XXX OÜ hagi XXX vastu leppetrahvi 17.144,82 € ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
19.208,03 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX OÜ (rk XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja adv. Elo Kukk (Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid, asukoht ScalaCity Tartu mnt 43, Tallinn, e-post [email protected])
esindajad
Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Kristiina Uuetoa-Tepper (OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid, asukoht Liivalaia 13, Tallinn, e-post [email protected]) Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 6.märtsil 2014.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX OÜ hagi XXX vastu leppetrahvi 17144,82 väljamõistmiseks
€
ja viiviste
Menetluskulude jaotus.
2.Jätta XXX OÜ menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta XXX menetluskulud XXX OÜ kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse asja lahendanud esimese astme kohtult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Sama paragrahvi lõike 3 alusel esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.Hageja ja kostja sõlmisid 13.07.2011.a. juhatuse liikme lepingu, mille alusel tegutses kostja hageja juhatuse liikmena kuni tema juhatusest tagasikutsumiseni 17.08.2012.a. Nimetatud juhatuse liikme lepingu alusel juhtis kostja OÜ XXX tegevust Baltikumis. Kostja tegevus hõlmas sisuliselt kogu hageja Baltikumi kaupluste töö igapäevast korraldamist, sh kesklao juhtimist, vajaliku igapäevase suhtluse haldamist, e-kirjade koordineerimist jms, samuti arendamist, turundusstrateegiate väljatöötamist, suhtlust töötajaskonnaga ja nende koordineerimist, sh värbamist, ja jooksva aruandluse korraldamist hageja osanikele. Kostja kohustused tulenesid nii temaga seotud lepingust, hageja osanike otsustest 12. juulist 2011.a. kui ka 21.03.2012.a. koostatud aruandest „Juhi tulemuste kokkuvõte, arenguplaan ja isiklik hinnang“ . Juhatuse liikme lepingu p-s 7.1. leppisid pooled kokku selles, et kostja oli kohustatud lepingu kehtivuse ajal hoidma äri- ja tootmissaladusi, mis olid talle usaldatud ja teatavaks saanud seoses tema ülesannete täitmisega. Saladusi võis avaldada kolmandatele isikutele ainult osanike otsusel. Juhatuse liime lepingu p-s 7.2. leppisid pooled kokku, et äri- ja tootmissaladuseks loetakse osaühingu kasutuses olevat ärialast teavet, mille avaldamine kolmandatele isikutele võib oluliselt kahjustada osaühingu majanduslikult õigustatud huve, samuti teavet, mis ei ole üldiselt kättesaadav, mis ei kuulu avalikustamisele kooskõlas seadusandlusega ja mida avaldatakse kolmandatele isikutele vaid konfidentsiaalselt, Äri- ja tootmissaladuseks loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult väljatöötatud strateegilisi plaane, oskusteavet, potentsiaalseid ärivõimalusi, äriplaane, töötajaskonna kohta käivat informatsiooni (sh isikuandmeid, palgasüsteeme, töölepingute tingimuste kohta), raamatupidamisalaseid andmeid jm finantsinformatsiooni. Seega oli hageja sõnaselgelt määratlenud asjaolud, mis on tema jaoks käsitletav ärisaladusena ning see oli teada ka kostjale.
Lk (11)
2.Kostja asus 02.05.2012.a., ehk ajal, mil ta oli hageja juhatuse liige, tegutsema äriühingu XXXOÜ juhatuse liikmena. Nimetatud äriühingu tegevuse eesmärgiks on koostöös XXX Hispaaniast mitmete erinevate rõivaid tootvate kaubamärkide maaletoomine ja edasimüümine . Seega tegutses kostja kolmanda isiku XXX OÜ huvides juba hageja juures juhatuse liikmena tegutsemise ajal ja avaldas viimasele ilmselgelt ka hageja ärisaladusi.
3.Vahetult peale kostjaga lepingu lõpetamist esitas lahkumiseavalduse Riias asuva kaupluse XXX juhataja. Hiljem lahkusid XXX kaupluse teenindusjuht ja tavateenindaja, samuti kaks XXX kaupluse teenindajat. Kõik nimetatud töötajad lahkusid hageja juurest töölt eesmärgiga asuda tööle XXX OÜ-s ja põhjusel, et kostja avaldas XXXOÜ-le konfidentsiaalset informatsiooni töötajate palgaandmete ja väljaõppe kohta.
4.Tulenevalt asjaolust, et mitmete väljakoolitatud ja kogenud inimeste töölt lahkumine tekitas hagejale otsest kahju, sest hageja oli teinud töölt lahkunud isikute väljakoolitamiseks aastate jooksul märkimisväärseid kulutusi ja panustanud sealjuures nii aega kui ka ressursse, ning see halvas ajutiselt olulisel määral Riias nii XXX kui ka XXX kaupluste sujuva toimimise, asus hageja antud situatsiooniga seonduvat uurima.
5.Hageja esitas 21.12.2012.a. kostjale nõudekirja leppetrahvi tasumise nõudes. Kostja vastas sellele 21.01.2013.a. keeldudes leppetrahvi tasumisest .
6.2013. veebruaris selgus kostja poolt hageja juures käsutada olnud e-posti kirjakastide läbiuurimisel, et XXXdirektor XXXoli 31.10.2011.a. kostja käsutuses olnud ja hagejale kuuluvale e-posti aadressile edastanud otsese ettepaneku koostöö alustamiseks. E-kirjadele, mis saabusid aadressile XXX oli ligipääs ainult kostjal. Hageja osanikeni see koostöö ettepanek kunagi ei jõudnud ning seda hoolimata asjaolust, et kostja oli teadlik hageja osanike soovist oma tegevust laiendada. Hageja osanikele eelpoolnimetatud e-kirjast teavitamise asemel otsustas kostja antud informatsiooni enda teada jätta. Kostja jätkas läbirääkimisi XXXiseenda ja hiljem ka selleks loodud äriühingu XXXOÜ huvides. Eeltooduga kasutas kostja enda huvides ära ja avaldas XXX OÜ-le informatsiooni hagejale kuulunud potentsiaalse ärivõimaluse kohta. Hageja ei pea usutavaks kostja väiteid sellest, et koostöövõimalus tekkis XXXOÜ-l pelgalt sellest, et XXX avaldas oma kodulehel avalikult valmidust koostööks. Konkreetse ettepaneku koostööks tegi hagejale XXX, millest tulenevalt XXX poolt allkirjastatud tõendid ei ole käesolevas vaidluses hageja väidetel asjakohased.
7.Hageja poolt asjaolusid lähemalt uurides selgus, et kostja oli 2012.a. sügisel kontaktis ka hageja raamatupidaja Urve Aleviga, mõjutades viimast edastama ja avaldama talle infot hageja jooksvate majandustulemuste kohta. XXXlahkus 2012.a. detsembris hageja juurest töölt, et tööle asuda XXX OÜ-s, mis on seotud XXX OÜ teise juhatuse liikme XXX.
8.Eeltoodud tegevusega, s.o. hageja potentsiaalse ärivõimaluse ärakasutamisega ja kolmandatele isikutele avaldamisega ning hageja töötajate mõjutamisega seoses
Lk (11)
kostjale teadaoleva informatsiooniga, rikkus kostja otseselt omapoolset juhatuse liikme lepingust ja ka seadusest tulenevat kohustust hoida OÜ XXX äri- ja tootmissaladusi ning mitte avaldada neid kolmandatele isikutele.
9.Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu p-s 10.5 olid pooled kokku leppinud, et äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest on juhatuse liige kohustatud maksma leppetrahvi juhatuse liikme 6 kuu kuutasu ulatuses, arvestamata ühekordseid listasusid ja hüvitisi ning kostja juhatuse liikme tasuks oli sama lepingu p-s 4.1.kokku lepitud 2860.- eurot , palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi 17.160.- eurot, viivised perioodi 07.01.2013.a. (leppetrahvi tasumise tähtaeg kostjale saadetud nõudekirjas oli 06.01.2013.a.) kuni 05.06.2013.a. eest summas 546,53 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhisumma tasumiseni.
10.30.08.2013.a. esitatud menetlusdokumendis vähendas hageja hagetavat põhivõlga 17.144,82 euroni ja täpsustas, et sissenõutavaks muutunud viivised selle menetlusdokumendi esitamise aja seisuga olid 851,96 eurot. Kuna hageja ei ole nõuet kostja vastu menetluse käigus selleks vastavasisulise avalduse esitamisega suurendanud, jätab kohus tähelepanuta hageja kohtuvaidluse teesides märgitu, mille kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista põhinõudena taaskord 17.160.- eurot.
