Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2014.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-3919
Tsiviilasi
KÜ XXX hagi OÜ XXX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
6965,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ XXX (registrikood XXX, XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Valentina Timofejeva (Sikupilli 6, Tallinn 11412; e-post: [email protected]); Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hannes Olli (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, Tallinn 10143, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt XXX (registrikood XXX) hageja KÜ XXX (registrikood XXX) kasuks välja põhivõlgnevus summas 3279,26 eurot (kolm tuhat kakssada seitsekümmend üheksa eurot ja 26 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt oli XXX alates 01.01.2002.a XXX korteri 40 omanik. Alates 2007.a veebruarist ei tasunud ta hageja kui korteriühistu poolt esitatud arveid. 2010.a pöördus hageja 1C Inkasso OÜ poole abi saamiseks võlgnevuse osas summas 44 632,70 krooni, mis oli tekkinud ajavahemikul 01.02.2007.a kuni 31.08.20102.a. Eelviidatud võlgnevusest moodustas põhivõlgnevuse 43 765,41 krooni ja viivis 867,29 krooni.
2.1C Inkasso OÜ esitas 28.11.2010.a. XXXvastu avalduse maksekäsu kiirmenetluse läbiviimiseks põhivõlgnevuse 2797,12 euro ja viivise 55,43 euro nõudes. 28.01.2011.a tegi kohus maksekäsu määruse, millega mõisteti XXX välja põhivõlgnevus 2 797,12 eurot, viivis 55,43 eurot ja tasutud riigilõiv 83,91 eurot. XXX ei tasunud aga ka hilisemaid hageja arveid ning tal tekkis alates 2010.a septembrist kuni 2012.a täiendav võlgnevus summas 3 946,73 eurot, millest põhivõlg oli 3196,38 eurot ja viivis 750,35 eurot. Maksekäsu määruse esitas 1C Inkasso OÜ täitmiseks kohtutäiturile, kuid täiteasjas nr XXXvõlgnevust XXX ei tasunud.
3.25.10.2012.a müüs kohtutäitur Risto Sepp XXX korteri enampakkumisel. Enampakkumisel ostis korteri kostja. Enne enampakkumise läbiviimist avaldas kohtutäitur kuulutuses, et korteril lasub võlgnevus korteriühistu ees. 08.11.2012.a kanti kostja korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Kohtutäituri jaotuskava alusel ei saanud hageja hüvitist summas 2936,40 eurot.
4.Hageja viitas korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lõikele 2, § 7 lõikele 3 ning § 151 lõikele 1. Hageja tegi kostjale ettepaneku tasuda võlgnevus korteriühistu arvete eest perioodil 2007.a kuni 2012.a summas 8727,32 eurot. Kostja oli nõus maksma kuni 4000 eurot. Hageja vähendas võlgnevust summani 6826,15 eurot (jättes välja endise omaniku poolt vee eest tasumata jäetud summa), kuid kostja võlgnevust ei tasunud. 14.12.2012.a saatis hageja kostjale pretensiooni. Kostja vastas, et ta ei teadnud eelmise omaniku võlgnevusest midagi.
5.Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 6076,38 eurot, millest 2797,12 eurot on võlgnevus maksekäsu määruse alusel tsiviilasjas nr 2-10-60921 ja 3279,26 eurot on võlgnevus perioodil 01.09.2010.a kuni 31.12.2012.a. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise summas 805,20 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 83,91 eurot.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ja 1C Inkasso OÜ ei sõlminud nõude loovutamise lepingut. Maksekäsu kiirmenetluses tasus hageja riigilõivu summas 83,91 eurot ja 1C Inkasso OÜ-le 2500 krooni. Seega tegutses 1C Inkasso OÜ hageja esindajana võlgnevuse nõudmisel. Pärast maksekäsu määruse tegemist pöördus 1C Inkasso OÜ kohtutäituri poole. 1C Inkasso OÜ sai korteriühistu esindajana tasu ja ta tegutses volituste alusel. Kostja ei ole nõude loovutamist tõendanud. Hageja korraldusel pöördus 1C Inkasso OÜ kohtutäituri poole võlgnevuse väljamõistmiseks.
7.Hageja nõuded põhinevad korteriomandi seaduse § 5 lõikel 5 ja §-le 7. Korteri võõrandajaks oli vaatamata sundtäitmisele XXX. Hageja soovib kostjalt välja mõista võlgnevust, mis tekkis endisel korteriomanikul 01.09.2010.a kuni 31.12.2012.a. Hageja ei nõustunud, et tema nõue perioodist 01.02.2007.a kuni 31.08.2010.a summas 44 632,70 krooni
on aegunud, sest nõude osas oli pöördutud kohtusse ja tehtud maksekäsu määrus. Samuti selgitas hageja, et erinevuse tasutud arvetes, sh 06.09.2012.a arves nr 8201240 ja järgmistes arvetes on seotud sellega, et hageja raamatupidaja lisas arvele 8201240 2797,12 eurot, näidates selle võlgnevuse järgmises arves eraldi summana.
8.Hageja täpsustas oma nõuet 29.05.2014.a. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 3279,26 eurot ja viivise summas 749,77 eurot ehk kokku 4029,03 eurot. Nimetatud summas kujunes korteri eelmise omaniku XXX võlgnevus ajavahemikul 2010.a septembrist kuni 2012.a oktoobrini. Hageja esitas arved perioodil 2010.a septembrist kuni 2012.a oktoobrini. Kommunaalteenuste arvetes puudus viivise arvestus. Hageja juhatus otsustas XXX viivist mitte nõuda, sest viivise väljanõudmine ei soodustanud kohustuse täitmist.
9.2012.a augustis korrigeeris raamatupidaja arveid, arvestades võlgnevuse summat, mis oli XXX maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud. Seetõttu kanti 06.09.2012.a arves nr 8201240 lahtrisse „tasutud“ summa 3492,12 eurot, kuigi seda summat ei ole XXX hagejale kunagi tasunud. Samaaegselt viis raamatupidaja läbi viivise ümber arvutamise, sest viivist oli arvestatud valesti, kuna see ei hõlmanud maksekäsu kiirmenetluses rahuldatud viivise nõuet. Viivis perioodil 2009.a septembrist kuni 2012.a juulini oli 749,77 eurot. Korteri endine omanik XXX ei tasunud hageja arveid 2007.a veebruarist kuni 2012.a oktoobrini.
10.29.09.2014.a seisukohtades tõi hageja välja, et korteriühistu põhikiri kinnitati 12.09.2006.a ning 29.03.2007.a toimunud üldkoosoleku otsusega võeti vastu KÜ XXX kodukord. Kodukord sisaldab alajaotust kommunaalkulude arvestuse põhimõtete kohta. Vee tarbimisel määratakse kogu maja tarbimine maja üldarvesti näitude põhjal. Üksikute tarbijate puhul aga lähtutakse kas veearvestite näitudest või kodukorras toodud arvestusest, mille puhul lahutatakse kogu maja tarbimisest esmalt arvestitega tarbijate tarbimine ning seejärel jagatakse saadud summa ilma arvestiteta korteriomandite pindadega. Üldise vee tarbimise kulu jagatakse vastavalt korteriomandite üldpinnale. Ühistu üldkoosoleku otsusega on kinnitatud tariifiks 7,5 eurot ruutmeetrilt isikutele, kes ei esita arvestite näitusid.
11.Soojusenergiat arvestatakse üldjuhul samuti arvestite alusel. Elektrienergia puhul mõõdetakse kogu maja tarbimist peaarvestiga, lähtudes öisest ja päevasest tariifist. Tarbijate endi elektri tarbimist mõõdetakse arvestitega. Üldelektri tasu jagatakse selle rahalise maksumuse, mitte kWh alusel. Üldelektri tasu jagatakse võrdeliselt kogu hoone korterite pinnaga. Hageja lisas igale arvele arvestused. Samuti esitas hageja vastava perioodi AS Tallinna Küte, AS Tallinna Vesi, AS Eesti Energia ja AS Adelan Prügiveod poolt hagejale esitatud arved.
12.Samuti esitas hageja arvetele nr 145279 ja nr 142383 lisatud maamaksu arvestuse aluseks olnud maksuteated. Maamaksu arvestus iga korteri kohta on järgmine: 4670:12=389,17 krooni kuus. Ühe kuu tariif jagatakse kogu maja üldpinnaga ehk 389,17 : 3279,50m2 = 0,12 krooni/m2. Saadud ruutmeetri maksumus korrutatakse iga korteri pindala ruutmeetrite arvuga. Analoogiliselt arvestati maamaksu ka 2011.a.
13.Hageja esitas kohtule ka korteriühistu üldkoosolekute otsused. 29.03.2007.a üldkoosolek kehtestas halduskuludeks 4,5 krooni (0,3 eurot) iga 1m2 kohta ning remondifondiks 7 krooni ühe ruutmeetri kohta. 21.06.2007.a üldkoosolek kehtestas uueks remondifondi tariifiks 9,7 krooni korteri ruutmeetri kohta. Antud tariif kehtis ka 2010.a kuni 2012.a. 09.10.2012.a üldkoosolek kehtestas kõik korteriomanike poolt tasumisele kuuluvad tariifid, mis kehtivad käesoleva ajani.
14.Viivise nõude esitamisel viitas hageja KÜS § 7 lõikele 4. Antud sätte alusel arvestas hageja viivist 0,07% alates 2010.a oktoobrist kuni 2012.a juulini. Antud juhul nõuab hageja
viivist alates 2010.a septembrist. Endine korteri omanik XXX ei tasunud 2007.a kuni 2012.a novembrini ühtegi arvet.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vaidles mõlemale hageja nõudele vastu, sh nõudele, milline oli juba maksekäsu kiirmenetluses XXX välja mõistetud. Kostja leidis, et antud osas hageja nõuet ka esitada ei saa, sest nõue oli loovutatud 1C Inkasso OÜ-le.
16.Võlgnevus ei ole kostjale kui uuele korteriomanikule üle läinud, sest KÜS § 7 lg 3 kohaldub korteriomandi võõrandamisel tavalises korras, kuid antud korteriomand omandati täitemenetluse seadustiku alusel. Täitemenetluses on müügi korral võõrandajaks mitte korteri endine omanik, vaid kohtutäitur. Kostja viitas ka AÕS § 79 lõikele 2, mille kohaselt ei olnud kinnistusraamatusse kantud märget. Kuna korteriomand omandati täitemenetluse raames, siis kohaldub kohustuste ja õiguste üleminekul täitemenetluse seadustiku (TMS) § 158 lg 1, mis samuti viitab kinnistusraamatust nähtuvatele õigustele. Antud juhul puudus kinnistusraamatus märge hageja võlgnevuse kohta. Täitemenetluse seadustik sätestab korteri müügi osas erikorra. Kostja ostis korteri 25.10.2012.a toimunud kordusenampakkumisel, kus koostati ka kordusenampakkumise akt, milles olid märgitud korteriga seotud õigused ja kohustused. Võlgnevust hageja ees nimetatud pakkumises kirjas ei ole.
