Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Mittevaralise kahju suurus Hagejal on õigus mittevaralise kahju hüvitamisele, kuna toimepandud kuriteo läbi sai ta tervisekahjustuse, mis tekitas talle nii füüsilise kui ka hingeline valu ja elukvaliteedi ja heaolu languse. Nagu eelpool on märgitud, oli hagejale R Se poolt tekitatud tervisekahjustus nii raske, et hageja oli sunnitud viibima haiglaravil. Hageja pidi taluma nii füüsilist valu kui hingelist valu. Tervisekahjustus tekitati hagejale tema enda kodus, isiku poolt, kes on M. Ka täiskasvanud poeg ja kellel hageja abikaasa M. K oli lubanud hageja ja M. Ka ühises kodus elada. Nagu eelpool on märgitud, tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Riigikohtu Õigusteabe osakonna poolt koostatud kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades esimese ja teise astme kohtutes 2008. aastal“ kohaselt oli vähim kuriteo ja väärteoga tekitatud kehavigastuse korral väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis 2000 krooni ja suurim 500 000 krooni, so ümberarvestatuna 127,28 eurot kuni 32 000 eurot. Analüüsis on viidatud Harju Maakohtu on 19. mai 2008 otsusele tsiviilasjas nr 2-0714003, mille lahendis on kohus mõistnud kannatanule, kellel tekkis peksmisest tingituna ninaluumurd ja peaajupõrutus hüvitis 25 000 krooni, mis on ümberarvestatuna on 1597,79 eurot. Tsiviilasja nr 3-2-1-18-13 p-s 26 kordas Riigikohtu tsiviilkolleegium oma varasemat seisukohta, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse

lk 3 tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Sama kohtulahendi p-s 29 jääb Riigikohus varasemates lahendites väljendatud seisukohale, et mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest. Võrreldes 2008. aastaga on heaolutase vabariigis tõusnud. Võrreldes eelviidatud kohtuasjaga on hagejale tekitatud kehavigastused raskemad, sest hagejal oli peksmise tagajärjel lisaks ninaluumurrule ja peapõrutusele ka roietemurd ja näohaav. Seega on hageja seisukohal, et temale väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis peab olema suurem kui viidatud kohtuasjas kohtu poolt väljamõistetud hüvitis. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Pärast peksmist kutsus R S või keegi tema lähikondsetest hagejale kiirabi. Haiglas olemise ajal ega pärast seda ei ole R S tundnud kordagi huvi hageja tervisliku seisundi vastu ega vabandanud hageja ees oma käitumise pärast. Seega on kostja suhtumine hagejasse kui kahjustatud isikusse olnud ükskõikne ja eemalehoidev. Hagejale tekitati kostja poolt mittevaraline kahju kostja poolt toimepandud kuriteoga. Hagejale ei ole kättesaadav Pärnu Maakohtus lahendamisel olnud kriminaalasja, milles R S mõisteti 10. juunil 2013 kohtuotsusega süüdi A Ka kehalise väärkohtlemise eest, materjal. Kuna mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel omavad tähtsust mittevaralise kahju tekitamise asjaolud, on märgitud kriminaalasja materjal hageja jaoks käesolevas asjas tähtsust omav tõend. TsMS § 236 lg 2 kohaselt võib tõendit esitada sooviv menetlusosaline taotleda kohtult tõendite kogumist, kui ta ei saa tõendit ise esitada. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. Lähtudes TsMS § 236 lg 2 taotles hageja kohtult eelmärgitud tõendi kogumist. Mittevaralise kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes VÕS § 127 lg-le 6 ja TsMS §-le 366 taotleb hageja tema kasuks kostjalt õiglase hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Hageja on seisukohal, et lähtudes hagejale tekitatud vigastuste raskusest, tema praegusest tervislikust seisundist ja vabariigis väljakujunenud kohtupraktikast, ei võiks tema kasuks väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis olla väiksem kui 2500 eurot.

lk 4 VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaselt otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 366 kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Lähtudes eeltoodust palub hageja:

lk 5

Kuressaare Haiglast politseile saadetud teatise alusel algatati R Se suhtes kriminaalasi. Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse poolt 2. juulil 2013 väljaantud teatise nr 8-3/13/22596-1 kohaselt mõistis Pärnu Maakohus R Se 10. juunil 2013 süüdi kehalise väärkohtlemise eest ja määras karistuseks 6 kuud vangistust 18 kuulise katseajaga (vt hagiavalduse lisa 1). VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesolevas asjas on tõendatud, et hagejale tekitati tervisekahjustus kostja poolt peksmise tagajärjel ja et kostja on tervisekahjustuse tekitamises süüdi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohtuistungil väitis kostja paljasõnaliselt, et tema on hageja ees vabandanud. Hageja leidis, et kostja vabandamine polnud siiras, pigem palve, et hageja nõustuks kostja suhtes algatatud kriminaalasjas kokkuleppe sõlmimisega. Ka tunnistasid pooled kohtuistungil, et kostja hagejat pärast peksmist haiglasoleku kuue päeva jooksul ei külastanud. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Käesoleval juhul ei ole pooltel vaidlust selle üle, et kostja ja hageja vahel tekkis sõnelus teemal, kas kostja lõikab või ei lõika võsa väljaspool hageja omandisse kuuluva kinnistu piire või mitte. Hageja on seisukohal, et kuna tema kostjat füüsiliselt ei rünnanud, ei kutsunud tema oma käitumisega enda peksmist esile. Kostja reageeris tema märkustele ebaadekvaatselt. Hageja on vana mees, kes viibis oma kodus ja ei olnud kellegi suhtes füüsiliselt agressiivne. Seega puudub kohtul käesoleval juhul alus kahjuhüvitise vähendamiseks. Hageja ei ole kunagi loobunud mittevaralisest nõudest kostja vastu. Hagejal ei ole kostja vastu varalisi nõudeid. Kriminaalmenetluse seadustik § 38 lg 1 p 2 mõtte kohaselt on kannatanul õigus tsiviilhagi esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu, mitte kohustus. Lisaks eelmärgitule juhib hageja kostja tähelepanu asjaolule, et sageli esitatakse kriminaalasja käigus tekitatud varalise või mittevaralise kahju nõue kohtule tsiviilkohtumenetluses. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

lk 6 Riigikohtu Õigusteabe osakonna poolt koostatud kohtupraktika analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades esimese ja teise astme kohtutes 2008. aastal“ on viidatud Harju Maakohtu on 19. mai 2008 otsusele tsiviilasjas nr 2-07-14003, mille lahendis on kohus mõistnud kannatanule, kellel tekkis peksmisest tingituna ninaluumurd ja peaajupõrutus hüvitis 25 000 krooni, mis on ümberarvestatuna on 1597,79 eurot. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-18-13 p-s 26 korranud oma varasemat seisukohta, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Võrreldes eelviidatud kohtuasjaga on hagejale tekitatud kehavigastused raskemad, sest hagejal oli peksmise tagajärjel lisaks ninaluumurrule ja peapõrutusele ka roiete murd ja näohaav. Hageja palub kohtul mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel võtta arvesse tervisekahjustuse iseloomu, varasemat kohtupraktikat ja rahavääringu muutusi aastatel 2008–2014 Hageja on seisukohal, et tema poolt soovitud hüvitise suurus on mõistlik. Seega on hageja seisukohal, et temale väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis peaks kohtupraktikast lähtuvalt olema suurem kui eelviidatud kohtuasjas kohtu poolt väljamõistetud hüvitis summas 1597,79 eurot. Lähtudes eeltoodust jääb hageja oma nõude juurde ja palub hageja:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 20/ hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet.

ei võta hagi õigeks ja ei tunnista

Kostja leiab, et ei saa hagile käesolevas menetlusstaadiumis pikemalt vastata, kuna tal ei ole kõiki dokumentaalseid tõendeid, millele hagi baseerub ning hageja on soovinud neid hagi aluse põhistamisel kasutada. Hageja on 3.detsembri 2013 hagiavalduses taotlenud võtta asja lahendamise juurde Pärnu Maakohtus lahendamisel olnud kriminaalasja toimik, milles R S mõisteti 10.juuni 2013 kohtuotsusega süüdi A Ka kehalise väärkohtlemise eest. Tsiviilasja lahendamisel peab olema tagatud kostja menetlusõigus tutvuda vastaspoole tõenditega ning enne, kui ta seda teha ei saa, ei ole võimalik ka hagile pikemalt sisuliselt vastata. Kostja palub kohtul tema lepingulisele esindajale teatada, millal on võimalik tutvuda nimetatud kriminaalasja materjalidega. Kostja teeb kohtule ettepaneku kriminaalasja materjalid skaneerida digitaaldokumendiks ning esitada see elektrooniliselt lepingulistele esindajatele. Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et hagis on nõue suunatud kostja väidetavast süülisest tegevusest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamiseks. Puudutatud kriminaalasi nr 13250100771 lahendati kokkuleppemenetluses, kuid kaasaegse kriminaalmenetlusõiguse teooria kohaselt ei eelda kriminaalasja lahendamine kokkuleppemenetluses automaatselt isiku süüd. Kokkuleppe sõlmimisega on isik vaid nõus lahendama kriminaalasja teatud tingimustel.

lk 7

Kostja ei soovi käesolevas menetlusstaadiumis esitada vastuhagi, kuid samas ei loobu ta oma õigusest esitada see seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud hagis toodud õiguslikul alusel ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel. I Materiaalõiguslikuks aluseks hagi on VÕS § 1043 järgi tuleb teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju tekitaja poole hüvitamisel, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab tekitamise eest vastavalt seadusele ja VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane kui see on tekitatud kannatanule kehavigastuse või terviskahjustamisega. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

lk 8 hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 sätestab kahju liigid ning lg 1 kohaselt võib olla hüvitamisele kuuluv kahju varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 ja 2 alusel kuulub kehavigastuse tekitamisega isikule hüvitamisele tervise kahjustamisest tekitatud kulud, osaliselt töövõimetusest tekkinud kahju, sh sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju ja kehavigastuse tekitamise kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta seeläbi mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg. 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Lõike 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 127 lg. 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

II Mittevaralise kahju hüvitamiseks on vaja tõendada asjaolusid, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude: kas kostja on hagejale tekitanud kahju , kahju tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ja kostja on kahju tekitamises süüdi. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et R S on Pärnu Maakohtu 10. 06. 2013.a. otsusega kr. asjas nr. 1-13-5342 süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas süüteos. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et kostja R S 02. 05. 2013 Saare maakonnas, Kvallas X külas S talu hoovis lõi hageja A Kale 3-4 korda rusikaga näkku ja põlvega rindkere piirkonda. Löögist A Kas kukkus. R S hüppas kannatanu peale ja lõi kannatanut korduvalt rusikaga näopiirkonda. Kannatanu toimetati kiirabiga Kuressaare haiglasse, kus tal diagnoositi ninaluu murd, parema VII ja IX roide murd ja vasema silma marrastus. Seega on R S süüdi mõistetud teise inimese (hageja) peksmises ja tervisekahjustuse tekitamises. Kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses (kr. asja 1-13-5342 toimik lisatud). Seega on kostja tekitanud oma õigusvastase tegevusega kahju hageja tervisele, tekitades talle kehavigastusi. Vaidlust ei saa olla teo õigusvastasuse suhtes, kuigi kostja leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole süü tõendamine vajalik e. siis teisisõnu ei ole kostja süü kahju tekitamises tõendatud. Kohus ei nõustu kostja sellise käsitlusega. Kostja on tevisekahjustuse tekitamises süüdi tunnistatud. Tema süü on kriminaalmenetluses tõendatud. Kokkuleppes on pooled määranud kuriteo asjaolud ja kvalifikatsiooni. Riigikohus on kohtuasjas nr. 31-1-79-05 leidnud, et süüdistatava nõustumine kokkuleppega tähendab ka nõustumist temale süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ja seega ka asjaoluga, et süüdimõistva

lk 9 kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. See tähendab, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale kuriteoga tekitatud kahju, milleks oli füüsiline ja hingeline valu ja heaolu langus kuna hageja pidi viibima haiglaravil.

III Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse määrab kohus diskredistsiooni alusel. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu, et arvestada tuleb erineva isikukahju (näit. tervisekahjustus) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule (ts. asi 3-2-1-73-13), s.t. eeldatavat „valu suurust“, hageja kehavigastuste raskust ja muid kehavigastustega kaasnenud negatiivseid mittevaralisis tagajärgi. Ka tuleb arvesse võtta kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Ka tuleb arvestada rikkumise laad, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kostja sõnul läks ta endast välja põhjusel, et hageja tegi tema tegevuse kohta märkuse. Poolte vahel on ka varasemalt olnud konflikte, kuid selgusetuks jääb, kes on olnud nende aktiivsem pool. Kuna läbisaamine ei olnud hea, võis see ka antud juhul põhjustada kostjapoolset ülereageerimise hageja märkustele ja soovitustele. Seetõttu on kohtule jäänud mulje, et hageja käitumine võis olla üks konfliktide põhjuseks. Kostja väitel soovis ta minna hagejat haiglasse vaatama, kuid ema ütles, et pole mõtet, sest A. Kas on deliiriumis. Deliiriumi kinnitab ka Kuressaare Haigla väljastatud haigusloo väljavõte /kr. toimik lk. 6/, mille kohaselt on hageja poolt alkoholi tarbimine igapäevane. Peale hageja haiglast väljatulekut on kostja soovinud vabandada ja arvas, et sellega on asi lahendatud ja hagejal nõudmisi ei ole. Kohus ei saa usaldusväärseks hinnata hageja enda vande all antud ütlusi selle kohta, et kostja ei ole tema tervisliku seisundi vastu huvi tundnud ja ei ole vabandanud. Hageja on ise kinnitanud, et ei soovinud kostjaga kokku puutuda ja elas peale haiglast tulekut mitu kuud mujal. Seega ei olnud kostjal temaga võimalik ka kontakti saada. Kohus võtab hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvesse poolte varalise seisundi. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite kohaselt on kostja sissetulekuks miinimumile lähenev töötasu. Kohus võtab siinkohal arvesse asjaolu, et konfliktid poolte vahel on olnud korduvad ja peamiselt on need tekkinud olukorras kus hageja on olnud alkoholijoobes. Alkoholi tarbimist kinnitab kriminaalmenetluses tunnistajana ütlusi andnud M. Kas /kr. t.l. 7/,

lk 10 kelle ütluste kohaselt on riiud olnud igapäevased peamiselt põhjusel, et A. Kas on pahur. Tunnistaja sõnul joob A Kas iga päev ja on tunnistajale kallale tulnud. Seetõttu on tunnistaja pojad (k.a. kostja) sunnitud teda kaitsma. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et arvestades kostja poolt toime pandud rikkumise raskust ja kannatanu enda käitumist on õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot, mille kohus kostjalt välja mõistab. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.