Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Alusetu kütte eest määratud summasid 12 699,98 krooni suuruses. Hageja ei ole nõus kütte eest ülemmäratud summasid tasuda põhjusel, et ühistu ei taga korteri nr 41 varustamise vajaliku temperatuuri soojusekandjaga, st ei osutanud omanikule teenust 100 %. 2002 oli korteris 41 paigaldatud uued radiaatorid, mille paigaldamine oli korteriühistuga kooskõlastatud ja ühistule on esitatud joonised ja arvestused. Asjaolu, et radiaatorid olid 2002 paigaldatud kostja teadmisel ja loal tõendatakse kostja käitumisega 2013. aastal tekkinud olukorras, millal hageja tahab ja püüab viia oma korteri küttetorustikud kooskõlas eksperdi soovitustega, kuid kostja ei anna loa ja võimalust seda teha. Korteri nr 41 varustamise vajaliku soojuseenergiaga oli katkestatud ühistu poolt alates 2003. sügisest, millal ühistu teostas trepikoja nr 3 keldriruumis küttesüsteemi töid 1, 2, 3, 4 püstikutel. Tööd olid teostatud korteriomanike nõusolekuta, ehitusnormide ja maja projekti rikkumisega. Kehtinud elamuprojekti järgselt peab soojusekandjavool andma ülespoole 5-nda korruse radiaatoritele, millega oli tagatud nende nõutav temperatuur. 5-ndast korrustest käis soojusekandja 1. korrusele alla. Ühistu aga on muutnud keldrikorrusel küttepüstikute skeem, andev küttepüstik muudeti tagastuvaks ja tagastuv küttepüstik – andvaks: püstikute nr 1, 2, 3,4. Sel põhjusel antakse soojusekandjavool ette esiteks 1- le korruse radiaatoritele, seejärel tõstab alt ülesse ning jõuab 5-nda korteri radiaatoritele jahtunud soojusekandja. Sel põhjusel korteri 41 elutubades temperatuurid oli + 16°C +17 °C põhjusel, et radiaatorid korteris ei soojenda nõuetekohaselt. Selline asjaolu tõendatakse toimikusse esitatud aktidega, samuti EMÜK mõõtmisega. Sellest järeldub esiteks, et korteri nr 41 püstikutes 1, 2, 3 ja 4 soojusekanda peavoolu temperatuurid on 6-13°C vähem kui püstikutes nr 16 ja 17 soojusekandaja temperatuur, kus ühistu soojusekandaja ümbersuunamist ei teinud. Samuti korteri radiaatorite võrdlemisega saab tuvastada et soojuskandja madala temperatuuri põhjuseks korteri 41 püstikutes 1, 2, 3 ja 4 on soojuskandja voolusuuna muutmine keldris, mitte radiaatorid ise või nende paigaldamine. Sellest hoolimata, et kõikidel püstikutel on paigaldatud seesama firma Purmo Compact radiaatorid ja sarnase torude läbimõõtu muutusega, püstikutel nr 16 ja 17 olevad radiaatorid saavad soojusekandaja temperatuuriga 43-49°C, püstikutes nr 1, 2, 3 ja 4 soojusekandja temperatuur on aga pidevalt 6-13°C vähem. Kahtlemata, et selle põhjuseks on mitte radiaatorid, vaid välispõhjus. Asi on selles, et püstikute nr 16 ja 17 soojuseakandja vool muudetud ei olnud, püstikutes nr 1, 2, 3 ja 4 soojusekandja vool on muudetud. Seega korteri nr 41 madala kütmise põhjus on korteriühistu tegevus. Kostja vastuväide, et korteri nr 41 esiku arvel suurendatud elupind mõjutas mingil moel radiaatorite või elutubade temperaturi on paljasõnaline. Kostja ei esitanud eksperdile vastav küsimust ning kostja vastuväide on tõendamata. Ei leidnud tõendamist kostja vastuväide, et hageja uute radiaatorite paigaldamise tõttu on tekkinud probleemid küttega kõikides korterites, mis asuvad allpool hageja korterit. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja nõudmisel OÜ-i XXX poolt tehtud kontrollimise käigus on tuvastatud, et uute radiaatorite paigaldamise projekt koos võimsuse arvestusega on esitatud ning korteris nr 35 on renoveerimistööde käigus paigaldatud uued radiaatorid projekti normi rikkumisega. Samuti kostja poolt esitatud 22.01.2009 püstiku temperatuurirežiimi mõõtmisest on näha, et püstikutel nr 16 ja nr 17 asuvates korterites on võrdne soojusekandja temperatuur 43°C. See tähendab, et korteris nr 41 uued radiaatorid ehki paigaldatud ebaoluliste muudatustega, ei mõjuta kütmist korterites, mis asuvad korteri nr 41 all. Menetluse käigus tehtud radiaatorite arvetused on esitatud, millega hageja tõendab, et paigaldatud radiaatorite soojusvõimsused on lähedased ehitusprojektis näidatud võimsusele. Tuleb jätta tähelepanuta eksperdi XXX vastustes nr 1 ja 6 esitatud eeldused, et korteris nr 41 paigaldatud radiaatorid või korteriomanik võivad mõjutada või kahjustada elamu küttesüsteemi soojusrežiimi püstikutes, sest need on absoluutsed paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei leidnud tõendamist, et korteris toimunud ümberehitused on rikkunud elamu muud süsteemid. Hageja esitas ühistule vastavad projektid ja korteriomanikega kooskõlastamised juba 1996. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et tema korteri püstikutes 1, 2, 3 ja 4 soojuskandja madala temperatuuri põhjuseks 41 on kostja poolt keldris soojusekandja voolusuuna muutmine.

Mugavaks eluruumiõhu siseõhu temperatuuriks loetakse +21 °C ja ei ole lubatud ruumiõhu temperatuuri langus kütteperioodil alla +19 °C. Kuna kostja ei osutanud hagejale soojusega varustamise teenus 100% ulatuses korteriomanik saab ühistule maksma sõltuvalt tegelikust temale osutatud ja ostetud teenustest. Ühistu peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Arvestades seda, et keegi ekspertidest ei olnud võimeliseks tarbitud soojuse eest täpsed summasid arvestada, et kostja ei esitanud ühtegi tõendi selle kohta palju soojuse ta ostis elamu majandamiseks ja kuidas toimus soojusekulude jaotamine korteriomanike vahel, palun kohus tuvastada hageja õigus mitte maksta kostjale 12699,98 krooni mittetarbitud soojuse eest ehk võla puudumise mittetarbitud soojuse eest. Alusetu tsirkulatsiooni eest määratud summasid 420 krooni suuruses. Hageja ei ole nõus maksma 420 krooni tsirkulatsiooni (käteräti kuivati) eest, sest alates 1999. aastast korteris nr 41 käteräti kuivati puudub. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit oma arvestuste tõendamaks. Tõendamata üldvesi/veekaod/ määratud summasid 432,05 krooni. Hageja ei ole nõus tasuma 432,05 krooni üldvee eest, sest kostja ei ole summat tõendanud. Alusetu külma vee tarbimise määratud summasid 9 684,96 krooni. Arvetes 2005. jaanuarist kuni 2007. oktoobrini esitas kostja hagejale 17 145,60 krooni (19 096,15 – 1 950,55) 747,24 m3 külmvee eest. Hageja aga on tarbinud 326,06 m3 külmvee maksumusega 7 460,86 krooni, mille eest ta maksis. Seega erinevus arvestuste vahel on 9684,74 krooni (17 145,60 – 7 460,86). Lahkarvamused külm veetarbimise eest summas 9 684,96 krooni on tekkinud sellest, et kostja pahauskselt ja põhjendamatult ei võtnud arvesse hageja poolt 11.06.2004. aastal paigaldatud uue külmaveearvesti nr 04. 012963 näidud. Kostja vastuväide selles osas on paljasõnaliselt ja tõendamata. Toimikus on palju korteris nr 41 puudutavad aktid (29.11.2002, 14.12.2003, 01.02.2004, 25.09.2008, 20.01.2009, 22.01.2009), mis tähendab, et ei olnud korteromaniku harjumuses takistada juurdepääsu oma korterisse olukorda kontrollimiseks. Hageja pöörab kohtu tähelepanu et temal puudus kohustust veemõõtjad plombeerida. Selline kohustust ei ole sätestatud ühistu põhikirjas, ega seaduses. Ühistu n.ö. tavast hageja ei teadnud, sest enne juuni 2004 paigaldatud veemõõtja ei olnud plombeeritud, kostja seda ei nõudnud ning võttis veemõõtjate näidud arvesse. Veemõõtjate taatlemine ja vajadusel vahetamine on omaniku õiguskohustus. Seega kostja vastuväide, et hageja vahetas veemõõtja omavoliliselt on põhjendamata. Hageja peab põhjendamatuks kostja viide veetarbimise suuruse arvestamisel Tallinna Linnavalitsuse 11.12.1998 määruse nr 78 punktile 2.1.2 Veemõõturiteta korterite sooja vee tariifi määramine. Esiteks reguleeris määrus (kehtetu alates 03.07.2008) soojusenergia kulude arvestamise kord, sh hulgas ka veemõõturiteta korterite sooja vee tariifi määramine. Antud juhul kostja arvutas külmvee kulud korterile koos veemõõtjaga. Teiseks on absoluutselt alusetu kostja soov rebida määrusest välja tabelis nr 1 (Sooja vee osakaal tarbitud vee kulus) kajastatud külmvee tarbimise normid eesmärgiga õigustada oma käitumine. Tabel nr 1 on võetud Tallinna Linnavalitsuse 28.02.1992 määrusest nr 36 kui blanketne norm. Määrus nr 36 on tunnistatud kehtetuks 02.09.2002. asjaolu, et kehtetu määruse blanketne norm on jäänud määruses nr 78 ei tee seda kehtivaks. Hageja leiab, et kostja konstruktsioon on absoluutselt kunstlik. Kostjal puudus õiguslik alust arvestada hagejale, kes korralikult esitas veemõõtja näidud, 6,0 m3/inimese kohta kuus. Hageja ei ole nõus viiviste summas 52 588,25 krooni arvestamisega. Kostja tabel on üles ehitatud selliselt, et kajastab gradatsioonis võla suurenemist ning kuu alguse kõike tasumata arvete summast arvestatud viivis, see juures igakuu nõude sissenõutavaks muutmise ja tasumise tähtaja on jäetud arvestamata. Selline arvestamine on VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 82 lg 7 vastuolu olevas. Perioodi jooksul kostja poolt põhimaksete täitmiseks laekunud 55 348,56 krooni arvestas kostja kõik summasid viivise kustutamiseks. Selle hea usu põhimõtete ja ebaseadusliku metoodika tulemuseks hageja põhivõlg ei vähenenud ning kostja jätkas „põhivõlast“ uuesti viivised arvestama. Seega kunstlikult kasvas põhimaksetest järgnev viivis geomeetrilises progressioonis, põhivõlg aga

vähenenud ei ole. Hageja ei ole nõus kostja poolt rakendatud viivise „kustutamise“ metoodikaga. Hageja oma kviitungis alati määras, et annab raha põhikohustuse täitmiseks ning alati vaidlustas viivist. Võlausaldaja ei saa viivise kustutamise ise otsustada, kui kohustus on vaidlustatud (VÕS § 88 lg 4 punkt 4). Hageja rõhutab kohtu tähelepanu, et korteriühistu ja ühistu liikmete võlasuhted ei olnud tavapärase äritegevusega sarnased. Sellest järeldub, et VÕS § 88 lg 8 rakendamine ühistus on õigustamata. Ühistu ei saa arvestada omanike põhimaksete täitmise katteks summasid viiviste kustutamiseks ilma omanike nõusolekuta. Hageja peab põhjendatuks oma nõuet tuvastada XXX võla 23 236 krooni ja 99 senti suuruses ja kõrvalnõudeid (viiviseid) 52 588 krooni ja 25 senti suuruses KÜ XXX ees puudumist seisuga 02.11.2007 ning kohustada KÜ-t XXX tegema XXX arvelduse ümberarvestust kohtuotsuse tuvastatud summaga kooskõlas. Mõista KÜ-lt XXX kahju 8 858 krooni XXX kasuks. Ekspertiisidega on tõendatud, et hallituse tekkimisel ja korteri kahjustusel on 3 põhjust, millest 2 on kostja vastutus ja üks on hageja vastutus. Hageja palub kohtul seda arvestada ning leiab, et kostja peab hagejale hüvitama vähemalt 2/3 kahju suurusest, ehk (8858.3x2)= 5 905,33 krooni ehk 377,42 eurot. Kahju tekitamisega seoses mõistlikud kulud –moodustasid 8 858 krooni. Akende põskede ja aknalaua pinna värvi muutis kõlbmatuks. Kohustada KÜ-t XXX kõrvaldada küttesüsteemi rikkumised ja taastama projektijärgse küttesüsteemi. On tõendatud, et korteriühistu poolt läbi viidud küttepüstikute (1, 2, 3, 4) voolusuuna muutmine ühe-toru süsteemis häirib küttekehade normaalset soojusväljastust. Selle tulemusel alumisel korrusel ruumi õhutemperatuur tõuseb, ülemisel aga langeb. Tingitud on see sellest, et uues olukorras on alumise korruse küttekeha küttepind liiga suur, ülemisel aga liiga väike. Soojuskandja madala temperatuuri põhjuseks korteri 41 püstikutes 1, 2, 3 ja 4 on soojuskandja voolusuuna muutmine. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. See kehtib ka korteriühistu suhtes, kes oleks elamu valdajaks peab rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid KOS § 21 lg 1 punkt 2.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja KÜ XXX on seisukohal, et kõik vaidluses olevad menetluskulud on põhjendatud ja nende õiguslikkus on tõendatud ning kinnitatud esitatud tõenditega. Hagejale sai tutvustatud menetluskulude aluseks olevaid algdokumente ja selgitatud vaidluses olevate kulude jaotust liikmete vahel. Sisulisi vastuväiteid kulude jaotuse osas hageja ei ole esitanud. Kostja esitab mõned täpsustavad märkused: Külm vesi Kulude aluseks on KÜ XXX põhikirja punkt 3.3.18 mille kohaselt ühistu liige on kohustatud võimaldama juhatusele vajadusel, kuid mitte rohkem, kui üks kord kuus kontrollida veevarustuse kraanide ja WC pottide korrasolekut vee üleliigse kulutamise vältimiseks. Kostja tavaks on peale veemõõtja vahetamist teostada juhatuse poolt kontrolli ja veemõõtja plommida. Hageja vahetas külmavee mõõtja juunis 2004, kuid ei esitanud kostjale uue mõõtja algnäitu ning ei lubanud kostjal teostada vajalikku kontrolli kuni 25.09.2008 vaatamata mitmetele kostja nõudmistele. Sellega rikkus hageja põhikirjast tulenevat kohustust ja talle arvestati vee tarbimist 6,0 m3 ühe inimese kohta, mis on vähem lubatud normist. Peale veemõõtja näitude kontrollimist 25.09.2008 toimus vee arvestus näitude alusel. Seega külma vee mitte ümberarvestus on õigustatud.

