XXXX’i hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
30 784.30 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXXX (isikukood XXXX)
esindajad
Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) Kostja lepingulised esindajad XXXXja XXXX
Kohtuistungi toimumise aeg
5. november 2014
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja lepingulised esindajad XXXX ja XXXX
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Välja mõista XXXX’ilt menetluskuluna riigilõiv 850 eurot riigituludesse. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2-14-12319 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (25.11.2014). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXXX (hageja) esitas 19.03.2014 maakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu kahju 50 000 euro hüvitamiseks. Hageja täpsustas 30.05.2014 nõuet ning nõuab kostjalt kahju 30 784.30 euro hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu asukohaga XXXXTallinn. Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2011 otsusega mõisteti hagejale karistuseks 5-aastane vangistus algusega 16.03.2010. Hageja elukoht XXXXjäi elanikuta ja tema seal paiknev vara järelevalveta alates hageja kinnipidamisest 16.03.2010. Põhja Politseiprefektuuri kirjaga 24.04.2010 anti hageja vara KrMS § 8 lg 1 p 5 alusel üle kohaliku omavalitsuse järelevalve alla. Vara üleandmise akti ei koostatud, vaatamata uurija tungivatele meeldetuletustele, kuid faktiliselt võeti vara hoid Nõmme Linnaosa Valitsuse poolt üle, sest üle antud kinnistul asunud koer paigutati linnaosa töötajate poolt varjupaika ning kinnistul käidi tegemas kontrollkäike. 18.03.2011 teostati XXXXkinnistul hageja suhtes alustatud kriminaalasja raames menetlustoiming – sündmuskoha vaatlus, mille protokollist nähtub, et kinnistul asuval uuel elamul on ees uksed ja aknad ning kinnistu territooriumil on sõiduauto ja garaaž on suletud. 30.12.2011 esitas hageja Põhja Ringkonnaprokuratuurile avalduse kriminaalasja alustamiseks hageja kinnistult vara varguse kohta, kuna hagejale oli teatavaks saanud, et tema vara, mis oli üle antud hoiule kohalikule omavalitsusele, on lõhutud ja varastatud. 02.02.2012 teostati XXXXelamus Nõmme Linnaosa Valitsuse ametniku poolt kodukülastus ning selle külastuse kohta koostatud akti andmetel on XXXXpooleliolevalt elamult osa aknaid ja uksi kadunud. Kostja ei võtnud tarvitusele mingeid vajalikke abinõusid vara reaalse säilimise kindlustamiseks, millega tekitati hagejale varaline kahju tema vara kaotsimineku ja lõhkumise näol. Hageja leiab, et kostjal on kohustus vara hoidmise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitada. Hageja leiab, et kostjal tekkis kohustus tagada tema vara hoid ja säilimine vara üleandmisest teadasaamise momendist, so 22.04.2010, ning sellest ajast alates tekkis kostjal kohustus vara hoida kõigi seaduses selleks ettenähtud hoiumeetmete rakendamise kaudu. Kostjal oli hoiukohustus olemas kuna ta sellest selgesõnaliselt ei keeldunud. Asjaolu, et puudus üleandmise-vastuvõtmise akt, ei vabasta kostjat seadusest tuleneva hoiukohustuse
2-14-12319 täitmisest. Hageja tugineb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-le 6, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 8 lg 1 p-le 5 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg-le 1. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja on tuginenud kostja määratlemisel eelkõige Põhja Prefektuuri 22.04. 2010 kirjale nr 10.203/21959-25 nimetusega „Teatis“. Kirja sisust nähtuvalt teavitas uurimisasutus selles Tallinna linna asjaolust, et hageja suhtes menetletakse kriminaalasja, hageja on vahistatud ning hageja omab Tallinnas kinnistut aadressil XXXX, kus asub koer. Kiri on eelkõige suunatud järelevalveta ning hoolitsuseta jäetud koera edasipaigutamise korraldamiseks, mistõttu on ka kirja nimetuseks märgitud „Teatis“. Hageja leiab, et ainuke vara, mille osas toimingute teostamisest viidatud kiri märku annab, on hageja koer. Samuti tuleb kirja tõlgendamisel võtta arvesse uurimisasutuse konstateeringut sellest, et „vara tuleb anda hoiule“, millest ei nähtu mingit resoluutsust. Vara omavalitsuse hoiule andmata jätmist tõendab ka asjaolu, et antud asjas pole koostatud vara nimekirja ega üleandmise akti. Kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejale neli kinnistut, mis kõik ei asu kostja haldusterritooriumil. Samuti ei saa eeldada, et kohalik omavalitsus hoiaks vara, mille koosseisu kohta tal puudub informatsioon ja sissepääsuvõimalus võtmete näol, kuivõrd selliselt ei ole võimalik rakendada vajalikke hoiumeetmeid. Lisaks sellele, et vara ei ole üleandmisakti alusel üle antud ning vara ei ole isegi loetletud, ei ole kostja saanud ka faktilist valdust hageja vara üle. Kostja esindajatel ei ole võtmeid pääsemaks XXXXkinnistule ega kinnistul asuvatesse hoonetesse. Kostja ei saaks seega hoida hoiul vara, millele talle ei ole juurdepääsu. Vara üleandmine peaks analoogiast tulenevalt olema vormistatud vähemalt selliste elementide märkimisel, mis Vabariigi Valitsus on määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ paragrahvis 3 sätestanud. Kostja leiab, et kostja tegevus järelevalveta jäänud koera varjupaika paigutamisel ja visuaalse kontrolli teostamisel ei ole vaadeldav vara hoiule võtmisena. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 alusel on omavalitsusel muuhulgas kohustus korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi- ja teenuseid ning heakorda. Linnaosa valitsuste ülesandeks on avaliku korra tagamine läbi reageerimise kodanike avaldustele ja märgukirjadele. Seega on tavapärane, et linnaosa valitsus käib enda haldusterritooriumil ringi kontrollimaks heakorda ning tegeleb hoolitsuseta jäänud loomadega. Vangistuses olemine ei piira isiku õigusi oma vara käsutamiseks, mida näitab ka hageja tegevus korraldatud jäätmeveo osas. Hageja ei ole tunnistatud teo- ega otsustusvõimetuks. Kuivõrd hageja on juriidilise isiku, mis tegutseb kinnisvara valdkonnas, juhatuse liikmeks ning hageja on ka vangistuses olles tegelenud selle juriidilise isiku juhtimisega, on hagejal oma kinnisvara käsutamiseks olemas ka kõik selleks vajalikud teadmised. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et tuleb tunnustada nõude põhjendamatust ja teha lõppotsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 järgi kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. TsMS § 449 lg 2 järgi vaheotsus nõude
2-14-12319 põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
4.Puudub vaidlus, et hageja vahistati 16.03.2010 ning kuni käesoleva ajani viibib ta vangistuses. Hagejale kuulub kinnistu XXXXTallinnas. Perioodil, mil hageja on viibinud vangistuses, on kinnistul olevaid hooneid ja esemeid lõhutud ja varastatud (tl 29-47). Hageja hindab kahju suuruseks 30 784.30 eurot (tl 103-104). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vastutav hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Seadusest tulenev kohustus, mida kostja väidetavalt rikkus, tuleneb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 8 lg 1 p-st 5, mille kohaselt uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule. Hageja leiab, et talle tekkis kahju ajal, mil kostja oli vastutav tema vara hoidmise eest. Võlaõigusseaduse järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis (tegu, tagajärg ja põhjuslik seos), õigusvastasus ja süü. Metoodiliselt toimub koosseisu elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt ja samas järjekorras, nagu nimetatud. Kui puudub objektiivne teokoosseis, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süü küsimust. Delikti üldkoosseisus elementidest objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse tõendamise kohustus lasub hagejal, süü puudumist peab tõendama kostja.
5.Hageja väidab, et faktiliselt anti hageja XXXXkinnistu kostjale hoiule 22.04.2010 kirjaga (tl 8). Lisaks sellele tugineb hageja ka sellele, et 02.02.2012 teostas kostja kinnistul kodukülastuse ja koostas selle kohta akti (tl 28). Kohus leiab, et 22.04.2010 kirjaga ei ole XXXXkinnistut ja seal olevat vara kostjale hoiule antud. KrMS § 8 lg 1 p-st 5 tuleneb uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule kohustus anda järelevalveta vara hoiule, kuid sellest sättest ei tulene kostja tsiviilõigusliku vastutuse alust. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et selleks, et lugeda vara hoiule antuks, tuleb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu ning kohaliku omavalitsuse vahel koostada vara nimekiri ja akt, fikseerida olemasolev olukord ning tagada juurdepääs hoonetesse, e anda kostjale üle vara otsene valdus. Selleks, et vastutada hoiule antud vara eest, peab vara koosseis ja seisukord olema eelnevalt kindlaks tehtud. Selline kahepoolselt koostatav akt vastaks sisuliselt hoiulepingu (VÕS § 883) tunnustele ning reguleeriks ka kostja vastutust. Puudub vaidlus, et kostjal hoonete võtmeid ei olnud ning uurimisasutus neid kostjale üle ei andnud. See, et kostja teostas kinnistul vaatluse 02.02.2012, ei tõenda samuti vara hoiule võtmist. Nimetatud külastusega vaadeldi kinnistut vastavalt hageja taotlusele, sest kostja selgituse kohaselt on kostjal kohustus kontrollida oma haldusterritooriumil heakorda (tl 126-127). Samuti ei antud hageja koera kostjale hoiule VÕS § 883 mõttes, vaid kostja korraldas koera hoidmise. Vara nimekirja ega üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostatud. Samuti on oluline, et ajal, mil kostja kinnistut vaatlemas käis, oli juba kinnistul asuvates hoonetes toimunud lõhkumised ja vargused, mida tõendavad kriminaalmenetluse lõpetamise määrused (tl 42-47). Uurimisasutus ei andnud hageja vara kostjale hoiule ning kostjal puudus seadusest tulenev kohustus hageja vara hoida. 18.03.2011 on uurimisasutuselt saadetud järelepäring, saamaks
2-14-12319 koopiat aktist, mis kinnitaks, et vara on kostja hoiul. Sellist akti aga koostatud ei ole, mis kinnitab veelkord, et alates 22.04.2010 ei olnud hageja vara kostja hoiul. Menetluskulud
6.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 esimeses ja teises lauses sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Hagejale on 06.05.2014 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud hagiavalduselt riigilõivu summas 850 eurot tasumisest (tl 93-95). TsMS § 190 lg 4 esimene lause sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Esmalt esitas hageja hagi, mille hagihinnaks oli 50 000 eurot. Hiljem hageja nõuet vähendas ning kohus tegi 01.09.2014 osalise nõude menetlusse võtmisest keeldumise määruse (tl 113114). Seega tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista 850 eurot.
8.TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.