11.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel 13.07.2011.a. sõlmitud juhatuse liikme lepingu, OÜ XXX äriregistri ajaloo väljatrüki ning üld- ja isikuandmete väljatrüki, XXXOÜ äriregistri väljatrüki, Delfi.ee 20.11.2012.a. ilmunud artikli XXXOÜ tegevuse kohta, 21.12.2012.a. advokaat Elo Kuke poolt kostjale saadetud nõudekirja leppetrahvi tasumiseks, kostja esindaja advokaat Karin Madissoni poolt 21.01.2013.a. koostatud vastuse sellele, XXX direktor XXX poolt 31.10.2011.a. OÜ-le XXX edastatud e-kirja koos tõlkega; OÜ XXX raamatupidaja XXX poolt kostjale edastatud e-kirjad, XXX OÜ äriregistri ajaloo väljatrüki, kostja kirjavahetuse XXX esindajatega 2011.a., kinnituskirja XXX OÜ-le XXX osutavalt ettevõttelt, kostja kasutada olnud telefoninumbri mobiilandmeside väljavõtte 2012.a. märtsikuu kohta, XXX OÜ Leedu kaupluse juhata XXX 20.08.2013.a. kirja, OÜ XXX osanike 12.07.2011.a. otsused ning XXX 2011.a. hinnangu ja arenguplaani „Juhi tulemuste kokkuvõte, arenguplaan ja isiklik hinnang“ koos XXX poolt 10.04.2012.a. edastatud kirja ja kommentaaridega.
12.Hageja taotles kohtus üle kuulata vande all hageja seadusliku esindaja Kaia Karu ja tunnistajana XXX. Kohus rahuldas taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, kuid keeldus rahuldamast taotlust Kaia Karu vande all ülekuulamiseks, sest nimetatuga ei nõustunud vastaspool.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
13.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta avaldanud kolmandatele isikutele ei hageja äriega ka tootmissaladusi. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktides 7.1 ja 7.2. sätestatud rikkumiste kohta toodud hageja väited on kostja sõnul ebaõiged ja tõendamata.
Lk (11)
Kõigepealt ei avaldanud kostja hageja potentsiaalset ärivõimalust kolmandatele isikutele, s.h. XXX OÜ-le. XXX 27.10.2011.a. e-kiri, millega informeeriti frantsiisivõimalusest, ei olnud kõiki asjaolusid arvestades hageja potentsiaalne ärivõimalus, mistõttu ei olnud selle informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele ka piiratud. Kuivõrd XXX ei pakkunud tooteid lapseootel emadele, sünnitanud emadele ega kuni 10- aastastele lastele, vaid tegeles naiste ja meeste rõivastega, mida tõendab XXX selgitus 22.07.2013.a., polnud kostjal mõistlikust arvestades mingit alust eeldada, et tegemist võiks olla hagejat huvitava potentsiaalse ärivõimalusega poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.2 mõttes. Lepingu p-s 8.2 oli ühemõtteliselt kirjas mis on hageja põhitegevused ja keda peab hageja enda konkurentideks. Kostja on seisukohal, et hageja väited nagu oleks ta soovinud laiendada oma äritegevust lisaks põhitegevusele ka muudesse valdkondadesse, millest kostja oli teadlik, on tõendamata. Kõiki muudatusi poolte vahel sõlmitud lepingusse sai teha vastavalt lepingu p-le 11.1. üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Hageja üld- ja isikuandmete väljatrükk äriregistrist, hageja osanike 12.07.2011.a. otsused, mis olid vastu võetud enne poolte vahel lepingu sõlmimist ning 12.03.2012.a. allkirjastamata aruanne ei tõenda poolte vahel sõlmitud lepingu muutmist poolte kirjalikul kokkuleppel. Hageja ei ole ka tõendanud oma väidet laienemissoovi realiseerimisest ka pärast kostja lahkumist, seega on see väide hageja poolt välja toodud üksnes kostjalt leppetrahvi nõudmiseks. Kostja seevastu on tõendanud, et info XXX brändide frantsiisivõimalustest oli kõigile kättesaadav, mis lükkab ümber hageja väite, et 27.10.2011.a. e-kiri oli hageja potentsiaalne ärivõimalus. Isegi siis kui eelpool väidetu vastaks tõele, pole tõendatud selle avaldamine kolmandatele isikutele. Asjaolud, et kostja vastas XXX 27.10.2011.a. e-kirjale ja edastas kirjad enda isiklikule e-posti aadressile, ei saa käsitleda nende edastamisena kolmandatele isikutele, sest nimetatud informatsioon oli teada XXX kui füüsilisele isikule. Oluline on siinjuures ka asjaolu, et ärisaladuse hoidmise kohustus oli poolte vahel lepingu p-s 7.1. kokku lepitud vaid lepingu kehtivuse ajaks ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks lepingu kehtivuse ajal avaldanud XXXOÜ-le või muule kolmandale isikule hageja potentsiaalset ärivõimalust. Hageja poolt esitatud AS-i XXXsessioonide eristus ei tõenda hageja väidet, et kostja pidas XXX läbirääkimisi Hispaanias XXX OÜ huvides, vaid üksnes kostja viibimist puhkusel. XXX OÜ polnud sel ajal veel äriregistris registreeritudki. Kostja väidetel on oluline aga see, et XXX valis XXX OÜ oma kostööpartneriks alles aasta pärast 27.10.2011.a. e-kirja ehk pärast pooltevahelise lepingu lõppemist ning seda tegi XXX enda initsiatiivil, mida tõendab nende kinnituskiri 9. oktoobrist 2013.a. (t/l 61). Kostja jääb ka selle juurde, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, et hageja osanikel ja/või Läti esinduse töötajatel puudus juurdepääs XXX meiliaadressile.
14.Kostja väidetel ei ole ta avaldanud majandustegevust käsitlevaid andmeid.
kolmandatele
isikutele
ka
hageja
Lk (11)
Kostja leiab, et raamatupidaja XXX poolt kostjale edastatud e-kirjad seoses hageja majandustulemustega ei ole ärisaladuse avaldamine ning on leppetrahvi nõudmise kontekstis üldse asjakohatud. Kõigepealt ei tõenda need konfidentsiaalse info edastamist, teiseks ei saa olla tegemist info avaldamisega kolmandale isikule, kuna avaldajaks oli hageja raamatupidaja, mitte kostja, kolmandaks on tõendamata mistahes väidetava konfidentsiaalse ja hageja ärisaladuseks kvalifitseeritava info kostja poolt kolmandatele isikutele edastamisega ning neljandaks toimus e-kirjade edastamine pärast lepingu lõppemist. Täielikult arusaamatu on aga kostja seostamine XXX väidetava uue tööandja XXX OÜ-ga.
15.Edasi on kostja seisukohal, et hageja töötajate lahkumine ei ole samastatav hageja ärisaladuse väidetava avaldamisega kolmandatele isikutele. Kui hageja töötajad otsustasid kandideerida teistesse ettevõtetesse vabadele töökohtadele, oli see nende vaba tahe, mille eest kostja vastutada ei saa. Töötajate vahetumine hageja juures oli tegelikult pidev ning hageja juurest lahkusid töötajad ka siis, kui hageja pakkus neile kõrgemat palka. Nimetatu kohta andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja XXX. XXXXXXeesmärgiks oli otsida omale töötajaid, mida tõendavad tööpakkumised portaalis www.cv.lv . Kostja sõnul on täielikult tõendamata hageja väited sellest, et kostja avaldas kolmandatele isikutele andmeid hageja töötajate väljaõppe ja palga kohta, pealegi on teenindajate palgatase ning selle makstav suurusjärk üldiselt teadaolev ega ole seetõttu käsitletav ärisaladusena. Kostja jääb ka selle juurde, et lepingus või VÕS § 625 lg 1 sätestatust tulenev ärisaladuse hoidmise kohustus ei saa piirata ettevõtte loomist või teise ettevõtja heaks töötamist. Vaatamata kõigele eeltoodule lahkusid hageja töötajad hageja juurest töölt pärast seda kui leping kostjaga oli lõppenud ning ärisaladuse hoidmise kohustust kostjal pärats lepingu kehtivust ei olnud.
16.Kostja on seisukohal, et isegi siis kui ta oleks rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust, oleks täitmata leppetrahvi nõudmise eeldused, sest tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 10.5 oli hagejal leppetrahvi nõudmise õigus üksnes siis, kui kostja oleks rikkunud samaaegselt ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsikeeldu. Hageja pole väitnud, et kostja on rikkunud konkurentsikeeldu, millest tulenevalt puudub hagejal leppetrahvi nõudmise õigus. Ning isegi juhul kui lepingu p 10.5 ei välistaks täielikult leppetrahvi nõudmist juhul kui oleks rikutud vaid ühte kohustust, ei oleks mingil tingimusel õigustatud ühe rikkumise korral nõuda leppetrahvi rohkem kui kolme kuu tasu ulatuses.
17.Kostja leiab, et hageja on ka leppetrahvi nõude õiguse minetanud tulenevalt VÕS § 159 lg 2 sätestatust, sest osundatud seadussätte kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Arvestades tunnistaja XXX
Lk (11)
poolt antud ütlusi, mille kohaselt on hageja juhatuse liikmel ja osanikul XXX ligipääs [email protected] mailboksile, pidi hageja teda saama XXX e-kirjast juba 2011.a. oktoobris ja leppetrahvi nõuet ei esitatud kostjale hageja poolt mõistliku aja jooksul. Pealegi on hageja leppetrahvi nõue ülepaisutatud, sest hageja on juhatuse liikme tasu saanud kätte netsummades, kostja küsib leppetrahvi aga brutos.
18.Juhindudes VÕS § 162 lg 1 taotleb kostja alternatiivselt ka leppetrahvi vähendamist ning seda põhjendusel, et hageja käive kalendriaastas on 4 miljonit eurot ja kasum ca 85.000.- eurot, kostja seevastu on füüsiline isik, kellele hageja poolt makstud tasu oli elatusallikas. Pealegi ei ole kostjapoolne väidetav ärisaladuse avaldamine hagejale mistahes nähtavat ning veelgi vähem tõendatud kahju tekitanud. Kahju puudumine võib olla aga leppetrahvi vähendamise aluseks.
19.Kostja sõnul on ka hageja viivisenõue ülepaisutatud, sest kostja sai hageja lepptrahvi nõude kätte 2013.a. jaanuari alguses, kusjuures mõistlik aeg leppetrahvi tasumiseks peaks olema vähemalt üks kuu. Seega ei saanud leppetrahvi tasumise kohustus muutuda sissenõutavaks enne 2013.a. veebruarikuud ja viivisenõue sellele eelnenud aja eest ei ole igal juhul põhjendatud.
20.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: XXXCV, väljatrüki XXX veebilehelt, XXX selgituse 22. Juulist 2013.a., XXX XXXtööpakkumised portaalis www.cv.lv, OÜ XXX 29.01.2013.a. vastuse XXX21.031.2013.a. seisukohtadele, OÜ XXX registrikaardi ja XXX20.01.2014.a. kirja. Kohtuotsuse põhjendused.
21.Pooled ei vaidle selle üle, et: -
-
-
OÜ XXX ja XXX sõlmisid 13.07.2011.a. juhatuse liikme lepingu mille alusel tegutses kostja hageja juhatuse liikmena kuni tema juhatusest tagasikutsumiseni 17.08.2012.a. Nimetatut tõendavad poolte vahel sõlmitud leping ja hageja äriregistri ajaloo väljatrükk (t/l 14-19 ja 20-21); XXX sai vastavalt poolte poolt kokkulepitule juhatuse liikme tasu 2860 € brutos (tõendab juhatuse liikme leping t/l 14-19); juhatuse liikme lepingu p-s 7.1. leppisid pooled kokku selles, et kostja oli kohustatud lepingu kehtivuse ajal hoidma äri- ja tootmissaladusi, mis olid talle usaldatud ja teatavaks saanud seoses tema ülesannete täitmisega. Äri- ja tootmissaladusi võis juhatuse liige avaldada kolmandatele isikutele ainult osanike otsusel (t/l 16); äri ja tootmissaladuse sisu oli lahti kirjutatud poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 7.2, mille kohaselt loeti äri- ja tootmissaladuseks osaühingu kasutuses olevat ärialast teavet, mille avaldamine kolmandatele isikutele võib oluliselt kahjustada osaühingu majanduslikult õigustatud huve, samuti teavet, mis ei ole üldiselt kättesaadav, mis ei kuulu avalikustamisele kooskõlas seadusandlusega ja mida avaldatakse kolmandatele isikutele vaid konfidentsiaalselt. Äri- ja tootmissaladuseks loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult, osanike koosolekute päevakordi ja protokolle, väljatöötatud ning väljatöötamisel olevaid strateegilisi plaane, mistahes aruandeid käimasolevate või kavandatavate programmide ja projektide kohta, projekte, plaane, kavandeid,
Lk (11)
