Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 10.06.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja OÜ XXX (endise nimega OÜ XXX), keda esindas XXX23.10.2008. a laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 268 899,00 EUR. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti 23.10.2015 (lepingu p 2.4). Laenusaaja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jäädes põhisumma- ja intressi maksetega võlgnevusse alates 23.02.2010. Mittetähtaegseid tasumisi esines varemgi, kuid alates 23.02.2010 oli võlgnevus kumulatiivne. 09.06.2010. a saatis hageja laenusaajale teatise, mis sisaldas võlgnevuse tasumise meeldetuletust koos täiendava tähtaja andmisega ning ülesütlemise tahteavaldust lepingu punkti 14.1.2 alusel. Hageja hoiatas laenusaajat, et kui viimane jätab kogunenud võlgnevuse täiendavalt antud tähtajaks tasumata, loeb hageja laenulepingu ennetähtaegselt ülesöelduks. Kuivõrd laenusaaja ei tasunud võlgnevust hoolimata täiendavalt antud tähtajast, ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles alates 29.06.2010. Nimetatud kuupäeva seisuga muutus kogu nõue sissenõutavaks ning peatus intressiarvestus. Kooskõlas laenulepingu punktiga 2.16.4 sõlmisid hageja ja kostja 23.10.2008 käenduslepingu nr XXX, mille järgi vastutab kostja laenulepingust nr XXX ja lepingu kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Kostja vastutuse rahaline maksimumsumma on käenduslepingu punkti 1 kohaselt 268 901,87 EUR (4 207 400,00 EEK). Seoses sellega, et laenusaaja ei täitnud laenulepingu järgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja kostjale juba 07.10.2009 kirjaliku teatise, milles informeeris asjaolust, et laenusaaja on jätnud kohustused nõuetekohaselt täitmata ning palus kostjal täita käenduslepingust tulenev käenduskohustus. Kostja jättis võlgnevuse tasumata. 13.05.2010 teavitas hageja uuesti kostjat asjaolust, et laenusaaja ei täida laenulepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. 09.06.2010 hoiatas hageja kostjat, et kui viimane ei täida käenduslepingust tulenevat kohustust, loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. 02.07.2010 teavitas hageja kostjat asjaolust, et laenuleping on alates 29.06.2010 üles öeldud ning kogu nõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja summa tasumiseks, kuid sellegipoolest jättis kostja võlgnevuse tasumata. 06.06.2012 toimetas hageja kohtutäituri vahendusel kostjale korduva nõudekirja käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, mis sisaldas ühtlasi ka pankrotihoiatust. Kuivõrd kostja hageja meeldetuletustele siiski ei reageerinud, saatis hageja 13.12.2012 teisegi hoiatuse, kuid tulemusteta. Laenulepingu punktist 2.16 nähtub, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid peale kostja käenduse ka hüpoteegid alljärgnevatel kinnistutel: XXX(registriosa nr XXX); XXX (registriosa nr XXX); XXX(registriosa nr XXX). Kinnistu asukohaga XXXrealiseerimisest laekus põhisumma katteks 44 248,33 eurot. Kinnistu asukohaga XXX realiseeriti hinnaga 22 680 EUR ja kinnistu asukohaga XXXrealiseeriti hinnaga 88 209 EUR. Kinnistu, asukohaga XXX, müügihinnast laekus hagejale 20 303,46 EUR, kuivõrd kohtutäitur pidas müügihinnast kinni täitemenetlusega seotud kulud summas 2376,54 EUR. Kinnistu Jüri 39 müügihinnast laekus hagejale 78 338,21 EUR ning kinnipeetud täitemenetlusekulud moodustasid 9870,79 EUR. Seega laekus kahe kinnistu müügist hagejale kokku 98 641,67 EUR.

Kuigi hagejal on laenulepingu punkti 11.1 kohaselt õigus kõigepealt kustutada kõrvalnõuded ning alles seejärel põhinõude, vähendas hageja laekunud summa arvelt esmajärjekorras siiski põhisumma võlgnevust 97 614,91 EUR ulatuses ning sissenõudmisega kaasnenud kulusid 1026,76 EUR ulatuses. Selle tulemusena on laenulepingu järgi siiani tasumata põhivõlgnevus 88 034,86 EUR, intressid 3147,33 EUR ning viivised põhisummalt 410 540,87 EUR, s.o kokku 501 723,06 EUR. Hageja palub kostjalt välja mõista 88 034,86 EUR, mis on põhisumma nõue, 3147,33 EUR intressi nõue ning ülejäänud 8817,81 EUR viivise nõue põhisummalt. Kostja vastus Kohtule 28.06.2013. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja 09.06.2010. a ülesütlemishoiatust ei saa lugeda laenulepingu p-le 14.1 vastavaks lepingu ülesütlemiseks, sest ilmselgelt ei ole ka Swedbank AS ise hoiatust tegelikuks ülesütlemisavalduseks pidanud, kui on samasisulist hoiatust ainuüksi kostjale saatnud korduvalt. Nii ei oleks ühelgi osapoolel kindlust, mitmenda hoiatuse saatmist pank tegeliku ülesütlemisavaldusena võtab ja mis ajast on leping üles öeldud. Tähelepanuväärne on veel asjaolu, et Swedbank AS on saatnud esimese lepingu ülesütlemishoiatuse (13.05.2010) kostjale, mitte laenusaajale XXX OÜ-le, nagu Swedbank AS seda laenulepingu p 14.1.2 ja 15.6 järgi tegema oleks pidanud. Laenusaajaks on siiski XXX OÜ, mitte käendaja, ning lepingus toodud Swedbank AS-i kohustused laenusaaja ees tuleb täita XXX OÜ, mitte kostja suhtes. Kuna 13.05.2010 ülesütlemishoiatus oli adresseeritud XXX kui eraisikust käendajale ja selle on vastu võtnud kostja ema Kalli Uibokand, on Swedbank AS selgelt eristanud teatiste saatmist kostjale kui eraisikust käendajale ning XXX OÜ-le kui juriidilisest isikust laenusaajale. Nii ei saa kohaseks lepingu ülesütlemise teavituseks lugeda ka Swedbank AS-i poolt kostjale 02.07.2010 saadetud teatist, kus on mainitud, et Swedbank AS luges laenulepingu ülesöeldusks alates 29.06.2010. Laenulepingu ülesütlemisest ja vastavast nõudest peab laenulepingu p 14.1 kohaselt kirjalikult teavitama laenusaajat, antud juhul XXX OÜ-d. Seda käesoleval juhul Swedbank AS teinud ei ole. Kuna Swedbank AS ei ole laenulepingu p 14.1 ja 15.6 kohaselt laenusaajat XXX OÜ-d laenulepingu ülesütlemisest teavitanud, vaid on saatnud kostja survestamiseks ülesütlesmisähvardusega hoiatavaid teatiseid tegeliku soovita lepingut lõpetada, ei ole laenulepingut käesoleval juhul üles öeldud ja hageja vastavad nõuded on alusetud. Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud käendusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Swedbank AS oli teadlik asjaolust, et käendusleping sõlmiti olukorras, kus kostjale käenduslepingust tulenevad kohustused olid ebaproportsionaalselt suured. Kostja nõustus eraisikuna käendusega tagama laenu maksimumsumma ulatuses 4 207 400 Eesti krooni (268 902,06 eurot). Tegemist on erakordselt suure summaga, mis ületab kordades kohustusi, mida oleks keskmine inimene võimeline täitma. Erakorralisele vajadusele sõlmida käendusleping viitas asjaolu, et kostja pidi eraisikuna tagama äriühingule antavat laenu lisaks tagatiseks seatud kolmele hüpoteegile. Kostja sissetulekud ei võimaldaks tal igapäevase majandamise raames tasuda ära sellises suuruses võlga ning see pidi olema selge hagejale juba käenduslepingu sõlmimisel. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning kostja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Swedbank AS ja OÜ XXX (endise nimega OÜ XXX), keda esindas juhatuse liige ja ainuosanik XXX sõlmisid 23.10.2008. a laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 268 899 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli vastavalt lepingu punktile 2.4. 23.10.2015. a (tl 45-47, 81, 82).

Hagiavalduse kohaselt ei täitnud laenusaaja lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jäädes põhisumma- ja intressi maksetega võlgnevusse alates 23.02.2010. a. 09.06.2010. a saatis hageja laenusaajale teatise, mis sisaldas võlgnevuse tasumise meeldetuletust koos täiendava tähtaja andmisega ning ülesütlemise tahteavaldust lepingu punkti 14.1.2 alusel. Hageja hoiatas laenusaajat, et kui viimane jätab kogunenud võlgnevuse täiendavalt antud tähtajaks tasumata, loeb hageja laenulepingu ennetähtaegselt ülesöelduks. Kuivõrd laenusaaja ei tasunud võlgnevust hoolimata täiendavalt antud tähtajast, ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles alates 29.06.2010. Nimetatud kuupäeva seisuga muutus kogu nõue sissenõutavaks ning peatus intressiarvestus. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja laenulepingut kehtivalt üles öelnud, sest ilmselgelt ei ole ka Swedbank AS ise hoiatust tegelikuks laenulepingu ülesütlemise avalduseks pidanud, kui on samasisulist hoiatust ainuüksi kostjale saatnud korduvalt (tl 65). Kohtu hinnangul on hageja vaidlusaluse laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Hageja saatis laenulepingu ülesütlemise avalduse põhivõlgniku registrijärgsele aadressile (tl 45, 52, 79) Laenulepingu p 14.1 järgi on pangal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ning teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täida koheselt lepingust tulenevaid varalisi kohustusi, ei tasu viivist või lepingu p-s 13.9 nimetatud tasusid ning jätkab sellise kohustuse mittetäitmist ka pärast kümne pangapäeva möödumist pangalt vastavasisulise kirjaliku teate saamisest (p 14.1.2). Kohus on seisukohal, et 09.06.2010. a kirjast nähtub üheselt, et juhul kui kohustust ei täideta 14 päeva jooksul loetakse leping ennetähtaegselt lõppenuks (tl 52). Kostjale pidi ka 02.07.2010. a kirjast olema arusaadav, et laenuleping põhivõlgnikuga on üles öeldud alates 29.06.2010. a (tl 16). Kohus nõustub hagejaga selles, et korduvate nõuete esitamine isikule, kes hoidub teadete vastuvõtmisest, ei muuda veel lepingu ülesütlemist tühiseks ega nõuet ebaselgeks. Vaidlusaluse lepingu punkt

laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Kostja vastutuse rahaline maksimumsumma on käenduslepingu punkti 1 kohaselt 268 901,87 EUR. Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud käendusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Swedbank AS oli teadlik asjaolust, et käendusleping sõlmiti olukorras, kus kostjale käenduslepingust tulenevad kohustused olid ebaproportsionaalselt suured. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Laenulepingut ning käenduslepingut sõlmides oli kostja põhivõlgniku juhatuse liige ning ainuosanik. Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-11 leidnud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Kohtu hinnangul ei ole hageja kasutanud oma õigusi pahauskselt ega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, samuti ei muuda üksnes käenduskohustuse suurus käenduslepingut tühiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt oli käendusleping vaid täiendav tagatis, kuivõrd kohustuse täitmist tagasid ka hüpoteegid kinnistutele. Arvestades, et kostja näol oli laenu saamise ajal tegemist laenusaaja juhatuse liikmega, samuti laenusaaja osa omanikuga, kes esindas äriühingut lepingu sõlmimisel pangaga, oli kostja teadlik laenusaaja tolleaegsest majanduslikust olukorrast ning seetõttu oli kostjal võimalik hinnata ka käenduslepingu sõlmimisega kaasnevaid riske. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingu pooled on lepingu punkt 2.7 kokku leppinud intressimääras. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenusaaja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi summas 3 147,33 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud viivise summas 8 817,81 euro väljamõistmist (tl 86, 105). Hageja on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 ning lepingu p 10.1 alusel õigustatud nõudma kostjalt viivist 0,015% päevas. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.