Üldvesi/veekadu

Üldvee arvestus toimub maja vee üldnäidu ja korterite poolt esitatud näitude vahe alusel, mis jaotatakse korterites elavate elanike arvule (põhikirjas punkt 3.3. 5). Üldvett kasutatakse maja koristamiseks, tööde teostamiseks, tehnosüsteemide täitmiseks ja läbipesuks. Tsirkulatsioon Tsirkulatsiooni all kostja arvestab soojuse kadu, mis tekib soojavee torustikus sooja vee edastamisel soojussõlmest korterisse ja mis ei sõltu sooja vee tarbimisest. Nimetatud soojuse kadu ei sõltu sellest, kas korteris on käterätiku kuivati või mitte. Vaidluses oleval perioodil arvestatakse soojuse kaoks 25 % kogu tarvitatud soojusest, mis on jaotatud korterite vahel ja moodustas keskmiselt 35 krooni kuus. Tallinna Kütte poolt on soovituslik soojuse kaoks arvestada kuni 30 %. Seega tasu sooja kao eest vee soojendamisel (tsirkulatsioon) on põhjendatud. Küte Hageja oma hagiavalduses kinnitab, et ta ise otsustas kütte eest maksta ainult 40 % esitatud arvest. Mingeid pooltevahelisi kokkuleppeid tehtud ei olnud. Seega hageja peab maksma kütte eest täies ulatuses. Hageja väidab, et kostja ei kindlusta normaalset soojust tema korteris ja on tahtlikult rikkunud küttesüsteemi. Tegelikult kõik kostja poolt korraldatud kontrollimiste tulemused alates 2003. aastast lükkavad ümber hageja väited, et tema korteris olev temperatuur on väiksem kui 18°C, mis on nõuetega ettenähtud. Kohtule esitatud materjalidega ja ekspertiisiga on tõendatud, et hageja omavoliliselt muutis korteris küttesüsteemi ilma vastava projektita ja omanike nõusolekuta. Korteri pinda on suurendatud kaasomandis oleva pinna arvelt ilma vastava vormistamiseta. Korterite ruumide otstarvet on muudetud (endise elutoa asemel on saun). Hageja korteris olevad radiaatorid ei asunud ja ei asu projektis ettenähtud kohas jne. Viivis Viivise arvestuse õiguslikuks aluseks on korteriühistu seaduse § 7 lg 4, millest kostja lähtus. Kohustuse täitmisel kostja lähtub VÕS § 88 lg 8. Viivise arvestuse eesmärgiks on liikmete kohustuse täitmise tagamine. Seega kostja viivise nõue ei ole heade kommetega vastuolus. Kahju hüvitamine Kostja on seisukohal, et hageja nõue kahjuhüvitise nõudes on põhjendamatu, kuna menetluse käigus on tuvastatud, et hallituse tekkimise peamiseks põhjuseks on puudused ventilatsioonis, külmasillad seintes ning nendele võivad lisanduda ka küttesüsteemi toimimise mõjud. Tegelikult kõik need põhjused on hageja tegevuse tagajärg või hoone konstruktsiooni viga, mis ei ole siduvuses kostja tegevusega. Eelnimetatust tulenevalt kostjal ei ole süüd hageja korteris hallituse tekkega ja ta ei pea mingit kahju hüvitama. Küttesüsteemi rikkumise kõrvaldamine ja projektijärgse küttesüsteemi taastamine Kostja on teinud ja teeb kõik endast oleneva selleks, et kindlustada elumaja tehnosüsteemide sh küttesüsteemi korrasolek. Küttepüstikute peale ja äravoolu vahetamist ei saa lugeda küttesüsteemi projekti rikkumiseks. Vastupidi, sellega sai lahendatud viie korteri kütteprobleem. Hageja omavoliliselt muudetud küttesüsteem korteris on viinud selleni, et ta võib takistada teiste korterite sooja saamist. Eeltoodust lähtudes palub kostja jätta hageja hagiavalduse rahuldamata, tuvastada, et hageja on kohustatud tasuma kõik temale esitatud majandamiskulud, mis on esitatud kostja poolt ajavahemikul märts 2004-oktoober 2007 ja rahuldada kostja 07.03.2013 esitatud tasaarvestuse avalduse põhikohustuse täitmiseks 1 485,11 euro ulatuses.

KOSTJA VASTUHAGI SISU

Kostja on esitanud hagejale igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks. Kõik arvete arveldus põhineb KÜ üldkoosolekute otsuste ja kommunaalteenust osutatavate firmade poolt esitatud arvete alusel. Hageja täidab korteriühistu liikme kohustusi oma soovi kohaselt, ei tasu temale esitatud arveid tähtaegselt ja täies ulatuses. Hageja keeldub tasumast arvestatud üldvee ja sooja kao eest vee soojendamisel (tsirkulatsioon).

Hageja ei soovi teha koostööd ühistuga eesmärgil lahendada tekkinud probleemid ja viia omapoolne tegevus korteri ümberplaneerimisel ja tehnosüsteemise ümberehitamisel vastavusse nõuetega. Hageja muutis temale kuuluva korteri küttesüsteemi 2001. aastal omaalgatuslikult ja oma arvestuse alusel, ilma vastava projektita ja kooskõlastamata kostjaga. Nimetatud tegevuse tagajärjel oli rikutud korter 41 all oleva nelja korruse korterite kütmine. Vaatamata kostja korduvatele nõudmistele esitada korteris muudetud küttesüsteemi projekt, jäi hageja poolt täitama ja hageja leidis, et temapoolne joonistus on küllaldane. Alumiste korruste kütte parandamiseks oli kostja sunnitud suvel 2003 küttepüstikutes oleva küttevee suunda muutma (varasemalt toimus see ülevalt alla). Peale selle alates sügisest 2003 kuni oktoobrini 2004 esitas hageja kaebusi, et korteris alaneb temperatuur ja radiaatorid on jahedad. Kontrollimisel ei leidnud antud kaebused kinnitust. Alates 2005. aastast ei tulnud hagejalt kaebuseid kütmise kohta, kui alates veebruarist 2005 hakkas hageja tasuma kütte eest omaalgatuslikult 40 % temale määratud kütte hinnast. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole õigust ühepoolselt vähendada kütte maksmist, kuna ta muutis omavoliliselt, mitte nõuetekohaselt korteris olevat küttesüsteemi ja seega võttis enda kanda kõik sellega seotud riski. Kostja on nõus taastama endise küttevee suuna küttepüstikutes, kui hageja taastab oma korteris olevate radiaatorite võimsuse vastavusse viimise vajalikkusega ja muudab ühendusskeemi. Kostja nõustub sellega, et vastuhagis esitatud nõue kuni detsembrini 2007 on aegunud. Kostja poolt 21.02.2014 esitatud põhinõude ja viivise arvestus on põhjendatud ja seaduslik. Viivise arvestamisel lähtub kostja seadusega ettenähtud määrast 0,07 % ja liikme kohustuse täitmine toimub VÕS § 88 lg 8 alusel. Hageja poolt 27.02.2014 esitatud seisukoht põhivõla ja viivisevõla arvestuse kohta ei ole kohaldatav, kuna hageja üldse ei tunnista kostja õigust ja oma kohustust viivise arvestamise ja maksmise kohta. Kostja palub vastuhagi rahuldada nõude aegumata osas ja välja mõista hagejalt XXX kostja KÜ XXX kasuks seisuga 31. mai 2011 põhivõlgnevuse 2 783,80 eurot ja viivise 58,19 eurot; mõista välja hagejalt põhinõudelt viivist 0,07 % päevas alates 01.06.2011 kuni põhikohustuse täitmiseni; kohustada hagejat taastama oma korteris ümberehitatud küttesüsteemi ja viima vastavusse projektiga ning kostja poolt kantud menetluskulud määrata hageja kanda.

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

Hageja ei tunnista kuni 31.11.2007 ühistu nõuded 5 432,41 eurot, sest nõuded on aegunud. Hageja vaidlustab ajavahemikus 12.2007 kuni 31.05.2011 ühistu nõuded 2 783,80+58,19 eurot (veebruaris 2014 esitatud arvestused). Ühistu nõuded on tõendamata. Ühistu ei esitanud mitte ühtegi tõendit oma nõuete tõendamiseks. Kütte arvestuse erinevused summas 1 271,18 eurot vaidlustab hageja samal põhjustel kui põhihagis. Samuti soojusekulud ja arvestatud tariifid on tõendamata. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et temal on tekkinud soojusekulud ja ta jaotas need omanike vahel vastavalt seadusele. Vee arvestuste erinevused summas 290,54 eurot vaidlustab hageja samal põhjustel kui põhihagis. Üldvesi summas 26,31 eurot on tõendamata. 163,28 eurot tsirkulatsioonikulud (käteräti kuivati) on tõendamata. Arvutatud viivisega summas 1 032,49 eurot hageja nõus ei ole. Hageja ei ole nõus kostja viivisearvestuste ja kohustuse täitmise määramise metoodikaga, mille alusel kostja arvestas hageja poolt 2008-2011 laekunud summast 1 032,49 eurot viivise katteks hageja nõusolekuta. Hageja teatas korduvalt kostjale, et ei ole nõus viiviste arvestamisega antud menetluses. Pikema aja jooksul ei teavitanud kostja hagejat oma metoodikast, ainult 01.10.2010 esitas ta ühistu viivise arvestamise selgitused kohtumenetluses. Hageja kohe teatas, et ei ole sellega nõus. Samuti määras hageja korduvalt maksekorralduses, et ei ole ebaõige metoodikaga nõus. Selle põhjuseks on hageja veendumus, et hea usu põhimõtete ja ebaseadusliku metoodika tulemuseks hageja põhivõlg kunstlikult ei vähene ning kostja jätkab „põhivõlast“ uuesti viivised arvestama. Hageja arvestuse järgi kostja esitas perioodi jooksul arved summas 6 655,47 eurot, hageja tasus 4 904,16 eurot, seega erinevus on 1 751,31 eurot, mitte 2 783,80 eurot (kostja tabel veerg 10 kokku). Kostja arvestus ei ole õige, sest ta ebaõige arvestas 1 032,49 eurot viiviste katteks (2 783,80-1 032,49=1 751,31). Hageja leiab, et kostja arvestas ebaseaduslikult hagejalt laekunud raha viiviste katteks, sest hageja korduvalt teatas kostjale, et ei ole viivistega, selle kustutamise metoodikaga ja viiviste tasumisega

nõus. Sellest järeldub, et kostja viiviste arvestamiseks võetud põhivõla summasid on ebaõiged, samuti ei arvestanud kostja viivised vastavalt VÕS § 82 lg 7 nõudele, st iga sissenõutavaks muutunud (arve) kohustuse kaupa. Hageja pöörab samuti kohtu tähelepanu, et tabelist (veerg 12) ei ole selge viiviste arvestamise perioodid, päevad on kajastatud mingi arvestuse tulemusena, mis ei ole kontrollitav, samuti viiviste arvestuseks võetud numbrid on mingi arvestuse tulemused alates 03.2008 arvest ning ei ole kontrollitav. Ühtlasi pöörab hageja kohtu tähelepanu, et kostja ei arvesta viivised kooskõlas ühistu põhikirjaga. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud viiviste arvestamise tabel on ebaõige, mittekontrollitav, ei vasta seadusele ega ühistu põhikirjale. Kostja ei tõendanud viiviste õige summat. Hageja palub kohtu rahuldada põhihagi ning jätta rahuldamata vastuhagi. Menetluskulud palub hageja jätta korteriühistu kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. XXX on kohtule esitanud hagi Korteriühistu XXX vastu, milles XXX palub kohtul: • tuvastada XXX võla 23 236,99 krooni suuruses ja kõrvalnõudeid (viiviseid) 52 588,25 krooni suuruses KÜ XXX ees puudumist seisuga 02.11.2007; • kohustada KÜ-t XXX tegema XXX arvelduse ümberarvestust kohtuotsuse tuvastatud summaga kooskõlas; • mõista KÜ-lt XXX kahju 8 858 krooni XXX kasuks; • kohustada KÜ-t XXX kõrvaldama küttesüsteemi rikkumised ja taastama projektijärgne küttesüsteem (kd I, tl 197-202, kd V 152). Korteriühistu XXX on XXX vastu 15.06.2011 esitanud vastuhagi (kd II, tl 95-97), milles palub kohtul: • vastuhagi rahuldada nõude aegumata osas ja välja mõista hagejalt XXX kostja KÜ XXX kasuks seisuga 31. mai 2011 põhivõlgnevuse 2 783,80 eurot ja viivise 58,19 eurot; • mõista välja hagejalt põhinõudelt viivist 0,07 % päevas alates 01.06.2011 kuni põhikohustuse täitmiseni; • kohustada hagejat taastama oma korteris ümberehitatud küttesüsteem ja viia vastavusse projektiga (täpsustatud 24.03.2014, kd V, tl 150). Pooled ei vaidle selle üle, et XXX on Tallinnas, aadressil XXXasuva korteri omanik ning seeläbi Korteriühistu XXX liige (kd I, tl 14, 15). Pooled vaidlevad selle üle, kas: • XXX on kohaselt täitnud kohustust tasuda majandamiskulude eest; • Korteriühistu XXX esitatud igakuised arved XXX kui korteriühistu liikmele on selged ja üheselt arusaadavad; • Korteriühistul XXX on õigus XXX majandamiskuludega viivitamise eest nõuda viivist 0,07% tasumata summast iga hilinenud kalendripäeva eest; • XXX on enda korteris küttesüsteemi rikkunud ja • Korteriühistu XXX on korterelamu küttesüsteemi ümber ehitanud.

Vastuhagi Kohus võtab esmalt seisukoha Korteriühistu XXX vastuhagis toodud nõuete osas, kuna vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele ja vastuhagi rahuldamise puhul võib see välistada osaliselt või täielikult põhihagi rahuldamise.

Korteriühistu XXX on vastuhagi majandamiskulude osas esitanud perioodi 01.03.2004 kuni 31.05.2011 eest (kd II, tl 95, kd V, tl 147). Seisuga 31.05.2011 on XXX majandamiskulude võlgnevus Korteriühistu XXX ees 2 783,80 eurot ning viivisevõlgnevus on 58,19 eurot. XXX oli seisukohal, et Korteriühistu XXX nõuded kuni 31.11.2007 summas 5 432,41 eurot on aegunud ja seega XXX ei tunnista kuni 31.11.2007 esitatud Korteriühistu XXX nõudeid. XXX vaidlustab ajavahemikus 01.12.2007 kuni 31.05.2011 Korteriühistu XXX nõudeid summas 2 783,80 + 58,19 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seaduses on sätestatud põhimõte, et aegumist arvestatakse kalendriaasta kaupa, st aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Korteriühistu XXX nõustus sellega, et vastuhagis esitatud nõue kuni detsembrini 2007 on aegunud (kd V, tl 149). Korteriühistu XXX esitas majandamiskulude tasumise nõude perioodi 01.03.2004 kuni 31.05.2011 eest. Kohus peab kontrollima, kas majandamiskulude nõue perioodi 2004 kuni 2007 eest on aegunud. 2004 sissenõutavaks muutunud majandamiskulude nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2005 ja lõppes 31.12.2007. 2007 sissenõutavaks muutunud majandamiskulude nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2008 ja lõppes 31.12.2010. Korteriühistu XXX esitas vastuhagi kohtule 15.06.2011. TsÜS § 143 alusel võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. XXX on taotlenud aegumise kohaldamist. Kohus on seisukohal, et Korteriühistu XXX on esitanud vastuhagiavalduse osaliselt seaduses sätestatud tähtaega ületades. Eeltoodust tulenevalt kohaldab kohus Korteriühistu XXX nõude osas (periood 01.03.2004 kuni 31.12.2007) aegumist ja jätab vastuhagi antud ulatuses rahuldamata majandamiskulude võlgnevuse osas. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus tasaarvestada ka Korteriühistu XXX nõuet XXX vastu ajavahemikul 01.02.1004 kuni 31.12.2007 põhinõudega sama perioodi eest põhinõude 1 617,25 eurot ja viivise 451,08 eurot ulatuses (kd IV, tl 70), kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg-st 1 tulenevalt ei ole tekkinud tasaarvestuse olukorda, sest Korteriühistul XXX puudub antud perioodi osas nõue, mille täitmist ta XXX nõuda saaks. Korteriühistu XXX on seisukohal, et tema poolt 21.02.2014 esitatud põhinõude ja viivise arvestus on põhjendatud ja seaduslik. Viivise arvestamisel lähtus Korteriühistu XXX seadusega ettenähtud määrast 0,07 % ja liikme kohustuste täitmine toimub VÕS § 88 lg 8 alusel. XXX oli seisukohal, et Korteriühistu XXX poolt esitatud viiviste arvestamise tabel on ebaõige, mittekontrollitav, ei vasta seadusele ega ühistu põhikirjale ning Korteriühistu XXX ei ole tõendanud viiviste õiget summat. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja

ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistu XXX peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-53-10, lisaks ka Riigikohtu lahend 3-2-1-181-12). Korteriühistu XXX põhikirja punkti 3.3.4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma õigeaegselt sihtotstarbelisi makseid, mis on ette nähtud ühistu liikme omandis oleva eluruumi ja sellele vastava elamu ja maatüki mõttelise osa korrashoidmiseks; punkti 3.3.5. kohaselt tasuma sihtotstarbelisi makseid, millised arvestatakse ühistu poolt sõltuvalt korteris elavate elanike arvust, vastavalt antud korterit tegelikult kasutatavate isikute arvule (ühistu liige, temaga koos elavad perekonnaliikmed ja endised perekonnaliikmed, korteri üürnikud, rentnikud või ajutised elanikud); punkti 3.3.6. kohaselt tasuma ühistu poolt osutatud teenuste eest, mis ei tulene vahetult ühistu tegevuse eesmärgist, maksma tasu juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras ning punkti 3.3.7. kohaselt punktides 4, 5, 6 nimetatud maksete õigeaegselt tasumata jätmisel tasuma viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest üldkoosoleku otsusega kehtestatud suuruses (kd I, tl 38). Korteriühistu XXX põhikirja punkti

Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et Korteriühistu XXX nõue ei ole põhjendatud majandamiskulude võlgnevuse 2 783,80 eurot osas ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus jättis Korteriühistu XXX nõude XXX vastu põhivõlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata, siis tuleb Korteriühistu XXX nõue viivise 58,19 eurot väljamõistmiseks jätta rahuldamata juba seetõttu, et puudub põhivõlgnevuse summa, millelt viivist arvestada. Lisaks ei ole Korteriühistu XXX poolt koostatud viivisenõude kujunemine jälgitav. Samuti on Korteriühistu XXX esitanud nõude, millega palub kohustada XXX taastama oma korteris ümberehitatud küttesüsteem ja viima vastavusse projektiga. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et Korteriühistu XXX on asutatud 28.05.1998 ja XXX paigaldas uued radiaatorid oma korterisse aastal 2001. Korteriühistu XXX põhikirja punkti 3.3.14. kohaselt on ühistu liige kohustatud mitte teostama ilma vastava projekti olemasolu ja juhatuse kirjaliku loata kütte-, elektri-, veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemide, samuti televisiooni vastuvõtuseadmete ümberehitamist. Juhatuse poolt loa andmisest keeldumise kohta teatatakse ühistu liikmele kirjalikult, ära näidates mõjuva tehnilise põhjenduse. Korteri ümberplaneerimisel on ühistu liige kohustatud mitte rikkuma ega ohustama hoone põhiseinte konstruktsioone (kd I, tl 39). TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Korteriühistu XXX oli seisukohal, et XXX on muutnud temale kuuluva korteri küttesüsteemi 2001. aastal omaalgatuslikult ja oma arvestuste alusel, ilma vastava projektita ja kooskõlastamata Korteriühistuga XXX. Nimetatud tegevuse tagajärjel oli rikutud korteri 41 all oleva nelja korruse korterite kütmine. Vaatamata Korteriühistu XXX korduvatele nõudmistele esitada korteris muudetud küttesüsteemi projekt, jäi XXX poolt antud kohustus täitmata. Alumiste korruste kütte parandamiseks oli Korteriühistu XXX sunnitud suvel 2003 küttepüstikutes oleva küttevee suunda muutma alt üles (varasemalt toimus see ülevalt alla). Samuti oli Korteriühistu XXX seisukohal, et korteri küttesüsteemi mittevastavust nõuetele kinnitab XXX OÜ ekspertarvamus (kd II, tl 105-107). Korteriühistu XXX on esitanud kohtule OÜ XXX-I ekspertiisiakti, mille kohaselt tegi ekspert mh kindlaks, et elamu viimasel (5. korrus, krt 41) oli teostatud renoveerimistööd, mille käigus korteris olid välja vahetatud vanad kütteradiaatorid. Vajalikud arvutused ja projekt puuduvad. Ülemise korteri omanik ühendas ilma hoone haldajaga kooskõlastamata kütteradiaatorid valesti, millega rikkus allpool asuvates korterites nr 29, 32, 35 ja 38 eluruumides sisekliima parameetrid (korterite eluruumid on külmad) (kd II, tl 94-95). Korteriühistu XXX esitas XXX15.03.2012 arvamuse, mille kohaselt mh ümberplaneerimisest ei ole teatatud ega vastavat projekti esitatud. Akti koostamise aluseks oli ainult Korteriühistu XXX poolt esitatud dokumentatsioon. XXX märkis, et Korteriühistu XXX poolt esitatud fotod tõendavad vähemalt kahe püstiku projektkonstruktsiooni muutmise fakti, mis pole loomulikult ilma Korteriühistuga XXX kooskõlastatud projektita lubatud. Projektijärgse ühenduslüli demontaaž ei ole lubatud isegi Korteriühistu XXX nõusolekul (kd III, tl 25-26, 42-47). XXX leidis, et tema korteri varustamine vajaliku soojusenergiaga katkestamine tekkis põhjusel, et 2003 suvel Korteriühistu XXX juhatus teostas trepikoja nr 3 keldriruumis, kus asub ka 5. korruse korter nr 41, küttesüsteemi töid 2, 3, 4 püstikutel. Tööd olid teostatud korteriomanike nõusolekuta,

ehitusnormide ja maja projekti rikkumisega. Projekti järgi toimus enne soojusekandja 5. korruselt alla, tehti aga vastupidist-alt ülesse, st oli ümbertõstetud soojaveevarustuse toru tagasijooksule ja vastupidi- tagasijooksu toru veevarustusele. XXX on esitanud XXX-I OÜ 22.12.2002 tõendi selle kohta, et XXX korteris uute radiaatorite paigaldamise projekt krt. 41 on esitatud ning küttepüstikutega ühendamistorude läbimõõdud on suurendatud, vastavalt projekti normidele (kd I, tl 26, kd IV, tl 7, tl 149). XXX on esitanud ka Eesti Projekti, mille kohaselt ümberplaneeringud elamus aadressil XXX ei ole kapitaalsed ning ei ohusta kandekonstruktsioone. Muudatused kooskõlastatakse tehnilise järelevalve organite nõusolekul ning antud hoone projekteerijaks on AS XXX(kd I, tl 213, kd IV tl 129). Lisaks on XXX esitanud ka XXX14.11.2011 akti radiaatorite vajaliku ühikvõimsuse määramise eluhoone korteris kohta (aadress XXX, Tallinn), milles on märgitud, et korteris nr 41 on uued radiaatorid paigaldatud projektnormidega täies kooskõlas ning tarbivad summaarselt vähem soojusenergiat kui enne vahetamist. Püstikutes soojusevoo suuna muutmine (tõusva püstiku tagasivoolu magistraali sisselülitamine) on lubamatu, sest tulemusena on hüdraulilise režiimi rikkumine ja soojusekulu suurendamine elamu küttesüsteemis (kd II, tl 188-190, kd III, tl 78-81). XXX on esitanud kohtule ka FIKO OÜ 26.09.2012 tehnilise konsultatsiooni ja radiaatorite arvutused, milles leiti, et korteris nr 41 on uued küttekehad paigaldatud ja ühendatud vastavalt elamu keskkütte ehitusprojektiga, keskkütteühendusskeemi pole muudetud ja radiaatorite ühendused küttepüstikutega on teostatud õigesti (armatuuri-, torude tingläbimõõdud jne). Keskküttesüsteemi korteri piires pole muudetud. Kokkuvõttes leiti, et olukorra parandamiseks on vaja taastada ehitusprojektijärgne küttepüstikute ühendamisskeem ja häälestada soojussõlm ja tasakaalustada elamu keskküttesüsteem (kd III, tl 155156, 158-162, kd IV, tl 60-65, 66-67, tl 141-142, 143-148). Lisatud on ka TTÜ kütte- ja ventilatsiooni õppetooli juhataja XXX vastused KÜ XXX krt 41 renoveerimisega üles kerkinud küsimustele, milles mh märgiti, et krt 41 uute radiaatorite paigaldamisega seonduvad tööd häirivad tööd teiste korterite soojusega varustamist siis, kui radiaatorite kuulkraanid on paigaldatud radiaatori ühendussõlme lühistorust püstiku poole. Sel juhul radiaatori väljalülitamisega (kuulkraani sulgemisega) suletakse kogu püstik. Korteriühistu poolt läbi viidud küttepüstikute (1, 2, 3, 4) voolusuuna muutmine 1-toru süsteemis häirib küttekehade normaalselt soojusväljastust. See tingib ka ruumide õhutemperatuuri muutuse (kd IV, tl 164-165). Kohtule esitatud tõendid on vastuolulised, mistõttu peab kohus tõendite vahelise vastuolu kõrvaldama ja põhjendama, miks ta ühe või teise tõendiga arvestab või kõrvale lükkab. Seejuures tuleb arvestada tsiviilkohtumenetluse põhimõtet, mille kohaselt on kohtu jaoks kõik tõendid võrdsed. TsMS § 238 lg 5 võimaldab kohtul jätta tõendi selle hindamise järel arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus võib hinnata tõendeid ebausaldusväärseteks, kui need olid vastuolus asjas esitatud teiste tõenditega. Korteriühistu XXX poolt esitatud tõendid toetavad Korteriühistu XXX seisukohti ja XXX poolt esitatud tõendid toetavad omakorda XXX seiskohti ning väiteid, millest tulenevalt on tegemist vastuoluliste tõenditega ja kohus jätab need eeltoodust tulenevalt tähelepanuta. Kohus märgib täiendavalt ka, et spetsialisti(de) arvamus(ed) on mitteõiguslikke eriteadmisi sisaldav(ad). Tõendite hindamine kohtumenetluses kuulub aga õigusteadmiste valdkonda. Samuti jääb esitatud tõenditest selgusetuks, millise valdkonna ekspertidega on tegemist ja milline on ekspertide kvalifikatsioon ning milliseid materjale on kasutatud arvamuste/ seisukohtade koostamisel. XXX oli seisukohal, et kuna mõlema poole poolt esitatud spetsialistide arvamused on vastuolulised ning ükski pool ei tunnista vastaspoole esitatud tõendeid, siis on kohtuliku ekspertiisi läbiviimine hädavajalik. Korteriühistul XXX vastuväiteid kohtuliku ekspertiisi läbiviimise kohta ei olnud. 11.10.2012 määras kohus läbi viia ehitustehniline ekspertiis ja tegi ekspertiisi tegemise ülesandeks riiklikult tunnustatud ekspert XXX. 07.01.2013 edastas riiklikult tunnustatud ekspert XXX kohtule oma ekspertarvamuse (nr 20421, kd

III, tl 116-138). Riiklikult tunnustatud ekspert XXX on ekspertarvamuses leidnud (vastus küsimusele nr 1), et projekti järgi on ettenähtud korterelamusse, kaasa arvatud korterisse, malmradiaatorid, mis kõik on välja vahetatud plekkradiaatorite vastu, mistõttu ei vasta teostatud asendus projektile. Igasugune küttesüsteemi muudatus, näiteks radiaatorite materjali, suuruse, tootja, torude läbimõõtude ja materjali ning sulgarmatuuri vms muutmine eeldab vastavaid arvutusi ja projekti, kuna muudatused mõjutavad ülejäänud küttesüsteemi toimimist. Seetõttu peavad muudatused olema kooskõlastatud korteriühistu ja projekteerijaga. Arvutamata ja kooskõlastamata küttesüsteemi muudatuste tõttu võib suureneda või väheneda teiste korterite saadav soojushulk. Kuna korterelamu küttesüsteemis puuduvad püstikutel seadeventiilid, mille kaudu on võimalik mõõta soojuskandja täpseid vooluhulkasid, siis on eksperdil võimatu tuvastada projekti muudatuste rikkumiste täpseid tagajärgi. Samuti märkis riiklikult tunnustatud ekspert (vastus küsimusele nr 6), et korterist on võimalik mõjutada korterelamu küttesüsteemi soojusrežiimi püstakutes, kuna: 1) Erinevalt projektist on paigaldatud radiaatorite ette kuulkraanid, mis võimaldavad süsteemi sulgemist ja tekitavad lisatakistust. 2) Püstiku 1 peale-ja tagasivoolu toru projektijärgne läbimõõt on 15 (15 mm), tegelik toru välisläbimõõt on 22 mm. 3) Püstiku 2 toru projektijärgne läbimõõt on 20 (20 mm), tegelik toru välisläbimõõt on 27. Peale- ja tagasivoolu vahelise ühendustoru ning radiaatorisse siseneva- ja väljuva toru välisläbimõõt on 18. 4) Püstiku 3 peale- ja tagasivoolu toru projektijärgne läbimõõt on 20 (20 mm), tegelik toru välisläbimõõt on 27 mm. Peale-ja tagasivoolu vahel on vertikaalne ühendustoru välisläbimõõduga

nähaoleva kuulkraaniga on võimalik sulgeda püstak 2 ning seoses sellega on võimalik mõjutada soojusrežiimi püstakus. Kuulkraanid on süsteemi lisatakistus mis tekitab rõhukadu ning vastavat pädevust omav isik peab olema sellest teadlik. Ekspert juhib tähelepanu asjaolule, et ekspertiisi nr 20421 punkt nr 4 kokkuvõttes ütleb ekspert järgmist - Ekspertiisi tulemusena tuvastati, et Korterelamus ja Korteris on teostatud tehnosüsteemide muudatusi, mille teostamiseks ei ole Ehitisregistri andmetel väljastatud Korterelamule ehitisregistrikoodiga nr XXX ehitusluba(sid). Ekspert juhib tähelepanu, et hoone küttesüsteem on ühisomandis ja selle omavoliline muutmine ei tohiks olla lubatud kuna see mõjutab ka teiste hoone korterite olukorda. Vee, kanalisatsiooni ja ventilatsiooni süsteemid on olemuselt tupiksüsteemid ja seetõttu nende muutmine ei muuda hoone muude korterite olukorda. Lisaks ei saa mainimata jätta, et ühegi korteri ehitustöö aluseks ei ole olnud projekt, puudub hoone kaasomanike ja kohaliku omavalitsuse kooskõlastus ning hilisem küttesüsteemi vajalik tasakaalustus. Seega kokkuvõtteks on tegemist antud juhul ühisomandis oleva süsteemide omavolilise ehitamisega mis peaks olema lubamatu (kd IV, tl 84-91). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX on omavoliliselt enda korteris nr 41 oleva küttesüsteemi ümber ehitanud ja sellest lähtuvalt tuleb kohustada XXX taastama oma korteris ümberehitatud küttesüsteem ning viia see vastavusse projektiga. Põhihagi XXX on kohtul palunud tuvastada XXX võla 23 236,99 krooni ja kõrvalnõudeid (viiviseid) 52 588,25 krooni tasumise kohustuse puudumine KÜ XXX ees seisuga 02.11.2007. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et perioodil märtsist 2004 kuni oktoobrini 2007 esitas Korteriühistu XXX XXX majandamiskuludega arved summas 78 585,55 krooni ja viivised summas 52 588,25 krooni. XXX tasus ühistu majandamiskulud summas 55 348,56 krooni (kd I, tl 197-198). XXX leiab, et Korteriühistu XXX arvestas põhjendamatult korterile nr 41 majandamiskulud 23 236,99 krooni suuruses, nimelt: -9 684,96 krooni on määratud alusetult külma vee tarbimise eest; -432,05 krooni määratud üldvee/veekao eest on tõendamata; -420 krooni on alusetult määratud tsirkulatsiooni eest; -12 699,98 krooni on alusetult määratud kütte eest. Küte XXX ei ole nõus kütte eest ülemääratud summasid tasuma põhjusel, et Korteriühistu XXX ei taga korteri nr 41 varustamist vajaliku temperatuuri soojusekandjaga, st ei osutanud omanikule teenust 100 %. XXX on kütte eest Korteriühistule XXX tasunud arveid ca 40 %-50 % ulatuses. Korteriühistu XXX leidis, et XXX oma hagiavalduses on ise kinnitanud, et ta otsustas kütte eest maksta ainult 40 % esitatud arvest. Kuna mingeid pooltevahelisi kokkuleppeid tehtud ei olnud, peab XXX maksma kütte eest täies ulatuses. XXX väidab, et Korteriühistu XXX ei kindlusta normaalset soojust tema korteris ja on tahtlikult rikkunud küttesüsteemi. Tegelikult kõik Korteriühistu XXX poolt korraldatud kontrollimiste tulemused alates 2003. aastast lükkavad ümber XXX väited, et tema korteris olev temperatuur on väiksem kui 18°C, mis on nõuetega ettenähtud. Kohus märgib, et riiklikult tunnustatud eksperdi XXX ekspertarvamusest järeldub, et XXX muutis omavoliliselt, mitte nõuetekohaselt korteris nr 41 olevat küttesüsteemi ja seega on võtnud endale kõik sellega kaasnevad riskid, millest tulenevalt puudub alus küttekulude vähendamiseks. Samuti on riiklikult tunnustatud ekspert oma arvamuses leidnud, et antud juhul ei põhine radiaatorite valik nõutavatel arvutustel, mistõttu radiaatorite mõju soojusrežiimile on ebaselge ning ka ventilatsioonisüsteem ei vasta nõuetele, toimides oluliste puudustega. Elamu tervikliku küttesüsteemi

lõhkumist sellest korterite lahtiühendamise teel tuleb lugeda ebasoovitavaks, tehnilisest aspektist lausa lubamatuks. Kui hoone küttesoojusega varustamise kvaliteeti on vaja tõsta, siis seda tuleks teha majas tervikuna, mitte korterite kaupa, mingil juhul ei tohiks üritada seda teha üksikute korterite kaupa neid küttesüsteemist lahti ühendades. Samuti on ekspert mõõtnud temperatuuri korteris nr 41 (kd III, tl 137). Temperatuuri on mõõdetud 5 toas ja vannitoas/WC-s ning temperatuuri mõõtmisel on arvesse võetud välisseina, põranda ja lae temperatuure. Temperatuurid tubades jäävad vahemikku 16-23°C (rõdul on temperatuur vahemikus 1,5-10°C). Kohus on seisukohal, et Korteriühistu XXX ei ole XXX alusetult määranud kütte eest tasuda 12 699,98 krooni. Üldvesi XXX ei ole nõus tasuma 432,05 krooni üldvee eest, sest Korteriühistu XXX ei ole antud summat tõendanud. Korteriühistu XXX oli arvamusel, et üldvee arvestus toimub maja vee üldnäidu ja korterite poolt esitatud näitude vahe alusel, mis jaotatakse korterites elavate elanike arvule. Üldvett kasutatakse maja koristamiseks, tööde teostamiseks, tehnosüsteemide täitmiseks ja läbipesuks. Korteriühistu XXX põhikirja punkti 3.3.5. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid, millised arvestatakse ühistu poolt sõltuvalt korteris elavate elanike arvust, vastavalt antud korterit tegelikult kasutatavate isikute arvule (ühistu liige, temaga koos elavad perekonnaliikmed ja endised perekonnaliikmed, korteri üürnikud, rentnikud või ajutised elanikud). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus märgib, et maja veetarbimine on tavaliselt suurem kui korterite veetarbimine kokku. See on tingitud paljudest asjaoludest: korterite veearvestite näitusid ja maja veearvesti näitu ei võeta praktiliselt kunagi üheaegselt, vett kasutatakse elamu trepikodade pesemiseks, muru kastmiseks jne. Maja veearvesti ja korterite veearvestite summaarse tarbimise vahe moodustab nn üldvee ehk vee, mis on majas kasutatud, kuid millel puudub konkreetne tarbija. Osa üldveest kasutatakse elamu trepikodade, keldrite jm üldruumide (kaasomandi mõttelise osa) korrashoiuks. Seega on maja üldvee maksumus üks sellistest kuludest, mille hüvitamise kohustus korteriomanikel on. Siiski on kohus seisukohal, et ainult arvete esitamisega ei teki XXX kohustust tasuda üldvee eest, kuna Korteriühistu XXX ei ole tõendanud, kui suur on maja veetarbimine kokku ja kui suur on XXX kohustus üldvee tasumisel (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-53-10 punkt 13, 3-2-1-181-12). Samas ei ole ka XXX kohtule esitanud tõendeid selle kohta, millist metoodikat kasutades on XXX leidnud, et üldvee eest on temale 432,05 krooni alusetult määratud. Seega tuleb XXX nõue, millega XXX palub tuvastada üldvee eest määratud 432,05 krooni tasumise puudumine, jätta rahuldamata. Tsirkulatsioon XXX ei ole nõus maksma 420 krooni tsirkulatsiooni (käteräti kuivati) eest, sest alates 1999. aastast korteris nr 41 käteräti kuivati puudub. Korteriühistu XXX ei esitanud ühtegi tõendit oma arvestuste tõendamiseks. Korteriühistu XXX märkis, et korteriühistu arvestab tsirkulatsiooni all soojuse kadu, mis tekib soojavee torustikus sooja vee edastamisel soojussõlmest korterisse ja mis ei sõltu sooja vee tarbimisest. Nimetatud soojuse kadu ei sõltu sellest, kas korteris on käterätiku kuivati või mitte. Vaidluses oleval perioodil arvestatakse soojuse kaoks 25 % kogu tarvitatud soojusest, mis on jaotatud korterite vahel ja moodustas keskmiselt 35 krooni kuus. Tallinna Kütte poolt on soovituslik

soojuse kaoks arvestada kuni 30 %. Seega tasu sooja kao eest vee soojendamisel (tsirkulatsioon) on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käterätikuivati mahavõtmine ei vabasta soojakadude eest tasumisest, sest soojakadu ei toimu mitte üksnes vannitoas asuvast käterätikuivatist, vaid ka kogu maja läbivates soojaveetorudes. Samas märgib kohus, et ainult arvete esitamisega ei teki XXX kohustust tasuda tsirkulatsiooni eest, kuna Korteriühistu XXX ei ole tõendanud, kui suured on tsirkulatsiooni kulud kokku ja kui suur on XXX kohustus tsirkulatsiooni tasumisel (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-53-10 punkt 13, 3-2-1-18112). Siiski ei ole ka XXX kohtule esitanud tõendeid selle kohta, millist metoodikat kasutades on XXX leidnud, et tsirkulatsiooni eest on temale 420 krooni alusetult määratud. Seega tuleb XXX nõue, millega XXX palub tuvastada tsirkulatsiooni eest määratud 420 krooni tasumise puudumine, jätta rahuldamata. Külm vesi Arvetes 2005. jaanuarist kuni 2007. oktoobrini esitas Korteriühistu XXX XXX arved 17 145,60 krooni (19 096,15 – 1 950,55) 747,24 m3 külmvee eest. XXX aga on tarbinud 326,06 m3 külma vett maksumusega 7 460,86 krooni, mille eest ta maksis. Seega erinevus arvestuste vahel on 9 684,74 krooni (17 145,60 – 7 460,86). Lahkarvamused külma vee tarbimise eest summas 9 684,96 krooni on tekkinud sellest, et Korteriühistu XXX pahauskselt ja põhjendamatult ei võtnud arvesse XXX poolt 11.06.2004 paigaldatud uue külmaveearvesti nr 04. 012963 näite. XXX oli seisukohal, et temal puudus kohustus veemõõtja plommida. Korteriühistu XXX esitas oma arvamuse, mille kohaselt on kulude aluseks KÜ XXX põhikirja punkt

(kehtetu 02.09.2002) reguleeris vee tarbimisnorme tarbija poolt kulutatud või tänavakraanidest võetud veekoguse määramiseks veemõõtjate puudumisel. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et XXX korteris oli veemõõtja olemas. Korteriühistu XXX ei ole tõendanud, kui suured on külma vee kulud kokku ja kui suur on XXX kohustus külma vee eest tasumisel (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-53-10 punkt 13, 3-2-1-181-12). Kuivõrd ka XXX ei ole tõendanud, et XXX oleks Korteriühistule XXX esitanud õigeid veemõõtjate näite enne 25.09.2008, siis tuleb XXX nõue, millega XXX palub tuvastada külma vee tarbimise eest määratud 9 684,96 krooni tasumise kohustuse puudumine, jätta rahuldamata. Viivis XXX oli seisukohal, et perioodi jooksul põhimaksete täitmiseks laekunud 55 348,56 krooni arvestas Korteriühistu XXX viivise kustutamiseks. Selle hea usu põhimõtete ja ebaseadusliku metoodika tulemusel XXX põhivõlg ei vähenenud. Korteriühistu XXX jätkas „põhivõlalt“ uuesti viiviste arvestamist. Seega kunstlikult kasvas põhimaksetest järgnev viivis geomeetrilises progressioonis, põhivõlg aga vähenenud ei ole. Korteriühistu XXX leidis, et viivise arvestuse õiguslikuks aluseks on KÜS § 7 lg 4, millest korteriühistu lähtus. Kohustuse täitmisel Korteriühistu XXX lähtub VÕS § 88 lg 8. Viivise arvestuse eesmärgiks on liikmete kohustuse täitmise tagamine. Seega ei ole Korteriühistu XXX viivise nõue heade kommetega vastuolus. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 88 lg 4 kohaselt kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 8 on sätestatud võlausaldaja kaitseks. Oluline on see, et võlgnik ei saa määrata, et makstud raha arvestatakse kõigepealt põhivõla katteks ning intressid võiksid siis jääda maksmata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-174-11 leidnud, et intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (viivitusintressi) (vt Riigikohtu 4. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13811, p 11). Võlgnik ei saa lg-s 8 sätestatud järjekorda ise teistmoodi määrata, küll aga võivad võlgnik ja võlausaldaja teistmoodi kokku leppida. XXX kohtule kokkulepet Korteriühistuga XXX esitanud ei ole, millest nähtuks, et pooled olid teistmoodi kokku leppinud kohustuste täitmise järjekorras. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata XXX nõude tuvastada viivise 3 361 eurot (52 588,25 krooni) tasumise kohustuse puudumine. XXX on palunud kohustada KÜ-t XXX tegema XXX arvelduse ümberarvestust kohtuotsuse tuvastatud summaga kooskõlas. Kuna kohus jätab rahuldamata XXX nõude tuvastada majandamiskulude summa 1 485,11 eurot (23 236,99 krooni) ja viivise 3 361 eurot (52 588,25 krooni) tasumise kohustuse puudumise, jätab kohus

rahuldamata XXX nõude kohustada Korteriühistut XXX tegema XXX arvelduse ümberarvestus kohtuotsuse tuvastatud summaga kooskõlas. XXX on palunud mõista KÜ-lt XXX kahju 8 858 krooni XXX kasuks. XXX leidis, et ekspertiisidega on tõendatud, et hallituse tekkimisel ja korteri kahjustusel on 3 põhjust, millest 2 on Korteriühistu XXX vastutusel ja üks on XXX vastutusel. XXXpalub kohtul seda arvestada ning leiab, et Korteriühistu XXX peab XXX hüvitama vähemalt 2/3 kahju suurusest, ehk (8 858,3x2)= 5 905,33 krooni ehk 377,42 eurot. Kahju tekitamisega seoses mõistlikud kulud – moodustasid 8 858 krooni. Korteriühistu XXX on seisukohal, et XXX kahjuhüvitise nõue on põhjendamatu, kuna menetluse käigus on tuvastatud, et hallituse tekkimise peamiseks põhjuseks on puudused ventilatsioonis, külmasillad seintes ning nendele võivad lisanduda ka küttesüsteemi toimimise mõjud. Tegelikult kõik need põhjused on XXX tegevuse tagajärg või hoone konstruktsiooni viga, mis ei ole siduvuses Korteriühistu XXX tegevusega. Eelnimetatust tulenevalt ei ole Korteriühistul XXX süüd XXX korteris hallituse tekkega ja ta ei pea mingit kahju hüvitama. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on XXX kohtule esitanud OÜ XXX poolt teostatud tööde akti (kd I, tl 54-56), XXXSA eksperthinnangu 1778/1210 (kd II, tl 76-83, kd III, tl 67-74), XXX OÜ seenkahjustuse tõrje pakkumise P00126/10 (kd II, tl 85-87, kd III, tl 75-77). XXX taotlusel määras kohus läbi viia ehitustehnilise ekspertiisi ja tegi ekspertiisi tegemise ülesandeks riiklikult tunnustatud ekspert XXX. Riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangul on korteri hallitusel järgmised põhjused: 1) välisseintes või akendes puuduvad värskeõhu klapid, mis tagavad õhu pealevoolu; 2) puudulik ventilatsiooni väljatõmme; 3) külmasillad ehk välisseina sisekülje madal temperatuur, mille tõttu välisseina siseküljele kondenseerub vesi. Puudulik ventilatsioon tekitab korteris kõrgendatud niiskustaseme, mis omakorda tõstab kastepunkti temperatuuri välisseina siseküljel. Mida kõrgem kastepunkti temperatuur seda rohkem kondenseerub vett seinale. Kondenseerunud vesi on kasvulavaks hallitusseentele. 22.03.2013 on riiklikult tunnustatud ekspert oma vastuses määruskaebusele selgitanud täiendavalt, et ekspertiisi nr 20421, lisa 4-st (XXX ülevaatuse tabel) selgub, et paikvaatluse hetkel oli toas T1 välisseina temperatuur põranda lähedal 17,5 ̊C, toas T4 oli välisseina temperatuur põranda lähedal 15 ̊C, toas T5 oli välisseina temperatuur põranda lähedal 15 ̊C ning toas T6 ehk vannituba/WC oli välisseina temperatuur põranda lähedal 19 ̊C. Nagu eeltoodust nähtub, on toa T1 temperatuur kõrgem kui toal T5 ning tubade T4 ja T5 temperatuurid ei erine. Seoses eeltooduga on ekspert seisukohal, et tubade temperatuur ei ole hallituse tekkimise põhjus. Ekspertiisiaktis nr 20421 tõi ekspert hallituse tekkimise alusena välja kolm põhjust ning nende all ka eraldi lõiguna selgituse, mis toimub välisseina siseküljel ning miks sinna tekib hallitus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et hallituse tekkimise eest XXX korteris oleks vastutav Korteriühistu XXX. Riiklikult tunnustatud ekspert on selgelt esile toonud oma ekspertarvamuses hallituse põhjused XXX korteris, mis ei seondu Korteriühistu XXX tegevusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata XXX nõude Korteriühistu XXX vastu kahju 566,13 eurot (8 858 krooni) hüvitamiseks. XXX on palunud kohustada KÜ-t XXX kõrvaldama küttesüsteemi rikkumised ja taastama projektijärgne küttesüsteem (kd I, tl 197-202, kd V 152). Riiklikult tunnustatud ekspert XXX on oma ekspertarvamuses leidnud, et igasugune küttesüsteemi muudatus, sh küttepüstikutes soojuskandja voo ümbersuunamine eeldab arvutusi, projekti ning

projekti kooskõlastamist kõigi korteriomanikega. Kui teostatavad muudatused ei põhine arvutustel võib muudatuste tõttu teiste korterite soojushulk kontrollimatult suureneda või väheneda. Kuna korterelamu küttesüsteemis puuduvad püstikutel seadeventiilid, mille kaudu on võimalik mõõta soojuskandja vooluhulkasid, siis on eksperdil võimatu tuvastada projekti muudatuste rikkumiste täpseid tagajärgi. Ekspertiisi tulemusena tuvastati, et korterelamus on teostatud tehnosüsteemide muudatusi, mille teostamiseks ei ole Ehitisregistri andmetel väljastatud korterelamule ehitusluba(sid). Ekspert juhib tähelepanu, et hoone küttesüsteem on ühisomandis ja selle omavoliline muutmine ei tohiks olla lubatud kuna see mõjutab ka teiste hoone korterite olukorda. Korteriühistu XXX on kohtule esitatud vastustes märkinud, et Korteriühistu XXX nõustub taastama projektijärgse torustiku kohe, kui XXX viib oma korteris küttesüsteemi vastavusse nõuetega. Seega on Korteriühistu XXX omaks võtnud asjaolu, et Korteriühistu XXX on küttesüsteemi muutnud (kd II, tl 118, kd V, tl 149). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus XXX nõude ja kohustab Korteriühistut XXX kõrvaldama küttesüsteemi rikkumised ja taastama projektijärgse küttesüsteemi. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas XXX hagi ja Korteriühistu XXX vastuhagi osaliselt, on kohtu arvates põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.