lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-21853/10

Ühinguõigus › Sundlõpetamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 02.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-21853/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Sundlõpetamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1104
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Lääne-Nigula Vallavalitsus75038598(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiiu Hiiuväin

Kohtujurist

Kadri Alekõrs

Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

2. detsember 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-21853

Tsiviilasi

Lääne-Nigula valla likvideerimiseks

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Lääne-Nigula vald (registrikood 75038598, Haapsalu mnt 6, Taebla alevik, Lääne-Nigula vald, 90801 Läänemaa; e-post [email protected]; seaduslik esindaja vallavanem Mikk Lõhmus)

avaldus

XXX

OÜ

(kustutatud)

Puudutatud isik I: XXX OÜ (kustutatud, registrikood XXX; viimane seaduslik esindaja XXX, sünd. XXX, viibimiskoht XXX) Puudutatud isik II (taotletav likvideerija): XXX(isikukood XXX, aadress XXX; e-post XXX) Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada Lääne-Nigula valla avaldus XXX OÜ (kustutatud) likvideerimiseks.

2.Viia läbi XXX OÜ (kustutatud) likvideerimine.
3.Määrata XXX OÜ (kustutatud) likvideerijaks XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX).
4.Saata määrus Harju Maakohtu registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
5.Jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku XXX OÜ (kustutatud) kanda.
6.Määrusele võivad esitada määruskaebuse avaldaja ja juriidiline isik Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja avaldaja taotlus Lääne-Nigula vald esitas 11.06.2014 Harju Maakohtule avalduse XXX OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks äriseadustiku (ÄS) § 218 alusel. Avalduse kohaselt sundlõpetati XXX OÜ 01.04.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-2921, sest äriühingul puudus juba pikka aja nõutud netovara. Äriühing lõpetati ilma likvideerimismenetluseta. Harju Maakohtu registriosakond tegi kustutamiskande 12.07.2012. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmetel kuulub XXX OÜ-le (kustutatud) kinnistu asukohaga XXX(registriosa nr XXX). Kuivõrd osaühing on registrist kustutatud ja äriühingu õigusvõime on seetõttu lõppenud, ei ole enam võimalik osaühingu vastu nõudeid (sh selle kinnistu osas) esitada. Avaldajal on XXX OÜ (kustutatud) suhtes avalik-õiguslik nõue tulenevalt kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-st 1. Avaldajal on kohustus nõuda kinnistu omanikelt heakorranõuete täitmist. Enne XXX OÜ äriregistrist kustutamist on avaldaja saatnud osaühingule mitmeid märgukirju ja teateid, milles viitas asjaolule, et kinnistu on korrastamata ja kujutab juba reaalset ohtu inimeste elule ja tervisele ning palus kinnistu kirjas märgitud tähtajaks korda teha. Sellised märgukirjad on saadetud näiteks 05.04.2010, 05.07.2011 ja 06.07.2011. Ühelegi märgukirjale osaühing ei reageerinud. Seega on tänaseks tekkinud olukord, kus huvitatud isikul ei ole osaühingu äriregistrist kustutamise tõttu võimalik enam nõudeid esitada, osaühingule kuulub aga endiselt vara, mis selle seisukorrast tulenevalt kujutab ohtu inimeste (eriti laste) elule ja tervisele. Osaühingu endine juhatuse liige XXX viibib Soome vanglas, mistõttu pole ta võimeline likvideerija kohustusi täitma. Avaldaja palub likvideerijaks määrata XXX, kes on pankrotihaldur. XXXon läbinud ka saneerijate koolituse ning on enne mitmetes menetlustes likvideerija ülesandeid täitnud. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata või juhul, kui avaldus rahuldatakse, mitte määrata likvideerijaks XXX . Avaldaja, olles teadlik puudutatud isiku seadusliku esindaja viibimisest Soome vanglas, on aastatel 2010 ja 2011 saatnud märgukirju puudutatud isiku aadressil Tallinnas. Puudutatud isiku seaduslikul esindajal polnud võimalik neid kätte saada. Avaldaja taotleb puudutatud isiku registrisse ennistamist alles nüüd, kui puudutatud isik on registrist kustutatud. Puudutatud isiku omanduses olev hoone on olnud praeguses seisukorras juba 20 aastat, kuid alles nüüd nõutakse selle korrastamist. Valla avaldusest ei selgu, milles sellest tulenev oht seisneb. Avaldaja soovib likvideerijaks määrata enda huvides töötava isiku. Puudutatud isiku seaduslik esindaja ei usalda taotletavat likvideerijat. Puudutatud isik palub anda talle 3 kuud teise likvideerija leidmiseks ning soovib kohtuistungi korraldamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Likvideerimismenetluse läbiviimine ja likvideerija määramine on hagita asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 kohaselt. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 sätestab, et kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, väljaarvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi pidamise kohustus. Kohus leiab, et poolte kirjalikud seisukohad on asja lahendamiseks piisavad ega pea vajalikuks kohtuistungi korraldamist. XXX OÜ sundlõpetati 01.04.2011 kohtumäärusega, sest osaühingu netovara oli vähenenud alla seadusega lubatud piiri. Äriühing kustutati registrist 12.07.2012. XXX OÜ kustutati ilma likvideerimismenetluseta. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. XXX OÜle kuulub kinnisasi aadressil XXX(registriosa nr XXX), seega kuulub osaühingule vara. Avaldaja on piisavalt põhistanud likvideerimise vajadust. Avaldusele lisatud fotodest nähtub, et puudutatud isikule kuuluv kinnisasi on mahajäetud ja lagunenud ning võib olla läheduses elavatele inimestele, sh lastele ohtlik. Et avaldaja saaks täita KOKS § 6 lg-st 1 tulenevat kohustust heakorra tagamiseks, tuleb puudutatud isikule kuuluva vara osas tagada heakorranõuete täitmine. Kohtu arvates ei ole tähtis see, millal avaldaja hakkas puudutatud isikule seoses hooldamata varaga nõudeid esitama, vaid see, et käesolevaks ajaks on puudutatud isik registrist kustutatud ning puudutatud isikule kuulunud vara osas tuleb tagada heakord.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja taotleb XXX määramist likvideerijaks ning on tasunud ette 1 000 eurot likvideerija tasu. XXX on andnud kirjaliku nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Avaldaja on piisavalt põhistanud, miks XXX on sobiv isik likvideerimismenetluse läbiviimiseks. XXX tegutseb pankrotihaldurina ning on ka eelnevalt likvideerija ülesandeid täitnud. Puudutatud isik pole välja toonud, miks ta leiab, et XXX pole sobiv isik likvideerimise läbiviimiseks. Kohus ei sea XXX erapooletust kahtluse alla, olgugi, et tegemist on avaldaja väljapakutud isikuga – ka TsMS § 604 lg 1 kohustab avaldajat nimetama kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse. Seega ei saa kvalifikatsioonilt sobiva isiku määramata jätmise põhjuseks olla üksnes asjaolu, et avaldaja ta välja pakkus. Likvideerija kohustuste ja õiguste ulatus on piiratud seadusega. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus likvideerijaks avaldaja poolt taotletud isiku XXX. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220. Kooskõlas TsMS § 606 lg-ga 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. ÄS § 208 lg 2 alusel tuleb saata määrus äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud XXX OÜ kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium