu ilmne huvi.
35.Grupo Cortefiel veebilehel sisalduval infol ja Grupo Cortefiel e-kirjades sisalduval infol on kvalitatiivne erinevus ja iseloom. Puudub vaidlus, et koostööettepanek tehti hageja kontserni ettevõttele, põhinedes turu-uuringutel ning, et kostja sai Grupo Cortefiel kontaktid hagejale suunatud ettepaneku kaudu. Hagejale tehtud koostööettepanek ei ole avalikult kõigile kättesaadav info. Tegemist on teabega, millel on kaubanduslik väärtus, andes teiste isikute ees konkurentsieelise Grupo Cortefiel brändide maaletoomiseks ja edasimüümiseks Baltikumis.
36.Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5, järeldades asjaolusid sisuliselt analüüsimata, et kostja ei avaldanud ärisaladust kolmandatele isikutele. Kohtu seisukoht, et kostja sai 27.10.2011 Grupo Cortefiel ekirja kui füüsiline isik, ei arvesta, et juriidilised isikud saavadki tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu (TsÜS § 31 lg 5). Kostja tegevusele hinnangu andmisel tuleb arvestada ka ajaliselt hilisemaid sündmusi, mis kinnitavad, et ärisaladus on avaldatud K OÜ-le ja selle tütarühingutele ning asutajateks ja osanikuks olevatele isikutele. Kuna kostja oli hageja juhatuse liikmeks oleku ajal juba K OÜ juhatuse liige ja K OÜ osaniku Osaühingu M juhatuse liige, ei ole võimalik väita, et kostja ei ole avaldanud K OÜ-le ja Osaühingule M hageja ärisaladusi. Lisaks asusid nimetatud äriühingud ka saadud informatsiooni kasutama. Huvide konflikti vältimiseks tuleb äriühingut teavitada, et juhatuse liige on asunud ka teise äriühingu juhatuse liikmeks. Kostja seda ei teinud.
37.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ei avaldanud töötajaid puudutavat infot kolmandatele isikutele. Kuna kostja oli samaaegset nii hageja, K OÜ ja Osaühingu M juhatuse liige, mistõttu said viimastele ka teatavaks hageja konfidentsiaalsed andmed tema kontserni töötajate palgaandmete, lepingutingimuste, töökogemuse, väljaõppe jms kohta. Ärisaladuse avaldamise fakti seisukohalt ei oma tähendust, millal K OÜ kontsern asus kostja juhtimisel töötajaid värbama. Lisaks ei ole juhuslik, et hageja kontserni töötajad läksid tööle just K LV SIA-sse. Tsiviilasja asjaolud ja esitatud tõendid kinnitavad, et kostja kasutas temale hageja juhatuse liikmeks oleku ajal teatavaks saanud andmeid hageja töötajate ülemeelitamiseks, tehes neile suunatud pakkumisi.
38.Maakohus ei arvestanud tunnistaja RV ütlustega, mis kinnitasid, et nii Domina kaupluse juhataja kui ka muud töötajad lahkusid kostja otsepakkumise peale, mille tegemisel kasutas kostja hageja kontserni konfidentsiaalsena määratletud infot töötajate andmete ja palga kohta. Samas ei väitnud tunnistaja, et kõikidele töötajatele pakuti palka juurde.
39.Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, § 442 lg-t 8 ja § 232 lg-t 1. Maakohtu otsus sisaldab olulises ulatuses loogikavigu ja kohus ei ole põhjendanud, miks ta piiras lepingu p-des 7.1 ja 7.2 toodut lähtuvalt lepingu p-st 8.2. Kohus ei viidanud, millisest õigusaktist tuleneb, et informatsiooni avalikkus välistab selle olemise ärisaladuseks. Otsuse põhjendused ei lähtu asjas esitatud tõenditest.
40.Maakohus on rikkunud eelmenetluses selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustust. Kohus oleks pidanud enne otsuse tegemist mõista andma, et kõiki hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid puudutavaid tõendeid ei ole esitatud või, et osad väited on tõendatud ebapiisavalt. Samuti oleks kohus pidanud hagejale TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 392 lg 3 kohaselt selgitama, mida on vaja ärisaladuse avaldamise nõude korral esitada ja tõendada (vt nt tsiviilasi nr 3-2-1-103-08, p 21). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-169-10 p-s 11 märkinud, et juhul kui maakohus on kvalifitseerimis- ja selgituskohustust
rikkunud, võib ringkonnakohus võimaluse korral selle rikkumise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 II lause), andes pooltele vajadusel võimaluse esitada apellatsioonimenetluses ka uusi tõendeid (TsMS § 230 lg 2 II lause, § 639 lg 1, § 652 lg 1 p 2, lg 3 p 2 ja lg 9). Sellisel juhul ei piira TsMS § 652 lg-s 4 sätestatu uute tõendite vastuvõtmist. Hageja taotleb ringkonnakohtult võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid.
