Võlaõigus › Võõrandamislepingud

OÜ Toompuit esitas 08.05.2012. a Viru Maakohtule hagi K. P.i (nimetavas P.) vastu õigusvastaselt tekitatud kahju, 7 669,39 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt: 









22.05.2009. a sõlmisid V. P., kui müüja ja M.O. Transport OÜ, kui ostja, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 5, mille alusel V. P. võõrandas OÜ-le M.O. Transport õiguse teostada raiet Mägara kinnistul, müügihinnaga 95 000 krooni. 25.05.2009. a. sõlmisid M.O. Transport OÜ, kui müüja, ja Toompuit OÜ, kui ostja, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 001/2009, mille alusel M.O. Transport OÜ võõrandas OÜ-le Toompuit õiguse teostada raiet Mägara kinnistul hinnaga 120 000 krooni ehk 7 669,40 eurot. 2009. a suvel selgus, et V. P.i vend K. P. on esitanud Viru Maakohtule hagiavalduse rahalise hüvitise saamiseks võõrandatud raieõiguse eest Mägara kinnistul (Mägara kinnistu on V. P.i ja K. P.i kaasomandis). Koos hagiga esitas K. P. hagi tagamise taotluse, milles muuhulgas taotles keelata metsamaterjali väljavedu Mägara kinnistul ning keelata kõigil isikutel raieõiguse teostamine Mägara kinnistul. Viru Maakohus rahuldas K. P.i hagi tagamise taotluse ning keelas Mägara kinnistul raieõiguse teostamise ning metsamaterjali väljaveo. Nimetatud hagi tagamise taotlusega sekkus K. P. OÜ Toompuit majandustegevusse ning rikkus OÜ Toompuit omandit. Hagi tagamise abinõu ei saanud mingil moel tagada hagis esitatud nõuet. Hagis nõuti rahalise kahju hüvitamist V. P.ilt, aga hagi tagamiseks taotleti raieõiguse teostamise keeldu OÜ Toompuit poolt omandatud raieõiguse alusel.



 







27.01.2010. a tagaseljaotsusega rahuldas Viru Maakohus K. P.i hagi V. P.i vastu ning mõistis K. P.i kasuks välja kahjuhüvitise summas 62 951,23 krooni. Seega, ka tsiviilasja menetlemisel ei muutnud K. P. oma nõuet ning ei soovinud raieõiguse võõrandamise tehingu tühiseks tunnistamist või kehtetuks tunnistamist, vaid jäi rahalise hüvitise juurde. Hagejale on käesoleva ajani arusaamatu, kuidas sai või oleks taganud K. P.i rahalise nõude täitmist V. P.i vastu hagi tagamise abinõu, millega keelatakse kolmandal isikul (raieõiguse seaduslikul omandajal) omandatud raieõiguse teostamine. K. P. ei ole vaidlustanud raieõiguse võõrandamist (mida teoreetiliselt oleks võinud tagada raie teostamise keelamisega), vaid on selle heaks kiitnud ning soovinud võõrandajalt V. P.ilt selle eest hüvitist. Hagi tagamist ei ole kohus tühistanud ei tagaseljaotsuses ega eraldi määrusega kuni käesoleva ajani. OÜ Toompuit on saanud teada, et K. P. on esitanud metsateatise Mägara kinnistul raieõiguse teostamiseks ning on Mägara kinnistul raieeraldistel 5, 7, 9 ja 13 teostanud raide kogumahus 712 tm. OÜ Toompuit oli juba 25.05.2009. a omandanud raieõiguse Mägara kinnistul raieeraldistel 5, 7 ja 9 kogumahus 746 tm. Viru Maakohus keelas tsiviilasjas nr 2-0940590 oma hagi tagamise määrusega, mida ei ole käesoleva ajani tühistatud, keelata kõikidel isikutel raide teostamine Toila vallas Mägara kinnistul. K. P. on vaatamata Viru Maakohtu keelule ja asjaolule, et raieõigus oli võõrandatud hagejale, võtnud raieteatise ja teostanud raiet OÜ-le Toompuit 25.05.2009. a võõrandatud raieõiguse aladel (5, 7, 9) , kus seni kehtiva hagi tagamise määruse alusel on keelatud igasugune raietegevus. OÜ Toompuit on seisukohal, et K. P. on ebaõige hagi tagamise abinõu valikuga sekkunud kolmanda isiku majandustegevusse ning eirates lepingulisi suhteid ning tänaseni kehtivat hagi tagamise määrust tekitanud varalist kahju OÜ-le Toompuit.

Õiguslik põhjendus (Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine).

OÜ Toompuit hinnangul kuritarvitas K. P. talle seadusega antud võimalust taotleda hagi tagamist, soovides tekitada kahju ka raieõiguse omandanud isikule. K. P.i poolt esitatud hagi tagamise taotlus on esitatud olukorras, kus selliseks hagi tagamise abinõuks puudus alus. Nimetatud hagi tagamise taotlusega on K. P. teadlikult ja tahtlikult sekkunud OÜ Toompuit majandustegevusse ja sellega on põhjustatud OÜ Toompuit omandi (raieõigus Mägara kinnistul) rikkumine. Samas ei ole sellise hagi tagamise abinõuga tagatud mingil moel kohtuotsuse täitmine. Hagi tagamise taotluse esitamisega võttis hageja endale teadlikult ja tahtlikult riski hagi tagamisest kostjale või kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju hüvitamiseks, kui hagi jääb rahuldamata või hagi tagamiseks muul põhjusel puuduvad alused ja sellest tekib kahju.

Hageja on tasunud raieõiguse omandamise eest 120 000 krooni ehk 7 669,39 eurot. Hagejale on saanud teatavaks, et käesolevaks ajaks on K. P. vormistanud Mägara kinnistul uue metsateatise, mille kohaselt kuulub raieõigus eraldistel 5, 7 ja 9 (samad mis hagejal ) temale ning teostanud seal raie. Seega isegi juhul, kui hagi tagamine tühistatakse ei ole enam võimalik OÜ-l Toompuit teostada raiet Mägara kinnistul omandatud raieõiguse alusel. Seega hageja otseseks varaliseks kahjuks on omandatud raieõiguse eest tasutud 120 000 krooni ehk 7 669,39 eurot. Kahju hüvitamise nõude õigusliku alusena on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-le 1, § 128 lg-tele 2 ja 4, §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 5.

Alternatiivne alus hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Juhul, kui kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele üldiste kahju hüvitamise aluste alusel, palub hageja kohtul alternatiivselt kohaldada TsMS § 391 aluseid. Kuigi Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-08 asunud seisukohale, et TsMS § 391 on kohaldatav ainult kohtumenetluses pooleks olevate isikute kahju hüvitamise nõuetele, siis ei ole harvad ka olukorrad, kus Riigikohus oma senist normi kohaldamise praktikat muudab. TsMS § 391 annab teisele poolele õiguse nõuda hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on seisukohal, et TsMS § 391 sisustamisel ja rakendamisel ei saa piirduda normi kitsendavalt. Hageja on seisukohal, et tagamise menetluses on teiseks pooleks isik, kelle õigusi hagi tagamisega piiratakse ehk kelle vastu hagi tagamine suunatud on. Kui seadusandja on TsMS § 378 lg 1 p-s 4 näinud ette võimaluse hagi tagamise korras piirata ka kolmandate menetlusväliste isikute õigusi, tuleb jaatada ka nendel isikutel TsMS § 391 kohase nõude olemasolu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isiku vastu. Menetlusvälistel isikutel on õigus esitada hagi neile kuuluva vara arestist vabastamiseks ning samavõrra on neil õigus nõuda ka neile sellise hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist TsMS § 391 alusel. TsMS § 391 lg 1 p 2 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Alternatiivne nõue kohtuliku keeluga vastuolus oleva tegevusega ja hageja omandit rikkuva tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Viru Maakohtu hagi tagamise kohtumäärus on käesoleva ajani tühistamata. Seega kehtib käesoleval ajal kohtulik keeld teostada raiet Mägara kinnistul. Olenemata kohtu poolt seatud keelust on K. P. esitanud metsateatise Mägara kinnistul raieõiguse teostamiseks ning on Mägara kinnistul raieeraldistel 5, 7, 9 ja 13 teostanud raide kogumahus 712 tm.

Mägara kinnistul asuvatele raieeraldistele 5, 7 ja 9 on väljastatud ja võõrandatud raieõigus OÜ-le Toompuit 25.05.2009. a. Seega on K. P. teostanud raiet vastuolus kohtuliku keeluga ning seda OÜ-le Toompuit võõrandatud raieeraldistel. Nimetatud kohtuliku keeluga vastuolus oleva tegevusega on kostja hagejale põhjustanud igal juhul kahju summas 120 000 krooni ehk 7 669,39 eurot. Viivisenõue. Hageja palub kohtul välja mõista viivis võlaõigusseaduses sätestatud suuruses protsendina põhisummalt (7 669,39 eurot) alates hagi esitamisest 08.05.2012. a kuni kohustuse lõpliku täitmiseni.

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja alljärgnevad seisukohad: 

 



Kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Kostja esitas kohtusse hagi kaasomandi esemele tekitatud kahju, s.o. raiutud metsa väärtuse nõudes. Kohtuotsusega hagi rahuldati ning kaasomanikult V. P.ilt mõisteti K. P.i kasuks välja tekitatud kahju hüvitamiseks 62 951,23 krooni. Kohtuotsus on jõustunud. K. P. ei olnud 22.05.2009. a ja 25.05.2009. a lepingute pooleks ning talle ei olnud teada lepingupoolte õigused ja kohustused. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud hüvitust ei saa lugeda hagejapoolseks õigusvastaseks tegevuseks. Sellisel juhul tuleks hagi esitada riigi vastu. Samuti on hagejal õigus esitada hagi V. P.i vastu. Hagiavalduses tsiviilasjas 2-09-40590 ei esitatud nõuet raieõiguse võõrandamise vaid raiutud metsa väärtuse hüvitamiseks.

ASJA KÄIK

Kohtuistungil hageja esindaja täpsustas, et OÜ Toompuit võõrandas raieõiguse OÜ-le Expertline. OÜ Expertline taganes müügilepingust ning nõudis OÜ-lt Toompuit ostuhinna 120 000 krooni, tagastamist. Viru Maakohtu 15.12.2010. a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-0961685 mõisteti OÜ-lt Toompuit OÜ Expertline kasuks 120 000 krooni ja viivis.

05.08.2013. a täpsustas hageja, et 10.08.2009. a võõrandas hageja raieõiguse OÜ-le Metsatransport. OÜ Metsatransport loovutas nõude OÜ Toompuit vastu OÜ-le Expertline. 15.12.2010. a otsusega rahuldas kohus OÜ Expertline hagi OÜ Toompuit vastu ja mõistis OÜ-lt Toompuit välja 120 000 krooni, kuna seoses hagi tagamisega ei olnud võimalik raide teostamine Mägara kinnistul. Ei OÜ Toompuit ega ka OÜ Metsatransport ei ole Mägara kinnistul raiet teostanud. 01.10.2010. a metsateatise kohaselt on K. P. kavandanud lageraide teostamist Mägara kinnistul eraldistel 5, 7 ja 9 mahus 532 tm. Tänaseks on lageraie teostatud. Maksu- ja Tolliameti 15.08.2013. a vastuse kohaselt on K. P. 25.05.2011. a raieõiguse 25.05.2011. a võõrandanud Madimus OÜ-le (702 tm, 5 695 eurot). Hageja esitas 01.04.2014. a kohtule seisukoha. Hageja põhinõue hagi tagamisega ja hagejale kuuluva raieõiguse võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 alusel.

Puudub vaidlus, et kostja esitas hagi tagamise avalduse tsiviilasjas 2-09-40590, milles palus hagi tagamiseks keelata nii metsamaterjali väljavedu kui ka raieõiguse teostamine Mägara kinnistul ning maakohus rahuldas nimetatud hagi tagamise avalduse. Puudub ka vaidlus, et kostja esitas Viru Maakohtusse hagi V. P.i vastu rahalises nõudes ning hagi tagamise abinõu ei saanud mistahes viisil tagada kostja poolt tsiviilasjas 2-09-40590 esitatud rahalist nõuet. Samuti puudub vaidlus, et hageja on omandanud 25.05.2009. a OÜ-lt M.O. Transport (kes omakorda oli raieõiguse omandanud kinnistu kaasomanikult V. P.ilt) raieõiguse Mägara kinnistu metsaeraldistel 5, 7 ja 9. Käesolevaks ajaks on kostja võõrandanud hagejale kuuluva raieõiguse Mägara kinnistu metsaeraldistel 5, 7 ja 9 heausksele omandajale (kes on teostanud ka vastavalt metsateatises märgitud ulatuses lageraide), mistõttu ei ole enam võimalik hagejal omandatud raieõigust realiseerida. Lisaks on ka jätkuvalt keelatud raide teostamine hagi tagamise määrusega. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 6 sätestavad, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ja/või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. Hageja on seisukohal, et kostja tegevus nii hagi tagamisel kui ka hagejale kuuluva raieõiguse võõrandamisel on õigusvastane. Esiteks on õigusvastane kostja tegevus hagi tagamise taotluse esitamisel. Kostja on ebaõige hagi tagamise abinõu valikuga sekkunud hageja majandus- ja kutsetegevusse. Hageja oli omandanud Mägara kinnistul raieõiguse metsaeraldistel 5, 7 ja 9. MS § 37 lg 7 sätestab, et raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse omandamisega omandas hageja õiguse teostada

metsateatises märgitud ulatuses raiet ning MS § 37 lg 7 sätestatut Mägara kinnistu metsaeraldistel 5, 7 ja 9. Hagi tagamiseks taotletud raie keelamisega Mägara kinnistul sekkus kostja põhjendamatult ja ilma igasuguse aluseta hageja majandustegevusse, mille tulemusena ei olnud hagejal enam võimalik teostada õiguslikul alusel omandatud raieõiguse alusel Mägara kinnistu metsaeraldistel 5, 7 ja 9 raieõigust ega muid MS § 37 lg 7 sätestatud toiminguid. Teiseks on õigusvastane kostja tegevus, kus kostja võõrandab kolmandale heausksele ostjale hagejale omandiõiguse alusel kuuluva raieõiguse, mis annab õiguse teostada lageraiet Mägara kinnistu metsaarealdistel 5, 7 ja 9. Sellise tegevusega on kostja rikkunud hageja omandiõigust raieõigusele ning samuti on sellise tegevusega sekkutud hageja majandus- ja kutsetegevusse. Kuna kostja on sekkunud oma tegevusega (nii põhjendamatu hagi tagamine kui ka hagejale kuuluva vara võõrandamine) hageja majandus- ja kutsetegevusse ning on rikkunud hageja omandit, siis on kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja p 6 mõttes. VÕS § 1043 kohaselt kuulub kahju hüvitamisele, kui kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 104 kohaselt on süü hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hageja on seisukohal, et kostja käitumine on olnud tahtlik ja selle eesmärgiks oligi sekkuda hageja majandus- ja kutsetegevusse ning rikkuda hageja omandit. Hagi tagamise avalduse esitamine on teadlik ja tahtlik tegevus ning hagi tagamise avalduse esitanud kostja pidi selle tagajärgi ette nägema. Hagi tagamise taotlemine ei ole juhuslik või ekslik tegevus, vaid see oli ja on suunatud otseselt Mägara kinnistul raieõiguse teostamise peatamisele. Samuti nähtub, et kostjale oli teada raieõiguse võõrandamine kolmandatele isikutele (nimetatud asjaolu nähtub tsiviilasjas 2-09-40590 tuvastatud asjaoludest), kuid vaatamata sellele otsustas kostja veelkord võõrandada Mägara kinnistu metsaeraldistel 5, 7 ja 9 raieõiguse heausksele omandajale. Seega on kostja käitumine tahtlik ja kostja käitumises esineb süü VÕS § 104 mõttes. Kostja tegevuse ja hageja kahjuliku tagajärje vahel esineb põhjuslik seos. Jättes antud juhul kõrvale kostja poolt hagi tagamise avalduse esitamine, ei oleks hagejale kahju tekkinud, kuna hagi tagamisest tulenevat keeldu raie teostamiseks ei oleks eksisteerinud ning hageja oleks saanud omandatud raieõigust teostada. Seega ilma kostja teota ei oleks kahjulik tagajärg hagejale saabunud, mistõttu esineb kostja teo ja hageja kahjuliku tagajärje vahel põhjuslik seos. Jättes kõrvale kostja poolt Mägra kinnistu metsaeraldistel 5, 7 ja 9 raieõiguse võõrandamise 25.05.2011. a OÜ-le Madimus, ei oleks samuti hagejale kahju tekkinud, kuna hageja saaks teostada omandatud raieõiguse alusel raiet Mägara kinnistu metsaeraldistel 5, 7 ja 9. Seega ilma kostja teota ei oleks kahjulik tagajärg hagejale saabunud, mistõttu esineb kostja teo ja hageja kahjuliku tagajärje vahel põhjuslik seos. Kokkuvõttes eksisteerib kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahjuliku tagajärje vahel põhjuslik seos VÕS 127 lg 4 mõistes (põhjuslik seos).

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Hageja oli hinnaga 7 669,39 eurot omandanud raieõiguse Mägara kinnistu metsaeraldistel 5, 7 ja 9. Kostja tegevuse tulemusena ei ole võimalik hagejal enam raieõigust teostada, mistõttu on tema otseseks varaliseks kahjuks raieõiguse eest tasutud ostuhind summas 7 669,39 eurot. Hageja on kaotanud kostja tegevuse tulemusena võimaluse teostada raiet 7 669,39 eurot eest omandatud raieõiguse alusel. Hageja alternatiivnõue kahju hüvitamiseks. Kuna käesolevaks ajaks on ilmnenud, et kostja ei ole ise raiet teostanud vaid on hagejale kuulunud raieõiguse võõrandanud kolmandale isikule, loobub hageja hagiavalduse punktis 4 toodud alusel kahju hüvitamise nõudest (kohtuliku keeluga vastuolus olev käitumine) kuid hageja jääb jätkuvalt alternatiivselt hagiavalduse punktis 3 toodud kahju hüvitamise alternatiivse aluse juurde ( kahju hüvitamine TsMS § 391 lg 1 p 2 alusel).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest tuleneb, et:  Kinnistu Mägara kaasomanikud on K. P. ja V. P..  22.05.2009. a võõrandas V. P. OÜ-le M.O. Transport kasvava metsa raieõiguse kinnistul Mägara, eraldistel 5, 7 ja 9 741 tm 95 000 krooni eest.  25.05.2009. a võõrandas OÜ M.O. Transport kasvava metsa raieõiguse kinnistul Mägara, raiemahuga 746 tm OÜ-le Toompuit 120 000 krooni eest.  10.08.2009. a võõrandas OÜ Toompuit kasvava metsa raieõiguse kinnistul Mägara OÜ-le Metsatransport raiemahuga 746 tm 120 000 krooni eest.  K. P. esitas 17.08.2009. a kohtule taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist, taotluse kohaselt on V. P. võtnud metsateatise lageraideks 793 tm ning teostab raiet, tekitades sellega kahju kaasomanikule, hageja kavatseb esitada hagi kahju hüvitamiseks V. P.i vastu ning edasise kahju ärahoidmiseks taotleb, et kohus keelaks V. P.il raide teostamise Mägara kinnistul ning arestiks Mägara kinnistul asuva raiutud metsamaterjali. Kohtu 24.08.2009. a määrusega hagi tagamise avaldus rahuldati. 25.08.2009. a esitas K. P. kohtule täiendava hagi tagamise avalduse, mille kohaselt raiet teostavad isikud keeldusid raide lõpetamisest, sest hagi tagamise määrus keelas raide teostamise vaid V. P.il. Kohtu 25.08.2009. a määrusega avaldus rahuldati ning raide teostamine Mägara kinnistul keelati kolmandatel isikutel. K. P. esitas 23.09.2009. a kohtule hagi V. P.i vastu kahju hüvitamiseks summas 62 951,23 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt on kostja hageja arvel alusetult rikastunud, sest on võõrandanud kaasomanikele kuuluvat metsa ja raieõigust kolmandatele isikutele, samuti on raiutud metsa. Kohtu 27.01.2010. a tagaseljaotsusega hagi rahuldati, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile (TsMS § 410). Kohus ei ole hagi tagamist tühistanud (Tsiviilasi 2-09-40590).





30.10.2009. a esitas OÜ Metsatransport OÜ-le Toompuit lepingust taganemise teate ja tähtaja lepingu alusel saadud 120 000 krooni tagastamiseks. Viru Maakohtu 15.12.2010. a kohtuotsusega rahuldati OÜ Expertline hagi OÜ Toompuit vastu 120 000 krooni nõudes. Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2011. a otsusega jäeti Viru Maakohtu otsus muutmata ja OÜ Toompuit apellatsioonkaebus rahuldamata (tsiviilasi 2-09-61685). 01.10.2010. a on K. P.ile antud metsateatis lageraideks Mägara kinnistul eraldistel 5, 7, 9 ja 13 mahus 712 tm. K. P. on raieõiguse võõrandanud OÜ-le Madimus 25.05.2011. a.

Hageja põhinõue hagi tagamisega ja hagejale kuuluva raieõiguse võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 alusel. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja tegevus hagi tagamise taotluse esitamisel oli õigusvastane ning kostja on ebaõige hagi tagamise abinõu valikuga sekkunud hageja majandus- ja kutsetegevusse. Hagi tagamise taotlust tuleb põhistada (TsMS § 381) ning hagi tagamise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine, sh hagi tagamise abinõu valik on kohtu diskretsiooniõigus (TsMS § 378 lg 1 p 10, lg lg 4 ja lg 5). Kui kohus hagi tagas ning hagi tagamist täiendas, ei tähenda see seda, et kostja oleks sekkunud hageja majandustegevusse, seda enam, et hagi tagati kohtuvaidluses, kus üks kaasomanik (K. P.) kavatses esitada hagi teise kaasomaniku (V. P.) vastu kahju hüvitamiseks asjaoludel, et teine kaasomanik teostab kaasomandil oleval kinnistul raiet tema nõusolekuta, ning võõrandab metsa ja metsa raieõigust. On ilmselge, et kui kinnistu kaasomanik müüb teise kaasomanikuga kooskõlastamata raieõigust, vähendab see kinnistu väärtust ning rikub teise kaasomaniku õigusi. Ilmselge on ka see, et kohus tagab hagi siis, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega ei saa asuda seisukohale, et hagi tagamine oli põhjendamatu. Samuti ei saa hagi tagamist või hagi tagamise abinõu rakendamist kohtu poolt omistada hagejale. Oma õiguste kaitse realiseerimine (K. P.i nõue V. P.i) vastu ei ole sekkumine OÜ Toompuit majandus- ja kutsetegevusse. Hageja alternatiivnõue kahju hüvitamiseks. Hageja palub kohtul alternatiivselt kohaldada TsMS § 391 aluseid. TsMS § 391 annab teisele poolele õiguse nõuda hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on seisukohal, et TsMS § 391 sisustamisel ja rakendamisel ei saa piirduda normi kitsendavalt. Hageja on seisukohal, et tagamise menetluses on teiseks pooleks isik, kelle õigusi hagi tagamisega piiratakse ehk kelle vastu hagi tagamine suunatud on. Kui seadusandja on TsMS § 378 lg 1 p-s 4 näinud ette võimaluse hagi tagamise korras piirata ka kolmandate menetlusväliste isikute õigusi, tuleb jaatada ka nendel isikutel TsMS § 391 kohase nõude olemasolu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isiku vastu. Menetlusvälistel isikutel on õigus esitada hagi neile kuuluva vara arestist vabastamiseks ning samavõrra on neil õigus nõuda ka neile sellise hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist TsMS § 391 alusel.

TsMS § 391 lg 1 p 2 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Kohus hagejaga ei nõustu. Hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu tulenevalt TsMS § 391, kuna hageja ei olnud kohtumenetluses 2-09-40590. Lisaks sellele esines hagejal tsiviilasjas 209-40590 nii hagi tagamise nõue kui ka hagi tagamise alus. Kohtu seisukohad seoses hageja nõudega kahju põhjustamises. Hageja märgib, et tema otseseks varaliseks kahjuks on omandatud raieõiguse eest tasutud 120 000 krooni ehk 7 669,39 eurot. Kohus märgib, et raieõiguse võõrandamine kostja poolt OÜ-le Madimus ei tekita OÜ-le Toompuit õigusi ega kohustusi lepingupoolte suhtes. Ostjal, OÜ-l Madimus on õigus lepingust taganeda ning nõuda K. P.ilt ostuhinna tagastamist. Kohus märgib, et raieõiguse võõrandamine ei ole vastuolus kohtu keeluga, sest kohus on arestinud raiutud metsamaterjali ning keelanud raide teostamise. Kohus ei ole keelanud raieõiguse võõrandamist. Hageja kahju võib tuleneda sellest, et hagejale jäi raieõigus, kuna OÜ Metsaekspert taganes lepingust. Juhul kui hageja leiab, et hagi tagamine käesoleval ajal on põhjendamatu ning takistab hagejal raieõigust teostada, võib hageja esitada nõude kostja vastu ning kohustada kostjat tegema tahteavaldus (hagi tagamise taotluse tühistamiseks) vastavalt TsÜS § 68 lg 5. Hageja esindaja märkis kohtus, et hagejal puudub nõudeõigus V. P.i vastu. Hageja selgitused on vastuolulised. Hageja on raieõiguse omandanud OÜ-lt M.O. Transport, kes omakorda omandas raieõiguse V. P.ilt. Kohtuotsusest tsiviilasjas 2-09-6185 tuleneb, et OÜ Toompuit on 15.09.2009. a OÜ-lt M.O. Transport omandanud nõuded V. P.i vastu ning juhul kui kohus rahuldab hagi, tekib kostjal (OÜ Toompuit) nõudeõigus V. P.i vastu (kohtuotsuse punktid 6 ja 7).

Hagi tagamise täitmisega ja metsaraidega seonduv.

Hagi tagamise määrustest tsiviilasjas 2-09-40590 nähtub, et määrused on saadetud avaldajale, kohus selgitas, et avalduse esitaja peab pöörduma määruse täitmiseks kohtutäituri poole. Kohtuistungil 04.06.2013. a tegi kohus ettepaneku esitada tõendid ebaselgete asjaolude tõendamiseks, sh kes teostas kinnistul raiet enne hagi tagamist, kuidas täideti hagi tagamise määrus ning kuidas arestiti raiutud metsamaterjal. Kostja esindaja esitas kohtule vaid 06.01.2010. a täitemenetluse lõpetamise otsuse täiteasjas 095/2009/5680, mis on arusaamatu. Kohtutäitur on lõpetanud täitemenetluse (metsamaterjali

arestimine ja raide teostamise keelamine) põhjendusel, et puudub täitmisavaldus (?) ning tasumata on kohtutäituri tasu (KTS § 38 lg 5: kui sissenõudja ei maksa kohtutäituri tasu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata). Hageja esindaja väitis, et Mägara kinnistul on teostatud lageraie. Nimetatud väide ei ole mitte millegagi tõendatud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4). Vastavalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Seega kannab menetluskulud hageja. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendis jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.