lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-18313/5

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-18313/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1997
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-14-18313

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 10. detsember 2014, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-14-18313

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi Saraku MTÜ vastu 598,65 euro nõudes

Tsiviilasja hind

598,65 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende hageja Eesti Inkasso OÜ (rk 12438291; asukoht Teguri 37b, 50107 Tartu; e-post [email protected]), esindaja Olesja Polehhina, epost [email protected]; kostja Saraku MTÜ (rk 80330697; asukoht Ratsu tee 7-1, Kakumetsa küla, Luunja vald, 62203 Tartu maakond), esindaja juhatuse liige Tessa Kütimets, e-post [email protected]

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Eesti Inkasso OÜ hagi Saraku MTÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista Saraku MTÜ-lt Eesti Inkasso OÜ kasuks 461 (nelisada kuuskümmend üks) eurot ja 50 senti, millest 312 eurot on põhinõue ja 149,50 eurot viivis.
3.Jätta menetluskulud 77% ulatuses Saraku MTÜ kanda ja 23% ulatuses Eesti Inkasso OÜ kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Välja mõista Saraku MTÜ-lt Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 227 (kakssada kakskümmend seitse) eurot ja 15 senti. Väljamõistetud menetluskulu kanda Eesti Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE331010220232683227 AS-s SEB Pank.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Ring FM Media OÜ (Ring FM) ja Saraku MTÜ (kostja) sõlmisid 03.01.2014 reklaamimüügi lepingu reklaamteenuse tarbimiseks ja reklaamklipi valmistamiseks. Kostja kohustus saadud teenuse eest tasuma 312 eurot, kuid jättis oma lepingulise kohustuse täitmata. Ring FM loovutas 27.01.2014 oma nõude kostja vastu Eesti Inkasso OÜ-le (hageja), kes teavitas kostjat nõude loovutamisest. Kostja võlgneb hagejale 598,65 eurot, millest 312 eurot on põhinõue, 149,50 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 137,15 eurot kahju. Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitud viivise määrale 0,5% päevas alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 10.01.2014 kuni hagi esitamiseni 05.05.2014. Hageja kahjuks on võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud inkassokulud. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 598,65 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas hagiavaldusele koopiad 03.01.2014 reklaamimüügi lepingust, 04.01.2014 kostjale esitatud arvest, 27.01.2014 teatest nõude loovutamise kohta, 27.01.2014 ja 04.02.2014 võlateatistest ning 23.10.2013 koostöölepingust nr 1023131 (tl 6-17). Kostja vastus hagile Kostja vastuse kohaselt on kostjapoolne võlgnevus põhisummas 312 eurot. Kostja märgib, et hageja ei ole püüdnud olukorda lahendada läbirääkimiste teel ega pakkunud võimalust võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Menetluskulud tuleks kostja arvates jätta mõlema poole kanda. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja ei nõustu sellega, et kostja tasub vaid põhinõude. Kuna kostja ei reageerinud kordagi meeldetuletustele, on viivise arvestamine igati õigustatud ja põhjendatud. Samuti peab kostja hüvitama hagejale kahju, mis on tingitud tema tegevusetusest. Kostjat hoiatati, et arve tasumata jätmisel antakse nõue inkassofirmale üle, kuid kostja hoiatusele ei vastanud. Kostja väide, et hageja ei ole püüdnud olukorda lahendada läbirääkimiste teel, on eksitav ja pahatahtlik. Ring FM ja kostja vahelisest kirjavahetusest tuleneb, et kostja tellis teenuse, teades seejuures, et ta ei suuda selle eest maksta. Pärast arve tasumise tähtaja saabumist ei ole kostjaga ühendust saadud, et võlgnevuse tasumiseks maksegraafikut pakkuda. Hageja lisas vastusele väljatrüki Ring FM ja kostja vahelisest elektronkirjavahetusest (tl 41-45). Kohtu põhjendused