41.Maakohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise, kohustades hagejat tõendama, et ta soovib laiendada äritegevust lisaks põhitegevusele ka muudesse valdkondadesse ning et kostja oli sellest teadlik. Kuivõrd kostja väitis, et hageja kontserni ja Grupo Cortefiel e-kirjavahetus ja selles sisalduv ei ole hageja potentsiaalseks ärivõimaluseks lepingu p 7.1 ja 7.2 tähenduses, pidanuks kostja tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 tõendama, et hageja ei soovinud Grupo Cortefiel-iga koostööd teha.
42.Maakohus on ebaõigesti jätnud vande all üle kuulamata KK. Kohus võib TsMS § 2681 II lause kohaselt vande all üle kuulata menetlusosalise ka juhul, kui teine pool sellega ei nõustu. Olukorras, kus kohtu hinnangul ei ole väited tõendatud, kuid dokumentaalsed tõendid puuduvad, pidi kohus vande all üle kuulama KK. Kuna hageja esitas maakohtu menetluses KK vande all ülekuulamata jätmise kohta vastuväite, on hagejal apellatsioonimenetluses õigus tugineda maakohtupoolsele rikkumisele. Hageja taotleb, et ringkonnakohus kuulaks vande all üle hageja osaniku ja juhatuse liikme KK. Hageja soovib KK ütlustega tõendada asjaolusid, mis puudutavad hageja teadasaamist kostja kohustuste rikkumisest, osanike soovi arendada äritegevust olemasolevast valdkonnast laiemalt ja kostja teadlikkust sellest. Samuti asjaolusid, mis puudutavad hageja eesmärke kostja nimetamisel hageja juhatuse liikmeks ja e-posti aadresside kasutamist. Vastus apellatsioonkaebusele
43.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus täielikult rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud ringkonnakohtus täielikult hageja kanda. Lisaks palub kostja jätta apellatsioonkaebuses esitatud dokumentaalsed tõendid vastu võtmata ja rahuldamata hageja taotlus KK vande all ülekuulamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
44.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
45.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et apellant on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on otsust põhjalikult põhjendatud ja kuivõrd otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses ka muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
46.Hageja ei nõustu apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu järeldusega, et kostja oli kohustatud talle usaldatud ja teatavaks saanud hageja ärisaladusi hoidma ainult lepingu kehtivuse ajal. Asjas olemasolevate tõendite põhjal ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik asuda kõnealuse kohustuse kehtivuse aja osas maakohtust erinevale seisukohale. VÕS § 625 lg 2 on sisult dispositiivne norm, st seaduses sätestatust võib lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda (VÕS § 5). Poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu (I kd, tl 14-19) punktis 7.1 on praegusel juhul sõnaselgelt kokku lepitud, et juhatusel liige on kohustatud hoidma hageja äri- ja tootmissaladusi lepingu kehtivuse ajal.
47.Kolleegium märgib, et kuigi ÄS § 186 lg 1 ei sätesta ärisaladuse hoidmise kohustuse kestust, on senise kohtupraktika järgi võimalik ärisaladuse hoidmise kohustusele pärast juhatuse liikme ametiaja lõppemist kohaldada VÕS § 625 lg-t 2, mille kohaselt säilib käsundisaajal pärast käsunduslepingu lõppemist muu hulgas ärisaladuse hoidmise kohustus ulatuses, mis on vajalik käsundiandja õigustatud huvide kaitseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20). Samas, isegi kui asuda seisukohale, et ÄS § 186 lg 1 ja VÕS § 625 lg 2 järgi säilis kostjal ärisaladuse hoidmise kohustus ka pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist, saab lepingu punktide 7.1 ja 10.5 koosmõjust lähtuvalt kostjalt leppetrahvi nõuda ainult saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest lepingu kehtivuse ajal. Samal põhjusel on ainetud ka apellatsioonkaebuses esitatud väited, et äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustus säilis hea usu põhimõttest lähtudes. Hea usu põhimõttest tuleneva võimaliku kohustuse rikkumise eest kostjaga sõlmitud juhatuse liikme leping leppetrahvi nõudmise õigust ette ei näe.