17.Ühtlasi leidis kostja, et hageja nõue on tõendamata. Hageja nõue ei saa põhineda ainult tema esitatud arvetel ning ka arveid ei ole hageja kohtule esitanud. Hageja nõuab kostjalt tasumata majandamiskulude võlgnevuse tasumist, kuid nõue on ebaselge. Hagiavalduses on võlgnevuse perioodiks märgitud 01.09.2010. a kuni 31.12.2012. a, kuid arved on esitatud alates 01.09.2011.a. Arvel nr 9201140 on märgitud 06.10.2011.a võlgnevuseks 5 195 eurot . Arvel nr 12201240 04.01.2013.a on võlgnevuseks hoopis 4 131 eurot. Samas on hageja väitnud, et vahepeal ei ole võlgnevust üldse tasutud. 08.10.2012.a esitatud arvel on võlgnevus juba 3771,65 eurot, kuid tasumisele kuulus 3946,73 eurot (võlgnevusele olid lisatud ühe kuu kommunaalmaksed). Lisatud oli võlakohustus korteri eest 2797,12 eurot ning võlgnevus kokku oli 6 743,85 eurot. Viimati esitatud arvel kuupäevaga 04.01.2013.a on märgitud võlgnevuseks 4 131,55 eurot ning tasumisele kuuluvaks summaks 4 160,77 eurot.
18.Seega on hageja võlgnevuse suurust pidevalt ja korrapäratult muutnud. Ebaselge on kuidas on hageja saanud võlgnevuse suuruseks 3 279,26 eurot. Hageja nõude arvestust kostjal kontrollida ei ole võimalik. Hageja viivise nõue on alusetu, sest tema põhinõue on alusetu. Samuti on arusaamatu, milliselt summalt ja millise perioodi eest hageja viiviseid nõuab.
19.05.08.2013.a seisukohtades leidis kostja, et kuigi hageja võis viivist arvestada KÜS § 7 lg 3 alusel, ei ole viivis majandamiskulu ega muu makse. Viivis on rahalise kohustusega viivitamine. Kostja ei ole rahalise kohustusega viivitanud. Viivised ei lähe üle korteriomandi võõrandamisel KÜS § 7 lõike 3 mõttes.
20.11.06.2014.a seisukohtades leidis kostja, et hageja nõue ei ole endiselt tõendatud. Kommunaalteenuste arved ei tõenda hageja nõuet. Samuti ei ole hageja tõendanud, et korteriomandi eelmine omanik ei ole võlgnevust osaliselt või täielikult tasunud.
21.16.10.2014.a kohtule esitatud menetlusdokumendis leidis kostja, et hageja seisukohad ei ole jälgitavad. Hageja ei ole välja toonud, mida ta iga kohtule esitatud tõendiga tõendada soovis. Hageja esitatud 09.10.2012.a üldkoosoleku protokollist nähtub, et päeva korras oli 8 punkti, kuid hageja on esitanud 2 lehelise dokumendi, milles on vastu võetud kaks otsust. Sealjuures jääb arusaamatuks, milliste päevakorrapunktide osas on otsused vastu võetud. Isegi kui sooviti kinnitatud majanduskava, sai 09.10.2012. a. koosolekul kinnitada ainult tuleva,
ehk 2013. a majanduskava, kuid hageja nõue puudutab perioodi kuni 2012.a. Kuna hageja nõue puudutab ajavahemikku alates 01.09.2010.a, ei ole 21.06.2007.a ja 29.03.2007.a protokollid vaidluses asjakohased. Hageja esitatud arvestite näidulehed on kohtule esitatud venekeelsetena ja ilma tõlketa.
22.Hageja ei ole põhjendanud, millisest ajast alates muutus nõue kostja vastu sissenõutavaks. Kostja ise on nõude sissenõutavaks muutumist enda vastu vaidlustanud kogu menetluse vältel. Hageja ei ole jätkuvalt esitanud kõiki nõuet tõendavaid dokumente. Hageja ei ole esitanud 2009.a üldkoosoleku protokolli, millega peaks olema kinnitatud 2010.a majanduskava ja prognoosid, 2010.a üldkoosoleku protokolli, millega peaks olema kinnitatud 2011.a majanduskava ja prognoosid ning 2011.a üldkoosoleku protokolli, millega peaks olema kinnitatud 2012.a majanduskava ja prognoosid.
23.Hageja nõuab kostjalt viivist alates 2010. a, kuid hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, miks ta nõuab kostjalt viivist alates 2010.a, kui kostja sai omanikuks alles 2012.a novembris ehk ajal, mida väidetav nõue ei hõlma. Kostja ei ole viivitanud ega saanudki põhjustada viivitusi maksetes alates 2010.a. Hageja väide, et eelmine omanik ei ole tasunud ühtegi arvet, ei ole usutav.
24.Kostja tugines endiselt nõude aegumisele. Hageja 06.10.2011.a arve nr 9201140 on esitatud selliselt, et arvel on märgitud võlgnevus summas 5195 eurot. See on hageja nõude perioodi esimene arve. Seega võlgnevus summas 5195 eurot on tekkinud juba enne nimetatud arve esitamist. Nimetatud võlgnevuses (5195 eurot) kajastub juba kohtu poolt rahuldamata jäetud hagi nõue summas 2936,46 eurot (perioodi eest 01.02.2007 – 31.08.2010), seega jääb veel võlgnevuseks summa 2258,54 eurot. Kuna rahuldamata nõue tulenes perioodist 01.02.2007 – 31.08.2010, siis tuleb asuda seisukohale, et 2258,54 euro suurune nõue pärineb veelgi varasemast ajast ehk enne 01.02.2007.a. Selline nõue on kostja hinnangul aegunud TsÜS § 146 lõike 1 alusel, mistõttu ei saa hageja nõue ka matemaatiliselt olla suurem kui 1020,72 eurot (põhinõue 3279,26 – aegunud 2258,54) ja sellest tulenevalt ei ole ka hageja viivisearvestus korrektne.
