Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hüvitatavate

TsMS § 419 alusel

Kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. Apellatsioonkaebuse esitamine

TsMS § 420 lg 1 ja 2 alusel

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Korduva tagaseljaotsuse korral võib kostja uue tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemiste eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Kohus lahendab käesoleva asja TsMS § 413 lg 1 alusel hageja taotlusel tagaseljaotsusega, kuna kostjat oli 27.10.2014.a. toimunud kohtuistungil teavitatud kohtuistungi ajast ja kohast (tl.94), kuid ta ei ilmunud 02.12.2014.a. kohtuistungile ning ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning vastavalt TsMS § 413 lg 1 2.lausele loetakse sel juhul hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tsiviilasjas on kohus 22.10.2013 tagaseljaotsusega hagi rahuldanud (tl 44-45), kuid 19.12.2014 on kostja poolt esitatud kaja alusel tsiviilasja menetlus taastatud (tl 53-54). Seega on tegemist käesolevas asjas uue tagaseljaotsusega taastatud menetluses. TsMS) § 444 lg 3 sätestab, et kohus võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2 (4)

Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagiavalduses on hageja arvestanud viivise kuni 22.10.2013.a. summas 2866,32 eurot. Alates 23.10.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.12.2014.a. on lisandunud viivis summas 3434,51 eurot, seega kokku on viivise summa 6300,83 eurot, millele lisandub lepingus kokku lepitud viivis – 0,15 % päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni vastavalt TsMS § 367 sätestatule. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 500 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist (sealhulgas 192 eurot maksekäsu kiirmenetluses) tõendavad maksekorraldused (tl. 2, 36). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 500 eurot. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 13 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Käesolevas asjas esineb menetluskuluna ka käekirjaekspertiisi kulu, vastavalt EKEI õiendile (tl.80) summas 282 eurot mis kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 ja 2 alusel väljamõistmisele riigituludesse. Kohus mõistab menetluskulud kohustatud isikult, s.o kostjalt riigi kasuks välja eraldi määrusega. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

3 (4)

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus selgitab, et kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal TsMS § 419 kohaselt enam õigust kaja esitada.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.