48.Apellandi hinnangul on maakohus otsuses ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole avaldanud juhatuse liikme lepingus ärisaladusena määratletud teavet apellandi potentsiaalse ärivõimaluse kohta kolmandatele isikutele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus olemasolevate tõendite põhjal õigesti järeldanud, et kostja ei ole avaldanud hageja ärisaladusena käsitletavat teavet. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna kolleegiumi arvates alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või jõuda tuvastatud asjaolude põhjal teistsugusetele õiguslikele järeldustele.
49.Pooled on menetluses läbivalt vaielnud selle üle, kas Hispaania ettevõtja Grupo Cortefiel direktori AC poolt 27.10.2011 aadressile [email protected] saadetud e-kiri (I kd, tl 31, tõlge tl 32) sisaldas endas hageja potentsiaalse ärivõimalusena käsitletavat teavet. Kolleegiumi hinnangul on maakohus otsuses õigesti järeldanud, et nimetatud e-kirja näol ei olnud tegemist apellandi potentsiaalse ärivõimalusega, kuna apellandile ei pakutud koostööd tootegruppides, millistega apellant tegeles, s.o lapseootel emadele, sünnitanud emadele ega kuni 10- aastastele lastele mõeldud tooted.
50.Seejuures on maakohus põhjendatult tuginenud apellandi potentsiaalse ärivõimaluse sisustamisel ka juhatuse liikme lepingu p-s 8.2 nimetatud hageja tegevusvaldkondadele. Sellest lepingupunktist nähtub, millises valdkonnas hageja ise oma tegutsemist nägi. See sai olla kohtu jaoks kindlasti üks asjaolu, mille alusel otsustada, kas tegemist võis olla hageja potentsiaalse ärivõimalusega või mitte. Iseenesest õige on apellandi seisukoht, et konkurentsipiirangu kokkulepe ei piira apellandi tegevusvaldkondi ega tegevuse potentsiaalseid arengusuundi. Samas maakohtu otsuse põhjendused sellist järeldust ka ei sisalda. Maakohtu tuginemine lepingu punktide 7.1 ja 7.2 sisustamisel lepingu punktile 8.2 ei saanud olla hageja jaoks ka üllatuslik, sest kostja on oma
vastuväidetes potentsiaalse ärivõimaluse mõiste sisustamisel muu hulgas punktile 8.2 viidanud.
51.Maakohus on lugenud põhjendatult mittetõendatuteks hageja väited, et hageja soovis laiendada oma äritegevust lisaks põhitegevusele ka muudesse valdkondadesse ning, et kostja oli sellest teadlik. Seejuures on maakohus ka õigesti jaganud tõendamiskoormise. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd hageja on esitanud leppetrahvi nõude (VÕS § 158 lg 1) pidi hageja tõendama neid asjaolusid, millega ta seostab etteheiteid kostja lepingust tulenevate kohustuste rikkumise kohta.
52.Hageja on tuginenud apellatsioonkaebuses ka ÄS § 187 lg-le 1 ning leidnud, et kostja pidi mõistlikult aru saama, et iga äriühingu eesmärk ning huvi on oma tegevust laiendada ja suurendada. ÄS § 187 lg 1 järgi peab osaühingu juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kolleegiumi arvates ei pea juhatuse liige ÄS § 187 ega muude sätete põhjal siiski eeldama, et ühingul on pidevalt kavatsus laieneda uutesse tegevusvaldkondadesse. Juhatuse liikme pädevus ühingu sisesuhtes piirdub üldjuhul üksnes igapäevase majandustegevuse juhtimisega. Kolleegium nõustub vastustajaga, et uue tegevusvaldkonna otsimine on pigem erakordne, mitte tavapärane. Juhul kui laienemine on eesmärk, peaks see olema juhatuse liikmega sõlmitud lepingus selgesõnaliselt sätestatud.