MENETLUS EDASINE KÄIK
25.Harju Maakohus jättis oma 26.09.2013.a otsusega hagi tervikuna rahuldamata. Kohus jättis hageja nõude summas 2936,46 eurot (põhivõlgnevus perioodist 01.02.2007.a kuni 31.08.2010.a summas 2797,12 eurot, viivisevõlgnevus summas 55,43 eurot ja riigilõiv summas 83,91 eurot) rahuldamata, sest hageja ei tõendanud antud summas nõudeõiguse olemasolu. Kohus leidis, et olukorras, kus XXX suhtes tehtud jõustunud kohtulahendit ei olnud sundtäitmise korras võimalik täita, ei andnud hagejale õigust esitada nõuet kohtusse teistkordselt. Samuti märkis kohus, et kuna tsiviilasjas nr 2-10-60921 oli hagejaks IC Inkasso OÜ, oli nimetatud isik nõude omanik. Hageja nõude summas 3279,26 eurot jättis kohus samuti rahuldamata, nõustudes kostja vastuväidetega.
26.Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu otsuse muutmata osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata summas 2936,46 eurot. Maakohtu otsus osas, milles jäeti hagi rahuldamata summas 3279,26 eurot tühistati ja asi saadeti uueks lahendamiseks maakohtule.
27.Tallinna Ringkonnakohus leidis, et KÜS § 7 lg 3 järgi lähevad korteriomandi omandiõiguse üleminekul ükskõik millisel õiguslikul alusel kohustused omandajale üle ning korteriühistu saab oma nõudeid esitada nii senise kui ka uue omaniku vastu. Ringkonnakohus pidas ebaõigeks maakohtu järeldust, et korteriomani võõrandamisel täitemenetluses kohustused uuele omanikule üle ei lähe. KÜS § 7 lg 3 eesmärgiks oli kaitsta korteriühistut ja seeläbi kõiki korteriomanikke. Seadusandja ei kasuta mõistet „võõrandamine“ üksnes tehingul
põhineva käsutuse tähenduses. Ringkonnakohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb hagejale anda võimalus esitada korrektne arvestus kuude lõikes. Kuigi hageja nõudis võlgnevust alates 01.09.20101.a, esitas ta arved 01.09.2011.a kuni 31.12.2012.a perioodi kohta. Riigikohus ei võtnud kostja kassatsioonkaebust 16.04.2014.a määrusega menetlusse.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
29.Käesolevas asjas ei vaidle hageja ja kostja järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on Maardus, aadressil Stardi tn 7 asuvat elamut haldav korteriühistu; 2) ajavahemikul 01.01.2002.a kuni 25.10.2012.a oli XXX elamus asuva korteri nr 40 omanik XXX; 3) alates 25.10.2012.a on XXX korteri nr 40 omanik kostja; 4) kostja omandas korteri kohtutäituri poolt 25.10.2012.a läbi viidud kordusenampakkumisel.
30.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja korteri uue omanikuna on kohustatud tasuma võlgnevust, mis tekkis XXXhageja kui korteriühistu ees perioodil 2010.a septembrist kuni 2012.a oktoobrini. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale viivist, mis tekkis tulenevalt sellest, et XXX ei tasunud korteriühistu arveid eelviidatud ajal.
31.Hageja palus kostjalt välja mõista XXXajavahemikul 2010.a septembrist kuni 2012.a oktoobrini tekkinud põhivõlgnevuse summas 3279,26 eurot. Korteri võõrandamisel enampakkumisel avaldas kohtutäitur kuulutuses, et korteril lasub kommunaalteenuste võlgnevus. XXX ei tasunud ajavahemikul 2010. septembrist kuni 2012.a oktoobrini hagejale ühtegi arvet ning vastupidist hageja tõendada ei saa. Korteriühistu arvetes järgiti kommunaalkulude jaotuse osas korteriühistu kodukorras ja põhikirjas toodut. Ühistu kulusid viidatud perioodil tõendavad AS Tallinna Küte, AS Tallinna Vesi ja OÜ Adelan Prügiveo arved, samuti Maksu- ja Tolliameti maamaksu teatised. Korteriühistu üldkoosolekutel otsustati remondifondi, hooldustasu ja laenu tagasimaksete suurused.
32.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kuna korteriomand osteti täitemenetluse raames ning kinnistusraamatus puudus märge eelmise omaniku võlgnevuse kohta, ei ole kostja kohustatud hüvitama hagejale eelmise omaniku võlgnevust. Hageja nõue on tõendamata ja ebaselge ning kostjal ei ole nõude arvestust võimalik kontrollida. Hageja esitatud 09.10.2012.a üldkoosoleku päevakorras oleks pidanud olema 8 punkti, kuid hageja on esitanud ainult kahelehelise dokumendi. 09.10.2012.a üldkoosoleku otsus sai puudutada ainult tulevikus tekkivaid makseid. Kuna hageja nõue puudutab ajavahemikku alates 01.09.2010.a, ei ole 21.06.2007.a ja 29.03.2007.a protokollid asjakohased. Tõendeid 2010.a, 2011.a ja 2012.a majanduskava kinnitamise kohta kohtule esitatud ei ole. Hageja väide, et eelmine omanik ei ole tasunud ühtegi arvet, on tõendamata ja ebausutav.
33.Lisaks leidis kostja, et hageja nõue on aegunud. Hageja esitas 06.10.2011.a arve nr 9201140, mille kohaselt oli võlgnevuse summa 5195 eurot. Seega oli võlgnevus tekkinud enne arve esitamist. Nimetatud võlgnevuses kajastub juba kohtu poolt rahuldamata jäetud hagi nõue summas 2936,46 eurot (perioodi eest 01.02.2007 – 31.08.2010), võlgnevuseks jääb summa 2258,54 eurot. Kuna rahuldamata nõue tulenes perioodist 01.02.2007 – 31.08.2010, siis järelikult pärineb 2258,54 euro suurune nõue veelgi varasemast ajast ehk enne 01.02.2007.a. Selline nõue
on kostja hinnangul aegunud TsÜS § 146 lõike 1 alusel.
34.TsMS § 658 lg 2 sätestab, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et KÜS § 7 lg 3 järgi lähevad korteriomandi omandiõiguse üleminekul ükskõik millisel õiguslikul alusel kohustused omandajale üle ning korteriühistu saab oma nõudeid esitada nii senise kui ka uue omaniku vastu. Ringkonnakohus pidas ebaõigeks maakohtu järeldust, et korteriomani võõrandamisel täitemenetluses kohustused uuele omanikule üle ei lähe. KÜS § 7 lg 3 eesmärgiks oli kaitsta korteriühistut ja seeläbi kõiki korteriomanikke. Seadusandja ei kasuta mõistet „võõrandamine“ üksnes tehingul põhineva käsutuse tähenduses. Vaatamata otsusele lisatud eriarvamusele tuleb maakohtul asja lahendamisel lähtuda ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist ja sisust. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud kostja vastuväited selle kohta, et XXXkorteriühistu ees tekkinud võlgnevus ei läinud talle üle, sest ta omandas korteri täitemenetluses enampakkumise teel.
35.Maakohus osundab, et alates 23.03.2014.a jõustunud KOS § 13 lg 4 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Samuti näeb alates 23.03.2014.a jõustunud KOS § 13 lg 5 ette, et kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja KOS § 13 lõikes 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu.
36.Maakohus leiab, et järelikult on seadusandja tahe olnud suunatud sellele, et korteri eelmisel omanikul tekkinud võlgnevus kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest läheb üle uuele korteri omanikule ka siis, kui korter võõrandatakse täitemenetluse korras. Korteriomandi seaduse muudatustega ei ole varasemat regulatsiooni muudetud, vaid on seda täpsustatud.
37.KÜS § 7 lg 3 näeb ette, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Alates 23.03.2014.a kehtiva KÜS § 7 lg 31 sätestab, et kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja § 7 lõikes 3 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. Eeltoodust tuleneb, et seadusandja on täpsustanud oma tahet ning ka täitemenetluses korteri omandanud isik vastutab eelmise omaniku võlgnevuse eest.
38.Kohtutäituri Risto Seppa poolt avaldatud enampakkumise kuulutusest (toimiku 1. kd, lk 28) nähtub, et korteril lasusid võlgnevused korteriühistu ees. Samuti on enampakkumise aktis 25.10.2012.a (toimiku 1. kd, lk 63-66) märgitud, et enampakkumisel osalejad olid kinnistu olukorraga tutvunud. Seega pidi kostja korteriomandi ostmisel enampakkumise korral olema teadlik sellest, et eelmisel korteri omanikul oli tekkinud võlgnevus korteriühistu ees.
39.Korteriomanik vastutab tema korteriga seotud kommunaalkulude eest. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
40.KÜS § 151 lg 1 on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi
üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega tuleb reeglina lähtuda majandamiskulude hüvitamisel korteriomaniku korteri üldpinna suurusest, kui korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
41.KÜS § 15 lg 1 näeb ette, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid, korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel, andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Samuti sätestab KÜS § 13 lg 4, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Eeltoodud sätetest tuleneb, et korteriomanik peab kandma oma korteriomandiga seotud majandamiskulusid ning arvestama korteriühistu vastavasisulisi üldkoosolekute otsuseid.
42.Riigikohus on leidnud, et korteriühistu hagejana peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama majandamiskulude suurust selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuse osutajale tasuma (RK TKo 3-2-1-53-10, p 14, 3-2-1-181-12, p 15). Samuti on Riigikohus leidnud, et korteriühistu üldkoosoleku otsusega saab KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõikidele liikmetele kohustuslikult otsustada üksnes elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemist ja majandamiskulude kandmist (RK TKm 3-2-1-163-13, p 11).
43.Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohus kostja vastuväidetega, et hageja nõue ei ole selge ega tõendatud. Hageja on esitanud kohtule kõik tema nõude aluseks olevad arved, on selgitanud arvetel toodud summade kujunemist ning on esitanud tõendid elamu majandamiskulude jaotamise põhimõtete kohta, samuti korteriühistu poolt kantud kulude kohta.
44.Hageja esitatud arvetest perioodil 06.10.2011.a kuni 05.12.2012.a (toimiku 1. kd, lk 13-27) nähtub, et kuni 05.11.2012.a esitas hageja arveid korteri eelmisele omanikule XXX. Arved sisaldavad kulusid hooldustasule, elamu remondile, laenu tagastamisele, maja kindlustusele, prügiveole, kommunaalelektrile, tehnilisele veele, vee tsirkulatsioonile, vee abonenttasu, samuti tasu vee ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise eest.
45.Täiendavalt esitas hageja kohtule arved, mis edastati XXX alates 2010.a oktoobrist kuni 2012.a novembrini (toimiku 1. kd, lk 189-219, lk 225-234). Kui arvutada kokku arvetel kajastatud igakuised jooksvad tasud kommunaalteenuste eest, tuli XXXhagejale 2010. aastal alates 06.10.2010.a kuni aasta lõpuni tasuda 349,59 eurot. 2011.a tuli XXX hagejale tasuda 1481,09 eurot. 2012.a tuli XXX hagejale tasuda 11448,59 eurot. Kokku tuli XXX tasuda 3279,27 eurot ehk nimelt selle summa, mida hageja kostjalt hagiavalduses põhinõudena nõuab. Kohtule esitatud arvetel oli kajastatud ka XXX varasem võlgnevus ning seda perioodiliselt erinevates summades (sõltuvalt sellest, kuidas hageja arvestas 1C Inkasso OÜ poolt kohtule esitatud nõuet), kuid see ei muuda hageja nõuet kostja vastu ebaselgeks, sest kostjalt nõuab hageja nimelt 2010.a oktoobrist kuni 2012.a novembrini tekkinud jooksva võlgnevuse 3279,27 euro väljamõistmist. Tegemist oli nende igakuiste kommunaalkuludega viidatud perioodil, mida XXX jättis tasumata.
