OÜ Toompuit hagi Kalev Pritsi vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
7 669,39 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. mai 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Toompuit apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Toompuit (registrikood 10771483), esindaja Jaanus Silm
esindajad
Vastustaja (kostja): Kalev Prits (isikukood XXXX), esindaja Marko Tiirik
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. mai 2014 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Toompuit kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Toompuit (hageja) esitas 8. mail 2012 hagi Kalev Pritsi (kostja) vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 22.05.2009 Viktor Prits (müüja) ja MO Transport OÜ (ostja) kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 5. MO Transport OÜ (müüja) ja hageja (ostja) sõlmisid 25.05.2009 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 001/2009, mille alusel MO Transport OÜ võõrandas hagejale õiguse teostada raiet Mägra kinnistul hinnaga 120 000 krooni (s.o 7 669,40 eurot). Suvel 2009 selgus, et kostja on esitanud Viru Maakohtule hagi rahalise hüvitise väljamõistmiseks võõrandatud raieõiguse eest Mägra kinnistul. Koos hagiga esitas kostja hagi tagamise taotluse, milles taotles keelata metsamaterjali väljavedu Mägra kinnistul ning keelata kõigil isikutel raieõiguse teostamine Mägra kinnistul. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise taotlusega sekkus kostja hageja majandustegevusse ning rikkus hageja omandit. Hagi tagamise abinõu ei saanud hagis esitatud nõuet tagada. Kuigi 27.01.2010 rahuldas maakohus tagaseljaotsusega hagi, ei ole käesoleva ajani hagi tagamist tühistatud. Kostja on esitanud metsateatise Mägra kinnistul raieõiguse teostamiseks ning on teostanud raide raieeraldistel 5,7, 9 ja 13 kogumahus 712 tm, vaatamata sellele, et hageja on juba 25.05.2009 omandanud raieõiguse samadel raieeraldistel kogumahus 746 tm. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 5, alternatiivselt TsMS § 391 või nõue kohtuliku keeluga vastuolus oleva tegevuse ja hageja omandit rikkuva tegevusega tekitatud kahju eest. Hageja leidis, et hagi tagamise menetluses on teiseks pooleks isik, kelle õigusi hagi tagamisega piiratakse ehk kelle vastu hagi tagamine on suunatud. Kostjalt tuleb välja mõista 7 669,39 eurot ning viivis VÕS-s sätestatud suuruses protsendina põhisummalt (7 669,39 eurot) alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja õigusvastaselt kahju tekitanud. Kostja esitas hagi kaasomandile tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja ei olnud 22.05.2009 ja 25.05.2009 lepingute pooleks. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud hüvitist ei saa lugeda õigusvastaseks tegevuseks. Hagejal on õigus esitada nõue Viktor Pritsi vastu. Kostja ei ole tsiviilasjas nr 2-09-40590 esitanud nõudeid hüvitise saamiseks raieõiguse võõrandamise eest. Hageja nõudis raiutud puude väärtust eraldistel 7 ja 9, mitte 5 ja 13. Hagis puudub kahju arvestus.
3.Hageja loobus 1. aprilli 2014 menetlusdokumendis hagiavalduse p-s 4 toodud alusel kahju hüvitamise nõudest (kohtuliku keeluga vastuolus olev käitumine), kuna käesolevaks ajaks on ilmnenud, et kostja ei ole ise raiet teostanud, vaid on hagejale kuulunud raieõiguse võõrandanud
kolmandale isikule. Hageja jääb hagiavalduse p-s 3 toodud kahju hüvitamise alternatiivse aluse juurde (kahju hüvitamine TsMS § 391 lg 1 p 2 alusel). Kuna kostja on võõrandanud hagejale kuuluva raieõiguse Mägra kinnistu metsaeraldistel 5,7 ja 9 heausksele omandajale, ei ole hagejal võimalik omandatud raieõigust realiseerida. Kostja on rikkunud hageja omandiõigust raieõigusele ning on sekkunud hageja majandus- ja kutsetegevusse.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 8. mai 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on ebaõige hageja väide, et kostja tegevus hagi tagamise taotluse esitamisel oli õigusvastane ning kostja on ebaõige hagi tagamise abinõu valikuga sekkunud hageja majandus- ja kutsetegevusse. Hagi tagamise taotlust tuleb põhistada (TsMS § 381) ning hagi tagamise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine, sh hagi tagamise abinõu valik, on kohtu diskretsiooniotsus (TsMS § 378 lg 1 p 10, lg-d 4 ja 5). Ei saa asuda seisukohale, et hagi tagamine oli põhjendamatu. Hagejale ei saa omistada hagi tagamist või hagi tagamise abinõu rakendamist kohtu poolt. Oma õiguste kaitse realiseerimine (Kalev Pritsi nõue Viktor Pritsi vastu) ei ole sekkumine OÜ Toompuit majandus- ja kutsetegevusse. Maakohus leidis, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu tulenevalt TsMS §-st 391, kuna hageja ei osalenud tsiviilasjas nr 2-09-40590. Raieõiguse võõrandamine kostja poolt OÜ-le Madimus ei tekita hagejale õigusi ega kohustusi lepingupoolte suhtes. OÜ-l Madimus on õigus lepingust taganeda ning nõuda kostjalt ostuhinna tagastamist. Raieõiguse võõrandamine ei ole vastuolus kohtu keeluga, sest kohus on arestinud raiutud metsamaterjali ning keelanud raide teostamise. Kohus ei ole keelanud raieõiguse võõrandamist. Hageja kahju võib tuleneda sellest, et hagejale jäi raieõigus, kuna OÜ Metsaekspert taganes lepingust. Juhul kui hageja leiab, et hagi tagamise käesoleval ajal on põhjendamatu ning takistab hagejal raieõigust teostada, võib hageja esitada nõude kostja vastu ning kohustada kostjat tegema tahteavalduse hagi tagamise taotluse tühistamiseks vastavalt TsÜS § 68 lg-le 5. Maakohus märkis, et hageja on raieõiguse omandanud M.O Transport OÜ-lt, kes omakorda omandas raieõiguse Viktor Pritsilt. Kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-09-6185 tuleneb, et OÜ Toompuit on 15.09.2009 M.O Transport OÜ-lt omandanud nõuded Viktor Pritsi vastu ning juhul, kui kohus rahuldab hagi, tekib OÜ-l Toompuit nõudeõigus Viktor Pritsi vastu. Kohus tegi 04.06.2013 istungil ettepaneku esitada tõendid ebaselgete asjaolude tõendamiseks, sh kes teostas kinnistul raiet enne hagi tagamist, kuidas täideti hagi tagamise määrus ning kuidas arestiti raiutud metsamaterjal. Kostja esitas kohtule vaid 06.01.2010 täitemenetluse lõpetamise otsuse, millest nähtub, et kohtutäitur on lõpetanud täitemenetluse põhjendusel, et puudub täitmisavaldus ning tasumata on kohtutäituri tasu. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kinnistul on teostatud lageraie. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Toompuit esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 8. mai 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palus jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagi tagamist või hagi tagamise abinõu rakendamist kohtu poolt ei saa omistada hagejale, ning et oma õiguste kaitse realiseerimine ei ole sekkumine kostja
majandus- ja kutsetegevusse. Hagi tagamisega keelati mh apellandil raide teostamine kinnistul, seega oli vastustaja poolt esitatud hagi tagamise taotlus suunatud otseselt apellandi majandustegevusse sekkumisele. Apellandil ei olnud võimalik teostada omandatud raieõiguse alusel kinnistu metsaeraldistel 5,7 ja 9 raieõigust ega muid MS § 37 lg-s 7 sätestatud toiminguid; 2) on maakohus jätnud tähelepanuta hageja poolt teise õigusvastase teona esile toodud asjaolu – apellandile kuuluva raieõiguse võõrandamine OÜ-le Madimus, millega vastustaja on sekkunud apellandi majandus- ja kutsetegevusse (VÕS § 1045 lg 1 p 6) ning rikkunud apellandi omandiõigust (VÕS § 1045 lg 1 p 5); 3) ei ole maakohtu seisukoht, et OÜ Madimus võib lepingust taganeda ja nõuda kahju hüvitamist, mistahes viisil seotud käesoleva tsiviilasjaga, kus vastustajale apellandi poolt etteheidetavaks õigusvastaseks teoks oli apellandile kuuluva raieõiguse võõrandamine heausksele omandajale; 4) on maakohus jätnud analüüsimata apellandi seisukohad seoses vastustaja süü, põhjusliku seose ning kahju suurusega; 5) on hagi tagamise menetluses on teiseks pooleks isik, kelle õigusi hagi tagamisega piiratakse ehk kelle vastu hagi tagamine suunatud on. Kui seadusandja on TsMS § 378 lg 1 p-s 4 näinud ette võimaluse hagi tagamise korras piirata ka kolmandate menetlusväliste isikute õigusi ja sekkuda nende tegevusse, tuleb jaatada nendel isikutel TsMS § 391 kohaselt nõude olemasolu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Riigikohtu senist praktikat TsMS § 391 osas tuleb muuta; 6) puudus hagi tagamise ajal vastustajal nõue apellandi vastu, samuti ei taganud hagi tagamise abinõu mistahes viisil vastustaja poolt teise kaasomaniku vastu esitatud hagi, seega puudus hagi tagamise alus. Tegemist ei ole kohase hagi tagamise abinõuga.
