Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-51475 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 145 kohaselt riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigikohus on asjas 3-2-1-153-13 oma 26.06.2014.a määruse p-s 25 öelnud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on sarnane kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

2-14-51475

Hageja palus kostjatelt välja mõista riigilõivu summas 425 eurot. Hageja leidis, et talle on tekkinud riigilõivu näol menetluskulu, kuigi hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohus leiab, et hagejal ei tekkinud riigilõivu näol kahju, kuna hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest. Seejuures ei saa kahju seisneda selles, et Eesti Vabariik jäi tsiviilasjas nr 2-14-51475 hageja tasutavast riigilõivust ilma, kuna tsiviilasjas nr 2-14-51475 ei tulnudki riigilõivu tasuda, sest hagejaks oli Eesti Vabariik ise (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu), kes on seaduse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Isegi kui käesolevas menetluses saamata jäänud riigilõiv oleks käsitletav Eesti Vabariigile tekkinud kahjuna, siis VÕS § 127 lg 5 järgi tuleks kahjuhüvitisest (so Eesti Vabariigil saamata jäänud riigilõiv) maha arvata varaline kasu, mida Eesti Vabariik sai menetluses osalemise tõttu (so riigilõivu summa, mille tasumisest Eesti Vabariik oli vabastatud). Kuna Eesti Vabariigi saamata jäänud riigilõivu summa on võrdne summaga, mille tasumisest Eesti Vabariik vabanes, siis on kahjuhüvitis igal juhul null. Eelnevast tulenevalt ei saanud hagejale tekkida riigilõivu näol menetluskulu. Kohus lisab, et TsMS § 179 reguleerib menetluskulude väljamõistmist ja sissenõudmist Eesti Vabariigi kasuks ning nimetatud paragrahvist nähtub samuti, et tasumata riigilõiv mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja juhul, kui selline menetluskulu ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena. Kohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas on Eesti Vabariik menetlusosaline. Eelnevast tulenevalt ei mõista kohus kostjatelt hageja kasuks välja riigilõivu summas 425 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.