1.OÜ Aktiva Finants hagi J. S.i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes rahuldada täies ulatuses.
2.Välja mõista J. S.`ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus 559 (viissada viiskümmend üheksa) eurot 41 senti.
3.Välja mõista J. S.`ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis protsendina 0,08 % päevas põhivõlgnevuselt (270, 47 eurot) alates 16.07.2013 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
Välja mõista J. S.`ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 350 (kolmsada viiskümmend) eurot.
6.Välja mõista J. S.`ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt (350 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud 29.11.2011 Helfors Trade OÜ-ga osamaksetega tasumise müügilepingu nr TTW0000 kauba ostuks. Helfors Trade OÜ edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse AS-le Cofi, kellel on sõlmitud Helfors Trade OÜ-ga faktooringuleping. Osamaksetega tasumise müügilepingu maksegraafiku kohaselt kohustus kostja ostetud kauba maksumuse, sissemakse, lepingutasu, haldustasu ja intressid tasuma vastavalt maksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Kostja ei ole käesoleva hetkeni oma kohustusi täitnud. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 (lepingujärgne viivisemäär 0,08% päevas) ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 270, 47 eurot, intressid 33, 80 eurot, leppetrahvi 100 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 155, 14 eurot ja viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,08% päevas tasumata põhivõlalt. Menetluskulud (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 250 eurot) jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kostja sissetuleku suurus ei saa olla kõrval nõudest loobumise põhjuseks. Kostja on töövõimeline noor inimene ning Töötukassa kodulehel on Ida-Virumaal hetkel 174 tööpakkumist. See, et kostjal on veel võlgnevusi, on kostja enda käitumise tulemus. Hageja pakub kostjale järgmist kompromissi: kostja tasub põhivõlgnevuse 270, 47 eurot + intressid 33, 53 + leppetrahvi 50 eurot + viivised 100 eurot + 1⁄2 hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivust summas 50 eurot + 168 eurot õigusabikulu = kõik kokku 672 eurot, mille kostja tasub maksegraafiku järgi osamaksetena 28 eurot iga kuu 15 kuupäevaks. Kompromissi sõlmimine vähendaks lõppsummat 237, 41 euro võrra.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja vastuse kohaselt tunnistab kostja nõuet osaliselt, so. põhinõude osas summas 270,47 eurot. Kostja majanduslik olukord on halvenenud. Kostja jäi töötuks ja ainuke sissetulek on töötutoetus 101 eurot kuus. Kostjal on veel 4 osaliselt tasumata nõuet kohtutäiturite käes. Intressi ja viivise tasumine käib üle jõu. Jätta intressid, viivised ja menetluskulud hageja kanda. Kostja teeb kõike võimaliku põhinõude tasumiseks mõistliku aja jooksul. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja asja läbivaatamist kohtuistungil ei nõua. Kostja pakutud kompromissiga nõus ei ole. Hageja pakub kompromissi summale 672 eurot, kuid võlgnevus on 559, 71 eurot.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 638, 39 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja sõlmis 29.11.2011 Helfors Trade OÜ-ga osamaksetega tasumise müügilepingu nr TTW0000 (tl. 26-31), kostja on lepingut rikkunud, st. ei ole tasunud lepingujärgseid makseid, leping on üles öeldud 05.10.2012 (tl. 32) ja nõue on loovutatud hagejale 19.12.2012 (tl. 33). Kostja tunnistab võlgnevust osaliselt, so. põhivõlgnevuse osas summas 270, 47 eurot. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub ostja müüjale tasuma asja ostuhinna rahas. VÕS § 167 lg 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja
leppetrahvile. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu ülesütlemise korral vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid kuni lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (VÕS § 195 lg 2). Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale põhivõlgnevuse 270, 47 €.
5.Hageja nõuab kostjalt intressi 33, 80 € ja leppetrahvi 100 €. Tulenevalt VÕS § 94 lg 1, 3 ja müügilepingu üldtingimuste p 2.11, on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi ja VÕS § 158 ning müügilepingu üldtingimuste p 3.4 alusel leppetrahvi 20% kauba maksumusest, kuid mitte vähem kui 100 eurot lepingu punkti 3.3 rikkumisel. Üldtingimuste punkti 3.3 alapunkti 3.3.5 kohaselt kinnitas ostja, et hoiab lepingu kehtivuse ajal lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks pangakontol, millega on seotud otsekorraldus, piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja on rikkunud müügilepingu üldtingimuste punkti 3.3 alapunkti 3.3.5. Kostja väitel ei ole talle intressi ja leppetrahvi tasumine jõukohane. Kohtu arvates ei ole kostja esitanud sisulisi vastuväiteid intressi ja leppetrahvi tasumise kohustuse osas, sh. nende suuruse osas, ega nõudnud nende vähendamist. Intressi ja leppetrahvi tasumise kohustus on sätestatud kostja poolt allkirjastatud lepingus, seega pidi kostja lepingu sõlmimise ajal ette nägema, et lepingu rikkumise tagajärjena, juhul, kui ta ei täida kohustust õigel ajal, tuleb kostjal maksta intressi ja leppetrahvi. Kõrval nõudeid (intress, viivis) ei ole võimalik jätta hageja kanda, nagu taotleb kostja, sest maksmise kohustus on kostjal, mitte hagejal. Samas ei ole hageja nõutav intress 33, 80 € ja leppetrahv 100 € ebamõistlikult suur ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja võlgnikuna ei pea tasuma mitte ainult põhivõlgnevuse, vaid ka lepingust tulenevad muud rahalised kohustused.
6.Hageja nõuab kostjalt viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punkt 2.10 järgi on viivise määraks 0,08% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Seega on hageja õigustatud nõudma viivist lepingus sätestatud määras. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas, ega nõudnud viivise vähendamist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja võlgnikuna ei pea maksma mitte ainult sisse nõutavaks muutunud viivist, vaid viivist protsendina põhisummalt kuni kohustuse täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamiseni (15.07.2013) sisse nõutavaks muutunud viivis hageja nõutud ulatuses (155, 14 €) ja edaspidi viivis protsendina põhinõudelt (270, 47 €) alates 16.07.2013 kuni põhinõude täitmiseni 0, 08 % päevas. Menetluskulud jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot ja kandnud õigusabi kulusid summas 250 eurot. TsMS §de 405 lg 1 p 3 ja TsMS § 162 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud kostja kanda, kellel tuleb hagejale hüvitada menetluskulud kokku 350 eurot.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.