oskusteavet, informatsiooni kliendibaasi ja kliendilepingute kohta, sõlmitud tehinguid ja nende osapooli, lepingute läbirääkimiste sisu ja osapooli, potentsiaalseid ärivõimalusi, äriplaane, hinnakirju,, töötajaskonna kohta käivat informatsiooni (sh isikuandmeid ja andmeid palgasüsteemide ja töölepingute tingimuste kohta), raamatupidamisalaseid andmeid jm finantsinformatsiooni ning aruandeid, infosüsteemide kasutamiseks väljastatud või genereeritud kasutajatunnuseid ja paroole, samuti mistahes informatsiooni, mille kohta juhatuse liikmele on teatatud, et see on konfidentsiaalne või salajane või mille kohta ta põhjendatult peaks arvama, et OÜ peaks seda konfidentsiaalseks või salajaseks või mistahes informatsiooni, mis osaühingule on konfidentsiaalsena usaldatud klientide, äripartnerite või muude isikute poolt. Är- ja tootmissaladuse alla kuulub ka OÜ kontserni kuuluvate ettevõtjate kohta käiv samasisuline informatsioon (t/l 16); - lepingu p-s 10.5 leppisid pooled kokku, et lepingu p-des 7 ja 8 sätestatud äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuse rikkumise ning konkurentsikeelu rikkumise eest on juhatuse liige kohustatud maksma OÜ-le leppetrahvi juhatuse liikme 6 (kuue) kuu kuutasu ulatuses, arvestamata ühekordseid lisatasusid ja hüvitisi; - lepingu p 11.1 kohaselt võis muudatusi lepingus teha vaid poolte kirjalikul kokkuleppel, mis lisatakse lepingule; - OÜ XXX tegevusaladeks oli lapseootel naistele, sünnitanud emadele ja lastele kuni 10 eluaastat mõeldud toodangu jae- ja hulgikaubandus (poolte vahel sõlmitud lepingu p 8.2 t/l 16); - 27.10.2011.a. saatis XXX frantsiisi arendamise direktor XXX e-kirja e-posti aadressile XXX, milles teavitas frantsiisi arendamise võimalustest; - XXX OÜ asutati 02.05.2012.a. ning äriühingu juhatuse liikmeteks on XXX ja XXX; - Riias asuva kaupluse XXX juhataja, XXX kaupluse teenindusjuht ja tavateenindaja ning kaks kaupluse XXX teenindajat lahkusid töölt oktoobris 2012.a. ehk siis peale XXX ja hageja vahel juhatuse liikme lepingu lõpetamist; Pooled vaidlevad selle üle - kas kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingu punktides 7.1. ja 7.2. sätestatud kohustusi hoida OÜ XXX äri- ja tootmissaladusi ning mitte avaldada neid kolmandatele isikutele; - kui kostja lepingut rikkus, siis milles see rikkumine seisnes ja kas lepingu rikkumine kostja poolt on tõendatud; - kas hagejal on õigus nõuda tulenevalt kostjapoolsest lepingu rikkumisest leppetrahvi või mitte ning kui on, siis kui palju. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus materiaalõigusliku alusena VÕS § 619, mis sätestab käsunduslepingu mõiste mille kohaselt kohustub üks isik ehk käsundisaaja käsunduslepinguga osutama teisele isikule ehk käsundiandjale teenuseid ehk täitma käsundi ja käsundiandja peab selle eest maksma talle tasu, kui selles on kokku lepitud ning VÕS § 625 lg 1 ja lg 2 sätestatust, milliste kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust, kusjuures saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt (lg 1) ja pärast käsunduslepingu lõppemist säilib käsundisaajal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ulatuses, mis on vajalik käsundiandja õigustatud huvide kaitseks (lg 2).
Lk (11)
22.Kohus asub seisukohale, et tulenevalt VÕS § 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest oli pooltel lubatud eelpoolnimetatud seadusesätetes märgitust kõrvale kalduda, mida pooled tegidki, sest pooled leppisid leping punktis 7.1. kokku, et kostja on kohustatud talle usaldatud ja teatavaks saanud hageja äri- ja tootmissaladusi hoidma lepingu kehtivuse ajal.
