2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt XXXOÜ välja kostja XXX kasuks menetluskulud summas 237,50 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal XXXOÜ tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kostja XXX.
4.Jätta rahuldamata kostja XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus summa 237,50 euro osas. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus 05.03.2014 kohtumäärusega jättis hageja avalduse tarbija kaebuse hagimenetluses läbivaatamiseks ja alternatiivselt õigussuhte puudumise tuvastamiseks läbivaatamata. Tallinna Ringkonnakohus 13.05.2014 kohtumäärusega tühistas Harju Maakohtu 05.03.2014 määruse osas, milles maakohus jättis läbivaatatmata hageja nõude kostja vastu kohustuse alandada pakettreisi hinda 500 euro võrra puudumise tuvastamiseks ja saatis nimetatud osas tsiviilasja maakohtule menetluse jätkamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 05.03.2014 määruse osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja avalduse kostja kaebuse hagimenetluses läbivaatamiseks.
2.03.09.2014 esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. Harju Maakohus 30.09.2014 kohtumäärusega jättis tulenevalt hageja taotlusest hagi läbivaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata 01.11.2014.
3.Kostja XXX esindaja esitas 10.09.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et kostja esindaja on osutanud kostkale õigusabi kokku 5 tundi maksumusega 475 eurot. Hageja vastuväited
4.Hageja ei nõustu kostja menetluskuludega ja palub jätta kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Antud tsiviilasja puhul on tegemist olukorraga, milles sisuliselt ei olnudki hagi veel menetlusse võetud. Sellest olulisemgi on tõenäoliselt tõsiasi, mille kohaselt ei ole kohus nõudnud/palunud kostjalt oma menetluslike seisukohtade esitamist ehk nö menetlusest aktiivset osavõttu (va vastuse esitamine määruskaebusele). Arvestades, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid ning seejuures on kulude väljamõistmise üheks põhimõtteks nende põhjendatus ja vajalikkus, juhib hageja tähelepanu, et ükski kostja poolt tehtud kulutus ei ole põhjendatud ega vajalik. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohtud oleksid küsinud kostja seisukohti esitatud hagiavaldusele, samuti Harju Maakohtu 05.03.2014 määrusele või Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2014 määrusele ning mistõttu on tehtud kulutused analüüsidele või konsultatsioonidele mittevajalikud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1158-12 sedastanud, et kuivõrd vastustajal tekib kohustus vastata kassatsioonkaebusele alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab, ei saa vastustaja lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus vastustaja ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Kuigi formaalselt põhjendatud kuluks lugeda hageja poolt esitatud määruskaebusele vastuse koostamist, selleks tegelikult vajadus puudus, kuivõrd TsMS ei näe sellega seoses kostja jaoks ette mistahes menetluslikke tagajärgi, samuti ei näe TsMS ette hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise määrusele esitatud määruskaebuse edastamist kostjale, sest selline määrus ei saa hagi menetlusse võtmata jätmise tõttu puudutada kostja õiguseid. Hageja juhib siinkohal tähelepanu sellelegi, et määruskaebuse asjaolud, seisukohad ning määruskaebuse rahuldamine ise ei sõltunud mingil määral kostja arvamusest/vastuväidetest. Isegi juhul, kui lugeda nimetatud kulutuste tegemine põhjendatuks, on tegemist ilmselgelt ülepaisutatud kulutusega. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas asjas tehtud kohtulahend jõustus 01.11.2014. Kostja esindaja esitas 10.09.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja
arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Hagi esitamise ajal (30.01.2014) kehtinud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
8.Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja avalduse kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 5 tundi summas 475 eurot käibemaksuta, mis teeb tunnihinnaks 95 eurot.
9.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud konsultatsiooniks ja 05.03.2014 kohtumääruse analüüsiks 1,5 tundi; 01.04.2014 hageja määruskaebuse analüüsiks, konsultatsiooniks kliendiga ja 21.04.2014 seisukohtade koostamiseks määruskaebuse peale 2,5 tundi ning 15.05.2014 Tallinna Ringkonnakohtu määruse analüüsiks ja konsultatsiooniks kliendiga 1 tund.
10.Kohus, tutvudes kohtule esitatud hageja avaldusega, millise kohus on menetlusse võtnud 11.02.2014 kohtumäärusega ja edastanud kostjale, Harju Maakohtu 05.03.2014 kohtumäärusega, milline on sisult ca 1 lehekülje pikkune, hageja 01.04.2014 määruskaebusega, mis on sisult ca 1 lehekülje pikkune, kostja 21.04.2014 vastusega määruskaebusele, mis on sisult ca 1 lehekülje pikkune ja Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2014 kohtumäärusega, milles ringkonnakohtu seisukoht on ca pool lehekülge, on seisukohal, et kostja ajakulu on ülepaisutatud. Kohus nõustub küll hagejaga, et antud asjas ei toimunud sisulist arutelu, kuid kuna kohus on antud asja menetlusse võtnud ja küsinud kostjalt määruskaebuse osas seisukohti, siis ei ole mõeldav, et kostja ilma tutvumata Harju Maakohtu 05.03.2014 kohtumäärusega, esitab kohtule seiskohad, mistõttu on põhjendatud, et kostja esindaja on tutvunud antud asjas tehtud kohtumäärustega ja esitatud määruskaebustega ja esitanud omapoolsed seisukohad. Samuti on põhjendatud, et kostja on tutvunud Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2014 kohtumäärusega, kuna nimetatu puudutas otseselt ka kostjat. Samas on kohus seisukohal, et usutav ei ole, et kõige nimetatuga tutvumiseks ja määruskaebusele vastamiseks kulus kostja esindajal kokku 5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud on, et kostja esindajal kulus konsultatsiooniks kliendiga 30 minutit, Harju Maakohtu 05.03.2014 kohtumäärusega tutvumiseks 30 minutit, hageja määruskaebusega tutvumiseks 15 minutit, vastuse koostamiseks määruskaebusele ja konsultatsiooniks 1 tund ning Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2014 määrusega tutvumiseks 15 minutit. Kokku loeb kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 30 minutit.
11.Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulud põhjendatud kokku summas 237,50 eurot (2,5x95). Taotlus jääb rahuldamata summa 237,50 euro ulatuses (taotletud summa 475 eurot – rahuldatud osa 237,50).
12.TsMS § 177 lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.