Lihtmenetlusotsus Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi
Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja (lepinguline) esindaja Kostja
Viljandi kohtumaja 16. detsember 2014 nr 2-14-18988; PLACET GROUP OÜ versus Raili Aleksandrov põhivõlgnevuse 208,94 euro ja kõrvalnõuetena intressi 38,06 euro, meeldetuletuste tasu 22 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 18,24 euro ning põhivõla tasumiseni jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lg 1 järgi ning VÕS § 94 sätestatud määras viivise nõudes; 331,35 eurot hagi lahendamine lihtmenetlus kohtunik Aivar Hint PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910; aadress F.R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn) Riho Siil (ITM Inkasso OÜ; e-post: [email protected]) Raili Aleksandrov (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx xx, xxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx)
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel)
Kokku tegi kostja 5 makset, millest 2 olid pikendamise tasud. Kokku tasus kostja laenu tagastamise tähtaja pikendamise eest 88,75 eurot (koos viivistega maksetega viivitamise eest). Seda on kostja kinnitanud ka maksekäsus esitatud vastuväites. Kokku tasus kostja enne laenulepingu täitmise tähtpäeva 405,6 eurot (koos pikendamise tasudega). Kuna kostja ei olnud täitnud laenulepinguga endale võetud kohustusi, edastas laenuandja kostjale meeldetuletusi e-posti teel alates juunist 2013. Võlateatis/meeldetuletus I saadet kostjale 23.07.2013 AS-i Eesti Post vahendusel (tl 19 pöördel). Kostja tegi pärast seda kohe makse viiviste ja osamakse tasumise tähtaja pikendamise eest. Hageja saatis 24.10.2013 kostjale AS-i Eesti Post vahendusel Võlateatise/meeldetuletuse II (tl 20). Meeldetuletuste I ja II , ning Teatise saatmise eest oli poolte vahel väidetavalt kokkulepitud tasu, mis tuleneb laenulepingu üldtingimuste punktist 9.3. Hageja nõuab punktis 9.3. kokkulepitud tasu Võlateatis/Meeldetuletus II eest 22.- eurot. Meeldetuletus I eest on kostja juba tasunud. Hageja on esitanud ka kokkuvõtliku tabeli kostja poolsest võla tasumisest: Kuupäev Märts 2013 Aprill 2013 Juuni 2013
Juuli 2013
Osamakse Põhiosa Intress Viivis 8.00 8.00 lepingutasu 81.00 81.00 50.59 50.59 30.41 30.41 0.00 0.00 22.91 22.91 pikendamistasu (+ 5 p, 25.04.13 - 02.05.13) 0.91 115.39 115.39 57.02 57.02 31.98 31.98 26.39 26.39
12.00 12.00I meeldetuletus.
