I. I. (sündinud xxx, elukoht: xxx) D. I. (sündinud xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜ Kiviõli Viru 5 hagi I. I. ja D. I.i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt I. I. ́lt KÜ Kiviõli Viru 5 kasuks võlgnevus 170 (ükssada seitsekümmend) eurot 51 senti.
3.Välja mõista kostjalt I. I. ́lt KÜ Kiviõli Viru 5 kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis seisuga 01.11.2013 summas 19 (üheksateist) eurot 15 senti ning viivis protsendina 0,07% põhinõudest (170, 51 eurot) päevas alates 23.12.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
Välja mõista kostjalt D. I. ́ilt KÜ Kiviõli Viru 5 kasuks võlgnevus 170 (ükssada seitsekümmend) eurot 51 senti.
5.Välja mõista kostjalt D. I. ́ilt KÜ Kiviõli Viru 5 kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis seisuga 01.11.2013 summas 19 (üheksateist) eurot ning viivis protsendina 0,07% põhinõudest (170, 51 eurot) päevas alates 23.12.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
6.Menetluskulud jäävad kostjate kanda võrdsetes osades.
7.Välja mõista kostjalt D. I. ́ilt KÜ Kiviõli Viru 5 kasuks menetluskulud 226 (kassada kakskümmend kuus) eurot 14 senti.
8.Välja mõista kostjalt I. I. ́lt KÜ Kiviõli Viru 5 kasuks menetluskulud 226 (kassada kakskümmend kuus) eurot 14 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on kostjate omandis Viru tn 5 Kiviõli linnas korter number 41 suurusega 50,4 m2, millest kummalegi kostjale kuulub pool korteriomandist. Alates 04.12.2001 aastat teostab Viru tn 5 elumaja haldamist ja majandamist hageja. 03.09.2012 üldkoosoleku otsusega kehtestati hooldustasu suuruseks 0,45 eurot korteri ruutmeetrilt. Korteriühistu põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Korteriühistu kaudu tasuvad korteriomaniku ka kommunaalteenuste (keskkütte, gaas, vesi ja kanalisatsioon) eest. Iga kuu on hageja esitanud kostjatele põhjalikud arved, kuid kostja on oma kohustusi täitnud ainult osaliselt.
2.Seisuga 01.11.2013 on kostjate võlgnevus hageja ees 341,02 eurot põhivõlg ja 38, 31 eurot viivised. Hageja tugineb korteriomandi seadus (KOS) § 13 lg 1 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 ning palub kostjalt I. I. ́lt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 170, 51 (341,02/2) eurot ja viivised seisuga 01.11.2013.a 19,15 (38,31/2) eurot ning edaspidi 0,07% viivitatud summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kostjalt D. I. ́ilt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 170, 51 (341,02/2) eurot ja viivised seisuga 01.11.2013.a 19,15 (38,31/2) eurot ning edaspidi 0,07% viivitatud summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta kostjate kanda võrdsetes osades. Välja mõista kostjalt I. I. ́lt hageja kasuks pool menetluskuludest, so. 226, 14 (452, 28/2) eurot ja kostjalt D. I. ́ilt 226, 14 (452, 28/2) eurot.
3.KÜS § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega on kostjad kohustatud
tasuma ka vana korteriomaniku tasumata jäänud kohustused, ehk siis kohustused korteriühistu ees lähevad üle uuele korteriomanikule, sõltumata müügilepingu sisust. Korteriühistu ei olnud korteriomandi võõrandamise lepingu sõlmimisel osaline ja seetõttu korteriomandi võõrandamise leping ei ole hageja jaoks võlgnevuste osas siduv. Hageja on rakendanud kostja suhtes viivise määra 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Kostjad ei ole hagejale midagi tasunud haginõuete katteks. 02.10.2014 laekus hagejale 264,67 eurot selgitusega „viru 5-41“, kuid hageja hagi nõudeid ei muuda ja arvestab laekunud summa jooksvate arvete katteks.
II KOSTJATE VASTUS
4.Vene Föderatsiooni kohus kuulas kostjad kohtuistungil ära. Kostjad hagiga nõus ei ole. Võlgnevuse arvestus on vale. Korter omandati kostjate poolt 31.08.2012, mida tõendab kinnistusraamatu kanne. Seega sellele eelnenud võlgnevusega 2012 juuni, juuli ja augusti kuu eest nõus ei ole. Samuti ei ole nõus menetluskuludega.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 466, 45 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on et kostjad on korterelamu Viru tn 5 Kiviõli linnas korteri number 41 omanikud alates 31.08.2012 (tl. 84, 119-126) ja korterelamus Viru tn 5 on asutatud korteriühistu (tl. 8). Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on korteriühistu Viru tn 5 liikmed, kostjatel on hooldustasu võlgnevus hageja ees ja majandamiskulude suuruse arvestamise üle. Hageja tugineb sellele, et kostjad on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh. vesi, küte) ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud ning need kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Kiviõli Viru 5 Korteriühistu põhikirja p 3.2.7. ja 3.2.8 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete majandamise kulud ja ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. KÜS § 151 lg 1 kohaselt arvestatakse majandamiskulude suurus ostetud teenuste eest eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja on tasu arvestanud lähtudes eeltoodust.
6.Kostjate vastuväite kohaselt ei ole nad kohustatud tasuma enne korteri omandamist tekkinud võlgnevust (2012 juuni, juuli ja augusti kuu eest). KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega on kostjad korteriomandi omandajatena kohustatud tasuma ka võlgnevuse aja eest enne nende poolt korteriomandi soetamist, so. 2012 aasta juuni, juuli ja augusti kuu eest. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse suurusele. Kostjate tasumiskohustus tuleneb KOS § 13 lg 1, KÜS §-st 4 lg 2 ja 151 lg 1. Tuvastatud on et kostjad on maksekohustust rikkunud, st. kostjad ei ole majandamiskulusid tasunud. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjatelt kohustuse täitmist ja mõlemalt kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tema osa (pool) võlgnevusest summas 170, 51 eurot.
7.Hageja viivisenõue. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4
kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostjad viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kostjad ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjatelt välja mõista seisuga 01.11.2013, so. mõlemalt kostjalt summas 19,15 eurot. Samuti nõuab hageja viivist edasi protsendina, st. 0,07% põhinõudest päevas, kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjatelt tuleb välja mõista viivis, mis ei olnud veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 0,07% põhinõudest päevas alates 23.12.2013 (hagi esitamisest) kuni kostjate poolt võlgnevuse täieliku tasumiseni. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jääb Viru Maakohtu 13.01.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamine, milleks on kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjatele kuuluvale korteriomandile kehtima.
MENETLUSKULUD
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS §-de 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-de 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja ning tõlke kulud. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskulusid 452, 28 eurot, millest riigilõiv on 150 eurot, tõlkekulud 122, 28 eurot ja õigusabi kulud 180 eurot. Hageja on viimases seisukohas on märgitud menetluskulude suuruseks küll 530, 28 eurot, kuid pole välja toodud mis kuludega on tegemist ja esitatud kulusid tõendavaid dokumente. Kohus märgib, et hagi tagamise eest makstud tagatis ei ole menetluskulu. Tagatis tagastatakse hageja taotlusel talle, kui kostja ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lg 1 sätestatud ajast alates (TsMS § 391 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuna hagi rahuldatakse tuleb hageja menetluskulud kostjatelt välja mõista võrdsetes osades hageja nõutud ulatuses, so. I. I.lt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 226, 14 eurot ja D. I.ilt summas 226, 14 eurot, kokku 452, 28 eurot.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.