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
2.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Ring FM ja kostja sõlmisid 03.01.2014 reklaamimüügi lepingu (tl 6-7), mille kohaselt Ring FM kohustus kostjale valmistama reklaamklipi ja esitlema seda hommikuprogrammi paketis (lepingu p-d 1 ja 2) ning kostja kohustus selle eest tasuma temale esitatud arve alusel 5 päeva jooksul peale arve esitamist (lepingu p 3). Kohtu hinnangul on viidatud reklaamimüügi lepingu näol tegemist teenuste osutamise lepinguga. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja rikkus oma lepingulist põhikohustust tasuda teenuse eest vastavalt esitatud arvele (tl 8) õigeaegselt, so 09.01.2014. 2(5)
3.Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 312 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal oli reklaamimüügi lepingu alusel raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Kohtu hinnangul on kostja vastuses hagile võtnud põhinõude omaks TsMS § 231 lg 2 ja 4 tähenduses, märkides, et kostjapoolne võlgnevus on põhisummas 312 eurot (tl 32-34). Kuivõrd kostja on võtnud põhinõude omaks, tuleb hageja hagi nimetatud osas rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 312 eurot põhinõude katteks.
5.Hageja nõuab kostjalt 05.05.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 149,50 eurot väljamõistmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ring FM ja kostja on lepingus kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas arve summast iga hilinetud kalendripäeva eest (lepingu p 3). Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestust ega taotlenud VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivise vähendamist. Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on hageja õigustatud viivist nõudma. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu täitmata jätmine) ning seetõttu on põhjendatud hageja viivise nõue rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 149,50 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks.
6.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 137,15 eurot. Hageja märgib hagis, et Ring FM oli sunnitud pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks inkassofirma poole ja seetõttu tuleb kostjal hüvitada inkassokulud, milleks on teenustasu vastavalt Ring FM ja hageja vahel 23.10.2013 sõlmitud koostöölepingule nr 1023131 (tl 15-17). Viidatud koostöölepingu p 4.1 kohaselt kohustub hageja kandma lepingu täitmisega seotud kulud, va riigilõivud ja muud riiklikud maksud, mis kannab Ring FM, kes ühtlasi kohustub hagejale maksma ettenähtud teenustasu vastavalt lepingu p-le 5.1, mille kohaselt teenustasu suuruseks on 20% loovutatud põhinõudelt ning 50% loovutatud kõrvalnõudelt (viivis, leppetrahv). Kui pooled lepivad eraldi kokku, et hageja peab kandma kõik lepingu täitmise või konkreetse võlgnevuse menetlemisega seotud kulud, sh riigilõivud ja muud riiklikud maksud, siis lepingu p-s 5.1 sätestatud teenustasu suurus ei kehti ning pooled lepivad teenustasu suuruses eraldi kokku. Nimetatud kokkulepped vormistatakse eraldi lisana, mis on koostöölepingu lahutamatuks lisaks (lepingu p 5.4).

3(5)

Antud juhul on hageja tasunud riigilõivud (tl 1, 54, 55) ning hageja ja Ring FM on leppinud teenustasu suuruses eraldi kokku (tl 51-53). Samas ühtib teenustasu suurus koostöölepingu lisa 2 p-st 3 nähtuvalt koostöölepingu p-s 5.1 sätestatuga. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus märgib, et nimetatud säte võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka inkassokulude hüvitamist nõuda, kuid selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus on seisukohal, et hagejale ei ole kahju summas 137,15 eurot tekkinud. Ainuüksi asjaolu, et hageja ja Ring FM sõlmisid koostöölepingu ja selle lisad, milles lepingupooled fikseerisid teenustasu suuruse, ei tõenda nimetatud summas kahju tekkimist. Arvestades koostöölepingus sätestatut (lepingu p-d 4.1, 5.1, 5.2 ja 5.3 omavahelises koostoimes) ning asjaolu, et seoses kostja poolt võlgnevuse tasumata jätmisega oli Ring FM sunnitud pöörduma inkassoteenust pakkuva ettevõtte (hageja) poole, saaks tegemist olla Ring FM-le, mitte hagejale tekkinud kahjuga, sest Ring FM-l on koostöölepingu kohaselt kohustus maksta hagejale nõude menetlemise eest teenustasu, mille hageja jätab endale, tagastades Ring FM-le kostja poolt loovutatud nõudeõiguse osas reaalselt laekunud rahasummad. Kohtu hinnangul on koostöölepingus märgitud lepingu eesmärki (lepingu p 2) hinnates võlgnevuse sissenõudmisel tekkinud inkassokulude näol sisuliselt tegemist esindaja kuludega (tl 57), mida aga ei saa TsMS § 174 lg 4 järgi kostjalt kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil välja mõista. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt kahju 137,15 eurot väljamõistmiseks.

7.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 461,50 eurot, millest 312 eurot on põhinõue ja 149,50 eurot viivis. Kohus märgib selgituseks kostjale, et ei sõlmi kokkuleppeid, kuid poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja ise pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks.
8.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 77% ulatuses, on põhjendatud jätta menetluskulud 77% ulatuse kostja ja 23% ulatuses hageja kanda.
10.TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (tl 49-50) kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud menetluskulusid kokku 423,40 eurot, millest riigilõiv 145 eurot ja lepingulise esindaja kulud 278,40 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (maksekäsu kiirmenetluse kulud ja lepingulise esindaja kulud). Asja materjalidest nähtuvalt (tl 1, 54 ja 55) on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 100 eurot. Kuna riigilõivu 4(5)

suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja poolt seadusjärgses määras tasutud riigilõiv kokku 145 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Mis puudutab hagejat esindanud lepingulise esindaja kulusid 278,40 eurot, siis kohus mõistab kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kostja võttis hagi osaliselt omaks põhinõude ulatuses ning tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ning kohus lahendas asja kirjalikult lihtmenetluses, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabikuluks 150 eurot. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 295 eurot (145 + 150). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 77% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on 227,15 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja