lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-60796/6

Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-60796/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1031
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-14-60796

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2014, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom ja Ulvi Loonurm

Kohtuasi

ML hagi seoses tervishoiuteenuse osutamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.11.2014 määrus menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ML määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: ML (IK XXXXXXXXXXX, viibimiskoht

XXXXXXXX XXXXX, XXXXXXXX XX,

XXXXX XXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

avalduse

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 20.11.2014 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Vabastada ML riigilõivu tasumisest riigituludesse.

Edasikaebe kord Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

12.11.2014 esitas ML Harju Maakohtule avalduse, milles palub võtta asi menetlusse, kuna tervishoiutöötaja peab vastutama eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise eest. Tallinna Vangla psühhiaater TK kajastab sündmusi tegelikust erinevana patsiendi kahjuks. 09.10.2014 vastuvõtul pani TK avaldajale diagnoosiks F60.3 – ebastabiilne isiksus ja kajastas sündmusi puudulikult. 06.11.2014 läks avaldaja arsti vastuvõtule ja küsis diagnoosi kohta. Arst vastas, et ebastabiilse isiksuse diagnoos pandi, kuna avaldaja vingub ja loobub ravimitest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Avaldaja palub avaldus menetlusse võtta ja korraldada kohus, kuna selle psühhiaatri suhtes on veel palju tuvastada. Avaldaja palub antud diagnoos tunnistada diagnoosiveaks. Maakohtu määrus

Maakohus keeldus 20.11.2014 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.

Avalduses ei ole märgitud, kelle vastu soovitakse hagi või avaldust esitada. Samuti puuduvad vastaspoole kontaktandmed.

Avaldusest ei ole arusaadav, mis on avaldaja nõue. Kui avaldaja soovis esitada tuvastushagi, ei nähtu hagist, mis on tema õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks ehk mida ta soovib hagiga saavutada.

Avaldaja ei ole lisanud ühtegi tõendit enda väidete kinnitamiseks. Avaldajal tuleb tõendada neid väiteid, millele ta tugineb. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit, millest võiks järeldada, et arst on eksinud diagnoosi määramisel. Avaldaja enda subjektiivne arvamus talle määratud diagnoosi osas ei ole asjakohane ega pädev.

Esitatud kujul avaldus ei ole menetletav. Kinnipidamisasutuses viibimine ei tee mööndusi TsMS-is sätestatud nõuetele vastava hagi esitamise osas.

Avaldusest on arusaadav, et avaldaja ei ole rahul psühhiaatri tegevusega ja talle diagnoosi määramisega. Avaldajal on võimalus pöörduda eksperthinnangu saamiseks sotsiaalministeeriumi juures tegutseva Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole.

Määruskaebus

Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja asi võtta menetlusse. Kaebuse kohaselt esitas avaldaja tuvastushagi arsti tegevuse kohta ehk arsti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnkohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Kooskõlas TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 657 lg 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
11.Hageja on hagiavalduses esitanud nõude, milles palub tuvastada temale psühhiaatri poolt pandud diagnoosi ebaõigsus.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti keeldunud hagiavaldust menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
13.Hagis esitatud asjaoludest ja nõudest nähtuvalt on vaidlus tekkinud seoses hagejale tervishoiuteenuse osutamisega. VÕS (võlaõigusseadus) § 758 sätestab tervishoiuteenuse

osutamise lepingu mõiste ning VÕS § 762 sätestab seadusest tulenevad eeldused, millele tervishoiuteenuse osutamine peab vastama. VÕS § 758 lg 1 järgi tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduste reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 766 lg 1 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole hagiavalduses toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid hagi nimetatud sätete alusel menetleda.

14.Hagist nähtuvalt on psühhiaater hagejale tervishoiuteenuse osutamisega seoses diagnoosi pannud. Ringkonnakohus selgitab, et kui hageja ei nõustu temale pandud diagnoosiga, siis on tal õigus konsulteerida teise arstiga (taotleda teise arsti konsultatsiooni) ehk võtta teine arvamus. Kui hageja ka sellega ei nõustu, siis on tal oma õiguste kaitseks võimalus pöörduda Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Kui hageja leiab, et temale pandud diagnoos on ebaõige, ning selle diagnoosi panemine on temale kaasa toonud negatiivseid tagajärgi, siis saab ta oma õiguseid kaitsta konkreetse nõude esitamisega tervishoiuteenuse lepingust tulenevalt ka kohtu korras. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohtus selgitab, et tuvastamishuvi tuleb eeldada, kui küsimuse all oleva õigussuhte osas valitseb ebaselgus, mis ohustab või kahjustab hageja õiguslikku positsiooni ja taotletud tuvastamisotsus võib selle ebaselguse kõrvaldada. Käesolevas asjas esitas hageja sisuliselt nõude, milles palub tuvastada, et kostja on tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole seega esitatud õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks ja taotletud tuvastamisotsusega ei saaks hageja oma võimalikku õiguskaitse vajadust rahuldada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti keeldunud hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
15.Kuna kohtud keelduvad avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, ei oma tähtsust asjaolu, et hagiavaldus oli esitatud ka vormiliste puudustega.
16.Harju Maakohtu 04.12.2014 määrusega anti hagejale menetlusabi ning ta vabastati riigilõivu tasumisest 50 euro ulatuses määruskaebuse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Maakohus tuvastas menetlusabi andes, et hagejal puuduvad piisavad vahendid määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks. Kuna nimetatud olukord pole toimiku materjalide kohaselt muutunud, siis leiab ringkonnakohus, et hageja tuleb riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja