Tsiviilasi nr 2-14-12828
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2014.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-12828
Tsiviilasi
Hooneühistu Kuuse 22 hagi Andrei Kozõrevi vastu võlgnevuse 49,53 euro ja viiviste väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
54,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Menetlus
hageja Hooneühistu Kuuse 22 (registrikood 880087245, asukoht Kuuse 22, 50705 Tartu); hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (asukoht Mõisavahe 21, Tartu; e-post [email protected]); kostja Andrei Kozõrev (isikukood 36907042752, elukoht:
kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marina Valge (Advokaadibüroo Valge & Uiga, asukoht Vanemuise 21A, 51014 Tartu, e-post [email protected]).
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata Hooneühistu Kuuse 22 hagi Andrei Kozõrevi vastu võlgnevuse 49,53 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 19-21). Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 03.09.2004.a hageja liige. Hooneühistu liige on kohustatud vastavalt põhikirjale ja üldkoosoleku otsusele tasuma liikmemaksu 3 eurot kuus. Hageja esitas kostjale 19.12.2012.a liikmemaksu arve nr 88-12, summas 49,53 eurot, mis on kostjal tasumata. Hageja seadusest tulenev viivis on 4,96 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista arve nr 88-12 alusel põhivõlgnevus 49,53 eurot ja viivised 4,96 eurot, kokku 54,49 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl. 46-50, 67-70). Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja oma vastuses märgib, on tasunud kõik hooneühistu liikmemaksud. Hageja nõude aluseks on 19.12.2012.a arve nr 88-12, mis on esitatud peerioodi 01.05.2000.a-31.12.2012.a eest. Kostjale jääb arusaamatuks, kust tuleneb arvel esitatud summa. Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse alles 24.03.2014.a, siis on hageja nõuded perioodil 2000.a märts kuni 2011.a eest aegunud. Kostja sai hageja liikmeks alles aastal 2004, seega on põhjendamatu nõuda kostjalt endise omaniku võlgnevuse tasumist. Liikmeks saamise hetkel ei teavitatud kostjat, et aastast 2000 on viivitus liikmemaksu tasumisega. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl. 60-61). Hageja leiab, et aegumise kohaldamiseks puudub alus. Kostja on viimase kolme aasta jooksul tasunud arveid regulaarselt, aga osaliselt. Arve tasumisel arvestatakse maha vana võlgnevus, mis jäi eelmisest perioodist tasumata seega jääbki osa arvest tasumata. Hageja esitas kostjale 21.11.2012.a arve nr 25-12 summas 85,53 eurot, millest kostja tasus 24.11.2012.a 36 eurot. Tasumata on 49,53 eurot. Aegumine katkeb ja algab uuesti TSÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite, kontrollib kohus esmalt aegumist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohtule on esitatud 19.12.2012.a arve nr 88-12 ja 21.11.2012.a arve nr 25-12 (tl. 63). Kohus jätab tähelepanuta hageja esitatud 21.11.2012.a arve nr 25-12 kuna nimetatud arve ei ole nõude aluseks. Arvest 19.12.2012.a nr 88-12 (tl. 30) nähtub, et tasumata liikmemaks perioodi 01.05.2000.a 31.12.2012.a eest on summas 49,53 eurot. Hageja 13.02.2011.a üldkoosoleku protokolli (tl. 31-32) kohaselt, oli ajavahemikul 01.10.1999.a - 31.12.2010.a liikmemaksu suurus 300 krooni (19,17 eurot) aastas ning alates 01.01.2011.a oli liikmemaks 3 eurot kuus. Kuna protokollist ei nähtu, mis kuupäevaks tuleb iga-aastane liikmemaks tasuda, loeb kohus iga-aastase liikmemaksu tasumise kuupäevaks iga kalendriaasta viimase kuupäeva. Arvestades, et sissenõutavus on seotud arve esitamisega ja et hageja nõude sisuks on iga-aastane liikmemaks, siis TsÜS § 154 kohaselt algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks.
Seega muutus 2000.a liikmemaksu nõue sissenõutavaks alates 31.12.2000.a kell 00.00, 2001.a liikmemaksu nõue 31.12.2001.a kell 00.00, 2002.a liikmemaksu nõue 31.12.2002.a kell 00.00, 2003.a liikmemaksu nõue 31.12.2003.a kell 00.00, 2004.a liikmemaksu nõue 31.12.2004.a kell 00.00, 2005.a liikmemaksu nõue 31.12.2005.a kell 00.00, 2006.a liikmemaksu nõue 31.12.2006.a kell 00.00, 2007.a liikmemaksu nõue 31.12.2007.a kell 00.00, 2008.a liikmemaksu nõue 31.12.2008.a kell 00.00, 2009.a liikmemaksu nõue 31.12.2009.a kell 00.00, 2010.a liikmemaksu nõue 31.12.2010.a kell 00.00, 2011.a liikmemaksu nõue 31.12.2011.a kell 00.00 ja 2012.a liikmemaksu nõue 31.12.2012.a kell 00.00. Asja materjalide kohaselt esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 24.03.2014.a. Seega on TsÜS 146 lg 1 kohaselt hageja liikmemaksu nõuded perioodil 01.05.2000. kuni 24.03.2011.a aegunud. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 5 lg 3 (redaktsioon 01.01.2005.-18.12.2012.a) kohaselt liikmeks saamine registreeritakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Selleks esitab huvitatud isik notarile seadusega sätestatud omandiõigust tõendavad dokumendid. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 kohaselt võlgnevuse üleminekut kaasomandiosa võõrandamisel ette ei nähta. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on alates 03.09.2004.a hageja liige ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on hagejaga kokku leppinud võla ülekandmises, ei vastuta kostja eelmise omaniku võlgade eest isegi siis kui nõue ei oleks aegunud. HÜS § 13 lg 1 sätestab, et hooneühistu liige on kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel. 13.02.2011.a hageja üldkoosoleku protokolli (tl. 31-32) kohaselt on alates 01.01.2011.a liikmemaks 3 eurot kuus ehk 36 eurot aastas. Kohtule esitatud Swedbank AS-i konto väljavõttest (tl. 52) nähtub, et kostja on tasunud 13.02.2011.a hagejale 36 eurot selgitusse on märgitud „boks nr 118 Kozõrev Andrei 2011“, 24.11.2012.a 36 eurot selgitusse on märgitud „boks nr. 118 Kozõrev“. Samuti nähtub hageja raamatupidamise väljavõttelt (tl. 62), et eelpoolnimetatud summad on kostja poolt tasutud. Kohus on seisukohal, et hageja väide selle kohta, et kuna kostja tasus arveid osaliselt, siis kohaldub TsÜS § 158 lg 1, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ei ole antud juhul asjakohased. Hageja on esitanud nõude kostja vastu seoses liikmemaksu tasumata jätmisega. Kuna eelpooltoodud tõenditega on kohtus leidnud tuvastamist, et kostja on liikmemaksud tasunud alates enda liikmeks oleku ajast, siis ei ole põhjendatud lugeda kostja muude kohustute täitmine hageja ees ka liikmemaksu osalise tasumise tunnustamisena ning antud juhul aegumine ei katkenud TsÜS § 158 lg 1 mõtte kohaselt. Arvestades eelpooltoodud põhjendusi ja tõendid kogumis ning arvestades, et kostja on hagejale 2011. aasta ja 2012.a aasta liikmemaksu tasunud, tuleb Hooneühistu Kuuse 22 hagi Andrei Kozõrevi vastu 49,53 euro ja viiviste väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.