53.Hageja leiab, et suhtlus Grupo Cortefiel-i esindajatega kvalifitseeruks mitte ainult "potentsiaalse ärivõimalusena" lepingu punkti 7.2 järgi, vaid vastab ka teistele lepingu p-des 7.1 ja 7.2 sätestatud juhtudele (nt üldised ärisaladust puudutavad sätted, "lepingueelsed läbirääkimised ja nende sisu ja osapooled" jne). Kui maakohus leidis, et praegusel juhul ei olnud tegemist hageja "potentsiaalne ärivõimalusega", siis pidanuks maakohus apellandi arvates kontrollima, kas Grupo Cortefiel-i puudutav kvalifitseeruks mõne muu ärisaladust puudutava ja lepingu p-des 7.1 ja 7.2 sätestatud juhu alla. Maakohtu otsusest tõepoolest iseenesest ei nähtu kohtu kaalutlusi, kas Grupo Cortefieli direktorilt saadud info võiks kvalifitseeruda hageja ärisaladusena mõnel muul lepingu p-des 7.1 ja 7.2 nimetatud alusel. Nimetatud puudus maakohtu otsuses pole siiski selline, mis tingiks lahendi tühistamise.
54.27.10.2011 e-kirja sisu arvestades võiski kostja suhtlus Grupo Cortefiel-i esindajaga kolleegiumi hinnangul olla hüpoteetiliselt vaadeldav ainult kui hageja potentsiaalne ärivõimalus lepingu p 7.2 tähenduses. Olemasolevad tõendid ei võimalda rääkida lepingueelsete läbirääkimiste faasi jõudnud suhtlusest. 27.10.2011 e-kiri on parimal juhul vaadeldav ettepanekuna läbirääkimiste alustamiseks. Vaidluse osapoolte vahel sõlmitud lepingu punktist 7.2 tulenevalt loetakse äri- ja tootmissaladusesks ka mistahes (muud) informatsiooni, mille kohta juhatuse liikmele on teatatud, et see on konfidentsiaalne või salajane või mille kohta ta põhjendatult peaks arvama, et osaühing peab seda konfidentsiaalseks või salajaseks. Kolleegiumi hinnangul ei pidanud kostja praegusel juhul mõistlikult võttes aru saama, et Grupo Cortefiel-ilt saabunud ettepanekul on hageja jaoks kaubanduslik väärtus ning seda tuleb käsitleda hageja kontserni ärisaladusena.
55.Kolleegiumi hinnangul on maakohus Grupo Cortefiel-i kirjalikule selgitusele (I kd, tl 119, tõlge tl 118) tuginedes õigesti leidnud, et info Grupo Cortefiel-i brändide (ehk
tootemarkide) frantsiisivõimalustest oli (asjaomastes ringkondades) kõigile kättesaadav. Seda asjaolu tõendab täiendavalt kostja poolt esitatud väljatrükk veebilehelt www.grupocortefiel.com (I kd, tl 115-117, tõlge tl 114). Apellandi poolt väidetud kvalitatiivset erinevust avalikult kättesaadava info ja 27.10.2011 e-kirja sisu vahel kolleegium ei tähelda. Ülalviidatud Grupo Cortefiel-i kirjalikust selgitusest ilmneb, et Grupo Cortefiel ei pöördunud üksnes ja eksklusiivselt hageja poole, nagu väidetakse apellatsioonkaebuses.
56.Meelevaldsed on apellandi väited, nagu keelaks maakohtu otsuse põhjendused müüa hagejal muid margitooteid (brände). Vaidluse lahendamise seisukohast on oluline see, kas 2011.a oktoobris-novembris oli apellandil tegelik kavatsus oma tegevust teistele tootegruppidele laiendada ning kas kostja oli sellest teadlik. Alles pärast nimetatud asjaolude tuvastamist on põhjust analüüsida edasi küsimust, kas vastava info avaldamine kolmandatele isikutele oleks olnud lubatav või mitte. Apellant ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks väidetavat uutesse tootegruppidesse laienemise soovi olemasolu.
57.Tõendite põhjal ei ole üheselt tuvastav, kas Grupo Cortefiel-i 27.10.2011 direktori ekiri jõudis hageja osanike ja teiste juhatuse liikmeteni või mitte. L OÜ 29.08.2013 kirjalikust kinnitusest nähtub, et üldine infomeiliaadress [email protected] ei olnud eraldiseisev meilikonto, kus e-kirju hoitakse, vaid sellele saabunud e-kirjad edastati talletamata selles keskkonnas ära määratud eposti kontodele (I kd, tl 95). Samast tõendist ilmnevalt sai kõikide riikide (Eesti, Läti, Leedu) infomeilidest koopiad oma meiliaadressile ([email protected]) ka kostja, samas olid iga riigi infomeilid suunatud ka vastava riigi töötajatele. Kuivõrd Läti tütarettevõtja Emahool Latvia SIA juhatusse kuulusid vaidlusvälistel asjaoludel KK ja IK-S (st hageja osanikud) ei ole kolleegiumi hinnangul välistatud, et meiliaadressile [email protected] saabunud ekirjad edastati ka neile. Ka tunnistajana üle kuulatud RV ütlustest järeldub, et IK-S-l on ligipääs Läti ja Leedu infomeiliaadressidele (I kd, tl 185). Kolleegium märgib, et kõnealusel asjaolul ei ole hageja nõude lahendamise seisukohalt ka määravat tähtsust, arvestades et tegemist ei olnud hageja potentsiaalse ärivõimalusega.
58.Pooled on vaielnud menetluses läbivalt ka selle üle, kas vastustaja on avaldanud Grupo Cortefiel-i 27.10.2011.a e-kirja K OÜ-le. Kolleegiumi arvates on põhjendamatud apellandi etteheited, mille kohaselt on maakohus jätnud otsuses arvestamata ja kohaldamata TsÜS § 31 lg-s 5 sätestatud omistamisreeglid ning tähelepanuta olulised nüansid, mis puudutavad juriidilise isiku olemust.
59.Maakohus on otsuses hinnanud hageja väidet, et kostja on avaldanud informatsiooni hageja potentsiaalse ärivõimaluse kohta K OÜ juhatuse liikmetele, saates Grupo Cortefiel-i direktori 27.10.2011 e-kirja edasi meiliaadressile [email protected]. Maakohus on leidnud, et Grupo Cortefiel-i ekirja edastamine e-posti aadressile [email protected] ei ole käsitletav teabe avaldamisega kolmandale isikule, kuna see on edastatud kostjale kui füüsilisele isikule. TsÜS § 31 lg 5 järgi loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Viidatud normi kohaldamiseks ei olnud maakohtul kolleegiumi hinnangul alust juba seetõttu, et hagi ei ole esitatud K OÜ või muu juriidilise isiku vastu, mille juhatusse kostja kuulus või kuulub. Lisaks saab füüsilise isiku tegevust omistada olemasolevale juriidilisele isikule. Praegusel juhul K OÜ-d
vaidlusaluse e-kirja edastamise ajal ei eksisteerinud, nagu on põhjendatult märkinud ka maakohus. See ühing kanti registrikaardi andmete väljatrükist (I kd, tl 22) nähtuvalt esmakordselt äriregistrisse alles 02.05.2012. Asja materjalide põhjal ei olnud 27.10.2011 seisuga tegemist isegi asutamisel oleva juriidilise isikuga (mis võiks omada piiratud õigusvõimet (ÄS § 147)). K OÜ põhikiri on registrikaardi andmetest nähtuvalt kinnitatud 25.04.2012.
60.Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et infot edastati samamoodi ka OÜ-le C, OÜ-le M, OÜ-le P ja OÜ-le M. Samuti on hageja välja toonud, et e-posti aadressi [email protected] on kasutatud perioodil 02.05.-25.06.2012 K OÜ ametliku elektronposti aadressina. Maakohtu menetluses ei ole hageja taolisi asjaolusid hagi aluseks olevate asjaoludena esitanud. Kolleegiumi hinnangul ei esine TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluseid nende uute asjaoludega arvestamiseks apellatsioonimenetluses. Lisaks ei saaks asjaolust, et e-posti aadressi [email protected] on hiljem kasutatud ka K OÜ ametliku elektronposti aadressina, teha kolleegiumi arvates asjas õiguslikku tähtsust omavaid järeldusi.
61.Apellatsioonkaebuses esitatud käsitlus hilisematest sündmustest, mida tuleks hageja arvates kostja käitumise motiivide hindamisel arvestada, on sisult oletuslik. Lisaks põhineb see olulises osas varasemas menetluses esitamata asjaoludel, mida apellatsioonimenetluses arvestada ei saa (vt otsuse põhjenduste p 60). Sellest, et kostja Grupo Cortefiel-i direktori 27.10.2011 e-kirjas sisalduvast ettepanekust teadis, ei saa iseenesest järeldada informatsiooni avaldamist kolmandale isikule. K OÜ asutamise eesmärgid ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast iseseisvat tähtsust, sest leppetrahvinõude esitamise aluseks ei ole konkurentsikeelu rikkumine. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja käsitleks K OÜd enda konkurendina.
62.Seoses apellatsioonkaebuse väidetega kostja poolt hageja töötajaid puudutava informatsiooni kolmandatele isikutele avaldamise kohta märgib kolleegium järgmist. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks avaldanud lepingu kehtivuse ajal informatsiooni hageja töötajate palgaandmete ja väljaõppe kohta K OÜ-le. Üksnes asjaolust, et osa hageja kontserni töötajatest on hiljem lahkunud K OÜ kontserni ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostja on nimetatud andmeid avaldanud. Liiatigi võib RV-i ütlustest järeldada, et vähemalt Lätis asuva Domina keskuse kaupluse juhataja lahkumise põhjuseks ei olnud ilmselt K OÜ poolt pakutud väidetavalt suurem palk (I kd, tl 185). Juhul kui kostja kasutas talle teadaolevaid hageja kontserni töötajate kontakte personaalsete tööpakkumiste tegemiseks (mis on tõenäoline), ei saa seda kolleegiumi arvates pidada hageja ärisaladuse rikkumiseks.
63.Põhjendamatud on apellatsioonkaebuses tehtud etteheited menetlusnormide olulise rikkumise kohta maakohtu poolt. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendamise nõuet (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), samuti on tõendeid hinnatud TsMS § 232 lg 1 nõuetele vastavalt. Otsuse põhjendav osa on vastuoludeta ning kohtu siseveendumuse kujunemine järgitav. Kolleegium leiab, et maakohus ei pidanud otsuses viitama õigusaktile, millest tuleneb, et väidetav informatsiooni avalikkus välistab selle olemise ärisaladuseks. Iseenesestmõistetavalt ei saa avalikult kättesaadavat informatsiooni pidada saladuseks. Seda võib muu hulgas järeldada ülalviidatud Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08 (p 20).
64.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud ka selgitamiskohustust ega kvalifitseerimiskohustust. Maakohus ei ole kvalifitseerinud poolte õigussuhteid hagejast erinevalt. Seetõttu ei saanud maakohtu kvalifikatsioon olla hagejale üllatav. Isegi kui maakohus võimalikke õiguslikke hinnanguid menetluses pooltega piisavalt ei arutanud, ei takistanud see iseenesest hagejal hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomist ja tõendamist.
65.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7 ja § 230 lg 1 järgi poolte esitatust. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on ebaselged, tuleb kohtul pooli küll küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Eelnenu siiski ei tähenda, et kohus peaks hagejale selgitama, milliste konkreetse üksikjuhu asjaolude täiendaval väljatoomisel võiks nõue kuuluda rahuldamisele. Kohus ilmselt ei oma ka ülevaadet kõikidest võimalikest õiguslikku tähtsust omavatest sündmustest ja toimingutest pooltevahelistes suhetes. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahendites sisalduvad selgitused seonduvad konkreetsete kohtuasjadega. Praegusel juhul on menetluslik olukord kolleegiumi hinnangul teistsugune.
66.Samuti on maakohus jätnud õiguspäraselt rahuldamata taotluse vande all seletuse võtmiseks hageja juhatuse liikmelt KK. TsMS § 268 järgi võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks nõustunud hageja juhatuse liikme vande all ülekuulamisega. TsMS § 2681 iseenesest võimaldab poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest sõltumata kohtul omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. TsMS § 2681 sätestatu kohaldamine on maakohtu diskretsiooniotsustus, mille kontroll kõrgema astme kohtu poolt on piiratud. Maakohtu hinnangul praegusel juhul TsMS §-s 2681 kohaldamiseks alused puudusid. Ka ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtul võimalik kujundada seisukoht väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses hageja juhatuse liiget vande all üle kuulamata. Kolleegium märgib, et kui hagejal puudusid muud tõendid enda poolt tõendamist vajavat asjaolu tõendamiseks, võinuks ta TsMS § 267 lg-st 1 tulenevalt taotleda kostja vande all ülekuulamist.
67.Kostja esindaja on esitanud 04.12.2014 TsMS § 53 lg-le 2 tuginedes taotluse ringkonnakohtu 01.12.2014 istungi protokolli parandamiseks. Hageja on palunud 08.12.2014 kirjalikus seisukohas jätta taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul vastab protokoll TsMS § 50 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning istungil kostja esindaja TsMS § 50 lg 2 kohast taotlust hageja seadusjärgse esindaja vastuse protokollimiseks ei esitanud. Kooskõlas TsMS § 53 lg 4 teise lausega lisatakse kostja protokolli parandamise taotluses esitatud vastuväited protokollile. Menetluskulude jaotus
68.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab
ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
69.Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.