Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tarbijakaitseseaduse § 37 lg 1 kohaselt komisjoni otsus täidetakse ühe kuu jooksul, alates komisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast, kui otsuses ei ole määratud teist tähtaega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsuse täitmisest teavitab kaupleja kirjalikult Tarbijakaitseametit. TKS § 37 lg 3 vastavalt kui komisjoni otsusega ei nõustuta ja seda ei täideta, võivad vaidlevad pooled pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. TKS § 37 lg 4 kohaselt komisjoni otsuse täitmata jätmise korral on Tarbijakaitseametil õigus tarbija nõusolekul pöörduda tarbija esindajana sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse, kui vaidlus on oluline seaduse või muu õigusakti kohaldamise ja tarbijate üldise huvi seisukohalt. Kohtusse pöördus XXX OÜ. Kohus asub seisukohale, et Tarbijakaitseseaduse sätted ei võimalda XXX OÜ-l kui teenuse müüjal pöörduda kohtusse nõude osas, mille Tarbijakaitsekomisjon on tarbija kasuks rahuldanud, mistõttu tuleb jätta XXX OÜ avaldus tarbija kaebuse hagimenetluses läbivaatamiseks ja alternatiivselt õigussuhte puudumise tuvastamiseks, läbivaatamata. XXX OÜ esindaja on viidanud analoogilisele võimalusele töövaidluskomisjoni ja üürikomisjoni menetluse korral, kuid kohus esile toonud analoogiaga ei nõustu. Tarbijakaitseseaduse § 37 lg 3 kohaselt kui komisjoni otsusega ei nõustuta ja seda ei täideta, võivad vaidlevad pooled pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse. Nimetatud sättest aga ei tulene, et kohus vaatab läbi komisjonile esitatud avaldust, sest komisjoni otsuse puhul ei ole tegemist täitedokumendiga täitemenetlusseadustiku mõttes ning ei ole reguleeritud avalduse läbivaatamise kord hagimenetluses. Kohus menetleb TsMS § 3 lg 1 kohaselt tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega ka käesoleval juhul, kui XXX OÜ kohtuvälist lahendit vabatahtlikult ei täida, tuleb lugeda see kohtuväline menetlus ebaõnnestunuks, kuid kuna puudub täidetav lahend saab XXX avaldajana/hagejana otsustada kohtumenetluse üle ja valida kohase õiguskaitseviisi. Töövaidlus- ja üürikomisjoni vaidluste korral on kohtus menetlemine eraldi reguleeritud just seetõttu, et komisjoni lahendiga nõustumise korral on võimalik seda sundtäita. Tarbijakaebuste komisjoni otsust ei ole aga täitedokumendina nimetatud TMS §-s 1. Kohus leiab, et puudub alus menetleda ka XXX OÜ nn alternatiivset nõuet. Käesoleval juhul on XXX OÜ esile toonud, et kohus vaataks läbi tarbija kaebuse hagimenetluses, kelleks on aga XXX mitte XXX OÜ. XXX OÜ ei saa esitada nõudeid kellegi teise isiku eest. TsMS § 205 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja, hageja on isik, kes on esitanud hagi ning kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. TsMS § 3 kohaselt on XXX OÜ- l õigus esitada hagejana kohtule vastav nõue. Kohus ei saa asja menetleda ja lugeda menetlusosalisi erinevate nõuete osas hagejaks või kostjaks. Hagi nõuded on esitatud TsMS § -des 338 ja 363. Seega on XXX õigus kohtule hagi esitada nõudes, millega ta pöördus komisjoni poole. Hagi läbivaatamata jätmise korral on XXX OÜ õigus taotleda tagasi TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõivu. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik