Kohtulahend

2(5)

hageja esindaja on suurte teadmistega vandeadvokaat. Kokku on põhjendatud õigusabikulud 1447,59 eurot (ilma käibemaksuta). Maxitrans OÜ (likvideerimisel) ja OÜ kindlaksmääramise avaldusele ei esitanud.

Alekstrans

vastuväiteid

menetluskulude

Maakohtu määrus Maakohus rahuldas hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 9594,81 eurot. TsMS § 175 lg. 4 kohaselt sätestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr. 137 § 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 44 700 eurot maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 12 800 eurot. Tsiviilasja hind oli käesolevas asjas 41 414,78 eurot. Hageja taotlev õigusabikulu 9702,75 eurot jääb alla piirmäära. Hageja esitatud spetsifikatsioonid on kulutuste hindamiseks piisavalt täpsed, kajastades tehtud töö iseloomu, tundide arvu ja tunnihinda. Asjaolu, et osad omavahel seotud toimingud on paigutatud ühe kirjelduse alla ning nende osutamiseks kulunud aeg on summeeritud, ei ole takistuseks menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Spetsifikatsiooni p. 4 alla on märgitud „tagatise tasumisega seonduva osas kliendile juhiste esitamine“. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, kuivõrd kliendi esindamine ei seisne üksnes kohtule dokumentide koostamises, vaid ka kliendiga suhtlemises. Punktis 5 toodud hagi tagamise määruse täitmisele esitamist võib küll lugeda vajalikuks toiminguks hageja kohtumenetluses esindamisel, kuid selleks kulunud aeg (1 tund 12 minutit) pole põhjendatud. Määruse täitmiseks esitamisel peaks tegemist olema formaalse protseduuriga, mis ei tohiks võtta aega enam kui 12 minutit. Seega on põhjendatud ajakulu selles osas 0,2 tundi ning tasu 23,01 eurot. Punktist 6 nähtuvat „tagamise määruse täitmisega seonduvat infovahetust“ 24 minuti vältel on põhjendatud, arvestades, et tagamise määrusega arestitud veoki kohtutäiturile hoiule andmine võis tekitada vajadust täiendavaks suhtluseks hageja ja kohtutäituri vahel. Põhjendatud pole punktist 7 nähtuv täiendav kohtutäituriga suhtlemise ja aresti kontrollimise aeg 30 minutit ning selles osas jäi õigusabikulu välja mõistmata. Sama kehtib punktist 9 nähtuvate „toimingutega veoki arestimiseks ja seonduv nõustamine perioodil“, mistõttu jäi ka selles osas õigusabikulu välja mõistmata. Punktist 11 nähtuvad arestimistoimingud (veoki valduse ülevõtmine 2 tundi 30 minutit) kuuluvad eelduslikult kohtutäituri, mitte hageja kohustuste hulka. Ka selles osas jäi õigusabikulu välja mõistmata. Kokku vähendati tunde 5. Arusaamatuks jääb spetsifikatsiooni punktis 15 märgitud „transpordikulu“ (3,5 eurot) seos asjaga, mistõttu jäi see kostjatelt välja mõistmata. Samal põhjusel jäi välja mõistmata punktidest 16 ja 20 nähtuv kulu teenusele, mis on kantud seoses „selgitustega Tarmo Noodi kirjade kohta“ (18 minutit) ning „selgitustega seoses Maxitransi (Tarmo Noot) kirjavahetusega“ (30 minutit). Kokku vähendati kulu 3,5 eurot ja tunde 0,8. Rahvastikuregistri päringut võib pidada vajalikuks kuluks (p. 19), nagu ka e-toimiku kontrolli ja aruandlust 10 minuti vältel (p. 56). Samuti on põhjendatud punktist 61 nähtuv apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud aeg 6 tundi ja 15 minutit. Kuigi apellatsioonkaebuse vastus pole eriti pikk (ca 3 lk), ei saa sellest veel järeldada, et vastuse koostamisele pidanuks kuluma vähema aega. Dokumendi pikkus ei kajasta alati selle koostamiseks kuluvat aega. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine eeldab ka 3(5)