6.Kalev Prits vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ning põhjendatud. Maakohus on lahendanud hageja esitatud nõuded, sh alternatiivse nõude. Vastustaja nõustub maakohtu järeldustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. mai 2014 otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
8.Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud hagi kostja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju summas 7669,39 eurot väljamõistmiseks. Hagi alusena on hageja tuginenud asjaolule, et ta omandas 25.05.2009 raieõiguse võõrandamise lepingu alusel Mägra kinnistul raieõiguse maksumusega 7669,39 eurot, ning kuna tsiviilasjas nr 2-09-40590 hagi tagamise korras keelati kõigil isikutel raieõiguse teostamine Mägra kinnistul (hagi tagamist taotles kostja) ja kostja on raieõiguse võõrandanud kolmandale isikule, siis on hagejal tekkinud kahju raieõiguse omandamiseks tasutud summa ulatuses. Nõude õigusliku alusena on hageja märkinud VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 ja 6. Ringkonnakohus leiab, et kostja, esitades hagi tagamise taotluse tsiviilasjas nr 2-09-40590 ning võõrandades talle kuuluval kinnistul kasvava metsa raieõiguse, ei ole tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 6 mõttes, s.o puudub kostja väidetav õigusvastane tegevus, millega oleks hagejale kahju tekitatud.
9.Antud juhul on hageja ostnud 25.05.2009 kolmandalt isikult kasvava metsa raieõiguse (tl 10).
Kasvav mets on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluline osa ja kuulub TsÜS § 53 lg 2 esimese lause järgi kinnisasja omanikule. Mahavõetud mets on TsÜS § 50 lg 2 järgi vallasasi. Mahavõetud metsa kui vallasasja omandiõiguse saab AÕS § 92 lg 1 järgi üle anda. Raieõiguse müügi näol on sisuliselt tegemist metsakinnisasja kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sealt kinnisasjalt mets ja see omandada. Seadusest ei tulene, et raieõiguse võõrandamise näol oleks tegemist asjaõiguse seadmisega kinnisasjale, vaid raieõiguse võõrandamise leping on võlaõiguslik leping. Raieõigus ei ole iseenesest vallasasi, mida oleks võimalik heauskselt omandada AÕS § 95 kohaselt. Õiguste heauskset omandamist võimaldavad üldsätted seaduses puuduvad ning vastavaid kehaliste esemete heauskse omandamise reegleid ei saa mittekehalistele esemete kohaldada ka analoogia kaudu, kuna peamine seaduse kohaselt heausksust kaitsev asjaolu – valduse omandamine võõrale asjale – ei saa mittekehaliste esemete puhul kõne alla tulla. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja kuidagi rikkunud tsiviilasjas nr 2-09-40590 hagi tagamise taotluse esitamisega (mille alusel kohaldati hagi tagamise abinõusid ja keelati hagejal raieõiguse alusel raie tegemine kostjale kuuluval kinnistul) hageja omandit või sellega sarnast õigust või valdust (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Raieõiguse võõrandamise leping on võlaõiguslik leping (kohustustehing) ning selle vaidlustamise õigus on ainult lepingupooltel. Seega on ekslik hageja arusaam, et kuna kostja tsiviilasjas nr 2-09-40590 ei vaidlustanud raieõiguse võõrandamise lepingut, siis kiitis ta selle heaks. Kuna raieõiguse võõrandamise leping on võlaõiguslik leping ning selle alusel ei teki lepingupoolel omandit, siis ei tekkinud hagejal raieõiguse alusel omandit ja kostja, olles Mägra kinnistu omanik ning seeläbi ka kinnistul kasvava metsa omanik, oli õigustatud sõlmima OÜ-ga Madimus raieõiguse võõrandamise lepingu (sh ka nende metsaeraldiste osas, mis olid märgitud hageja raieõiguse võõrandamisel lepingul). Kostja ei ole ka raieõiguse võõrandmisega OÜ-le Madimus rikkunud hageja omandit ning kostja tegu ei ole õigusvastane.
10.Alusetu on hageja väide, et raieõiguse võõrandamisega OÜ-le Madimus sekkus kostja hageja majandus- ja kutsetegevusse (VÕS § 1045 lg 1 p 6). VÕS § 1045 lg 1 p 6 tuleb kohaldada koos VÕS §-ga 1047 ning VÕS §-ga 1049. Antud juhul ei ole hageja esile toonud VÕS §-de 1047 ja 1049 kohaldamiseks vajalikke eeldusi ning seetõttu on tema väide, et hageja raieõiguse võõrandamisega OÜ-le Madimus sekkus hageja majandus- ja kutsetegevusse, paljasõnaline. Lisaks jääb ringkonnakohus käesoleva otsuse punktis 9 märgitud seisukoha juurde, et kostja, olles Mägra kinnistu omanik ning seeläbi ka kinnistul kasvava metsa omanik, oli õigustatud sõlmima OÜ-ga Madimus raieõiguse võõrandamise lepingu, ning tema tegevus ei ole õigusvastane. Samuti ei ole kostja tsiviilasjas nr 2-09-40590 hagi tagamise taotluse esitamisega (mille alusel kohaldati hagi tagamise abinõusid ja keelati hagejal raieõiguse alusel raie tegemine kostjale kuuluval kinnistu) sekkunud hageja majandus- ja kutsetegevusse. Nagu juba eelnevalt on märgitud, VÕS § 1045 lg 1 p 6 tuleb kohaldada koos VÕS §-ga 1047 ning VÕS §-ga 1049 ning antud juhul ei ole hageja esile toonud VÕS §-de 1047 ja 1049 kohaldamiseks vajalikke eeldusi.
11.Õige on maakohtu seisukoht, et hageja alternatiivse nõude õiguslikuks aluseks olev TsMS § 391 ei anna alust hagi rahuldada. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu seisukoha muutmiseks ja asjas TsMS § 391 kohaldamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-08 tehtud otsuse punktis 11 asunud seisukohale, et „Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et asjas ei saa kohaldada TsMS § 391. See säte reguleerib hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist kohtumenetluse poolte vahel ja ei ole kohaldatav neil juhtudel, kui hagi tagamisega tekitatakse kahju isikule, kes ei olnud selles menetluses pooleks. TsMS § 391 eesmärk on hüvitada muu hulgas teisele poolele hagi tagamist taotlenud poole tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi
rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Kuna hagejad ei olnud menetlusosalised tsiviilasjas, kus kostja esitas taotluse AS Laferme aktsiatega tehingute tegemise keelamiseks, ei saa kostja vastutada hagejate ees TsMS § 391 alusel.“ Antud juhul ei olnud hageja menetlusosaliseks tsiviilasjas nr 2-09-40590, kus kostja esitas taotluse hagi tagamiseks keelata raied Mägra kinnistul, ning seetõttu ei saa kostja vastutada hageja ees TsMS § 391 alusel. Arusaamatu on siinkohal hageja väide, et Riigikohtu senist praktikat TsMS § 391 kohaldamise osas tuleb muuta. Ringkonnakohus ei ole pädev muutma Riigikohtu praktikat.
12.Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt ei ole Viru Maakohus analüüsinud hageja seisukohti seoses kostja süü olemasoluga, põhjusliku seosega ja kahju suurusega. Hageja on oma nõudes kostja vastu tuginenud deliktile. Delikti üldkoosseisu elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kui kostja tegevuse tõttu ei ole hagejale kahju tekkinud, siis on välistatud kostja vastutus, sest puudub kahju hüvitamise vastutuse üks eeldustest. Leides, et kahjulik tagajärg ehk kahju pole tõendatud, ei saa analüüsida enam kahju suurust puudutavaid väiteid. Kahju suurust on võimalik hinnata üksnes siis, kui eelnevalt on tuvastatud kahju tekkimine. Antud juhul on maakohus leidnud, et hagejale ei ole kostja tegevuse tõttu kahju tekkinud ning seetõttu ei pidanudki kohus analüüsima kõiki hageja väiteid seoses delikti üldkoosseisu elementidega.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.