Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi ES vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.septembri 2014 vaheotsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
13 892,39 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ES apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469), esindaja Tuuli Tõnsau Kostja: ES (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Kerli Kase
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 12.septembri 2014 vaheotsus ja teha uus otsus.
2.Jätta Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi ES vastu võla ja viivise saamiseks aegumise tõttu rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad hageja, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaal esitas 15.01.2014 Pärnu Maakohtule hagi ES vastu 55 569,57 euro saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 17.05.2006 laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 700 000 krooni (44 738,15 eurot). 18.05.2006 seati laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks hageja kasuks hüpoteek suurusega 945 000 krooni kinnistule XXXX asukohaga XXXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXXXXX. Kuna kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja 23.09.2008 laenulepingu ennetähtaegselt üles. Hageja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ja kinnistu võõrandati 29.07.2011 hinnaga 7000 eurot, millest hagejale kanti 6016,59 eurot ja mille võrra kostja võlgnevust vähendati. Kostja põhivõlg on 36 190,69 eurot, intresside võlg 910,67 eurot ja täpsustatud viivisevõlg 18 459,57 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus teha hagi aegumise kohta vaheotsuse. Hageja ütles laenulepingu üles 23.09.2008 ja sellest päevast algas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg. Hageja nõue aegus kolme aasta möödudes. Kohtutäituri poole pöördumine hüpoteegi realiseerimiseks ei peata aegumist. Hagejal ei olnud täitedokumenti TsÜS §-de 159 ja 157 mõistes. Hagejal pidi olema nii 2008.a kui ka 2010 selge, et tema nõuet ei ole võimalik rahuldada üksnes hüpoteegieseme arvel ja ta oleks pidanud esitama aegumise vältimiseks kohtusse hagi.
3.Hageja vaidles kostja aegumise vastuväitele vastu. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkeb aegumine täitemenetluse algatamisel ja aegumistähtaega saab hakata uuesti arvestama täitemenetluse lõpetamise kuupäevast. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 26.09.2011. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ja lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Kostja tegi võlgnevuse tasumiseks hagejale makseid ajavahemikul 31.10.2011 kuni 11.04.2012. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus leidis vaheotsuses, et hageja nõue ei ole aegunud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ütles laenulepingu üles 23.09.2008. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Hageja esitas 17.11.2008 täitemenetluse avalduse. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt nõude aegumine sellisel puhul katkeb. Täitemenetlus lõpetati 26.09.2011. Seega lõppes aegumistähtaeg 25.09.2014. Hageja esitas hagi kostja vastu 15.01.2014 seega tähtaegselt. Ebaõige on kostja seisukoht, et hüpoteegi täitmine ei ole täitemenetlus.
5.Kostja poolt hagejale tehtud maksed kuni 11.04.2012 on kostja poolt nõude tunnustamine ja TsÜS § 158 lg 1 kohaselt peatub sellisel juhul hagi aegumine. Sellisel juhul oleks hagi aegunud 10.04.2015. Hageja esitas hagi tähtaegselt ja hagi aegumine ei kuulu kohaldamisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Pooltel puudub vaidlus, et hageja ütles laenulepingu üles 23.09.2008. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Seega muutus nõue sissenõutavaks alates 23.09.2008 ja aegus kolme aasta möödudes sissenõutavaks muutumisest.
8.Maakohus leidis ebaõigesti, et nõude aegumine katkes TsÜS § 159 lg 1 järgi 17.11.2008 täitemenetluse avalduse esitamisega. Nimetatud säte omab tähendust kohtulahendiga või muu täitedokumendiga tunnustatud nõuete puhul. Seda kohaldatakse koos TsÜS §-ga 157 ning nimetatud paragrahviga hõlmatud täitedokumentidest tulenevate nõuete suhtes. TsÜS § 159 lg 1 kehtib nõudele, mille osas on täitedokument olemas. Antud juhul on olemas hüpoteegi seadmise leping, mis on täitedokument üksnes tagatise ulatuses ning tulenevalt TsÜS § 1451 sätetest ei kehti tagatisele tavapärane aegumine. Kostja ei ole sõlminud hageja nõude tunnistamiseks ühtegi notariaalset võlatunnistust, samuti ei ole olemas ühtegi kohtulahendit ega muud täitedokumenti, millest tulenevalt oleks hageja nõue käsitletav täitedokumendina TsÜS § 159 ja 157 mõistes. Kohus eeltoodut otsuses ei käsitelnud ega põhjendanud, miks ta kostja seisukohtadega ei nõustu. Maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu lahendid ei ole asjakohased.
9.Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, nagu oleks kostja poolt hagejale tehtud maksed käsitletavad nõude tunnustamisena, mis peatab TsÜS § 158 lg 1 kohaselt hagi aegumise. Maakohus kostja sellekohaseid väiteid otsuses ei käsitlenud ega põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. Laenulepingu tagasimaksmise ajaloost nähtub, et on tasutud laenu põhiosa, kuid ei nähtu, kas nimetatud makse on üldse teinud kostja. Samuti ei nähtu, kas makse on tehtud kostja poolt või on see debiteeritud kostja arvelduskontolt. Kui on tehtud makse, ei nähtu makse selgitust. Konto väljavõtetelt nähtub, et hageja on ise võtnud kostja arvelduskontolt maha seal olevaid rahalisi vahendeid. Sealjuures on teadmata, kes on raha kontole tasunud ja mille jaoks. Raha kontolt mahavõtmine ei tähenda seda, et kostja oleks võlgnevust tunnistanud.
10.Maakohus kopeeris otsusesse mõlema poole seisukohad ja andis omapoolse napisõnalise hinnangu kohtulahendi viimasel leheküljel kõigest kaheteistkümnel real, hindamata seejuures poolte esitatud tõendeid ja andmata hinnangut õiguslikele väidetele.
11.TsMS § 442 lg 2 p 51 ja p 9 sätestavad, et kohtuotsuses peab olema välja toodud ka tsiviilasja hind ja viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses. Ka nimetatud asjaolusid ei ole kohtulahendis välja toodud. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse (lõppotsuse), millega jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata ja jaotab menetluskulud.
14.Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid 17.05.2006 laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 700 000 krooni, 18.05.2006 notariaalse lepinguga seati hageja kasuks S OÜ-le kuuluvale XXXX kinnistule asukohaga XXXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXXXXX hüpoteek suurusega 945 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud muu hulgas kõik hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud lepingutest. Kuna kostja ei tasunud nõuetekohaselt laenulepingu järgseid makseid, ütles hageja laenulepingu 23.09.2008 üles. Hageja esitas 17.11.2008 kohtutäitur Rocki Albertile täitmisavalduse, mille alusel alustati hüpoteegi seadmise lepingu alusel S OÜ suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 176/2008/3334. Kinnistu müügist laekunud raha arvel vähendati kostja võlgnevust. Täitemenetlus lõpetati 26.09.2011. Kostja kontolt tehti hageja kontole ülekandeid ajavahemikul 31.10.2011 kuni 11.04.2012.
15.Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja nõue tuleneb tehingust. Sellise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat ja aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Antud juhul ütles hageja laenulepingu üles 23.09.2008 ja alates 24.09.2008 oli laenulepingu ülesütlemisest tulenev nõue sissenõutav. Vaidlus on selle üle, kas aegumine katkes TsÜS § 159 lg 1 alusel hüpoteegi seadmise lepingu alusel toimunud täitemenetluse tõttu ja/või kostja poolt nõude tunnustamisega võlamaksete osalise tasumise näol TsÜS § 158 järgi.
16.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hagi aegumine katkes TsÜS § 159 lg 1 kohaselt 17.11.2008 hageja poolt täitemenetluse avalduse esitamisega ja aegumine algas uuesti täitemenetluse lõpetamisel 26.09.2011, mistõttu lõppes aegumistähtaeg 25.09.2014. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et hagi aegumine oli peatunud TsÜS § 158 lg 1 järgi kostja poolt kuni 11.04.2012 tehtud maksete tõttu, mistõttu oleks hagi aegunud 10.04.2015. Maakohus kohaldas eelnimetatud materiaalõiguse norme ebaõigesti. Samuti jättis kohus otsuse tegemisel tuvastamata aegumise kohaldamise taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud ja põhjendamatult tähelepanuta kostja sellekohased väited.
17.TMS § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks muu hulgas notariaalset tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Antud juhul alustati sundtäitmist mitte kostja, vaid S OÜ kui kinnistu omaniku (täitemenetluses võlgnik) suhtes TMS § 2 lg 1 p-s 19 sätestatud kokkuleppele tuginedes. Maakohus leidis ebaõigesti, et hüpoteegi sundtäitmisele pööramine täitedokumendi täitmiseks esitamisega kolmanda isiku suhtes katkestas TsÜS § 159 lg 1 alusel nõude aegumise kostja suhtes. Võlausaldaja nõuet kolmanda isiku kui täitemenetluses kohustatud isiku (võlgniku) vastu ei saa samastada võlausaldaja võlanõudega põhivõlgniku vastu, mis tuleneb pooltevahelisest lepingust (nn algne nõue). Tegemist on nõuetega eri isikute vastu. TsÜS § 159 lg 1 kohaldub juhul, kui nii võlausaldaja algne nõue kui ka täitedokumendist tulenev nõue on esitatud põhivõlgniku vastu. Praeguses asjas on hageja algne nõue esitatud kostja vastu, kuid täitedokumendist tulenev nõue oli esitatud kolmanda isiku, S OÜ vastu, mistõttu ei ole hageja nõude aegumine TsÜS § 159 lg 1 järgi katkenud. Analoogilist olukorda on Riigikohus käsitlenud lahendis nr 3-2-1-175-13 p 11).
18.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel kostja kontolt ajavahemikul 31.10.2011 kuni 11.04.2012 hagejale kontole tehtud ülekannete tõttu, mida hageja käsitleb nõude tunnustamisena TsÜS § 158 lg 2 tähenduses.
19.Kuna ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 15, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 24.09.2008, aegus hageja nõue 3 aasta möödudes, s.o 23.09.2011 kell 24.00 (TsÜS § 136 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et väidetav nõude tunnustamine pärast aegumistähtaja möödumist ei tekita uut aegumist ega kõrvalda toimunud aegumist, mistõttu ei saa ka aegumine TsÜS § 158 lg 1 alusel enam katkeda. Hageja esitas kohtule hagi 15.01.2014, mil nõue oli juba aegunud.
20.Hagejal ei olnud takistusi hagi esitamiseks enne aegumistähtaja möödumist. Hageja pidi juba alates 2008.a olema teadlik sellest, et kinnistu müügist saadav raha ei kata hageja nõudeid kostja vastu (09.12.2008 määratud esimene hind oli 500 000 krooni, so 31 955,82 eurot – t lk 87), enampakkumised nurjusid korduvalt ja kinnistu hinda alandati korduvalt (t lk 89-101). Kinnistu müüdi ja sellest saadud summa kanti hagejale üle 29.07.2011 (t lk 31) ja hageja teadis juba siis, kui suur on kostja võlgnevus. Hageja ei ole põhistanud, miks ta pärast seda hagi ei esitanud.
21.Kuigi maakohus leidis ka ebaõigesti, et aegumine katkeb TsÜS § 159 lg 1 järgi kogu täitemenetluse ajaks (TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega) ja TsÜS § 158 lg 1 reguleerib aegumise peatumist (TsÜS § 158 reguleerib aegumise katkemist), ei oma need eksimused käesoleva asja lahendamisel määravat tähtsust.
22.Ringkonnakohus teeb käesolevas asjas lõppotsuse, millega jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata ja jaotab menetluskulud. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.