apellatsioonkaebuse eelnevat läbitöötamist ning oma seisukoha kokkuvõtlikult ja sisukalt koondamine ei pruugi võtta vähem aega kui spetsifikatsioonis kirjeldatud. Välja ei saa mõista õigusabikulu nende toimingutega seoses, mis puudutavad üksnes täitemenetlust (ja sealjuures mitte enam otseselt hagi tagamise määrusega seonduvat). Tegemist pole mitte kohtuasjas, vaid hageja täitemenetluses esindamisel tekkinud kuludega. Samuti ei nähtu need tegevused toimikust. Sellised teenused on spetsifikatsioonist nähtuvad järgmised: p. 8 „kohtutäituribürooga kontaktivõtt, veoki väidetava ostjaga kontaktivõtuga seonduv“ (1 tund 18 minutit); p. 10 „veokit potentsiaalselt ostma hakkava isikuga infovahetus pakkumise tegemiseks“ (42 minutit); p. 14 „võlgniku avaldusega isiklike asjade saamiseks tutvumine, analüüs. Infovahetus täituriabi E. Vaikäega“ (30 minutit); p. 25 osas „taotlus kohtutäiturile, seotud asjaajamine“ (kuivõrd spetsifikatsioonis pole selle kohta täpset ajakulu, arvestab kohus nimetatud toimingu katteks 30 minutit); p. 59 „kontakt täituriga“ (5 minutit); p. 65 „kohtutäituri otsuse suhtes seisukoha kujundamine, kinnituskiri selle saamise kohta ja vastav aruandlus koos võimaliku tegevuskavaga“ (10 minutit); p. 66 „vastus kohtutäiturile seoses 06.09.2013 kohtumäärusega“ (15 minutit); p. 72 osas „selgitused kohtutäiturile otsuse jõustumise ja täitemenetluse jätkamise kohta (kuivõrd spetsifikatsioonis pole selle kohta täpset ajakulu, arvestab kohus nimetatud toimingu katteks 10 minutit). Kokku vähendati tunde 3,67. Kostjatelt väljamõistetavad on üksnes sellised menetluskulud, mis on tekkinud kuni kohtuotsuse jõustumiseni, so kuni 29.01.2014. Seetõttu pole hüvitatavad punktis 74 märgitud „menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja sellega seotud toimingute“ kulud (1 tund). Ülejäänud osas on õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Kokku tuleb õigusabiteenuse osutamiseks kulunud aega vähendada 10,47 tunni võrra. Kuna kokku osutati teenust spetsifikatsioonist nähtuvalt 85,95 tunni vältel, tuleb õigusabiteenuse eest välja mõista tasu 745,48 tunni eest. Spetsifikatsioonist nähtuvalt oli hageja esindaja tunnihind 115,04 eurot (ilma käibemaksuta), mida võib pidada mõistlikuks. Seega kuulub kostjatelt väljamõistmisele õigusabiteenuse tasu kokku 8683,22 eurot. Sellele lisandub esindaja kantud kulu (p. 19 „päring rahvastikuregistrist“ 1,33 eurot. Kokku kuulub õigusabikuluna väljamõistmisele 8684,55 eurot. Tõlkekulu (p. 29) 31,50 eurot kandmine 02.12.2011 on põhjendatud, tõlgitud tõend nähtub toimikust. Seega kuulub ka see kostjatelt väljamõistmisele. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg. 1 koostoimes lisaga 1, mille järgi tuli tsiviilasjalt hinnaga üle 38 346,98 kuni 44 738,15 eurot tasuda riigilõivu 3834,69 eurot, on põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata. Alates 01.07.2012 kehtima hakanud riigilõivud tagavad võrreldes varasemate (alates 01.01.2009 kuni 01.07.2012) lõivudega samal määral menetlusökonoomia ja menetlusosaliste õigusemõistmise kulude kandmisest osavõtu eesmärgid, kuid koormavad selle juures vähem kohtusse pöörduvaid isikuid, mistõttu on need sobivad proportsionaalse riigilõivu määramiseks. Kehtiva RLS § 57 lg. 1 ja lisa 1 alusel tulnuks hagejal hagihinnaga 41 414,78 eurot tasuda riigilõiv 850 eurot. Seega tuleb määrata kostjatelt väljamõistetavaks riigilõivuks 850 eurot. Määruskaebus Kostja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada hageja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes lepingulise esindaja kulude hüvitisena välja 1447,59 eurot pluss käibemaks, riigilõiv 878,76 eurot ja tõlkekulu 31,50 eurot, kokku 2647,36 eurot.

4(5)

Maakohus tugines Riigikohtu otsusega nr. 3-2-1-153-13 kehtetuks tunnistatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 ja asjaolule, et hageja taotletavad lepingulise esindaja kulud jäävad Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäära sisse. Seega tuleks maakohtu määrus tühistada. Kohus ei ole määruse tegemisele hagejalt küsitud ja saadud selgitusi saatnud kostjatele arvamuse avaldamiseks. Eeltoodu on menetlusnormi rikkumine, mis võis viia vale lahendini. Maakohtu määrus läheb vastuollu Riigikohtu lahendis 3-2-1-112-09 toodud seisukohaga analoogses asjas, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud konkreetseid toiminguid ja igale toimingule kulunud aega teadmata. Maakohtu määrusest ei nähtu metoodika ja tulemus, kuidas maakohus avaldaja poolt summerituna esitatud aja summeritud toimingute vahel jaotas, mille tulemusena saanuks alles hinnata toimingutele kulunud aega ja põhjendatust. Eeltoodust on määrus olulises osas ka põhjendamata. TsMS ei näe ette olukorda, et kohus asub menetlusosalise poolele ja määrab igale hüvitamiseks esitatud toimingule kulunud aja ise ja seejärel hindab toimingule kulunud aja mõislikkust. Kohus saab menetluskulusid hinnata vaid avaldaja esitatu põhjal. Avaldaja esitas spetsifikatsioonis kirjeldatud õigusabi ja sellel kulunud aja hüvitamiseks avalduse, konkreetseid toiminguid ja neile kulunud aega välja toomata koos summeeritud ajaga, alljärgnevates avalduse positsioonides 2, 3, 5, 7, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 18, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 38, 39, 40, 43, 44, 46, 47, 48, 449, 50, 51, 55, 56, 57, 58, 60, 62, 63, 64, 65, 70, 71, 72, 73, 74. Nendes positsioonides toodud õigusabikulusid ei ole kohtul võimalik hinnata ega välja mõista viidatud Riigikohtu otsuse kohaselt. Vastus kaebusele Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärused jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Riigikohus on asjas 3-2-1-88-11 selgitanud, et menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtus detailselt osutatud õigusabi sisu ja maht. Maakohus on hinnanud hageja esindamisele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Maakohtu asjakohatu viide, Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ ja sedastus, et hageja nõue ei ületa määruses näidatud piirmäära, ei ole mõjutanud kohtu hinnangut menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Kohus vähendas hageja esindamiseks kulunud põhjendatud ajakulu ja väljamõistetavate õigusabikulude suurust. Riigikohus on korduvalt leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm 5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.