Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 05.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-14-3162/18
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 05.12.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3532

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

P.P. (pankrotis) pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-14-3162

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu; pankrotihalduri tasu ja kulutuste määramine; võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

võlgnik P.P. (pankrotis; ik XXX, elukoht XXX, telefon

XXX);

pankrotihaldur Urmas Tross (Konkurss OÜ; Roosikrantsi 23-5 10119 Tallinn, tel XXX, e-post [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

25. november 2014

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada P.P. (pankrotis), isikukood XXX, pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

Vabastada pankrotihaldur Urmas Tross pankrotihalduri kohustustest P.P. (pankrotis) pankrotimenetluses.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja AS Swedbank, 10060701, Liivalaia 8 15040 Tallinn Bigbank AS, 10183757, Rüütli 23 51006 Tartu AS Swedbank Liising, Liivalaia 8 15040 Tallinn Riigi Tugiteenuste Keskus, Turu 2 51014 Tartu (kriminaalasi nr XXX) 5 Maksu-ja Tolliamet, Lõõtsa 8a 15176 Tallinn 6 Politsei- ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139 15060 Tallinn 7 Jõgeva Elamu AS, 12397675, Betti Alveri 2a 48305 Jõgeva

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

2.halduri tasu ja kulud - summas 396 eurot, kui kohus rahuldab halduri taotluse. IX Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olev kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (PankrS § 162 lg 3) Füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks isiku elamises üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi (füüsiline isik või juriidiline isik), kes elab üle oma rahaliste võimaluste või majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis ja tagajärjeks suutmatus täita oma kohustusi. Võlgniku kohustused on tekkinud tema invaliidsuse ja enne menetlust lahkunud abikaasa poolt võetud kohustuste tekkimise tagajärjel, mille tulemusena võlgniku sissetulekud ei katnud olemasolevaid kohustusi. Märgitult võlgnik töötab ja saab ka pensioni. Võlgnikul on küll olnud varasemalt kriminaalasi, kuid ei ole karistatud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemise eest. Kokkuvõtvalt maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kriminaalkorras karistatav tegu või teod, mis otseselt välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. X Pankrotihalduri hinnang P.P. võimaluse andmise kohta kohustustest vabastamise menetluseks Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega kohustustest vabastamise avalduse. Kohustustest vabastamise menetluse saab kohus algatada pärast pankrotimenetluse lõpetamist PankrS toodud alustel. PankrS § 169 alusel võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamine toimub PankrS sätestatud alustel ja korras. PankrS § 170 sätete kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast 5/9

võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 sätestatuna võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Antud juhul omab võlgnik sissetulekuna töötasu ja invaliiduspensioni. Samas kohustuste vabastamise menetluse ajal peab võlgnik jätma raha võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kuni viie aasta jooksul, vastasel korral pole Tartu Maakohtul alust kohustustest vabastamiseks ning võlausaldajatele jääb jätkuvalt nõue võlgniku vastu aegumisetähtajaga 10 aastat pärast menetluse lõppemist (TsÜS § 157 lg 3). TMS § 131 lg 1 alusel ei saa pankrotimenetluse ajal pöörata sissenõuet järgmistele sissetulekutele: 1) riiklikud peretoetused; 2) puudega inimese sotsiaaltoetus; 3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; 4) kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; 5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; 6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; 7) seadusel põhinev elatis; 8) vanemahüvitis; 9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; 10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; 11) vanglast vabanemise toetus. Pankrotimenetluses töötustoetusele.

Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. PankrS § 176 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. XI Halduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg-te 1 ja 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Samas tasu määramiseks ei ole alust, kuna puudub pankrotivara. Kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulude hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Jrk

PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Urmas Trossiga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning P.P. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus avaldas 06.10.2014 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus P.P. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 2000 eurot 15 päeva jooksul määruse kättetoimetatuks lugemisest alates. Kohtu deposiidina ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et P.P. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. P.P. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Urmas Tross vabastada P.P. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulude suuruseks 396 eurot, milles sisaldub käibemaks. Kohus kinnitab pankrotihaldur Urmas Trossi poolt P.P. (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 396 eurot, milles sisaldub käibemaks. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulutused tuleb välja mõista OÜ-le Konkurss, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulutuste kandmiseks riigi vahenditest 396 euro ulatuses, milles sisaldub käibemaks. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta pankrotihaldur Urmas Trossi vajalikud ja põhjendatud kulud summas 396 eurot, milles sisaldub käibemaks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. P.P. esitas 22.01.2014 kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka võlgniku avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks, kus võlgnik märkis, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 28.02.2014.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole P.P. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada P.P. kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus leiab, et P.P. usaldusisikuks tuleb nimetada selleks nõusoleku esitanud isik Maia Ploom. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arvelduskontodele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 1. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt jaotusettepanekus kajastatud jaotiste suhtarvuga. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt P.P. tööandjale, Pensioniametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (P.P. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab Maia Ploom andma P.P. igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti P.P. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu. PankrS § 174 sätestab sissenõude keelu, mille kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale; võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.