46.Hageja poolt kohtule esitatud teatises (toimiku 1. kd, lk 221, tõlge eesti keelde lk 220) on märgitud, et 06.09.2012.a arvel nr 8201240 lahtrisse „tasutud“ märgitud summa ei olnud tegelikult tasutud, vaid hõlmas maksekäsu kiirmenetluses XXX välja mõistetud summat. Seega kajastasid arved XXX varasemat võlgnevust ebakorrektselt, kuid vaatamata sellele on hageja nõue kostja vastu ajavahemiku 06.10.2010.a kuni 05.11.2012.a osas kohtu hinnangul selge. Arvetel kajastuvad igakuised kommunaalteenuste summad ühtivad hageja nõude ja viivise
arvestuses toodud summadega toimiku 1. kd, lk 222. Kuna hageja esitas kohtule nõude selge arvestuse kuude lõikes, mida oli võimalik kontrollida esitatud arvete pinnalt, on põhjendamatud kostja väited, et hageja nõue ei olnud selge ega kontrollitav. Hageja esitatud tabelis kajastuvad igakuised kulud ühtivad samal perioodil esitatud arvetes kajastatud summadega.
47.Hageja väitis, et vaidlusalusel perioodil ei tasunud XXX ühtegi igakuist makset. Tegemist on negatiivse asjaoluga, mida hagejal täiendavalt tõendada ei olnud võimalik. Kohus loeb hageja väiteid usutavateks, arvestades ka seda, et XXX oli juba varasemalt tekkinud hageja ees võlgnevus, mida ta ei tasunud vaatamata maksekäsu kiirmenetluses jõustunud lahendile. Kohus leiab, et kui kostja arvates oli XXX vaidlusalusel perioodil mingeid makseid hagejale siiski teinud, oleks olnud kostja kohustuseks neid väiteid tõendada. Kostja ei ole tõendanud, et XXX oleks tasunud hagejale mistahes summas igakuiseid kommunaalkulusid perioodil 06.10.2010.a kuni 05.11.2012.a.
48.Hageja esitas täiendavalt kohtule XXX edastatud arved, kusjuures iga arve juures oli arvestus selle kohta, kuidas ja milliste tariifide alusel on saadud arvetes kajastatud summad. Kostja etteheited sellele, et arvestused on kohtule osaliselt esitatud venekeelsetena, on küll iseenesest õiged, kuid arvestused on matemaatiliste arvutuste osas jälgitavad. Ühtlasi ei ole arvestuste näol tegemist mitte tõenditega, vaid hageja täiendavate seletustega selle kohta, kuidas arvetel kajastatud summad arvutatud on.
49.Kohus leiab, et hageja on tõendanud seda, milliseid igakuiseid kulusid korteriühistu ise kandis. Igale nõude aluseks olevale arvele on lisatud korteriühistule vastava kuu eest AS Tallinna Küte, AS Tallinna Vesi, AS Eesti Energia ning Adelan Prügiveod OÜ poolt esitatud arved (toimiku 2. kd, lk 27-44, lk 49-186). Ühtlasi esitas hageja kohtule Maksu- ja Tolliameti maamaksu teated 2010.a kohta (toimiku 2. kd, lk 45-46) ja 2011.a kohta (toimiku 2. kd, lk 4748). Teenuste osutajate arvetest nähtub muuhulgas, kui palju tuli ühistul vastaval kuul tasuda soojusenergia, prügiveo ja üldise elektrienergia eest. AS Tallinna Vesi arvetel kajastuvad kulud veevarustuse põhiteenuse, heitvee ärajuhtimise ning abonenttasude eest (viimased on AS Tallinna Vesi arvetel toodud eraldi vee tarbimise ja heitvee ärajuhtimise kohta ning moodustasid ühe korteri kohta koos käibemaksuga 24 krooni või 1,54 eurot).
50.Hageja esitatud KÜ XXX kodukorra väljavõttest (toimiku 2. kd, lk 20-21) nähtub, et see sisaldas kommunaalkulude arvestuse põhimõtteid. Vee tarbimine kogu majas määrati kindlaks üldarvesti näitude põhjal. Konkreetse tarbija tarbimisel arvestati veearvesti näitu ning näidu puudumisel lahutati kogu maja tarbimisest arvestitega tarbijate tarbimine, misjärel saadud summa jagati ilma arvestiteta korterite üldpindadega. Üldine vesi jaotati kogu maja omanike vahel arvestades korteriomandite üldpinda. Soojusenergia tarbimine toimus arvesti alusel ning kogu maja soojusenergia kulu jaotati hoone köetava pinnaga. Elektrienergia osas mõõdeti kogu maja tarbimist peaarvestiga. Üldelektrit arvestati maja peajaotuskilbis asuva üldise arvesti näitude põhjal, mis jagati võrdeliselt korterite üldpinnaga. Seega nägi korteriühistu kodukord ette, kuidas jaotada majandamiskulud lähtudes KÜS § 151 lõikes 1 toodud põhimõttest.
51.KÜ XXX põhikirja (toimiku 2. kd, lk 22-26) punkti 3.2.4 järgi oli ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste (prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoid, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemi hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) sihtotstarbelisi makseid. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtuti sama punkti kohaselt liikme omanduses oleva korteripinna osast maja korterite kogupinnas.
52.Põhikirja punkti 3.2.5 kohaselt oli ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, kütte
ja sooja vee valmistus, kanalisatsioon) makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete kindlaksmääramisel lähtutakse sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi, kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Samuti nägi põhikirja p 5.4. ette, et ühistu liikmed tasuvad kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest ühistu kaudu.
53.KÜ XXX üldkoosolekul 29.03.2007.a (protokoll toimiku 2. kd, lk 189-190, tõlge eesti keelde lk 187-188) otsustati, et laenu tagasimakseid maksavad kõik ühistu liikmed ühistu esitatud arvete alusel. Samuti otsustati sõlmida kindlustusleping. Halduskulude suuruseks otsustati kehtestada 3 krooni ruutmeetri kohta, maja ja territooriumi koristamiseks 1,5 krooni ruutmeetri kohta. Samuti kehtestati remondi tariifid. 21.07.2007.a üldkoosolekul (toimiku 2. kd, lk 191-192) kinnitati uueks remonditasu suuruseks 9,7 krooni ruutmeetri kohta, mille arvelt pidi toimuma laenu tagastamine pangale. Samuti otsustati jagada laenusumma ühistu liikmete vahel arvestades korteri üldpinna suurust.
54.Kui võrrelda eelviidatud kodukorra ja põhikirja sätteid ning üldkoosolekute otsustes kehtestatud tariife hageja poolt XXX vaidlusalusel perioodil esitatud arvetega, samuti teenuse osutajate arvetega, siis ühtivad arvetes toodud summad põhikirjas, kodukorras ja üldkoosolekute otsustes märgitud põhimõtete ning tariifidega. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et korteriühistu on kandnud arvetes kajastatud kommunaalkulusid ning hageja on tõendanud ka seda, kuidas ning milliste põhimõtete alusel kulusid korteriomanike vahel jaotati. Põhjendamatu on kostja väide, et korteriühistu 29.03.2007.a ja 21.07.2007.a otsused ei ole antud vaidluses asjakohased, sest vaidlusalune periood puudutab oluliselt hilisemat ajavahemikku. Hageja väidetest nähtub, et nimetatud üldkoosolekute otsustega kehtestati halduskulude, remondikulude ja laenu tagasimaksete suurused ning põhimõtteid, milliseid hilisematel koosolekutel ei muudetud ning mis kehtisid kuni 09.10.2012.a üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseni. Seega kehtisid viidatud 29.03.2007.a ja 21.07.2007.a üldkoosolekute otsustega kehtestatud tariifid vaidlusalusel perioodil.
55.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja nõue on tõendamata, sest hageja ei ole esitanud tõendeid 2010.a, 2011.a ja 2012.a majanduskava kinnitamise kohta. Iga aastane majandamise aastakava peab sisaldama korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning andmeid selle kohta, milline on korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogus ning maksumuse. Majanduse aastakava aitab korteriomaniku planeerida seda, milliseid kulusid tal seoses korteriomandiga järgmisel aastal kanda tuleb. Samas ei tulene seadusest, et korteriühistul on õigus nõuda korteriomanikelt elamu majandamise ja haldamisega seotud kulutuste hüvitamist ainult siis, kui majandamise aastakava on esitatud ja heaks kiidetud. Samuti ei tulene seadusest ega kohtupraktikast, et korteriühistu peaks korteriomaniku vastu majandamiskulude nõude esitamisel tõendama, kas või kuivõrd vastasid tegelikult kantud kulud majandamise kavale. Eeltoodu tõttu ei oma majandamise aastakavade olemasolu ning nende kinnitamine või kinnitamata jätmine õiguslikku tähendust hageja poolt kostja vastu esitatud nõude põhjendatuse hindamisel.
56.Hageja esitatud 09.10.2012.a üldkoosoleku otsuse järgi (toimiku 2. kd, lk 193-194) otsustati kehtestada korteriomanike kohustused sihtotstarbeliste maksete järgi laenu tagastamisel 0,56 eurot/m2, elamu remont 0,06 eurot/m2, hooldustasu 0,30 eurot/m2, prügivedu arvestuslik näitaja/m2, vee abonenttasu 1,60 eurot, sooja vee tsirkulatsioon arvestuslik näitaja/m2, külm vesi ja kanalisatsioon 3,39 eurot/m2, üldelekter arvestuslik näitaja/kõik korterid võrdselt, küte ja vee soojendamine arvestuslik näitaja/m2 ning maja kindlustus 0,02 eurot/m2 kohta. Kohus nõustub antud otsuse osas kostja vastuväidetega, et nimetatud tariifid ei saa aga vaidlusaluses asjas olla kohaldatavad, sest said kehtida alles alates otsuse vastuvõtmisest. Hageja nõudis kostjalt nende XXX esitatud arvete tasumist, mis olid esitatud kuni 2012.a novembrini.
57.Vaatamata sellele, et 09.10.2012.a korteriühistu üldkoosoleku otsus oli vastu võetud pärast selle võlgnevuse tekkimist XXX, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab, on hageja nõue kostja vastu antud asjas tõendatud. Hageja on tõendanud, millises summas tekkis XXX tema ees vaidlusalusel perioodil võlgnevus ning kuidas antud võlgnevus kujunes. Kuivõrd kostja oli korteri omandajana vastutav XXX tekkinud võlgnevuse eest, tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 3279,26 eurot.
