Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 15.09.2014 otsusega on hagi täielikult rahuldatud ning välja mõistetud K. M. Swedbank AS kasuks 9900 eurot laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Kohus määras võlgnevuse tasumise kindlaks ositi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tartu Maakohtu 15.09.2014 otsus jõustus 15.10.2014. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad menetlusosalised nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Hageja esitas 29.09.2014 Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskuluks on kohtukuluna riigilõiv 450 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Vastuseks hageja avaldusele on kostja 06.11.2014 kohtule teatanud, et ei vaidle hageja menetluskulule vastu, kuid majanduslikult keerulise olukorra tõttu palub kostja määrata maksmise ositi 50 euro suuruse maksetena kuus. Kohus leiab, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele täielikult.

on põhjendatud ja

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv üheks kohtukuluks. Maksekorraldus ( tl 4) tõendab, et hageja on hagi esitamisel tasunud 450 eurot riigilõivu. Vastavalt Tartu Maakohtu 15.09.2014 otsusest tulenevale menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv täielikult kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS §-s 445 lg 1 on sätestatud, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohtu hinnangul on kostja taotluse näol määrata menetluskulu tasumine ositi tegemist TsMS §-s 445 lg 1 sätestatud taotlusega. Kohus leiab, et TsMS §-s 445 lg 1 sätestatu kohaldamine on võimalik ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses. TsMS §-s 445 lg 1 ei ole toodud asjaolusid, mille esinemise korral võiks kohus kaaluda otsuse ositi täitmise lubamist. Sellised alused on toodud TMS §-s 45, mida kohus peab võimalikuks analoogia alusel kohaldada ka käesolevas menetluses. Nii on TMS §-s 45 sätestatud, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist

2 (3)

pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kostja on põhjendanud soovi menetluskulu ositi tasuda oma raske majandusliku olukorraga (kostja sissetulekuks kuus on palk 460 eurot ning töövõimetuspension 100 eurot, kostja muud vara ei oma, kostja töötasu ja pangaarve on arestitud ning kostja peab tasuma ühele alaealisele lapsele elatist). Kostja viitab, et tema rasket majanduslikku olukorda on kohus arvestanud juba kohtuotsuse tegemisel. Kostja peab kohtuotsuse kohaselt tasuma igakuiselt vähemalt 100 eurot võla katteks. Tal on väga raske tasuda menetluskulude katteks korraga 450 eurot. Et kostja majanduslik olukord tingituna tema sissetulekute suurusest ja rahalistest kohustustest, ei ole hea, on kohus tuvastanud juba oma 15.09.2014 otsuses. Kostja majanduslik olukord oli aluseks ka kostjalt väljamõistetud võlgnevuse ositi täitmise määramisele. Ilmselgelt asjaolu, et kostja peab vastavalt kohtuotsusele võla katteks tasuma hagejale igakuiselt vähemalt 100 eurot, halvendab kostja majanduslikku toimetulekut veelgi. Hageja näol on tegemist krediidiasutusega, mis tavapäraselt võimaldabki rahalisi kohustusi täita osade kaupa. Seetõttu poleks ka menetluskulude ositi tasumise võimaldamine hageja huvisid märkimisväärselt kahjustav. Kostja pakutud osamakse suurus arvestades menetluskulu suurust ja võimalikku tasumise tähtaega on kohtu hinnangul küllaltki mõistlik. Seetõttu peab kohus võimalikuks kostja taotluse rahuldada ja määrata menetluskulude tasumise ositi. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramist taotletud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud. Kuna kohus määrab menetluskulude tasumise ositi, ei saa kostjale viivise tasumise kohustust panna alates käesoleva otsuse jõustumisest. Tagamaks hageja huvisid peab kohus vajalikuks määrata, et juhul, kui kostja ei pea kohtu poolt määratud tasumise korrast ja tähtaegadest kinni, on hagejal õigus pöörduda sundtäitmiseks kohtutäituri poole kogu käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskulu võlgnevuse sissenõudmiseks ning kostja on kohustatud tasuma viivist alates menetluskulude tasumisega viivitusse sattumisest. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.