23.Kohus kontrollib kõigepealt kas kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu pdes 7.1. ja 7.2 kokkulepitut, mis saaks olla eelduseks hageja poolt kostjalt leppetrahvi nõudmisele. Hageja väidetel seisneb kostjapoolne lepingu rikkumine selles, et: - kostja asus 02.05.2012.a. tegutsema äriühingus XXX OÜ, mille eesmärgiks oli koostöös XXX Hispaaniast rõivaste maaletoomine ja edasimüümine ehk siis tegutses kostja kolmanda isiku XXX OÜ huvides juba hageja juures juhatuse liikmena tegutsemise ajal ja avaldas viimasele ning teisele XXXOÜ juhatuse liikmele ilmselgelt ka hageja ärisaladusi; - vahetult peale kostjaga lepingu lõpetamist esitas lahkumiseavalduse Riias asuva kaupluse XXX juhataja ja hiljem lahkusid XXX kaupluse teenindusjuht ja tavateenindaja, samuti kaks XXX kaupluse teenindajat ning kõik nimetatud töötajad lahkusid hageja juurest töölt eesmärgiga asuda tööle XXX OÜ-s ja põhjusel, et kostja avaldas XXXOÜ-le konfidentsiaalset informatsiooni töötajate palgaandmete ja väljaõppe kohta.
24.Kohus, olles uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning ära kuulanud hageja poolt taotletud tunnistaja XXX ütlused, asub seisukohale, et hageja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud seda, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingu p-des 7.1. ja 7.2 sätestatud kohustusi hoida OÜ XXX äri- ja tootmissaladusi ning mitte avaldada neid kolmandatele isikutele, mille eest hageja kostjale leppetrahvi nõude esitas. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud oma väidet, et kostja on avaldanud kolmandatele isikutele s.h. XXXOÜ-le hageja potentsiaalseid ärivõimalusi ning, et kostja tegi seda poolte vahel sõlmitud lepingu kehtivuse ajal, sest just selles olid pooled nende vahel sõlmitud lepingus kokku leppinud. Vaidlust ei ole selles, et XXX direktori XXX 27.10.2011.a. saadetud e-kirjaga (t/l 32-33) informeeriti frantsiisivõimalusest Lätis, kuid tegemist ei olnud hageja potentsiaalse ärivõimalusega, sest XXX ei pakkunud tooteid lapseootel emadele, sünnitanud emadele ega kuni 10- aastastele lastele nagu seda tegi hageja (tõendab poolte vahel sõlmitud lepingu p 8.2, t/l 16), vaid XXX tegeles naiste ja meeste rõivastega, mida tõendab XXX laiendamise ja arendusdirektori XXX teadaanne 22.07.2013.a. (t/l 118-119). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga nagu ei oleks viimati nimetatud tõend asjakohane. Tõend vastab dokumentaalsete tõenditele esitatavatele nõuetele ja on allkirjastatud eelpoolnimetatud isiku poolt. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hageja ei ole tõendanud oma väited sellest, et hageja soovis laiendada oma äritegevust lisaks põhitegevusele ka muudesse valdkondadesse ning, et kostja oli sellest teadlik. Pooled olid nende vahel sõlmitud
Lk (11)
lepingu p-s 11.1. kokku leppinud, et lepingut saab muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Kirjalikku kokkulepet lepingu muutmisest sõlmitud ei ole. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei saa tõendada ka hageja üld- ja isikuandmete väljatrükiga äriregistrist, hageja osanike 12.07.2011.a. otsusega, mis olid vastu võetud enne poolte vahel lepingu sõlmimist, ega ka 12.03.2012.a. aruandega. Kostja poolt esitatud XXX selgitus 22. juulist 2013.a. (t/l 118-119) tõendab aga seda, et info XXX brändide frantsiisivõimalustest oli kõigile kättesaadav ning ka seda et XXXOÜ valiti XXX poolt välja alles pärast üheaastast otsingut ning seda põhjusel, et neil on teadmised erinevatest brändidest Baltikumi turul. Kohus leiab, et asjaolud, et kostja vastas XXX27.10.2011.a. e-kirjale ja edastas kirjad enda isiklikule e-posti aadressile, ei tähenda seda, et edastas need kolmandatele isikutele, sest nimetatud informatsiooni sai e-kirja teel XXX kui füüsilisele isik. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud AS-i XXX sessioonide eristus (t/l 9799) ei tõenda hageja väidet, et kostja pidas XXX läbirääkimisi Hispaanias XXX OÜ huvides, vaid tõendab üksnes seda, et kostja oli 2012.a. märtsikuus Hispaanias ja on kasutanud seal hagejale kuuluvat mobiiltelefoni mobiilse andmeside saamiseks. Oluline on siinjuures ka see, et XXX OÜ-d polnud sel ajal veel äriregistris registreeritudki, XXX OÜ registreeriti äriregistris 02.05.2012.a. (t/l 22). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kohtule esitatud tõenditega ka asjaolu, et kostja on avaldanud kolmandatele isikutele hageja majandustegevust käsitlevaid andmeid. Hageja raamatupidaja XXX poolt kostjale edastatud e-kirjad seoses hageja majandustulemustega (t/l 33-37) ei ole ärisaladuse avaldamine kolmandale isikule, sest need ei tõenda ei konfidentsiaalse info edastamist ega saa olla info avaldamine kolmandale isikule, sest e-kirjade saatjaks oli hageja raamatupidaja, mitte kostja. Lisaks eeltoodule on e-kirjad saadetud ka pärast poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu lõppemist. Asjaolu, et XXX lahkus 2012.a. detsembris töölt OÜ-sse XXX, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisega puutumust.
