Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.11.2007 esitas VS (hageja) hagi KÜ Liikuri 28 (kostja) vastu, milles palus esimese nõudena tuvastada korterimaksete (koos viivisega) võlgnevuse puudumine. Hilisemate hagi täpsustuste (19.05.2009, 18.10.2010) kohaselt palus hageja tuvastada võlgnevuse puudumine seisuga 02.11.2007 põhivõla 23 236, 99 krooni (1485, 11 eurot) ja viivise 52 588, 25 krooni (3361 eurot) ulatuses ning kohustada kostjat tegema sellekohane ümberarvestus kooskõlas kohtuotsuses tuvastatud summaga; mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 8858 krooni; kohustada kostjat kõrvaldama küttesüsteemi rikkumised ja taastama projektijärgne küttesüsteem. Hageja on Tallinnas XXXXXXX XX-XX asuva korteri omanik ja seeläbi kostja liige. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale perioodil märts 2004 kuni oktoober 2007 majandamiskulude arved summas 78 585, 55 krooni ja viivisenõude 52 588, 25 krooni. Hageja tasus põhinõude eest 55 348, 56 krooni, summas 23 236, 99 krooni on kulud arvestatud põhjendamatult, sh 9684, 96 krooni külma vee tarbimine, 432, 05 krooni üldvee eest, 420 krooni tsirkulatsiooni eest ja 12 699, 98 krooni kütte eest. Samuti ei ole hageja nõus kostja poolt nõutava viivisega. Hagi põhjenduste kohaselt on kütte eest nõutav summa alusetu, kuna alates sügisest 2003 ei taganud ühistu korteri varustamist vajaliku soojaga. 2002.a paigaldati kostja teadmisel ja loal korterisse uued radiaatorid (paigaldamine oli kostjaga kooskõlastatud, esitatud olid joonised ja arvestused). Sügisel 2003 teostas ühistu 3. trepikoja keldiruumis küttesüsteemiga seotud töid, millega rikuti elamuprojekti. Püstikutes soojuskandaja voolusuuna muutmise tulemusel oli hageja korteri elutubades temperatuur väga madal, kuna radiaatorid ei soojenenud piisavalt, mitte aga hageja poolt radiaatorite paigaldamine, nagi väitis kostja. Alusetu on ka kostja väide, nagu oleks hageja korteri esiku arvel suurendatud elamispind mõjutanud radiaatorite temperatuuri. Ebaõige

on kostja väide, et uute radiaatorite paigaldamise tõttu on tekkinud probleemid küttega kõigis korterites, mis asuvad hageja korterist madalamatel korrustel. Kuna ühistu ei varustanud hageja korterit vajaliku soojaga 100% ulatuses, tuli hagejal ühistule maksta vastavalt tegelikult osutatud teenusele. Seega tuli ühistul tõendada majapidamiskulude suurust, mille eest ta hagejalt tasu nõuab. Ühistu ei esitanud tõendit selle kohta, kuidas jaotatakse soojakulud korteriomanike vahel. Alusetu on ka kostja nõue vee tsirkulatsiooni (käteräti kuivati) eest, kuna alates aastast 1999 puudub hageja korteris käteräti kuivati. Hageja ei olnud nõus tasuma ka üldvee eest, kuna kostja ei ole oma nõuet tõendanud. Alusetu on kostja nõue külma vee tarbimise eest. Alates jaanuarist 2005 kuni oktoobrini 2007 esitas kostja hagejale külma vee eest arveid summas 17 145, 60 krooni 747,24 m3 külma vee kasutamise eest. Hageja on külma vett tarbinud tegelikult 326,06 m3, maksumusega 7460, 86 krooni, vastava summa on tasutud. Erinevus tekkis sellest, et kostja ei võtnud arvesse hageja poolt 11.06.2004 paigaldatud uue külmaveearvesti näitusid. Hageja väitel puudus tal kohustus uute veemõõtjate plommimiseks. Ka varem paigaldatud veemõõtja ei olnud plommitud (kostja seda ei nõudnud). Veemõõtjate taatlemine ja vahetamine on omaniku kohustus. Seega on kostja vastuväide, et hageja vahetas veemõõtja omavoliliselt, põhjendamatu. Hageja ei nõustunud kostja viivisearvestusega summas 52 588, 25 krooni. Hageja on tasunud ühistule arvete eest 55 348, 56 krooni, kuid selle summa arvestas kostja viivise kustutamiseks ning seega põhivõlg ei vähenenud. Kostja arvestas ebaseaduslikult hagejalt laekunud raha viivise katteks. Viivise arvestamiseks võetud põhivõla summa on ebaõige, samuti ei arvestanud kostja viivist iga sissenõutavaks muutnud arve kaupa eraldi (võlaõigusseadus (VÕS) § 82 lg 7). Kostja poolt esitatud viivise arvestamise tabelist ei selgu viivise arvestamise perioodid, mistõttu ei ole viivisearvestus kontrollitav, ei vasta seadusele ega ühistu põhikirjale. Hageja palus kostjalt välja mõista talle tekitatud kahju 8858 krooni, kuna hageja eluruumides on kütteperioodil madala temperatuuri tõttu välisseinad läbikülmunud. Pidevast niiskusest on akende ümbrusesse ilmunud hallitus. Hageja palus kohustada kostjat taastama projektijärgne küttesüsteem, kuna küttepüstikute (1-4) voolusuuna muutmine häirib küttekehade normaalset soojusväljastust. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja tuvastada, et hageja on kohustatud tasuma majandamiskulud ajavahemikul märts 2004 kuni oktoober 2007 ning rahuldada kostja 07.03.2013 tasaarvestuse avaldus põhikohustuse täitmiseks 1485, 11 euro ulatuses. Külma vee kulude aluseks on ühistu põhikirja punkt 3.3.18, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud võimaldama juhatusele vajadusel (kuid mitte rohkem kui üks kord kuus) kontrollida veevarustuse kraanide ja WC pottide korrasolekut vee üleliigse kulutamise vältimiseks. Pärast veemõõtja vahetamist on ühistul tavaks teostada juhatuse poolt kontroll ja veemõõtja plommida. Hageja vahetas veemõõtja juunis 2004, kuid ei esitanud kostjale uue mõõtja algnäitu ega lubanud kostjal kuni 25.09.2008 mõõtjat kontrollida. Sellega rikkus hageja põhikirjast tulenevat kohustust ning talle arvestati vee tarbimist 6,0 m3 ühe inimese kohta kuus, mis on vähem lubatud normist. Peale veemõõtja näitude kontrollimist 25.09.2008 arvestati vett näitude alusel. Kostjal puudub alus külma vee eest esitatud arvete muutmiseks. Üldvee arvestus toimub maja vee üldnäidu ja korterite poolt esitatud näitude vahe alusel, mis jaotatakse vastavalt korterite elanike arvule (põhikirja punkt 3.3.5). Üldvett kasutatakse maja koristamiseks, mitmesugusteks töödeks, tehnosüsteemide täitmiseks, läbipesuks. Tsirkulatsiooni

all arvestab kostja soojuse kadu, mis tekib soojavee torustikus sooja vee edastamisel soojussõlmest korterisse ja mis ei sõltu sooja vee tarbimisest. Nimetatud soojuse kadu ei sõltu sellest, kas korteris on käterätiku kuivati või mitte. Vaidlusalusel perioodil arvestati soojuse kaoks 25 % kogu tarvitatud soojusest, mis jaotati korterite vahel ja mis moodustas keskmiselt 35 krooni kuus. Tallinna Kütte poolt on soovituslik arvestada soojuse kaoks kuni 30%. Seega on tasu sooja kao eest vee soojendamisel (tsirkulatsioon) põhjendatud. Hageja kinnitas hagiavalduses, et ta ise otsustas maksta kütte eest 40% esitatud arvest. Sellist kokkulepet ei olnud, mistõttu peab hageja tasuma kütte eest täies ulatuses. Hageja muutis korteri küttesüsteemi omavoliliselt ilma vastava projektita ja omanike nõusolekuta. Korteri pinda on suurendatud kaasomandis oleva pinna arvelt, ruumide otstarvet on muudetud (endise elutoa asemel on saun). Hageja korteris olevad radiaatorid ei paikne projektis ettenähtud kohtades. Kostja arvestas viivist korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 ja VÕS § 88 lg 8 alusel. Viivisenõue ei ole heade kommetega vastuolus. Hageja kahjuhüvitise nõue ei ole põhjendatud, kuna hallituse tekkimise peamiseks põhjuseks on puudused ventilatsioonis, külmasillad seintes ning lisanduda võib ka küttesüsteemi toimimise mõju. Need põhjused ei ole seotud kostja tegevusega. Küttepüstikute peale ja äravoolu vahetamist ei saa lugeda küttesüsteemi projekti rikkumiseks. Sellega sai lahendatud viie korteri kütteprobleem. Hageja poolt omavoliliselt muudetud küttesüsteem võib takistada teiste korterite soojaga varustamist. Kostja vastuhagi Kostja esitas 15.06.2011 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista korterimaksete võlgnevus ja viivis seisuga 31.05.2011, vastavalt 11 627, 82 eurot ja 2889, 14 eurot, samuti viivis protsendina põhinõudelt alates 01.06.2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni (0,07% päevas). Perioodil 01.01.2008 – 31.05.2011 oli hageja põhivõlaks 2783, 80 eurot, viivise suuruseks 58, 19 eurot. Kostja palus kohustada hagejat taastama oma korteris ümberehitatud küttesüsteem, viies selle vastavusse projektiga. Kostja palus vastuhagi rahuldada osas, milles nõue ei ole aegunud. Vastuhagi kohaselt on kostja esitanud hagejale igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks. Arved põhinevad ühistu üldkoosolekute otsustel ja kommunaalteenust osutatavate firmade poolt esitatud arvetel. Hageja ei täida korteriühistu liikme kohustusi, ei tasu esitatud arveid täies ulatuses ega tee seda tähtaegselt. 