Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

L. C. A. S. U. S.

arveldusarvele nr EE951010220072173010 (SEB Pank AS) või nr EE292200221046080834 (Swedbank AS). 1.4 Hüvitise tasumisega viivitamise korral on OÜ-l I. õigus nõuda AS–lt A. A. P. 0,15% võlgnetavalt summalt päevas. 1.5 Kompromissi tervikuna või osaliselt kinnitamata jätmisel on poolel õigus kompromissist taganeda kolme (3) tööpäeva jooksul arvates päevast, mil pool sai kompromissi tervikuna või osaliselt kohtu poolt kinnitamata jätmisest teada. 1.6 Pooled on kokku leppinud käesoleva kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele (3) tööpäevale arvates kohtumääruse kättesaamisest.

Asjaolud Tartu Maakohtu 23.10.2014. a otsusega (tsiviilasjas nr 2-13-36928) jäeti rahuldamata AS-i A. A. P. OÜ-u I. vastu 3959,70 euro ja põhinõudelt lisanduva viivise (protsendina) väljamõistmiseks ning menetluskulud jäeti AS-i A. A. P. . 24.11.2014 on Põlva kohtumajale esitatud kirjalik kompromissileping, mis on sõlmitud samal kuupäeval hageja ning kostja vahel. Nimetatud lepingus taotletakse menetluse lõpetamist seoses kompromissi kinnitamisega. Peale selle taotleb hageja tasutud riigilõivust poole tagastamist A. S. A. A. P. nr EE902200221001197157 Swedbank AS seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega.

Kohtu põhjendus TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 7 järgi võib olla kompromiss tingimuslik. Kompromissilepingu järgi on pooled teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

2(4)

2-13-36928 TsMS § 456 lg 1 sätestab, et kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Seega on pooltel võimalik sõlmida kompromissileping kuni apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõpuni. TsMS § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Maakohtu 23.10.2014 otsus on nii hageja lepingulisele esindajale kui ka kostja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 23.10.2014. Seega algas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg nii hageja kui ka kostja jaoks TsMS § 62 lg 1 ja TsÜS § 135 lg 1 järgi järgmisel päeval pärast Tartu Maakohtu 23.10.2014 otsuse kättetoimetamist (s.o 24.10.2014) ning lõppes 24.11.2014. Pooled esitasid kohtule kompromissilepingu 24.11.2014 ehk apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimasel päeval. Seega on kompromissileping esitatud kohtule enne Tartu Maakohtu 23.10.2014 otsuse jõustumist. Kuna poolte kompromiss on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega ning on esitatud kohtule apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul enne kohtuotsuse jõustumist, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromissileping tuleb kinnitada ning seoses sellega lõpetada menetlus antud asjas TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul enne kohtuotsuse jõustumist esitatud kompromissilepingu kinnitamise ja menetluse lõpetamise tõttu tuleb antud asjas tühistada Tartu Maakohtu 23.10.2014 otsus TsMS § 431 lg 2 teise lause alusel. Kohus selgitab täiendavalt, et TsMS § 430 lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 järgi ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. A. S. A. A. P. tasunud 08.08.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest riigilõivu 133,78 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072369) Swedbank (I köide tl 4). 23.10.2013 on A. S. A. A. P. hagiavalduse esitamise eest 216,22 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072699) Swedbank (I köide tl 21). Seega on hageja tasunud antud tsiviilasjas hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 350 eurot, mis on 25 euro võrra rohkem kui hagi esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 järgi riigilõivu soodusmäär hagihinnalt kuni 5000 eurot. Tartu Maakohtu 05.02.2014 määrusega on tagastatud hageja A. S. A. A. P. nr 221001197157 AS Swedbank enam tasutud riigilõiv 25 eurot.

3(4)

2-13-36928 Kuna pooled on 24.11.2014 sõlminud kompromissilepingu ning kohus selle kinnitab, siis tuleb pool tasutud riigilõivust s.o 162,50 (325 : 2) eurot tagastada hageja arvelduskontole nr EE902200221001197157 Swedbank TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Kompromissilepinguga reguleerimata menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Kompromissis märgitud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine kolmele päevale alates antud kohtumääruse kättetoimetamisest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TsMS §-de 661 lg 4 ja 64 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.