94.46 94.46 63.45 63.45 25.55 25.55 5.46 5.46 65.84 65.84 Pikendus 44.00 (+30p: 01.07.13 - 24.08.13) 21.84 21.84 405.60
171.06 126 87.94 54.60
Väljavõttest nähtub, et võlgnevuse põhiosa kustutamiseks on tasutud 171,06 eurot, intressi tasumiseks 87,94 eurot, maksega viivitamise eest viivist 54,60 eurot, kokkulepitud lepingutasu 8 eurot, meeldetuletuste saatmise eest sms-i ja e-posti teel 6 eurot, AS-i Eesti Post vahendusel saadetud Meeldetuletus I eest 12 eurot ja tasu tähtaja pikendamise eest 66 eurot. Põhivõla suurus lepingu täitmise tähtpäeval 27.09.2013 oli 228,94 eurot (400 – 171,06 eurot). Intressi nõude suurus on 38,06 eurot (126 – 87,94 eurot). Hageja teatas 08.11.2013 kostjale, et laenulepingust ja selle üldtingimustest nr 31002117562 tulenev nõue on antud menetleda ITM Inkasso OÜ-le. Kostja oli ka nimetatud asjaolust teadlik, sest vastavalt Laenulepingu üldtingimuste punkti 15.1, on laenuandjal õigus lepingus ettenähtud juhtudel anda kõik laenusaaja vastu suunatud nõuded menetleda ITM Inkasso OÜ-le, milleks on laenuandja poolt ITM-le antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Nõude menetlemise korral jääb laenuandja laenusaaja suhtes edasi võlausaldajaks, kuid nõude menetlemisel ITM Inkasso OÜ poolt tuleb laenusaajal nõuded täita ITM Inkasso OÜ poolt näidatud arvelduskontole. Pärast nõude ITM Inkasso OÜ-le menetleda andmist, tasus kostja 21.11.2013 võlgnevuse kustutamiseks veel 20 eurot. Hageja arvestab kostja poolt tasutud 20 eurot maha põhivõlast. Hageja põhinõue hagi esitamisel on seega 208,94 eurot. Hagi õigusliku alusena viitab hageja VÕS § 401 lg-le 1, VÕS § 8 lg-le 2, VÕS § 397 lg-le 1, VÕS § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS § 108 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 7, VÕS §-le 100, VÕS § 101
lg 1 p –le 6, VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS §-le 94 ning palub kohtult mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 208,94 eurot, intressi võlgnevus 38,06 eurot, kokkulepitud menetlustasu 22.- eurot Võlateatis/Meeldetuletus II eest, seisuga 10.10.2014 sissenõutavaks muutunud viivised 18,24 eurot ja viivised põhinõudelt 208,94 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 11.10.2014 VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud seadusjärgses määras. Samuti on hageja palunud varasemalt kohtult teha maksekäsu kiirmenetluse vastuväites 21.05.2014 väidetavalt tunnustatud nõude osas maksekäsk 201,09 euro sissenõudmiseks kostjalt. Menetluskuluna on hageja välja toonud riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud 90 eurot.
kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Hageja ning kostja vahelises laenulepingus on krediidi kulukuse määraks lisas I märgitud 179,32% (tl 17 pöördel). See määr on 5,7 korda kõrgem selle sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga tarbimislaenude kulukuse määrast (31,21%). Samas on hageja nõudnud kostjalt laenulepingu tähtaja pikendamise eest täiendavat tasu, mis Riigikohtu seisukoha järgi on käsitletav täiendava intressina raha kasutamise eest. Kolleegiumi arvates saab laenu tagastamise tähtaja pikendamist vaadelda põhimõtteliselt laenulepingu muutmisena ja selle eest makstavat tasu täiendava tasuna algsele tasule (intressile) laenu kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja kestel (RKTKo 05.03.2014 nr 3-2-1-186-13, p 23). Kuivõrd laenulepingut muudeti selle pikendamise tõttu aprillis 2013 ning juulis 2013 ja sellele lisandus täiendav intress, muutus kohtu hinnangul ka laenu krediidikulukuse määr, mida tulnuks vastavalt VÕS § 408 lg-le 4 kostjale täiendavalt avaldada. Lisaks nähtub hageja esitatud materjalidest, et krediidi kulukuse määr ületab poolte vahelises muutunud laenulepingus alates aprillist 2013 suurenenud täiendava intressi (lepingu pikendamise tasu) tõttu kuuekordselt Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega on kohtu hinnangul kostjaga sõlmitud laenuleping ja selle muudatus TsÜS § 86 lg 1 alusel tühised. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Seega saab lähtuda sellest, et kostja peab tagastama tühise laenulepingu järgi saadu ja maksma VÕS § 94 lg 1 järgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest. Kogu tema makstud tasu (sh lepingu pikendamise tasu) saab aga arvata selle võla katteks. Sealjuures on kohtu hinnangul tüüptingimusena tühine ka hageja poolt viidatud laenulepingu üldtingimuste p 9.3 (tl 16 pöördel), millega nõutakse kostjalt ebamõistlikult kõrge meeldetuletustasu maksmist ning sissenõudekulude tasumist vastavalt hageja hinnakirjale. Nimelt Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-120-08, p 15 asunud seisukohale, et VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi võib olla tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Riigikohtu eelviidatud seisukohast lähtuvalt kohus leiab, et nn teenustasu, mida laenulepingu üldtingimuste regulatsiooni järgi peab tasuma lepingus fikseeritud juhtudel lepinguga seotud toimingute eest, on ebamõistlikult suur ning põhjendamatu. Teenustasud 16 eurot ja 22 eurot meeldetuletuskirjade eest ületavad mitmekordselt postiteenuseid osutavate ettevõtete tariife ning ei kajasta sooritusega kaasnevat eeldatavat mõistlikku ja põhjendatud kulutust. Ei ole põhjendatud pidada nimetatud teenustasu krediidiandja mõistlikuks võla sissenõudmiskulutuseks VÕS § 415 lg 2 p 1 mõistes ning nimetatud tingimusi, mis sisalduvad ka hageja üldtingimuste p-s 9.3 peab pidama laenusaajat ebamõistlikult kahjustavateks ja tühisteks. Samuti ei ole õigustatud nõuda kostjalt täiendavat tasu meeldetuletussõnumite eest summas 1,50 eurot/tk, kuivõrd selline väidetavalt kostjaga kokkulepitud tasu ei nähtu ühestki kohtule esitatud dokumendist ning see ületab mitmekordselt tegelikult üldteadaolevate sms-de tegeliku maksumuse. Kuivõrd kostja pidanuks tagastama tühise laenulepingu järgi saadu ja maksma VÕS § 94 lg 1 järgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest ja kogu tema makstud tasud (sh lepingu pikendamise tasu, meeldetuletustasud, lepingu pikendamise tasu) tuleb aga arvata selle võla katteks, kujunes kostja poolt tasutav järgnevalt. Laenu muutmise järgselt tulnuks kostjal tasuda põhivõlg hiljemalt 27.09.2013. Seadusjärgne intress perioodi eest 24.02.2013 kuni
27.09.2013 oli kohtu arvutuste järgi 19,71 eurot (arvutuskäik: /ajavahemik 24.02.13-14.04.13 s.o 50 päeva, 400€ x 7,75%=31€, 31eur/365päeva=0,08€/päevas, 50 päeva x 0,08€/päevas=4€ / + /ajavahemik 15.04.13-30.06.13 s.o 77 päeva, 400€ x 8,75%=35€, 35€/365päeva=0,1€/päevas, 77 päeva x 0,1€/päevas=7,7€ / + /ajavahemik 01.07.13-27.09.13 s.o 89 päeva, 400€ x 8,5%=34€, 34€/365päeva=0,09€/päevas, 89 päeva x 0,09€/päevas=8,01€/. Seega intress ajavahemikus 24.02.2013-27.09.2013 moodustab kokku: 4 eurot + 7,7 eurot + 8,01 eurot= 19,71 eurot). Kostjal tulnuks hagejale tagasi maksta seega põhivõlg 400 eurot ning seadusjärgne intress 19,71 eurot, kokku 419,71 eurot. Kostja on vastavalt tema poolt avaldatule, millele hageja pole vastu vaielnud, tasunud hagejale kokku 425,60 eurot. Seega on kostja hagejale võla tasunud ning hagejal ei ole kostja vastu nõudeid ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on 11.11.2014 menetlusdokumendis (tl 34) maksekäsumenetluses esitatud nõude suuruste erinevuse kohta kohtule avaldanud, et ta on maksekäsumenetluses põhinõude hulka arvestanud kõrvalnõuded, millelt saab küsida viivist. Kohus märgib täiendavalt, et vastav hageja arusaam on ekslik ning ei vasta TsMS § 482 lg 1 p-s 3 sätestatule. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.