58.Kohus ei nõustu kostja väidetega, mille järgi oli hageja nõue vähemalt osaliselt aegunud. Kostja väitis, et hageja 06.10.2011.a arves nr 9201140 oli juba võlgnevuse summa 5195 eurot. Kuna see oli hageja nõudeperioodi esimene arve, oli võlgnevus tekkinud suures osas juba varem. Kostja väited on ekslikud. Kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja esitas kostja vastu nõude nende arvete osas, mis esitati XXX alates 06.10.2010.a kuni 05.11.2012.a (viimane arve esitati oktoobri kuu eest). Seega ei olnud 06.10.2011.a esitatud arve sugugi esimene hageja nõudeperioodi arve.
59.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja poolt XXX 06.10.2011.a esitatud arves nr 9201140 (toimiku 1. kd, lk 214) on märgitud küll varasema perioodi võlgnevuseks 5195 eurot, kuid 2011.a septembrikuu eest tuli XXX tasuda 99,90 eurot. 2011.a septembrikuu eest nõudis hageja kostjalt just 99,90 euro väljamõistmist. Hageja nõuab antud juhul kostjalt seda võlgnevust, mis tekkis alates 06.10.2010.a. Kostja viidatud arve kajastas kogu XXX võlgnevust, sh ka seda osa, mis XXX mõisteti välja maksekäsu kiirmenetluses.
60.TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega algas 2010.a esitatud arvete alusel nõude aegumine 31.12.2010.a ning nõue oleks selle perioodi osas aegunud 31.12.2013.a. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 24.01.2013.a ehk enne, kui nõue oleks aegunud. 2011.a ja 2012.a esitatud arvete osas oleks aegumine alanud veelgi hiljem ning ka nende arvete osas esitatud nõue ei saanud TsÜS § 154 alusel olla aegunud 24.01.2013.a. Seega on kostja väited nõude aegumise osas põhjendamatud.
61.Lisaks põhivõlgnevusele nõudis hageja kostjalt viivise väljamõistmist. Hageja esitas kohtule viivise arvestuse (toimik 1. kd, lk 11, 1. kd, lk 222). Hageja arvestas viivist alates 2010.a septembrist kuni 2012.a juulini. Hageja palus kostjalt viivisena välja mõista 749,77 eurot ning see oli viivis perioodil 2009.a septembrist kuni 2012.a juulini. Pretensiooni saatis hageja kostjale 14.12.2012.a. Kostja vaidles hageja viivisenõudele vastu ja leidis, et viivis on rahalise kohustusega viivitamine, kuid kostja ei ole rahalise kohustusega viivitanud. Viivised ei lähe üle korteriomandi võõrandamisel KÜS § 7 lõike 3 mõttes.
62.Kohus nõustub kostja vastuväidetega viivise osas. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale nõude tasuda kokku 6826,15 eurot 2012.a ning palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 27.12.2012.a (toimiku 1. kd, lk 35). Kostja vastas sellele 17.12.2012.a ning keeldus võlgnevuse tasumisest (toimiku 1. kd, lk 36-37).
63.Kohus selgitas 12.05.2014.a pöördumises pooltele (toimiku 1. kd, lk 175), et hagejal tuleb põhjendada ja tõendada, millal muutus nõue kostja vastu sissenõutavaks. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja põhistanud, millal muutus tema nõue kostja vastu sissenõutavaks ning kuidas oli kostjal kohustus tasuda viivist vaidlusalusel perioodil.
64.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase
täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
65.Viivise määra osas näeb KÜS § 7 lg 4 ette erinormi. KÜS § 7 lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
66.Vaatamata sellele, et korteriühistuseadus kehtestab erinormina viivise määra, kohaldub kohtu hinnangul korteriühistu nõude sissenõutavaks muutumisele üldnormina VÕS § 82. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
67.Antud juhul muutus kostja kohustus sissenõutavaks pärast seda, kui korteriühistul oli õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning hageja oli andnud kostjale mõistliku aja kohustuse täitmiseks. Hagejal ei olnud õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist 2010.a septembrist kuni 2012.a juulini, millise perioodi eest hageja kostjalt viivist nõuab, sest nimetatud ajal ei olnud kostja veel korteriomandi omanik. KÜS § 7 lg 3 ei näe ette, et korteriomandi omandaja oleks kohustatud tasuma ka eelmise omaniku viivisvõlgnevuse korteriühistu ees. Selline õigusnormi tõlgendus oleks kohtu hinnangul vastuolus VÕS §-st 82 tulenevate kohustuse sissenõutavaks muutumise üldpõhimõtetega. Antud asjas on tuvastatud, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks pärast seda, kui kostja korteri omandas. Hageja saatis kostjale kohtuvälise nõude 14.12.2012.a ning palus kostjal võlgnevuse vabatahtlikult täita hiljemalt 27.12.2012.a. Kuivõrd kostja hageja nõuet vabatahtlikult ei täitnud, oleks hagejal olnud õigus nõuda kostjalt viivist alates 28.12.2012.a, kuid sellist viivisenõuet ei ole hageja kostja vastu esitanud. Eeltoodust lähtudes tuleb hageja viivisenõue perioodi 2010.a septembrist kuni 2012.a juulini jätta kostja vastu rahuldamata.
68.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas kohtule hagi 6076,38 euro nõudes. Harju Maakohtu 26.09.2013.a otsusega jäi hageja nõue täielikult rahuldamata ning menetluskulud jäid täies ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2014.a otsusega jäeti varasem Harju Maakohtu otsus muutmata osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata summas 2936,46 eurot. Muus osas, sh menetluskulude jaotuse osas, maakohtu otsus tühistati. Seega tuleb maakohtul uuesti tervikuna lahendada menetluskulude jaotus.
69.Kuivõrd hageja esitas kohtule 6079,38 euro suuruse nõude, millest kohus on rahuldanud 3279,26 euro suuruse osa, on kohus hagi rahuldanud ligikaudu pooles ulatuses. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust, on mõistlik ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.