25.Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja väite osas nagu oleks kostja rikkunud pooltevahelist lepingut sellega, et avaldas XXXOÜ-le konfidentsiaalset informatsiooni töötajate palgaandmete ja väljaõppe kohta, mida kinnitab asjaolu, et vahetult peale kostjaga lepingu lõpetamist esitasid hagejale lahkumiseavalduse Riias asuva kaupluse XXX juhataja, hiljem lahkusid XXX kaupluse teenindusjuht ja tavateenindaja ning kaks XXX kaupluse teenindajat, kusjuures hageja juurest töölt lahkuti eesmärgiga asuda tööle XXX OÜ-s. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja töötajate lahkumine ei ole samastatav hageja ärisaladuse väidetava avaldamisega kolmandatele isikutele. XXX XXX eesmärgiks oli otsida omale töötajaid, mida tõendavad tööpakkumised portaalis www.cv.lv (t/l 120-122). Töötajate kandideerimine teise äriühingusse tööle asumiseks on nende töötajate otsus, mitte kostjapoolne lepingu rikkumine. Asjaolu, et töötajad vahetusid hageja juures vaatamata sellele, et viimane pakkus töötajatele kõrgemat palka, leidis kinnitamist tunnistaja XXX ütlustega. Lisaks kõigele eeltoodule lahkusid hageja poolt nimetatud töötajad kostja juurest töölt pärast seda kui hageja ja kostja vahel oli juhatuse liikme leping lõppenud, millest
Lk (11) 10
tulenevalt ei saa nimetatut käsitleda kostjapoolse lepingu rikkumisena igal juhul, sest kostjal oli kohustus ärisaladust hoida vaid oma lepingu kehtivuse ajal.
26.Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et asja sisulise arutamise käigus ei leidnud tõendamist asjaolu, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu punkte 7.1. ja 7.2 poolte vahel sõlmitud lepingu kehtivuse ajal.
27.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata kohtuotsuse p-des 24 ja 25 toodud põhjendustel, puudub vajadus kohtuotsuses analüüsida kostja väiteid sellest, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt leppetrahvi üksnes siis kui kostja oleks samal ajal ärisaladuse hoidmise kohustusega rikkunud ka konkurentsikeeldu, et hageja on kostjalt leppetrahvi nõudmise õiguse minetanud, kuna seda ei esitatud mõistliku aja jooksul.
28.Kuna kohus jätab hageja nõude leppetrahvi väljamõistmiseks rahuldamata, ei tõusetu ka leppetrahvi vähendamise küsimust ega viiviste väljamõistmise küsimust. Tsiviilasja hinna määramine.
29.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning käesoleva seadustiku § 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kuna hageja esitas kohtusse hagi põhivõla 17.160.- euro, viiviste 546,53 euro ja hagi esitamise ajaks veel mitte sisenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmiseks VÕS § 113 sätestatud määras, on käesoleva tsiviilasja hind 17.160+546,53+1501,50 (17160 x 8.75 %) = 19.208,03 eurot
Menetluskulude jaotamine.
30.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust ning tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik:
Lk (11) 11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.