08.03.2013 esitas kostja avalduse vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks, milles palus arvestada hageja nõudega tasa kostja nõue perioodi 01.03.2004 – 31.12.2007 eest summas 1617, 25 eurot põhivõlga ja 451,08 eurot viivist. Hageja muutis 2001.a omaalgatuslikult oma korteri küttesüsteemi, ilma vastava projektita ja kostjaga kooskõlastamata. Nimetatud tegevuse tagajärjel oli takistatud korteri XX all oleva nelja korruse korterite kütmine, mistõttu palus kostja korduvalt hagejal esitada korteris muudetud küttesüsteemi projekt. Hageja seda ei teinud ning leidis, et temapoolne joonistus on küllaldane. Alumiste korruste kütte parandamiseks oli kostja sunnitud suvel 2003 küttepüstikutes oleva vee suunda muutma (varasemalt toimus see ülevalt alla). Sügisest 2003 kuni oktoobrini 2004 esitas hageja kaebusi, et korteris alaneb temperatuur ja radiaatorid on jahedad. Kontrollimisel kaebused kinnitust ei leidnud. Alates aastast 2005 kaebusi hagejalt ei saabunud, kuid alates veebruarist 2005 tasub hageja kütte eest 40% temale määratud hinnast. Selleks puudub hagejal õigus. Tal ei ole õigust ühepoolselt vähendada kütte eest tasumist, kuna ta muutis omavoliliselt korteris olevat

küttesüsteemi, võttes seega enda kanda kõik sellega seotud riskid. Kostja on nõus taastama endise küttevee suuna küttepüstikutes, kui hageja taastab oma korteris radiaatorite ettenähtud võimsuse ja muudab ühendusskeemi. Kostja nõustus, et tema nõue kuni detsemberini 2007 on aegunud. Aegumata nõude summaks on 2783, 80 eurot. Kostja poolt 21.02.2014 esitatud põhinõude ja viivise arvestus on põhjendatud ja seaduslik. Viivise arvestamisel lähtus kostja seadusega ettenähtud määrast 0,07% ja sellest, et liikme kohustuse täitmine toimub VÕS § 88 lg 8 alusel. Hageja 27.02.2014 seisukoht põhivõla ja viivise arvestuse kohta ei ole kohaldatav, kuna hageja ei tunnista kostja õigust viivist arvestada. Hageja vastuväited vastuhagile Kostja nõue ajavahemiku märts 2004 – 31.12.2007 eest on aegunud, nõue hilisema perioodi eest on tõendamata (01.12.2007 – 31.05.2011 eest 2783, 80 eurot + viivis 58, 19 eurot). Kostja viivisearvestus on ebaselge. Hageja korteris tehtud ümberehitused, sh radiaatorite vahetus, vastab nõuetele. Hageja esitas kostjale radiaatorite paigaldamise joonise ja võimsuse arvestuse. Projekti koostamine radiaatorite vahetamisel ei ole nõutav. Küttesüsteemi rikkumise ja taastamise eest vastutab ühistu. Viivise arvestamisel on kostja kasutanud ebaseaduslikku metoodikat. Selle tulemuseks on põhivõla püsimine ja sellest omakorda uuesti viivise arvestamine (arveid esitati summas 6655, 47 eurot, millest hageja tasus kokku 4904, 16 eurot, vahe seega 1751, 31 eurot).

Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohtu 11.04.2014 otsusega rahuldati nii hagi kui vastuhagi osaliselt. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude majandamiskulude võlgnevuse 1485, 11 euro ja viivise 3361 euro puudumise tuvastamiseks, kostja ümberarvestuse tegemiseks kohustamiseks ja kahju summas 566, 13 eurot hüvitamiseks. Maakohus kohustas kostjat kõrvaldama küttesüsteemi rikkumised ja taastama projektijärgne küttesüsteem. Kohus jättis rahuldamata kostja nõude majandamiskulude 2783, 80 eurot ja viivise 58, 19 eurot saamiseks. Kohus kohustas hagejat taastama oma korteris ümberehitatud küttesüsteem ja viima see vastavusse projektiga. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kohaselt täitnud kohustuse tasuda majandamiskulude eest; kas kostja esitatud igakuised arved hagejale on selged ja üheselt arusaadavad; kas kostjal on õigus hagejalt majandamiskuludega viivitamise eest nõuda viivist 0,07% tasumata summast iga tasumisega hilinenud kalendripäeva eest; kas hageja on oma korteris küttesüsteemi rikkunud ja kas kostja on korterelamu küttesüsteemi ümber ehitanud. Kohus kohaldas perioodi 01.03.2004-31.12.2007 käsitleva kostja nõude osas aegumist, mistõttu leidis, et seda nõuet ei saa tasaarvestada hageja nõudega sama perioodi eest põhinõude 1617, 25 euro ja viivise 451, 08 euro ulatuses, kuna VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt ei ole tekkinud tasaarvestuse olukorda, sest ühistul puudub antud perioodi osas nõue, mille täitmist ta saab nõuda. Kostja ei esitanud kohtule üldkoosoleku otsuseid, mille alusel kehtestati majandamiskulud ja nende suurused. Kostja pidi tõendama, et hagejale oli kommunaalteenuseid vastavalt esitatud arvetele osutatud ning et arved olid hagejale esitatud kooskõlas tariifide, kehtestatud hindade ja hageja poolt tarvitatud kogustega. Ainuüksi sellest, et kostja esitab oma liikmetele arved majandamiskulude tasumiseks, kostja liikmetele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa kostja poolt esitatud arvete ja tabelite esitamisega tõendada seda, kui palju pidi hageja majandamiskulude eest tasuma. Kostja ei ole oma nõuet sellekohase võlgnevuse 2783, 80 euro osas tõendanud ning seetõttu jättis kohus vastuhagi ja viivisenõue rahuldamata.

Kohtu poolt määratud ekspert GE eksperdiarvamusest tulenevalt leidis kohus, et hageja on omavoliliselt korteris nr XX oleva küttesüsteemi ümber ehitanud ja sellest lähtuvalt tuleb hagejat kohustada taastama ümberehitatud küttesüsteem ja viia see vastavusse projektiga. Ekspertiisi tulemusena tuvastati, et projekti järgi on korterelamusse ette nähtud malmradiaatorid, mis kõik on välja vahetatud plekkradiaatorite vastu, mistõttu ei vasta hageja poolt teostatud asendus projektile. Muudatused peavad olema kooskõlastatud korteriühistu ja projekteerijaga. Arvutamata ja kooskõlastamata küttesüsteemi muudatuste tõttu võib suureneda või väheneda teiste korterite saadav soojushulk. Hageja korteris on teostatud tehnosüsteemide muudatusi, mille teostamiseks ei ole Ehitisregistri andmetel väljastatud ehitusluba(sid). Seega on tegemist ühisomandis oleva süsteemide omavolilise ehitamisega, mis peaks olema lubamatu. Hageja nõude kohta alusetute küttearvete osas märkis kohus, et kostja ei ole määranud hagejale alusetult kütte eest tasuda 12 699, 98 krooni. GE eksperdiarvamusest järeldub, et hageja muutis omavoliliselt korteris nr XX olevat küttesüsteemi ja seega on võtnud endale kõik sellega kaasnevad riskid, millest tulenevalt puudub alus küttekulude vähendamiseks. Samuti on riiklikult tunnustatud ekspert oma arvamuses leidnud, et antud juhul ei põhine radiaatorite valik nõutavatel arvutustel, mistõttu radiaatorite mõju soojusrežiimile on ebaselge ning ka ventilatsioonisüsteem ei vasta nõuetele, toimides oluliste puudustega. Kui hoone küttesoojusega varustamise kvaliteeti on vaja tõsta, siis seda tuleks teha majas tervikuna, mitte korterite kaupa, mingil juhul ei tohiks seda teha üksikute korterite kaupa neid küttesüsteemist lahti ühendades. Hageja nõude kohta alusetute üldvee ja tsirkulatsiooni arvete osas märkis kohus, et ainult arvete esitamisega ei teki hagejal kohustust üldvee ja tsirkulatsiooni eest tasuda, kuna kostja ei ole tõendanud, kui suur on maja veetarbimine ja tsirkulatsiooni kulu kokku ja kui suur on hageja kohustus tasumisel. Samas ei ole ka hageja esitanud tõendeid selle kohta, millist metoodikat kasutades on ta leidnud, et üldvee ja tsirkulatsiooni eest on talle määratud tasumiseks alusetult vastavalt 432, 05 krooni ja 420 krooni. Seega jättis kohus rahuldamata hageja nõude tuvastada üldvee ja tsirkulatsiooni eest määratud tasumise kohustuse puudumine. Ühistu põhikirja punktist 3.3.18 ei tulene ühistu õigust nõuda korteriomanikule kuuluva veemõõtja kontrollimist ja plommimist. Veearvesti plommimise korraldab selle omanik. Kohtule ei ole esitatud tõendit, kust nähtuks, et hageja poolt paigaldatud veearvesti näidud on õiged ning mille alusel on hageja tasunud arveid külma vee tarbimise eest. Hageja ei ole tõendanud, et tema veearvesti oli vahetamise ajal korras. Kuna hageja veearvesti oli plommimata, ei saanud ühistu ka hageja poolt esitatud näite arvesse võtta. Ühistu ei ole tõendanud, kui suured olid külma vee kulud kokku ja kui suur oli hageja kohustus külma vee eest tasumisel. Kuna ka hageja ei ole tõendanud, et ta on enne 25.09.2008 esitanud õiged veemõõtja näidud, siis jättis kohus rahuldamata hageja nõude talle määratud 9684, 96 krooni tasumise kohustuse puudumiseks. Kostja viivisearvestuse kohta märkis kohus, et võlgnik ei saa VÕS § 88 lg-s 8 sätestatud järjekorda ise teistmoodi määrata. Ka ei ole hageja esitanud kohtule kokkulepet, milles pooled on kohustuse täitmise järjekorras teistmoodi kokku leppinud. Seetõttu jättis kohus rahuldamata hageja nõude tuvastada viivise 3361 euro tasumise kohustuse puudumine. Kuna kohus jättis rahuldamata hageja nõude majandamiskulude ja viivise tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks, jättis kohus rahuldamata ka hageja nõude kohustada kostjat tegema hageja arvelduse ümberarvestus kooskõlas kohtuotsuses tuvastatud summaga. Kohus jättis hageja nõude kahjuhüvitise 566, 13 euro saamiseks rahuldamata. Ekspert GE hinnangul olid hageja korteri hallitusel järgmised põhjused: 1) välisseintes või akendes puuduvad

värskeõhu klapid, mis tagavad õhu pealevoolu; 2) puudulik ventilatsiooni väljatõmme; 3) külmasillad ehk välisseina sisekülje madal temperatuur, mille tõttu välisseina siseküljele kondenseerub vesi. Puudulik ventilatsioon tekitab korteris kõrgendatud niiskustaseme, mis omakorda tõstab kastepunkti temperatuuri välisseina siseküljel (mida kõrgem kastepunkti temperatuur, seda rohkem kondenseerub vett seinale). Kondenseerunud vesi on kasvulavaks hallitusseentele. Ekspert leidis, et tubade temperatuur ei ole hallituse tekkimise põhjus. Kohus leidis, et kostja ei vastuta hallituse tekkimise eest hageja korteris. Ekspert on esile toonud hallituse põhjused, mis ei seondu kostja tegevusega. Kohus rahuldas hageja nõude kohustada kostjat kõrvaldama küttesüsteemi rikkumised ja taastama projektijärgne küttesüsteem. GE on eksperdiarvamuses leidnud, et igasugune küttesüsteemi muudatus, sh küttepüstikutes soojuskandja voo ümbersuunamine eeldab arvutusi, projekti ning projekti kooskõlastamist kõigi korteriomanikega. Kui teostatavad muudatused ei põhine arvutustel, võib muudatuste tõttu teiste korterite soojushulk kontrollimatult suureneda või väheneda. Ekspertiisi tulemusena tuvastati, et korterelamus on teostatud tehnosüsteemide muudatusi, mille teostamiseks ei ole Ehitisregistri andmetel väljastatud korterelamule ehitusluba(sid). Ekspert juhtis tähelepanu, et hoone küttesüsteem on ühisomandis ja selle omavoliline muutmine ei tohiks olla lubatud kuna see mõjutab ka teiste hoone korterite olukorda. Kostja on märkinud, et ta on nõus taastama projektijärgse torustiku kohe, kui hageja viib oma korteris küttesüsteemi vastavusse nõuetega. Kostja apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osaliselt, s.o resolutsiooni punkti 7 osas, millega kohus jättis kostja nõude majandamiskulude 2783, 80 euro ja viivise 58, 19 euro saamiseks rahuldamata ning jaotas menetluskulud. Apellant palub teha asjas uue otsuse, millega kostja rahaline nõue rahuldada ning jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes tõendid nõuetekohaselt hindamata, mis tingis asjas oluliste asjaolude ebaõige tuvastamise ja viis ebaõige kohtulahendini. Apellant juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et tema nõue ei olnud esitatud kõigi kululiikide osas, vaid üksnes küttekulude, külma vee tarbimise, veekao (üldvee) ja vee soojendamise (tsirkulatsiooni) osas. Seega tuli tõendada üksnes neid kululiike. Kostja on oma vastuses hagile põhjendanud nii nende kulude tekkimise alust kui arvestuse korda (tl 74-77, 178-180, I köide). 27.11.2007 esitas hageja taotluse nõuda kostjalt välja AS Tallinna Vesi arved selleks, et tõendada algdokumentide alusel nn üldvee kulude ebaõigsust, korrates sama taotluse 19.09.2008 eelistungil. 29.10.2010 eelistungil hageja sellest taotlusest loobus, välja arvatud üldvee arvestuse tabeli osas (tl 227, I köide). Samal kohtuistungil kohustati kostjat esitama hagejale dokumentatsioon korteriühistu raamatupidamise majandamiskulude arvestuse kohta ja arutada kompromissi sõlmimist, määrates tähtajaks 12.11.2010. Pooled kohtusid selle aja jooksul kahel korral. 04.11.2010 tutvusid hageja ja tema esindaja nõutava dokumentatsiooniga korteriühistu ruumides ja said vajaliku selgituse majandamiskulude arvestuse ja omanike vahel jaotamise osas. Pärast dokumentidega tutvumist hageja mingeid vastuväiteid ei esitanud. Sellest tulenevalt oli kostja veendunud, et ta ei pea esitama kohtule omapoolset täiendavat tõendit vaidluses olevate kulude liikide arvestuste ja nõutavate suuruste kohta ja poolte vahel on vaidluse all vaid nende kulude õiguslik alus. 15.11.2010 vastuses kinnitas hageja, et „põhimaksete osas kestab vaidlus vaid vee- ja kütte ebaõige määramise kohta“. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel vaidlus õigusliku aluse olemasolus nimetatud majandamiskulude määramise, mitte kulu liikide suuruse üle. Seega ei lasu kostjal tõendamise kohustus kulude osas, mille arvestuse metoodika osas ei ole vastuväiteid esitatud.

Apellandi väitel oleks kohus pidanud kõigepealt läbi vaatama hagi, tuvastamaks vaidluse all olevate kululiikide õigusliku aluse ja põhjenduse ning alles seejärel, sõltuvalt tulemusest, hindama vastuhagi. Kuna põhihagi ja vastuhagi nõuded on omavahel seotud ja vahe on ainult ajavahemikus, vaidlus on aga kululiikide õiguslikus aluses, mitte suuruses, tuleks kohtul kohtuotsuse tegemisel hinnata kõigepealt kulude määramise õigsust, vajadust ning põhjust ja alles seejärel nende maksumust. Arvestades, et hageja tutvus kulude omanike vahelise jaotusega ja oma osast selles jaotuses ning mingeid vastuväiteid selles osas ei esitanud, tuleb seda lugeda hageja poolt omaks võetuks ja selles osas ei ole kostja kohustatud esitama täiendavaid tõendeid. Arvestades, et kohus leidis, et „hageja muutis omavoliliselt, mitte nõuetekohaselt korteris nr XX olevat küttesüsteemi ja seega on võtnud endale kõik sellega kaasnevad riskid, millest tulenevalt puudub alus küttekulude vähendamiseks“, tuleb seda kohaldada ka vastuhagis esitatud küttekulude nõuete osas ja rahuldada vastuhagi vähemalt 1256, 72 euro ulatuses, mis ulatuses on hageja tasunud kütte eest ettenähtust vähem. Hagi osas tuvastas kohus, et nõue külma vee tarbimise eest kuni 25.09.2008 oli põhjendatud. Kuna see kohtu järeldus on seostub otseselt vastuhagis esitatud nõudega, tuleb rahuldada vastuhagi ka selles osas, s.o summas 244, 43 eurot. Kohtu järeldusi põhihagi osas tuleb kohaldada ka vastuhagis esitatud üldvee ja tsirkulatsiooni nõuete kohta ja selle alusel mõista hagejalt välja ajavahemiku detsember 2007 kuni mai 2011 eest 25, 16 eurot üldvee ja 161, 04 eurot tsirkulatsiooni eest. Kostja ei nõustu, et tema poolt esitatud viivisenõue pole jälgitav. 25.02.2014 esitatud viivisearvestus ajavahemikul 01.12.2007 – 11.05.2011 on kontrollitav ja arusaadav. Viivise arvestamisel lähtus kostja KÜS § 7 lg-st 4 ja VÕS § 88 lg-st 8.

Hageja vastuapellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o resolutsiooni punkti 2 osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada majandamiskulude võla summas 1485, 11 euro tasumise kohustuse puudumine ning teha uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada. Hageja palub jätta maakohtus kantud menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja ringkonnakohtus kantavad menetluskulud hageja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole hagejale alusetult määranud kütte eest tasuda 12 699, 98 krooni. Maakohus ei selgitanud, miks ta leidis, et kostja poolt ajavahemikul märts 2004 – oktoober 2007 kütte eest arvestatud summad on õiged. Ka puuduvad selle kohta tõendid kohtutoimikus. Soojuskulude õigsuse tõendamiskoormus lasus kostjal. Kostja ei esitanud dokumentaalseid tõendeid elamu soojusenergia kulude ja nende kulude jaotamise kohta korteriomanike vahel. Hageja palus eksperdile esitatud küsimuses välja arvutada korteri nr XX tegelikult tarbitud soojusenergia suuruse. Kohtu poolt määratud ekspert soojuseenergia kohta vastavaid arvutusi ei teinud. Seega ei olnud hagejal võimalik oma nõudeid tõendada. Maakohus ei analüüsinud kõiki eksperdi järeldusi ning jõudis seetõttu ebaõige järelduseni, et hageja vastutab oma korteri kütmise eest ainuisikuliselt, kostjal ei lasu mingit vastutust ning et seega on kostja arvutused kütte eest perioodil märts 2004 kuni oktoober 2007 õiged. Hagi läbivaatamise ajaks olid kostja nõuded ajavahemikul märts 2004 kuni oktoober 2007 aegunud. Hageja avaldas ka varasemalt, et kostja nõuded selle perioodi eest on aegunud ning kostja nõustus sellega. Maakohus oleks pidanud rahuldama hageja nõude mitte tasuda kostja arveid perioodil märts 2004 – oktoober 2007, sest kostja sellised nõuded on aegunud.

Maakohtu otsus on üldvee ja tsirkulatsiooni nõuete osas vastuoluline. Ühelt poolt leiab kohus, et ainult arvete esitamisega ei teki hagejal kohustust tasuda üldvee ja tsirkulatsiooni eest. Teiselt poolt pani maakohus tõendamiskoormise hagejale. Hageja ei nõustu, et ta ei ole oma nõuet külma vee osas tõendanud. Hageja on tõendanud, et ta tarbis vastaval perioodil 326, 06 m3 külma vett maksumusega 7460, 86 krooni. Oma arvestuste tõendamiseks esitas hageja korteri nr XX veemõõtja näitude tabeli, veenäitude tõendid 2008.a oktoobri-detsembri eest ning 25.09.2008 veearvesti kontrollimise akti ja arvesti passi. Kostja ei vaielnud vastu, et hageja veearvesti on korras ja näidud on õiged. Kostja ei tõendanud, et hageja ei esitanud näite perioodil juuni 2004 – november 2005. Kostja ei tõendanud hageja kohustust veemõõtjat plommida ning et külma vee arvestus 6,0 m3 inimese kohta on õige. Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Kuna kolm hageja nõuet on põhjendatud, siis tuleks 75% menetluskuludest jätta kostja kanda. Samuti on ebaõige, et eksperditasu kannab ainult hageja, sest ekspertiisi tulemusena on tuvastatud, et kostja tegi elamu küttesüsteemis omavolilisi muudatusi. Kostja peab kanda vähemalt 50% eksperditasust. Vastused apellatsioonkaebustele Pooled paluvad jätta teineteise kaebused rahuldamata ning kohtuotsuse vastavas osas muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, s.o resolutsiooni punktide 2 ja 7 osas. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, rahuldab hageja nõude võlgnevuse seisuga 02.11.2007 puudumise tuvastamiseks ning osaliselt kostja rahalise nõude. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Poolte apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus ei eksinud kui leidis, et poolte vastastikuste nõuete osas on otstarbekas lahendada esmalt kostja rahaline nõue ning seejärel hageja nõue võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses sisalduvate sellekohaste väidetega. Tegemist on vastastikuste nõuetega, mis olid omavahel tihedalt põimunud. Nii hageja kui kostja nõuete lahendamiseks tuli kohtul tuvastada oma sisult sarnaseid asjaolusid. Seetõttu ei oma ka erilist tähtsust, millises järjekorras on kohus otsuse põhjendavas osas nõudeid käsitlenud. Samas on õige hageja kaebuse väide selle kohta, et kui kohus tuvastas, et kostja nõue majandamis-kulude saamiseks perioodi 01.03.2004 – 31.12.2007 eest on aegunud (mida kostja on ka ise möönnud), tulnuks rahuldada hageja nõue sama võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. Kuna kostja vastav nõue oli aegunud ega kuulunud seetõttu tasaarvestamisele, ei olnud põhjust jätta rahuldamata hageja nõuet võlgnevuse seisuga 02.11.2007 puudumise tuvastamiseks. Eeltoodu ei andnud aga alust rahuldada hageja nõuet kohustamaks kostjat tegema ümberarvestust. Kui kohus tuvastas kostja nõude aegumise, millele vastab hageja võlgnevuse puudumine sama perioodi eest arvestatud summa osas (kuigi hageja oli hagiavalduses väljatoodud summasid hiljem mitmel korral muutnud, lähtus maakohus hageja 18.10.2010 menetlusdokumendis nimetatud nõudest, mille kohta ei ole pooled kaebustes vastuväiteid esitanud), siis ei olnud alust nõuda kostjalt sama perioodi eest esitatud arvete muutmist (majandamiskulude ümberarvestamist). Selline nõue on oma olemuselt sisutühi. Seetõttu ei ole asjakohane ka hageja kaebuse väide, milles seab ta kahtluse alla maakohtu järelduse kostja teostatud küttekulude arvutuste õigsusest perioodil märts 2004 kuni oktoober 2007.

Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus, leides, et hageja muutis omavoliliselt korteris nr XX paiknevat küttesüsteemi, millega võttis endale kõik sellega kaasnevad riskid, oleks pidanud vastuhagi küttekulusid käsitlevas osas rahuldama. Selles osas tuleb maakohtu otsust muuta. Maakohtu järeldused küttesüsteemi muutmise ja teostatud ümberehituse kohta on oma sisult õiged ning kooskõlas tõenditega. Maakohus hindas sellekohaseid tõendeid piisavalt põhjalikult, arvestades seejuures ka tõendite vastuolulisust, ning jõudis nende põhjal õigele lõppjäreldusele, et vastuhagis sisalduv teine nõue – kohustada hagejat taastama ümberehitatud küttesüsteem – tuleb rahuldada. TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt nõustub ringkonnakohus kohtuotsuse vastavate põhjendusega ega pea vajalikuks neid korrata. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sellest sättest tulenevalt tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Korteriühistu põhikirjas võib sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et ühistu kantud soojusenergia kulud on jaotatud liikmete vahel pindalapõhiselt. Küll vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli õigus nõuda hagejalt küttekulusid tervikuna ning tasu vee eest, arvestamata veearvesti tegelikke näite, samuti selle üle, kas hageja on kohustatud maksma kinni veekaost ja sooja vee tsirkulatsioonist tingitud kulud. Pooled ei vaielnud selle üle, et erinevused arvetel märgitud soojusenergia kulu ja vastavate kulude eest hageja poolt tasutud summade vahel olid tingitud sellest, et perioodil 01.01.2008 - 31.05.2011 tasus hageja määratust 40-50% (mida ta on ka ise korduvalt kinnitanud, tuues välja põhjenduse, et ühistu ei varustanud hageja eluruumi vajaliku soojusega). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja jättis nimetatud perioodil tasumata kokku 1256, 72 eurot. Kuigi hageja on oma hilisemas menetlusdokumendis (esitatud 13.01.2014 – tl 104-108, V köide) heitnud kostjale muu hulgas ette ka seda, et viimane ei ole esitanud küttetariifide õigsust tõendavaid dokumente, ei anna see siiski alust jätta vastav nõue rahuldamata. Kolleegium ei pea õigeks maakohtu seisukohta, et kostja oleks pidanud ka sellekohase rahalise nõude tõendamiseks esitama ühistu üldkoosoleku otsused. Pooled ei vaielnud selle üle, et ühistu poolt tasutud küttekulud (soojusenergia eest tasutud summad) on jaotatud ühistu liikmete vahel vastavalt nende omandis oleva korteriomandi reaalosa pindalale. Pealegi on küttekulude puhul tegemist vahendatava teenusega, mille eest tasu nõudmiseks ei pea ühistu eraldi tariife kehtestama (erinevalt elamu majandamiseks osutatud teenustest). Praegusel juhul ei olnud hagi esemeks ega seega ka vaidluse all selliste kulude kandmine, mida saaks käsitleda majandamiskuludena selle sõna otseses tähenduses, vaid tegemist oli vahendatavate teenustega, mille ostmiseks tehtud kulutusi hageja ei vaidlustanud. Eeltoodu tõttu tuleb nõustuda kostjaga, et ta ei pidanud tõendama maksete kujunemist ühistu liikmete vahel kulude jagunemise tähenduses, vaid vastavate kulude hagejalt sissenõudmise põhjendatust (kulude jaotamise metoodika osas ei ole hageja väiteid/vastuväiteid esitanud). Kuna hageja ei olnud rahul korteri nr XX kütmiseks suunatud soojusenergia hulgaga, siis teatud ajast alates tasus ta arvestuslikust kulust vaid osa. Hagiavalduse eesmärgiks oligi eelkõige tuvastada, kas hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud andsid alust keelduda osaliselt temalt nõutud maksete tasumisest. Pealegi nähtub toimiku materjalist, et kohtu suunamisel kohtusid pooled menetlusväliselt dokumentidega tutvumiseks, saamaks selgust majandamiskulude arvestamise

põhimõtetes. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda kostja selgituses, mida ta on korranud ka apellatsioonkaebuses, et dokumentidega tutvumise järgselt on ka hageja nõustunud, et vaidluse all ei ole korteriühistu kantud kulude jaotamise põhimõtted, vaid et teatud konkreetsetel asjaoludel ei ole hageja nõus korteriühistu esitatud arveid täies ulatuses tasuma. Nii ilmneb ka hageja 16.11.2010 menetlusdokumendist, et ta ei nõustu kostja arvestustega võlgnevuse kujunemise kohta, eriti aga viivise arvestamise ja laekunud summade viivise katteks arvestamisega (tl 236237, I köide). Vastuhagile esitatud vastuväidetes on hageja tuginenud ka väitele, et kostja ei ole hagejale arvestatud maksete kujunemist tõendanud. Samas, hageja ei ole vastuses toonud esile asjaolusid, mis võiksid tingida tema varasemate seisukohtade muutuse, seadmaks kahtluse alla kulude jaotamise põhimõtted. Selle ajani ei olnud poolte vahel vaidlust selles, et hageja ei nõustunud tasuma talle määratud makseid kolme kululiigi lõikes seetõttu, et 1) tema korter oli alaköetud, 2) veekulu arvestamise alus oli ebaõige (tema veemõõtja näitusid ei arvestatud), 3) nn üldvee ja sooja vee tsirkulatsioonist tingitud täiendav kulu oli põhjendamata. Praegusel juhul tuli kohtul seega hinnata, kas hageja väited kulude arvestuse aluste kohta on õiged või mitte, samuti seda, kas kostjal oli seaduslik alus arvestada hageja tasutud summasid viivise katteks, mille võrra põhivõlg, sõltumata tasumisest, suurenes. Korterelamu ühe korteri kütmiseks kuluva soojus-energia tegelikku maksumust ei olnud eksperdil võimalik määrata. Sellekohane hageja etteheide ei ole õige. Soojakulude jaotamise puhul on tegemist kokkuleppelise arvestusliku hinnaga. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et nõustub hageja korteri küttesüsteemi muudatustele maakohtu antud hinnanguga, tuleb hagejalt kostja kasuks perioodi 01.01.2008 – 31.05.2011 eest vähemtasutud küttekulud summas 1256, 72 eurot välja mõista. Kuigi maakohtu järeldused veekulu arvestamise põhjendatuse kohta on vastuolulised, ei pea kolleegium siiski võimalikuks otsuse lõppjäreldust selles osas muuta. Kostja ei ole tõendanud neid asjaolusid, millest võiks järeldada, et kuni 25.09.2008 ei olnud tal alust võtta arvesse hageja korteris paiknevate veemõõtjate näite. Ka neid tõendid, mille põhjal võiks kontrollida elamu tegelikku veekadu (nn üldvee kulu) ja soojuskadusid vee tsirkulatsiooni tõttu, ei ole kostja kohtule esitanud. See, et veekao arvestamise maksimummäär on normatiivsete dokumentidega reguleeritud, ei võimalda teha järeldust elamu tegeliku veekao (nn üldvee) ja selle liikmete vahel jaotamise kohta. Seetõttu tuleb need nõuded jätta rahuldamata. Vastuhagis nõuab kostja maksete tasumisega viivitamise eest hagejalt ka viivist (VÕS § 113 lg 1). Kuna ringkonnakohus mõistab hagejalt välja küttekulude võlgnevuse perioodi 01.01.2008 – 31.05.2011 eest, siis on kostjal õigus saada selle tasumisega viivitamise eest ka viivist (KÜS § 7 lg 4). Samas nõustub ringkonnakohus hagejaga, et kostja poolt esitatud võlgnevuse arvestus ei ole korrektne. Antud juhul ei olnud kostjal alust arvestada hageja tasutud summasid viivise katteks. VÕS § 88 lg 8 sõnastusest tulenevalt on võlausaldajal õigus katta tasutud summaga intressi (VÕS § 94). Pealegi oleks kostja selline käitumine vastuolus ka hea usu põhimõttega, sest hoolimata sellest, et hageja on talle määratud makseid pika perioodi jooksul (alates aastast 2004) tasunud vaid osaliselt, ei ole kostja pöördunud võla nõudmiseks kohtusse, vaid piirdunud järjekindlalt üksnes võlalt viivise arvestamisega ning selle katmisega hageja poolt arvete alusel tasutud summade arvelt. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kuna pooled vaidlesid mitmeid aastaid tasumisele kuuluva küttekulu suuruse üle (kui suures osas peab hageja neid tasuma), kuid korteriühistu ei astunud samme vaidluse sisuliseks lahendamiseks, siis ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks arvestada vähemtasutud küttekuludelt viivist jooksvalt perioodi jaanuar 2008 – mai 2011 eest, vaid alates hagi (vastuhagi) esitamisest. Sellest tulenevalt mõistab kohus hagejalt välja viivise alates 16.06.2011, s.o ajast, mil vastav nõue summas 1256, 72 eurot muutus tervikuna sissenõutavaks ja mille sissenõudmiseks esitas kostja nõude kohtule. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga mõistab kohus välja viivise ühtse summana, alates 18.12.2014 aga etteulatuvalt protsendina. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud juhul kestis viivitus 3 aastat ja 185 päeva, viivise suuruseks päevas 0,07%. Seega tuleb ajavahemiku 16.06.2011 – 17.12.2014 eest mõista hagejalt 1256, 72 euro tasumisega viivitamise eest välja viivis 1125 eurot.

Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotuse osas ei pea kolleegium põhjendatuks maakohtu otsust muuta. Hageja tasutud ekspertiisikulude kostja kanda jätmiseks ei ole alust. Ekspertiisi tulemustest sõltuvalt rahuldati kostja nõue hageja vastu korteri küttesüsteemi taastamiseks, seejuures ei vaielnud kostja vastu sellele, et hageja tegevusest tingituna muutis ta küttepüstikute torude ühendusi. Kuna ringkonnakohus rahuldab mõlemad apellatsioonkaebused osaliselt ning muudab vastavalt maakohtu otsust, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda (TsMS § 161 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

I. Nõmm

I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.